Eesti Jaakobitee: Hageri

Eesti Jaakobitee aardeseeria viib avastama palverännuteed Tallinna Toomkirikust Iklani Läti piiril.

Öeldakse, et palverännutee algab koduukselt. Nüüd on see võimalik. Eesti Jaakobitee (250 km) on osa rahvusvahelisest palverännuteest, mis viib Santiago de Compostela katedraali Loode-Hispaanias, kuhu legendi järgi on maetud Jeesuse jünger, Jaakobus Vanem.

Palverändur võib olla igaüks, kes liigub teekonnal jalgsi, jalgrattaga või hobusega. Teed võib läbida tervikuna või osade kaupa.

Eesti Jaakobitee kulgeb maamärgist maamärgini ehk ühest kihelkonnakirikust teiseni. Just nende ümbrusesse geoaarded peidetud ongi.

Hageri esimese kiriku, kellatornita kivihoone laskis ehitada Taani valitsus ajavahemikus 1219–1254. Esimest korda on allikais mainitud Hageri Lamberti kirikut ja preestrit 1424. aastal.

Põhjasõda jättis Hageri kiriku puutumata, kuid 8. mail 1710 pühakoda süttis ja sai nii rängalt kannatada, et kolm aastat peeti jumalateenistusi Sutlema mõisas. Kiriku ülesehitamist alustati 1713 ja kirik valmis 1726. aastal.

Kuna koguduse liikmete arv oli kasvanud, siis asuti 1891. aastal ehitama praegust kirikut. See valmis 1892.

Täna pühitses peapiiskop Andres Põder EELK Hageri kiriku 160-aastase vastrestaureeritud oreli ja tekstiilikunstnik Ehalill Halliste loodud kolm liturgilist gobeläänvaipa.

2011 toimus Hageri kirikus kontsert-jumalateenistus, kus EELK peapiiskop Andres Põder taaspühitses kiriku 160 aastase oreli, mille restaureerimiseks kulus kolm aastat ja veidi üle 40 000 euro. Orelit restaureeris kolm aastat Kentsi orelitöökoda, projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist.

Hageri kirikus leeritati Eesti rahvusliku kirjanduse looja ja Kalevipoja eepose autor Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Aarde leiad 260 (täpsustatud 02.01.23) meetri kauguselt, vasakult, kust avaneb kirikutornile kena vaade, eriti härmas puude taustal. Otsusta ise, kas otsid põhjast või lõunast, idast või läänest. Palun pane aare tagasi nii, et see mugudele silma ei hakka, väike maskeering ei tee paha!