Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tähelepanu! Aarde asukoht on kaitse all kui Laagri nahkhiirte talvitumispaik ning seda ei tohi külastada 1. septembrist kuni 30.aprillini.
Koordinaadid on sissepääsu koordinaadid.
Vajalik varustus (aastaringselt): Kummikud, soovitavalt põlvedeni. Taskulamp, soovitavalt rohkem kui üks. Kui seal valgus ära kaob on väljatulemine väga raske!
Koobas on Peeter I ajast (~100 aasta vana), olge ettevaatlikud!!! Kindlasti oleks paremkui minna sinna mitmekesi, puht ohutuse mõttes. Aare: Aare on ühe käigu lõpus(kaardil märgitud punase täpiga). Käigu lõppu seina külge on pandud helkur, mis aitab saada kinnitust et tegu on õige käiguga. Aare on peidetud käigu lõppu kivide alla, sisaldab: hunnikut pastakaid, autokesklukumootorit, läti raha, hulk helkureid ja muud nodi. PS koopas on aastaringselt oma 10 kraadi sooja nii et paksude riietega pole mõtet sinna minna.
NB! Aare on märgitud automaatselt kättesaamatuks ajavahemikul 01. september kuni 01. mai
Vihje: pole
Aarde sildid:
soovitan (11), mahajäetud_ehitis (3), militaarobjekt (2), liikumispiirang (2), taskulamp (1), gpsita_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCJR5V
Logiteadete statistika:
165 (94,8%)
9
25
3
3
0
0
Kokku: 205
Samal ajal kui osad geopeiturid käisid lõuna Eestis kala sisaldust kontrollimas, olin mina Tallinnas. Tahtsin midagi ägedat teha. Mulle ei piisanud tavalise karbi leiust metsas. Otsustasime Ianiga minna mahajäetud maa-alustesse käikudesse. Algust tegime Astangul, edasi suundusime Laagrisse, eesmärk Peeter I aare leida. Logisid olin lugenud ja teadsin, et mingisugune kala on vihjepildil. Rohkem ma eeltööd polnud teinud. Rooduvarjendisse sisenesime kõige loogilisemat teed pidi. Mõnes kohas oli vesi napilt üle kummikute, mulle see eriti korda ei läinud, sest mu stiilsed kummikud lasevad nagunii vett sisse.
Käisime kõik ette juhtuvad tunnelid läbi, et olla kindel, et seal aaret ei oleks.
Peale tunnikest hakkas Ian geopeitumisest väsima. Tema tahtis koju või oli asi selles, et ta oli näljane või polnud nõus riideid saviseks tegema? Igatahes jõudsime kohta, kust tema keeldus edasi minemast. Ise käisin piilusin avast järgmist tunnelit. Peale seda vaatas Ian mulle otsa ja sain aru, et pean seekord alla andma. Tagasi tee autosse tundus palju lühem kui minek.
Loodetavasti satun siiakanti enne sügist tagasi.
Avastasin täna, et Laagrisse on tekkinud 2 kollast laiku. Tutvusin aaretega ja helistasin sõbrale ning uurisin, kas tal on 2 paari kummikuid ja mõned lambid. Kui vastused olid jaatavad siis pakkusin välja, et lähme maa alla natuke uitama. Sõber oli peale tööpäeva minu töökoha uksetaga ja reis võis alata. Leidsime maa alla mineku koha ilusti üles ja alustasime siis seiklemist. Müttasime mingi tunnikese seal käikudes, aga ei leidnud me seda õiget kohta. Leidsime küll ühe tunneli keskelt punase helkuri maast, aga selle all polnud kivihunnikut. Ühest kohast, kus sai ainult roomates edasi, sattusin prügi peale, mille seest tuli välja sääreluu. Õnneks oli see looma oma. Kahes pikas tunnelis läks vesi nii sügavaks, et tuli nina tagasi keerata. Nii me sealt tühjade kättega väljusime, aga uue kogemuse ja teadmise võrra rikkamad. Eks peab otsima uue hullu, kes minuga on nõus seal kolama. Kummikud peab vist ikka endale ise ära ostma.
Maa peal sünnipäeva pidamine läks liiga palavaks ning mõtlesime end jahutada maa-all. Kohale jõudes seisis tee ääres juba üks masin, mis hiljem osutus geomobiiliks. Jaganud välja kaasas olnud varustuse, lambid, kummikud ja joped, suundusime käikudesse. Meil ei olnud eesmärgiks kindlasti jõuda aardeni vaid veidi käikudes uudistada. Aarde leidmine ja logimine oleks olnud boonuseks. Tõenäoliselt jõudsime umbes teise käigulõigu keskel asuva vaheseinani. Seal hakkas kõige nooremal hirm pimeduse ees. Uurisime veel taskulampidega ümbrust ja asusime tagasiteele. Just hetkel, kui pöörasin ennast tagasi minekuks ringi, vilksatas kaugusest valgus. Valgus jälitas meid terve tee, kuni maapinnani. Üles jõudes ei kiirustanud minekule, kuna tahtsime maa-alust valgust näha ka päevavalguses. Taskulambi omanikuks osutus geopeitur, kes oli ühe päeva jooksul maa-all juba kolmas kord. Järjekindluse eest avaldan Talle tunnustust.
Käigud põnevad ja kindlasti tulevikus proovin ka aardeni jõuda. Sellel aastal jääb vist see algava liikumisepiirangu tõttu tegemata. Tänud põnevasse kohta juhatamast!
Ei leidnud. Enda meelest läksin õigesti. Tulin tagasi maapinnale ning helistasin Timix'ile. Sain kinnitust, nagu oleksin õiges piirkonnas olnud ning läksin uuesti maa alla. Ka teisel katsel jäi leidmata. Mjah. Järgmine suvi ehk jälle.
Mõned nädalad tagasi sattusime sinna kogemata. Seekord sihilikult. Väike matkaplika oli tubli ja sumpas tossudega vapralt läbi külma vee. No mis see vesi ikka teeb. Ainult kõige sügavamas kohas võtsime üksteist kukile. Sinna minnes jätsime endast küünaldega raja ka maha. Aarde asukoht oli omaarust üsna selge ja polnud midagi keerulist. Lõpp-punktis pidasime maha ka pisikese maa-aluse pikniku. Kogu ettevõtmine oli väga lahe aga tilk tõrva meepotis oli see, et vaatamata püüdlustele jäi aare märkamata. Kõik eelmistes logides kirjeldatud veetakistused sai läbitud ja roomamised tehtud aga aaret ei leidnud. No oma arust olime õiges kohas ja paistis üsna loogiline koht. Positiivne on selle jures see, et saame veelkord tagasi minna. Tagant järgi mõteldes oleks võinud puhtuse hoidmise mõttes küünlad ka üles korjata. Järgmine kord toon nad välja.
Mõtlesin, et võiks seda aaret ka piiluda. Johannes oli nõus kaasa tulema, kuigi tavaliselt ta geopeitusest midagi kuulda ei taha. Luusisime seal ringi ja ei leinud õiget sissepääsu algul üleski, kuid peagi oli see käes. Siis selgus, et taskulamp on puudulik ja käisime seda viga parandamas. Siis hakkasime liikuma, nagu skeemi peal kirjas, mis oligi suurim viga, mis tegime. Sest täpselt selle järgi toimides sattusime kohta, kuhu pärast logisid lugedes olid ka teised sattunud, kuid seal aaret ei olnud ja ei pidanudki olema. Kuna seal sees rohkem paremaid ideid polnud, siis tulime ära. Väljas saime muidugi kohe aru, mis valesti tegime ning varsti tuleb tagasi minna. Koht on muidugi väga väga äge, nagu Harry Potteris :) Nii et seal võib veel uudistada küll, pusa tuleks ka selga panna.