Kiri administraatoritele
Eesti Jaakobitee: Hageri
Peitis 25.12.22 Merle [gunvald]
| Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eesti Jaakobitee aardeseeria viib avastama palverännuteed Tallinna Toomkirikust Iklani Läti piiril.
Öeldakse, et palverännutee algab koduukselt. Nüüd on see võimalik. Eesti Jaakobitee (250 km) on osa rahvusvahelisest palverännuteest, mis viib Santiago de Compostela katedraali Loode-Hispaanias, kuhu legendi järgi on maetud Jeesuse jünger, Jaakobus Vanem.
Palverändur võib olla igaüks, kes liigub teekonnal jalgsi, jalgrattaga või hobusega. Teed võib läbida tervikuna või osade kaupa.
Eesti Jaakobitee kulgeb maamärgist maamärgini ehk ühest kihelkonnakirikust teiseni. Just nende ümbrusesse geoaarded peidetud ongi.
Hageri esimese kiriku, kellatornita kivihoone laskis ehitada Taani valitsus ajavahemikus 1219–1254. Esimest korda on allikais mainitud Hageri Lamberti kirikut ja preestrit 1424. aastal.
Põhjasõda jättis Hageri kiriku puutumata, kuid 8. mail 1710 pühakoda süttis ja sai nii rängalt kannatada, et kolm aastat peeti jumalateenistusi Sutlema mõisas. Kiriku ülesehitamist alustati 1713 ja kirik valmis 1726. aastal.
Kuna koguduse liikmete arv oli kasvanud, siis asuti 1891. aastal ehitama praegust kirikut. See valmis 1892.
Täna pühitses peapiiskop Andres Põder EELK Hageri kiriku 160-aastase vastrestaureeritud oreli ja tekstiilikunstnik Ehalill Halliste loodud kolm liturgilist gobeläänvaipa.
2011 toimus Hageri kirikus kontsert-jumalateenistus, kus EELK peapiiskop Andres Põder taaspühitses kiriku 160 aastase oreli, mille restaureerimiseks kulus kolm aastat ja veidi üle 40 000 euro. Orelit restaureeris kolm aastat Kentsi orelitöökoda, projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist.
Hageri kirikus leeritati Eesti rahvusliku kirjanduse looja ja Kalevipoja eepose autor Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Aarde leiad 260 (täpsustatud 02.01.23) meetri kauguselt, vasakult, kust avaneb kirikutornile kena vaade, eriti härmas puude taustal. Otsusta ise, kas otsid põhjast või lõunast, idast või läänest. Palun pane aare tagasi nii, et see mugudele silma ei hakka, väike maskeering ei tee paha!
Vihje: pole
Lingid: 
https://caminoestonia.com/
| Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
|---|---|---|
Parkla |
Raja algus | 59° 9.4928' 24° 39.0315' |
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), lühem_matk (1), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA39W0
Logiteadete statistika:
58 (90,6%) 
6
3
0
0
0
0
Kokku: 67
 |  |  |  |
 |  |
1 aprill 2023 ei leidnud Este [este
]Tallinnast taas kodu poole ja otsustasin minna Rapla kaudu. Kuna olin vahepeal tütrelt saanud väikese kaardikoolituse, tekkis tahtmine Hagerisse uuesti sisse põigata, et kohapeal katsetada. Kahes suunas minnes jõudsin 260 m kaugusele, vaatasin neis paigus ringi, aga ei leidnud midagi. Ei tea, kas valisin vale suuna või oli aare nii mugude kui minu eest hästi varjatud või polnud mu kaugused siiski päris täpsed. Kuna teise suuna 260 kaarel tammudes sain aru, et otsingu areaal võib hoolimata ka õigest kaugusest päris lai olla ja aeg surus peale, ei tundunud jätkamine mõistlik, nii loobusin taas selle aarde otsimisest. Ehk saan kuidagi vähemalt õige suuna teada ja sõidan kunagi taas Tallinnast koju Hageri kaudu!
21 märts 2023 ei leidnud Este [este]Tulin siia seda aaret otsima, aga leidsin hoopis teise. Selle aardega ei saanud sotti, kuhu ja kui palju kõndida tuleb, silmamõõduga on nagu on, see tähendab et pole. Kahte suunda jalutasin, vaated ilusad mõlemad, aga sain aru, et kaugusi ma ei oska määrata ja seega on lootust midagi leida vähe. Ega midagi, kõike ei peagi üles leidma. Aitäh peitjale siia juhatamast!
30 detsember 2022 ei leidnud Miki ja Simpsu [miki]Mis seal ikka rasket saab olla? Peale paaritunnist tuuseldamist 300m ning +20 ja -20 kaugusel raskustele vastavatest ja ka mittevastavatest kohtadest olime läbikülmunud ning võtsime vastu ühise otsuse "Me tuleme siia veel tagasi!!". Ja lisasin veel, et raudselt on mingi järgmine päev aardekirjeldus muutunud ning tegelik kaugus on 270m või midagi sellist. Järgmisesse asulasse jõudes ja valgustatud kirikut nähes tuli juba refleks, et "näe, siit on 300m meetrit, vaataks põõsasse, äkki sai peitjal vale asula kogemata kirjeldusse?" Ja kohe kõlas koorisröögatus "EIIIII!!" :) Tänud peitjale - meil oli tore :)
30 detsember 2022 ei leidnud Maarika ja Maris [max]See aare kõnetas mind sõnaga "vasakult", et aaret tuleb otsida sealt :) Hmm, mul on sellega üks oma lugu seotud ühega minu esimestest aaretest. Kui tahtsin aardekirjeldusse lisada lause "aare tuleb peidikust välja võtta vasakult" (kiviklibusel rannal, kus kõik suunad on ühte nägu ja samaväärsed). Tookord jäi see lause minu poolt lisamata. Aga nii see aare mind kõnetaski. Läksime viskasime kirikule pilgu peale. Väga ilusad vaated kirikule. Üks ilusam kui teine, eriti õhtuhämaruses kui kirikuaknad särama lõid. Puudu olid vaid härmatanud puud. Vasakul käisime ka :) leidsime eelkäijate jalajäljed. aga aare . . noh see jäi sel korral leidmata.
29 detsember 2022 ei leidnud Piret [prt]Ok, see olin mina, kes esimesed jäljed tegi vähemalt nelja 300 m kaugusesse kohta :D Neist viimane oli eriti hea vaatega tornile.
29 detsember 2022 ei leidnud [tunk]Käisin valges ja vaatasin kirikutorni üsna mitmest suunast. Idast, lõunast, peaaegu läänest, põhjast mitte eriti. Võibolla vasakult ka, ega seda ei tea ju :o) Mitmest kohast leidsin värskeid jälgi, tihedamalt just parasjagu nullist 300 meetri kauguselt, tegin neid tublisti juurdegi, aga aare jäi seekord leidmata. Vihma sadas ja puud polnud sugugi härmas, vahest see segas õigesti nägemast. Natuke tundub, et peidukoha raskusaste võib siin kõrgem olla, aga võibolla olin lihtsalt ise pime. Eks teinekord tulen uuele katsele.