Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ega kuivlohku millekski eriliseks ei oskakski pidada, kui just geoloog pole. Muust rabamaastikust madalamal asuva lohu tekkepõhjus on rappa „uppunud” rabasaar, mille tipp ulatub veel lohuni. Sinna rabasaare tipu karstiaukudesse vesi kaobki, jättes lohu kuivaks ja tekitades aeg-ajalt huvitavaid maa-aluseid helisid.
Rabivere raba kuivlohus on kaks karstiauku. Peitmise hetkel oli kõrgem neist vett triiki täis ja madalam koht kuiv.
Loodes asuvad autoliiklusele suletud turbakaevanduse teed. Aarde maastiku raskusaste tuleneb matkast, ilma räätsadeta pääseb ligi lõuna poolt.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: rabamatk (1), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCA6XQ8
Logiteadete statistika: 26 (100,0%) 0 1 1 1 0 0 Kokku: 29
Tänase geotuuri üks vähe pikem astumine.Kohati on lund veel päris palju,tagasi auto juurde jõudes olid saapad millegipärast märjad.Vahetussokid olid mõistagi kaasas ja tuur võis mugavalt jätkuda.Aitüma peitmast
Ei õnnestunud kodustes tingimustes tuvastada logides mainitud rada põhja poolt. Kohapeal kenasti leitav. Tähistatud rada metsa all oli olemas ja värsked jäljed ka lumel. Kaks kraavi ületust ja peagi võis hakata raba peale sättima. Päike säras ja soojendas ja lauka pealt tulid värsked räätsajäljed. Kenasti läks rada kuhu vaja ja edasi jätkasin kulgemist üksi. Tänud peitjale.
Raba oli täna imeline! Astu ja imetle. Palju loomajälgi. Päike. Särav lumi. Aare oli kuiv ja ootas meid lubatud kohas. Suur tänu rappa kutsumast!
Siinne multi kenasti läbitud jäi see lohk ilusti teele auto poole. Mõnus oli tasapisi siin räätsadel kulgeda. ei inimhingelistki. Neljajalgsetest olid ka vaid jäljed järgi. Isegi kui keegi hiljuti läheduses viibis, siis lahkus ta ilmselgelt kohe, kui mu geokutsa siin omi ringe maha joonistas. Üks mõnusamaid talvepäevi sel aastal. Raba ja päike ja aare kah veel kõigele muule boonuseks. No mis sa hing veel oskad tahta. Tänud peitjale matkale suunda andmast ja siia aaret peitmast. Aardega kõik korras, see hooldusvajaduse teade on ilmselgelt liiast.
Ettekäidud rajal oli normaalne. Kui see lõppes, läks palju raskemaks. Õnneks ei olnud sügavat lund pikalt. Konteineri sai lahti ilma abivahenditeta. Aardega kõik korras. Aitäh!
Parklast teele asudes oli lai rada ette käidud. Olin kindel, et rada mis rabas kahanes üheks reaks, viib otse aardeni. 200m enne aaret suundus rada siiski mujale. Sellest polnud midagi, rabas ei olnud lumekiht nii paks kui metsas. Konteineri saime kenasti lahti, logiraamatuga oli kõik korras. Aitäh!
Peale hommikust päikesetõtu sündmust Kakerdaja rabas võtsin kohe ette järgmise rabakülastuse. Sel korral inimtühjas rabas ilma mingite laudteedeta. Tore oli astuda vaikuses sügises rabas. MMatk ise oli siin lühikene ja leid kiire. Logiraamat oli praegu kuiv ja hooldusvajadus seega ülearune. Samas see tops just kõige niiskuskindlam ei ole.
Siiakanti oli meil täna nagunii tulek, otsustasime siis, et teeme selle jalutuskäigu ära. Hommikul teatas Aive, et tuleb ikka ka kampa. Teekonna võtsime ette lõunast. Mustikaid metsas oli palju ja pealegi ülisuured. Puravikke oli ka.
Tänud aarde eest
Kohtusime geoparklas ning kummik jalga ja teele.Täna oli kuiv astumine,oleks ka tossuga hakkama saanud.Tee peal sai mustikaid ja sinikaid suhu topitud ja imetletud mega suuri puravikke.Aitäh!
Väljavaade osaleda natuke koormavamal, pikemal matkal koos selle kõrvale pakutava piiramatult mülgastes rokkimise võimalusega on meil alati kiirvalimise JAA-klahvi all :D. Ja kui siis Helen ja Salme chatti hõikasid, et neil on rappamineku plaan ja kas me tahame ka kaasa siis meie muidugi tahtsime :).
Nagu arvata oligi, tuli sellest väga mõnus käik, täis kiirustamata astumist, lobamist ja hulga ilupiltide klõpsimist, vahepeal Salme natuke vaatas kaarti ja korrigeeris meie suunda vajaliku metsatuka poole ka :D. Tops leidus nulli jõudes ruttu ning tagasiteed teiselt poolt laugast painutades saime boonusena teise ringi veel kõiki neid mõnusaid asju.
Aitäh peitjatele rabaka ja Helenile & Salmele plaanidesse kaasamise eest, saime teiega väga toreda jupi pühapäeva :).
Rappa lähen alati hea meelega, eriti kaunil päikselisel pühapäeval koos mõnusate kaaslastega. Auto jätsime juba varasemast tuttavasse parkimiskohta ja tatsasime mööda hästi märgistatud matkateed raba poole. Ühel hetkel otsustasime siiski oma rada minna ja nii jõudsimegi esimese lauka äärde. Räätsad said ka alla pandud, kui nad juba kaasas olid ja nii valisimegi oma tee mööda lagedamaid veeäärsemaid kohti ja sinna vajalikku metsatukka võtsime suuna alles viimasel hetkel. Tegelikult on raba praegu nii kuiv nagu peale pikka suvist põuda ja aardeni saaks ka ilusti matkajalatsiga liikuda. Aga veesilmade ääres on ikka vaated palju paremad ja ilusam jalutada. Tuuleke puhus ka mõnusalt ja mitte ühtegi putukat polnud. Kõrgemas metsatukas leidsime aarde kiirelt ja lahti saime ka ta ilma suurema pingutuseta. Igaks juhuks olid kotis ka erinevad abikad, kuid hetkel oli aare just niipalju suletud, et sai väikse sikutamisega ilusti lahti. Jätsime ka järgmistele otsijatele ta samasse asendisse. Peale logimist vaatasime ka neid erinevaid lohke, kõik olid hetkel kuivad. Lõpuks Indy ikka leidis ka selle natuke märja augu ehk vist aardele nime andnud paiga.
Tagasiteel tegime veel mõned kaared ümber kaunite laugaste, et seda maalilist vaadet ikka pikemalt jätkuks. Ja enne lõpusirget toimus ka aktiivne sookailu õite pildistamise aktsioon, kus üksteise võidu oma telefonidest parimaid makrovõtteid proovisime välja pigistada.
Kokku kulus meil sellele mõnusale rännakule koos kõigi peatuste ja ringi vahtimistega umbes 1,5 tundi ja see oli tõeliselt hästi veedetud aeg. Suur tänu peitjale, et meid taas kaunisse Rabivere rappa kutsusid.
Aitäh aarde eest! Varsti võib aaret oluliselt keerulisem lahti saada olla.
Jätsime auto põhja parklasse ja hakkasime mööda tuttavat rada astuma. Mingi hetk astusime lihtsalt rappa ja asusime oma rada looma. Kui laug paistma hakkas, siis sai pisut kaarti uuritud ja sobivamat lähenemist otsitud. Juhtus nii, et aarde juurde läksime ühelt poolt laugu ja tagasi tulime teiselt poolt. Kohapeal oligi täitsa kuiv kuivlohk ja pooltäis kuivlohk. Huvitav nähtus sellises kohas igal juhul.
Tänan peitmast.
Siia kulgemisel saime taas tunda logistika humoorikat kõrglendu. Kuidas lepitakse kokku ühine aardekülastus nii, et aarde enda nime kordagi ei mainita. Lõpptulemuseks oli, et üks seltskond otsis või ootas teist ühel pool Raplat ja teine teisel pool. Päris hea tunne oli kui reaalsus selgeks sai. Aga geopeituse konteiner oli ikka see, mis meid lõpuks kõiki kokku viis.
Aitäh!
Siin Rabivere rabas oleme kunagi varem ühe multiaardega juba jalutamas käinud ning kuna ka tollal parkisime ja lähenesime rabast põhja pool, siis kasutasime sama suunda ka täna. Seal täitsa ametlik ja märgistatud rada, mida mööda saime osa teekonnast käia, enne kui keerasime rajalt maha raba peale. Jalutamise ajal sai juureldud, et hetkel ideaalne aeg sellisteks veidi keerulistemateks matkadeks. Ei ole putukaid ja ei ole veel palav, seega täitsa lust oli jalutada. Aarde asukoht on küll huvitav, nii nagu aarde nimigi ütleb. Ongi lohk keset raba ja ongi kuiv. Täname kutsumast.
No täitsa mõistliku pikkusega jalutuskäik. Piisavalt pikk, et saada kopsud värsket õhku täis, piisavalt lühike, et mitte ära tüüdata. Telefoni geps töötas kuni aardeni täitsa viisakalt, siis hakkas aga villast viskama. Aarde juures seistes näitas päris kosmilisi numbreid. Õnneks oli navigeerimisvahendeid rohkem ja ära eksimise hirmu polnud.
Tegime mõnusa jalutuskäigu rabas. Muidugi olime nii targad, et "ah, käime sipsti ära, pole vaja lampe kaasa tassida" ja siis uimerdasime kuni pimedani päikeseloojangut rabas pildistada. Tagasitee läks päris kiireks :)
Kodus tundsin et on kangesti vaja ennast tuulutama ja laadima minna. Ja nii valisingi selle täpikese oma tänaseks peamiseks sihtkohaks. Tegelikult avaldumise päeval s6itsime isegi Rapla poolt Kohila suunal ja korraks nagu oli ka m6te. Aga kuna olime eile Meenikunnos ja täna impulsiivselt Soomaal rabatamas käinud, siis kilomeetreid arvestades jätsime ta tänasest päevakavast välja. Seda enam oli nyyd põhjust tulla. Raba oli mulle juba tuttav kui paar aastat tagasi siin naaberaaret otsimas käisin ja teadsin ka kohe kus on hea geoparkla. Parklas oli ka juba yks auto ees ja olin ysna kindel et eks ta m6ne geopeituri oma ole. Matkateest olin teadlik, kuigi jah esimest otsa on nac raske yles leida aga põlluga paralleelselt ta seal kulgeb. V6tsin siis minagi sammu yles ja täpselt sealt kus eelmine kord matkarada ära keeras ja mina kogemata otse läksin, v6isin nyyd julgelt otse edasi vantsida. Seda oli näha ja tunda et raba alles ärkab talveunest ja sookailu l6hna tundsin minagi vaevu. Lumele ja jääkaantele oli igastahes päike 1/0 teinud. Nagu ka eelmise visiidi ajal siis räätsadest ma puudust ei tundnud. Kummariga saab ilusti ja kui nac hoolsamalt rada valida siis ka tegelikult matkasaapaga. Nii läksingi minnes m66da rada ja tagasi juba dioganaalis otse yle raba. Koht oli lahe, eriti see sinna tyhimikku poolenisti neelatud mänd. Leatherman on mul enemasti alati taskus kaasas, aga õnneks seda täna vaja ei läinudki. Esko oli konteineri kaane ilusti õrnalt tihendisse lykanud ja sama moodi esimese hermeetilise n6ksuni lykkasin minagi. Sellist tyypi konteineritega on jah see häda et neid väga raske avada, eriti kui nad l6puni kinni lykata. Isiklikust kogemusest tean et määrimine toimib ainult m6nda aega, liikuvale osale sektorite sisse lõikamine aga pisut paremini. Logiraamatusse sai siis nimi järgmisele reale peale Tunki. Kuna ma minnes yhtegi hingelist ei kohanud, siis olin kindel et ju tullakse naaberaarde juurest. Auto juurde tagasi j6udes nägin seal aga hoopis yhte neiut kes oli koera jalutama tulnud. Nii et sain ka vastuse teise auto omaniku kohta. Sellepärast oligi kahtlus et ei teagi isiklikult yhtegi geopeiturit kellel selline automark oleks :D Peitjale aga tänud rabamatka eest
Pühadeaegsed soojad ilmad aktiveerisid suurel hulgal vähem verejanulisi putukaid nagu ühepäevaliblikad, rallikärbsed ja jalaväesipelgad. Ühtlasi viskasid jääkaane pealt päris paljud veesilmad ning lumi koondus varjulistesse lohkudesse oma viimseid päevi veetma. Ega raba peal sobivalt kuiva lohku naljalt ei leia ju - lund nägin seal täna tõesti vaid ühes kohas nii õhukese kihina, et homseks on seegi kadunud.
Kirjelduses küll nimetatakse, et räätsadeta pääseb ligi lõunast - tegelikult võib juba ortofotolgi näha täitsa keskmist raba-astumist põhja poolt, ei midagi hullemat kui maastiku raskusaste eeldada lubab. Läksin mööda põlluäärt. Kelle geokulgur mõnda märglohku ei pelga, see saaks sealt jahimeeste jälge pidi 300 meetrit lähemale kah. Tagasiteel avastasin raba servas puudel tähistatud matkarajakese, mis üle mitme purde viib. Maa-ameti hübriidkaart seda rada üldse ei näitagi, Freizeitkarte c:geo kaudu aga küll.
Koordinaadid tundusid täiesti täpsed, selles osas pole midagi ette heita. Kuid konteineri avamine osutus ootamatult vaevaliseks. Ma ei tea kas traadi ja nööriga süsteem oli mõeldud seda lihtsustama, kuid reaalselt kahjuks ei toiminud. Ligi 5 minutit nägin vaeva - näppudega ja autovõtmega. Loodan, et ma puhtast juhmusest juhtumisi midagi olulist märkamata ei jätnud... Igaks juhuks soovitaksin järgmistel otsijatel kas multitööriista või kruvikeeraja kaasa võtta. Logiraamatus seisis vaid testleiulogi peitmise päevast, nõnda kirjutasin FTF kell 12:50. Just paras jalutuskäik lõunapausiks, aitäh!
PS - sookail eriti ei lõhna veel.