Virtsu raudtee

28 detsember 2020 ei leidnud Kemo, Sven, Priit, Mihkel teel Raplast Virtsu mööda kunagist raudteed [sookoll]

See oli mul ammu selge, et seda aaret otsin nii, nagu kasutaja jutsi seda tegi - auto või tsikliga terve teekonna läbi sõites. Ilmselt oleks seda teinud ka ilma vastava aardeta. Nüüd kus tekkis natuke vaba aega, olid valikus mõned geotuuri variandid aga suht suvaliselt õhku visatud ideest - autodega seda marsruuti forsseerida - haarasid sõbrad õhinalt kinni ja nii see mõte teostuseks saigi. Ühtkomateist oli mul mõistatusest varasemalt ka lahendatud, kuigi paljudes detailides ei saanud lõpuni kindel olla. Ja ega ükskomateine tänapäeval ka enam ei vasta reaalsusele. Näiteks Rapla perroonil istepinkide arv... Ja ega Rumba akendest ka õiget numbrit kokku ei suutnud lugeda...

Master-plaan nägi ette, et hommikul saame Rapla raudteejaamas kokku, sõidame mööda endist kitsarööpmelist raudteed pidi Virtsu, otsime teele jäävaid aardeid ning õhtul teeme väikese olengu minu maakodus. See muidugi tähendas, et ma pidin maja kütmiseks Nurtusse laekuma juba 26. õhtul, või noh, reaalsuses juhtus see rohkem ikka 27 varahommikutundidel, sest Viljandi öine geotuur võttis oma aja. Igaljuhul sai öösel kütmisega alustatud ning kohe ka toas valitseva pluss-ühega pehmesse sulgmagamiskotti sooja poetud.

Järgmisel päeval põõnasin rahulikult lõunani ning tegin teise tiiru kütmist. Temperatuur oli tõusnud majas päris mitu kraadipügalat ja sai juba ilma mütsita toas ringi liikuda. Ka suitsuahjule tegin tule alla, et hommikul oleks midagi leiva peale lõigata. Seejärel sõitsin endise Raikküla raudteejaama juurde, et küsida maaomanikult luba läbisõiduks. Seal on eratee ja keelumärk ees. Paraku pole ka mõistlikku ringi sõitmise võimalust, sisuliselt peaks Raikkülast sõitma tagasi Raplasse, sealt Kuusikule ja siis lõunasse uuesti raudteetammile. Tahtsin seda ringisõitmist vältida ning viisakalt küsida luba läbi eramaa sõitmiseks. Kahjuks ei olnud kedagi kodus.

Tagasi Nurtus, viskasin sisefileed ja karbonaaditükid suitsuahju ja valmistasin ette järgmise õhtu pidusöögi, ehk puuahjus aeglaselt küpseva seaprae. Malmpotti läks kaks suurt känakat soola-pipra-õli-sinepi sisse mätserdatud kamaraga seapraadi, maitseks juurde kaks suurt sibulat ja terve peotäis küüslauku. Panin hommikuni jahedasse sahvrisse marineerima. Suitsuliha oli 7 tundi ahjus ja külma tõttu andsin natuke rohkem kui tavaliselt tuld alla, tulemuseks esimest korda elus täiesti tuimaks kuivanud ja pealt ära kõrbenud sink. Kuram. Kui südaöö paiku see ebaõnnestumine ahjust välja sai, keerasin magama ära.

Hommikul panin ahju kütte ja kui söed valmis, läks pidusöök ahju. Teel Raplasse käisin veel korra Raikküla jaamahoone juurest läbi loa küsimiseks aga endiselt polnud kedagi majas. Saime sõpradega Rapla jaamas kokku. Kemo oli oma Ford Rangeriga, Priit ja Sven Jeep Grand Cherokeega ja mina oma geomobiiliga. Mölisesime niisama, jagasime kolme auto peale kaks paari mitteühilduvaid raadiosaatjaid (Sveni määrasime dispetšeriks, kellel oli mõlemast komplektist üks saatja ja põrgatas meie loba seadmete vahel) ning startisime 96-kilomeetrilisele teekonnale Virtsu suunas.

Üldiselt oli kerge kulgemine. Enamuses on tegu sõidetavate kitsaste kruusateedega, kohati rööpas pinnasteega, päris võpsikut saime Lihulas, aga see on välditav paralleelselt kulgeva kruusateega ehk vabatahtlik oksapesu. Madalapõhjalisele saavad takistuseks kindlasti need väikesed raudtee sillad, mis on kõrged ja kitsad. Lugesime kokku 31 raudtee silda, ühine konsensus oli, et see on täpsusega +-1. No möla ja muu tegevuse tõttu läks pidevalt jooksev seis meelest ära. Algselt ehitati kokku 49 silda, seega omajagu on uute teede ehitustega kaduma läinud. Mööda raudteetammi ei saa sõita: Raikküla endise jaamahoone kinnistul, sest seal on eramaa ja sissesõitu keelav märk ees, kuigi tee kellegi hoovi otseselt ei läbi; Tallinn - Pärnu maanteest Märjamaani, sest tamm on muudetud jalgteeks; Märjamaa jaamahoone ümbruses on tammile ehitatud tööstushoonestus; Kaheldav on Lihula jaamast Rapla poole jääv 1.7km, kus tamm on võsastunud ja ühes kohas kraaviga läbi kaevatud (me küll sõitsime ka selle läbi, aga kui kardad kriime autol, siis ei soovita); Lihulas on veetornist Virtsu suunas kulgev Piiri tänav jalakäijatele, seega ka seal tuleb sõita paralleelsel tänaval; Samuti Virtsus teeb Jaama tänav väikese pauna algselt tammilt maha. Muus osas on vana raudtee oma algses asukohas läbitav.

Kahes kohas leidsime masinatele väljakutset pakkuvat muda. Sai vintsida ja üksteist sopast välja tirida. Kõrvalepõikena külastasime Põrgupõhja punkrit Vigala lähedal, tegime lõunasöögi Särtsu baaris Lihulas ning Rootsi jaamas saime kunstnikest pererahva poolt eksprompt-ekskursiooni nende skulptuure täis õues. Rumba silla all olevast koolmekohast sai ainult Kemo läbi sõita, teiste jaoks jäi vee seis liialt kõrgeks. Kunagi Rumba aaret otsides oli vesi piisavalt madal, et sain ka oma Subaruga siit läbi.

Aardeid sai leitud viis. Rootsioja Raudteesild pärast Rootsi jaama külastust, Lihula kaks aaret lõunapausi ajal, Virtsu raudteetamm kui temaatiline lõpuaare ning tagasiteel koju Tähevärav SG1. Käesoleva aarde jaoks sai loetud Rapla perroonil pinke ja Rumba jaama aknaid valesti, kinnituse sai Karuse jaamahoone korstnate arv ja Lihula veetornil olev number, leitud sai pildil olev pump ning märkamata jäi müstiline piiritulp Rootsi ja Lihula peatuste vahel. Seetõttu ka mitteleid, ei viitsinud hakata Virtsus arvutama ja geokontrolli pommitama. Kodus mõtlesin ise asukoha välja tuginedes teada olevatele numbritele, kohendasin arve asukoha järgi ja sain esimese korraga geokontrolli 10 meetri peale roheliseks. Valesti olid Rapla perrooni pinkide arv (seal on neid rohkem, kui valemid tahavad), Rumba jaama akende arv (arvasin kas üks või teine aga tegelikult oli kolmas) ja no see piiritulp. Kui keegi on nii lahke ja jagab vihjet selle tulba umbmäärase asukoha suhtes, siis võib mulle kirjutada, hea meelega vaataks selle üle enne aarde logimist.

Teekonna läbimiseks kulus koos pauside ja kõrvaltegevustega 8 tundi. Läks täpselt kaks korda kauem, kui omal ajal rongil selle vahemaa läbimine. Virtsus tegime väikese poepeatuse ning tunni pärast olime Nurtus. Ahjus 11 tundi olnud praad oli veel nii tuline, et kinnasteta seda kätte ei saanud ja tuli oivaline. Suvel jahimeeste toodud pruun jook "Saare Tamm" sai tähistamiseks avatud aga selle joogi mõju osas ma päris tugevalt end ei tunne, sest mingil hetkel hakkas Kemo raadiosaatja lülitama Priidu pealampi sisse ja välja.

--

Rootsioja Raudteesild - Lihula kirik - Tere tulemast Lihulasse! - Virtsu raudteetamm - Tähevärav SG1 - Virtsu raudtee

https://youtu.be/WfrDsSdi9Pg

19 veebruar 2020 ei leidnud Erko, Mari ja Madis [madis1989]

Ei leidnud on vale öelda, sest karbi me leidsime, aga seekord seda kätte ei õnnestunud saada. Eks tuleb teinekord soodsamate oludega tagasi tulla.

16 november 2019 ei leidnud   [tunk]

Algandmed leidsin osad netist, üht-teist loksutasin loogikaga paika, aga nii mõndagi jäi ikka üpris lahtiseks ka ja geokontrolli muidugi roheliseks ei saanud. Kaardiga kombineerides sõelusin välja paar võimalikku 5.0 maastikuga kirvekohta, mida täna vaatamas käisin. Ühe neist võis kohe kindlasti välistada, teine tundus potentsiaalne, kuid täpsemalt kontrollida ei suutnud - olud improviseerimiseks ja sõgeduste harrastamiseks polnud parasjagu kah kõige soodsamad. Mõtlesin, et parem proovin enne, ehk õnnestub kodutööna geokontrolliga ikkagi rohelise tulemuseni kobistada.

17 jaanuar 2016 ei leidnud lembit, Indrek ja Andres [polekala]

Ei teagi nüüd, kas kirvel vars liiga lühike või segas liiga paks lumekiht. Igal juhul otsitavast kohast ei tuvastanud. Ehk kunagi jälle. Siis vaja veidi pikemat abivahendit. Tunnistan, et olen proovinud ka lahendada, kuid pagana mitmeid tõlgendusi mul võimalik erinevate loendamiste käigus saada.

26 mai 2012 ei leidnud Hannes ja Anu [hpalang1]
Hommikul Alex teatas, et läheb seda aaret otsima. Sinna lähed või? Sinna jah, oli vastus. Aga niipalju meil oidu peas ei olnud, et oleks kah Alexi abividinaid kasutama kihutand. Päeva lõpuks sõitsime ise ka siit mööda, leidsime nii aarde asukoha kui ka Alexi jäljed selle juurest, aga ligipääsuks jäi varustusest vajaka. Varsti tagasi.

15 märts 2011 ei leidnud Priit ja Helinor [armastan]
Aare tuvastatud, mõistatust lahendamata, kuid mitte logitud, vabakava jäi meil ära. Teinekord tagasi.

24 juuni 2010 ei leidnud Lauri, Rita, Helen, Maire [algaja]
Pole enam aimugi, mitu korda ma seda alustanud olen. Igatahes netist ma kõiki vastuseid ei saanud ja seega sõitsin Vigalast Lihulasse mööda raudteetammi. Osades kohtades tuli mahakukkund puude tõttu ka autost välja ronida. Ühes kohas juhtus ka jama. Rita astus puu latva maha, et mahakukkund puust üle sõita. Aga kuidagi need oksad seal ta jala ära muljusid. Õnneks oli kaasas kast õlut, mis juhuslikult sai leitud ühe teise ürituse raames ja nii ta siis neid õllesid ükshaaval oma jalaga soojendas. Lihulas aga sai arvutatud mingi imelik tulemus ja otsustasime kunagi hiljem edasi majandada. Igatahes on nüüd kõik andmed olemas. Isegi see naelaga post on leitud. Eelmine kord ühe natuke lahjema masinaga sõites oli 140 meetrit enne posti nii suur veekogum, et seda läbida ei tahtnud. Tookord ma aga kaugust ei teadnud, muidu oleks jalgsi liikunud. Varsti saab ehk logiraamatut ka näppida.

7 november 2009 ei leidnud Priit & Maarja [bonzo]
Pool päeva kestnud otsimine ei viinud sihile. Läbisime peaaegu kogu raudteeliini niipalju kui autoga võimalik oli. Enamasti siiski sai sõita, kuigi väga tihti ainult esimese käiguga. Vahepeal oli üpris kõhe ületada kitsaid täpselt autolaiuseid raudteesildasid, mille all oli suur ja lai must auk (pimedas noh)... Kõik jaamahooned leidsime üles, pumbad jm vajalikud värgid, aga no piiritulpa ei leidnud. Oli küll üsna hea teooria selle kohta, kust seda leida võiks, aga näe ei leidnud. Kottpime oli ka. Muud tundmatud saime kätte, kuigi ühes kohas polnud me tõlgendamisel kindlad. Olemasolevate andmetega saime ka mingi piirkonna, kus aare ennast peita võiks, aga seoses kottpimedusega me sinna tuhlama ei läinud. Ehk millalgi sinnakanti sattudes proovime selle puuduva tulbakese kätte saada.