Virtsu raudtee

30 detsember 2024 leidis Anne, Aive [nuffi]

Mul oli vaja täna heategu teha - nimelt toetan ma Gabrieli, https://gabrieliloomadeelu.eu/, no seda, kes elab 100 kassiga. Seekord otsustasin ise kohale minna, sest asju ja süüa oli nii talle kui kiisudele, pagasnik silmini täis. See aare sai võetud päevaplaani, sest Aive oli Turvamutt ja tal oli abikas. Aare sai lips leitud.

Nüüd siis aarde lahendamisest... Kui ma 2013 mängu tulin, siis mingil ajal alustasin: osa vastuseid googeldasin, osa oli vihjeid, osa olin ise 100% kindel, osa oli puudu, sinna ta jäi. Sain tuttavaks Kaupo ehk Lepalinnuga. Ühel pühapäeval ta plõksis Lõustakaustikus, et kas mul on vastuseid? Loomulikult ju oli, saatsin talle, siis hakkas teiselt poolt tulema, et kas ma olen ikka selles ja selles vastuses kindel, tema mõnede kritseldustega see kokku ju ei läind, no mida tarka mul oli vastata - ütlesin, et köögis pirukas ahjus. Läksin arvuti tagant ära, Kaupo jäi lahendama. Umbes tunni pärast vaatasin uuesti ja ta oli mu jummala õiged vastused valeks vussinud, lisaks muudkui juurutas teooriaid. No mul ei olnud midagi kosta, sest polnud ju kuskil koha peal käinud! Ütlesin, et pean auto pesulasse minema, tegelikult läksin pirukaid sööma ja telkut vahtima. Kuulisin reaalselt kuidas vaene poiss ajusid ragistas. Kui auto oli piisavalt pestud, läksin tagasi ja no enam ei saanud milleski kindel olla.

Otsustasin, et olen nüüd korralik ja hakkan ka lahendama. Tegin arvutis lahti mingi Maaameti kaardi ja vaatasin ja vaatasin ja ütlesin Kaupole, et lõpp on seal! Tükk aega oli teisel pool ekraani vaikus - midagi ei ragisenud. Mingi hetk ilmusid koordinaadid, kuidas ta need nii nirude andmete pealt paika sai, jäigi mul mõistmatuks. Igastahes, aitäh Sulle Kaupo siukse kannatlikkuse eest ja palun kergemat andestust, et lollitasin sind terve päeva.

Aardega tips-tops kõik hästi!

2 oktoober 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Vastused mõnda aega tagasi korjatud, aarde asukoht ka üle vaadatud. Täna tulime logima. Tänud

25 aprill 2021 leidis Anna & [kallo]

Eks see mõistatus ikka paras pind sealsamas oli. Aegade jooksul oleme mitu korda selle lahendamist ette võtnud ja siis jälle kõrvale lükanud, et siis taas see millalgi ette võtta. Suurem osa vastuseid said kenasti kokku, aga mingid puudujäägid ikka jäid. Siis tuli natuke oletada ja arvata ning enam-vähem sobiv koht hakkas välja kujunema. Veidikese loogikaga sai lõpuks ja kontroll roheliseks - jehhuuu!

Täna oli siis see päev, kui otsustasime asja lõplikult ära vormistada. Paraku see nii lihtne ei olnudki. Oma madala autoga püüdsime kõigepealt läheneda lõunast, ei õnnestunud. Siis idast, ka mitte. Põhjast, mkm. Lõpuks viimane ja ainus sobiv suund oli läänest ja sealt me lõpuks ka kohale saime. Kohapeal läks õnneks kõik juba kenasti ning peagi olid nimed kirjas. Aitäh.

19 märts 2021 leidis Herki [wingman]

Enamus asju loendasin kodus, kolm vastust vist jäi nii saamata. Kuna tundus jõhkralt raske, siis jäi see aare vaikselt soiku. Ühel hetkel tuli abitõuge ja sain ka puuduvad vastused.

Logisid lugedes tundus täiesti tehtav aare olema ja tahtsin kindlasti vaatama minna. Teel aardeni saatis meid rohkem kui kilomeetri kitsekorteež. Kui nad olid kindlad, et me enam ei tohiks küll teelt eksida, siis nad jooksid eemale omi kitseasju ajama. Meie jõudsime lõppu ja hakkasime omi geoasju ajama. Abivahend välja ja kummik jalga ja pärast erkinoolelikku sooritust (moodsamal ajal eerikhaamerlikku) logitud ta oligi. Väga tuus koht oli. Aitäh!

19 märts 2021 leidis Christine [catiberg]

Lahendamine läks üle kivide ja kändude ja küngaste...sildade. Metsistunud pilguga arvutasime, ütlesime mõned! ropud sõnad, arvutasime veel. Palusime ka pisarsilmil abi ühelt geogurult ja ütlesime veel mõned! ropud sõnad, aga mitte gurule vaid endale :D

Nii ta siis läks, et jõudsime täna siia, sest kuigi raskusaste oli ähvardav, siis mu kaaslane lubas, et asi ei ole nii hull ja küll saab....

Lõpukoordinaatidele tulles tervitas meid põllul 4 kitse, kes jooksid mõnda aega meiega paralleelselt ning alles paar kilomeetrit niimoodi koos liikunult said kitsed aru, et kui tahavad meist lahti saada, siis tasuks mõni teine suund valida :D Seda nad ka tegid.

Lõpupunkt ise oli ka täna väga maaliline ja vaatamata lumele, mida veel kõikjale jagub, oli siin siiski juba väga kevadine ja karge.

Wingmän vahetas jalanõud ära sobivamateks ning hakkas oma tööriistaga rassima. Korraks tundus, et ma näen ühes raskemas kohas viirastusi ja midagi kahtlast, kuid see oli õnneks ainult päikese pimestamisest tekkinud luulu ja õige koht oli ikka seal, kuhu meie töövahendiga ka pääseb.

Nii ta käidud ja toodud ja logitud saigi. Aitäh!

30 jaanuar 2021 leidis Mari, Aive, Krista, Heldur [heldur]

Seda on ikka pikalt nuputatud ja välitöödel käidud. Nüüd see õnnelik hetk. Tänud!

30 jaanuar 2021 leidis Aive,Mari,Heldur,Krista [krista]

Ehk oli see neli aastat tagasi, kui töö asjus rongiga Raplasse vurasin ja sealsed loendused kirja panin. Edasi alles aastal 2020 jaanuaris otsisime tolle geopäeva kambaga minule teadaolevas jaamas pildil olevat veepumpa. Mul ju oli väga tungivalt vaja tollelt aastaarvu numbrit üles märkida. Lahendamisega alustasin alles aasta hiljem. Teadmises, et ega mul ülejäänud puntkidesse niipea asja ei ole. Ülejäänud puudu olevad vastused saingi kenasti onu googlilt, välja arvatud naelte arv piiritulbal. Kusjuures ühte kohal käidud vastust pidin korrigeerima, mis siis ikka. Rohetama goekontroll lõpuks lõi ja jäi ootele. Põnevat raudtee ajalugu sai ikka huviga uuritud. Täna siis lõpuks karbi külastamise päev ka kätte jõudis. Kohapeal kolme isendi otsast püüdsin küll karpi silmata, aga ei õnnestunud. Abivahend tuli ikka objektile tarida. Tore, et pikalt laagerdunud täpikese raamatusse sissekanne nüüd tehtud. Tänud peitjale.

30 jaanuar 2021 leidis Krista,Heldur,Mari,Aive [sunflower]

Selle aarde andmeid on juba mitu aastat kogutud ja ikka seda rohelist tuld ei tahtnud tulla.Noo lõpuks tuli.Kohapeal seis selline ,et terve tee on kotte täis ja peiturid ise redeliga teab kus.Õnneks see aeg mõõdasõitjaid ei olnud ja saime rahulikult logida ja pärast oma mustlas laagri taas kokku korjata,kui redel oli kenasti kõige põhja paigutatud.Tänud peitjale.

28 detsember 2020 ei leidnud Kemo, Sven, Priit, Mihkel teel Raplast Virtsu mööda kunagist raudteed [sookoll]

See oli mul ammu selge, et seda aaret otsin nii, nagu kasutaja jutsi seda tegi - auto või tsikliga terve teekonna läbi sõites. Ilmselt oleks seda teinud ka ilma vastava aardeta. Nüüd kus tekkis natuke vaba aega, olid valikus mõned geotuuri variandid aga suht suvaliselt õhku visatud ideest - autodega seda marsruuti forsseerida - haarasid sõbrad õhinalt kinni ja nii see mõte teostuseks saigi. Ühtkomateist oli mul mõistatusest varasemalt ka lahendatud, kuigi paljudes detailides ei saanud lõpuni kindel olla. Ja ega ükskomateine tänapäeval ka enam ei vasta reaalsusele. Näiteks Rapla perroonil istepinkide arv... Ja ega Rumba akendest ka õiget numbrit kokku ei suutnud lugeda...

Master-plaan nägi ette, et hommikul saame Rapla raudteejaamas kokku, sõidame mööda endist kitsarööpmelist raudteed pidi Virtsu, otsime teele jäävaid aardeid ning õhtul teeme väikese olengu minu maakodus. See muidugi tähendas, et ma pidin maja kütmiseks Nurtusse laekuma juba 26. õhtul, või noh, reaalsuses juhtus see rohkem ikka 27 varahommikutundidel, sest Viljandi öine geotuur võttis oma aja. Igaljuhul sai öösel kütmisega alustatud ning kohe ka toas valitseva pluss-ühega pehmesse sulgmagamiskotti sooja poetud.

Järgmisel päeval põõnasin rahulikult lõunani ning tegin teise tiiru kütmist. Temperatuur oli tõusnud majas päris mitu kraadipügalat ja sai juba ilma mütsita toas ringi liikuda. Ka suitsuahjule tegin tule alla, et hommikul oleks midagi leiva peale lõigata. Seejärel sõitsin endise Raikküla raudteejaama juurde, et küsida maaomanikult luba läbisõiduks. Seal on eratee ja keelumärk ees. Paraku pole ka mõistlikku ringi sõitmise võimalust, sisuliselt peaks Raikkülast sõitma tagasi Raplasse, sealt Kuusikule ja siis lõunasse uuesti raudteetammile. Tahtsin seda ringisõitmist vältida ning viisakalt küsida luba läbi eramaa sõitmiseks. Kahjuks ei olnud kedagi kodus.

Tagasi Nurtus, viskasin sisefileed ja karbonaaditükid suitsuahju ja valmistasin ette järgmise õhtu pidusöögi, ehk puuahjus aeglaselt küpseva seaprae. Malmpotti läks kaks suurt känakat soola-pipra-õli-sinepi sisse mätserdatud kamaraga seapraadi, maitseks juurde kaks suurt sibulat ja terve peotäis küüslauku. Panin hommikuni jahedasse sahvrisse marineerima. Suitsuliha oli 7 tundi ahjus ja külma tõttu andsin natuke rohkem kui tavaliselt tuld alla, tulemuseks esimest korda elus täiesti tuimaks kuivanud ja pealt ära kõrbenud sink. Kuram. Kui südaöö paiku see ebaõnnestumine ahjust välja sai, keerasin magama ära.

Hommikul panin ahju kütte ja kui söed valmis, läks pidusöök ahju. Teel Raplasse käisin veel korra Raikküla jaamahoone juurest läbi loa küsimiseks aga endiselt polnud kedagi majas. Saime sõpradega Rapla jaamas kokku. Kemo oli oma Ford Rangeriga, Priit ja Sven Jeep Grand Cherokeega ja mina oma geomobiiliga. Mölisesime niisama, jagasime kolme auto peale kaks paari mitteühilduvaid raadiosaatjaid (Sveni määrasime dispetšeriks, kellel oli mõlemast komplektist üks saatja ja põrgatas meie loba seadmete vahel) ning startisime 96-kilomeetrilisele teekonnale Virtsu suunas.

Üldiselt oli kerge kulgemine. Enamuses on tegu sõidetavate kitsaste kruusateedega, kohati rööpas pinnasteega, päris võpsikut saime Lihulas, aga see on välditav paralleelselt kulgeva kruusateega ehk vabatahtlik oksapesu. Madalapõhjalisele saavad takistuseks kindlasti need väikesed raudtee sillad, mis on kõrged ja kitsad. Lugesime kokku 31 raudtee silda, ühine konsensus oli, et see on täpsusega +-1. No möla ja muu tegevuse tõttu läks pidevalt jooksev seis meelest ära. Algselt ehitati kokku 49 silda, seega omajagu on uute teede ehitustega kaduma läinud. Mööda raudteetammi ei saa sõita: Raikküla endise jaamahoone kinnistul, sest seal on eramaa ja sissesõitu keelav märk ees, kuigi tee kellegi hoovi otseselt ei läbi; Tallinn - Pärnu maanteest Märjamaani, sest tamm on muudetud jalgteeks; Märjamaa jaamahoone ümbruses on tammile ehitatud tööstushoonestus; Kaheldav on Lihula jaamast Rapla poole jääv 1.7km, kus tamm on võsastunud ja ühes kohas kraaviga läbi kaevatud (me küll sõitsime ka selle läbi, aga kui kardad kriime autol, siis ei soovita); Lihulas on veetornist Virtsu suunas kulgev Piiri tänav jalakäijatele, seega ka seal tuleb sõita paralleelsel tänaval; Samuti Virtsus teeb Jaama tänav väikese pauna algselt tammilt maha. Muus osas on vana raudtee oma algses asukohas läbitav.

Kahes kohas leidsime masinatele väljakutset pakkuvat muda. Sai vintsida ja üksteist sopast välja tirida. Kõrvalepõikena külastasime Põrgupõhja punkrit Vigala lähedal, tegime lõunasöögi Särtsu baaris Lihulas ning Rootsi jaamas saime kunstnikest pererahva poolt eksprompt-ekskursiooni nende skulptuure täis õues. Rumba silla all olevast koolmekohast sai ainult Kemo läbi sõita, teiste jaoks jäi vee seis liialt kõrgeks. Kunagi Rumba aaret otsides oli vesi piisavalt madal, et sain ka oma Subaruga siit läbi.

Aardeid sai leitud viis. Rootsioja Raudteesild pärast Rootsi jaama külastust, Lihula kaks aaret lõunapausi ajal, Virtsu raudteetamm kui temaatiline lõpuaare ning tagasiteel koju Tähevärav SG1. Käesoleva aarde jaoks sai loetud Rapla perroonil pinke ja Rumba jaama aknaid valesti, kinnituse sai Karuse jaamahoone korstnate arv ja Lihula veetornil olev number, leitud sai pildil olev pump ning märkamata jäi müstiline piiritulp Rootsi ja Lihula peatuste vahel. Seetõttu ka mitteleid, ei viitsinud hakata Virtsus arvutama ja geokontrolli pommitama. Kodus mõtlesin ise asukoha välja tuginedes teada olevatele numbritele, kohendasin arve asukoha järgi ja sain esimese korraga geokontrolli 10 meetri peale roheliseks. Valesti olid Rapla perrooni pinkide arv (seal on neid rohkem, kui valemid tahavad), Rumba jaama akende arv (arvasin kas üks või teine aga tegelikult oli kolmas) ja no see piiritulp. Kui keegi on nii lahke ja jagab vihjet selle tulba umbmäärase asukoha suhtes, siis võib mulle kirjutada, hea meelega vaataks selle üle enne aarde logimist.

Teekonna läbimiseks kulus koos pauside ja kõrvaltegevustega 8 tundi. Läks täpselt kaks korda kauem, kui omal ajal rongil selle vahemaa läbimine. Virtsus tegime väikese poepeatuse ning tunni pärast olime Nurtus. Ahjus 11 tundi olnud praad oli veel nii tuline, et kinnasteta seda kätte ei saanud ja tuli oivaline. Suvel jahimeeste toodud pruun jook "Saare Tamm" sai tähistamiseks avatud aga selle joogi mõju osas ma päris tugevalt end ei tunne, sest mingil hetkel hakkas Kemo raadiosaatja lülitama Priidu pealampi sisse ja välja.

--

Rootsioja Raudteesild - Lihula kirik - Tere tulemast Lihulasse! - Virtsu raudteetamm - Tähevärav SG1 - Virtsu raudtee

https://youtu.be/WfrDsSdi9Pg

19 september 2020 leidis Mari ja [puutetundlik]

Tänase päeva teine pool tõi mind siiakanti Mari sünnipäevale ja peoperenaisel oli meile üksiti valmis plaan raudteeaarde juurde ka visiit teha. Noh, ei saa öelda, et just lihtsalt oleks see leid tulnud aga eks maastik 5 ei saagi liiga lihtsalt tulla :D. Hea ikka, et Mari lisaks redelile veel ühe abika meile autosse torkas, saime nii nimed peale viit minutit ikka kirja pandud :). Ja läheduses ühe teise hobiga tegelevad mehed said meie tsirkust vaadates ilmselt mõned värvikamad jutud õhtusöögilauda… :D

19 september 2020 leidis Maris ja Mari [marihen]

Seda aaret olen juba pikemat aega tagavaraks hoidnud, et kui maal olles tingimata midagi logima peab, siis on võtta. Siiani olen saanud asjad nii sättida, et olen oma päeva mujal kirja saanud. Täna sai plaan kohe paika pandud, viimane aeg siin logi kirja panna. Tänan.

13 juuni 2020 leidis Jasper, Maris, Mariann ja Madis [madis1989]

Aarde asukoht oli ammu teada, täna lõpuks oli redel kaasas ja kõik muud olud ka sobivad ning saime nimed kirja panna. Aitäh ajalugu tutvustamast!

10 mai 2020 leidis Aili, Ott ja Marko [markosu]

Kontroll on natukene aega roheline olnud, aga esimesel korral ei leidnud head lähenemisteed. Sel korral lähenesin aga teisest suunast ja abivahend oli ka kaasa. Logimine õnnestus probleemideta. Aitäh!

1 mai 2020 leidis Sander ja Inge [aunad]

Enamus vastuseid sai kiirelt paika, kuid mõned vajasid tõsisemat raputamist ja mõni jäigi kahtlaseks. Lõpuks loogika ja kaarditöö andsid täiesti loogilise ja kontrollimist vääriva paiga. Kasutades teistmoodi geokontrolli tugevnes veendumus veelgi. Kohapeal veidike vaatlemist ja ajurünnakut, ning osutuski täiest ilma redelita ja suht kerge vaevaga kätte saadavaks aardeks :) Tänan väljakutse eest.

1 mai 2020 leidis Sander [nogravity]

Mõistatuse pool oli ikka karm pähkel, kui sellest osast edasi saime ja lõppu jõudsime oli korraks hämming. Aga sai loogiline lihtne lahendus leitud ja peagi olid nimed kirjas. Pärast veidi kripeldas, et oleks võinud seal veel raskemas kohas olla :D Aga väga lahe lõpp ja suured tänud :) Sooviks juurde selliseid aga ilma mõistatuseta ;)

19 veebruar 2020 ei leidnud Erko, Mari ja Madis [madis1989]

Ei leidnud on vale öelda, sest karbi me leidsime, aga seekord seda kätte ei õnnestunud saada. Eks tuleb teinekord soodsamate oludega tagasi tulla.

16 veebruar 2020 leidis Madis ja [peakas]

Ohjah, see mõistatus on juba pikka aega pinnuks silmas olnud. Igasugu kaardirakendustes on trass igaljuhul täitsa hästi selge. Mõned punktid said ka reaalselt üle vaadatud, seega vähemalt mingites numbrites võis kohe täitsa kindel olla, aga küsitavusi jäi ja lahtiseid otsi oli siiski palju. Tulemused kippusid tulema sellised, mis ei väärinud isegi geokontrolli punast tulemust. Mõne päeva tagune Tunki logi tuletas seda aaret jälle meelde ja nii sai tehtud mõistatusele uus tiir peale. Ega seekordki seal midagi lihtsalt ei läinud, aga ju siis on kogemusi sedavõrd juurde kogunenud, et esimene geokontrollitav katse andis rohelise tule. Ja kui tuli on, siis tuleb minna. Objektil võttis Madis logimisprotseduuri enda kanda, minu osaks jäi tuulega plehku pannud karbikaant mööda põldu taga ajada ja valvata, et kaasavõetud vahend (mis tõele au andes oli täitsa piiri peal) ikka turvaliselt jalge all püsiks. Tänud aarde eest, ajalootund oli igatahes korralik.

16 veebruar 2020 leidis Peakas ja [fahrenheit451]

624 päeva polnud sellesse toredasse kohta leidja näppu pistetud. Nüüd sai 'counter reset' tehtud.

16 november 2019 ei leidnud   [tunk]

Algandmed leidsin osad netist, üht-teist loksutasin loogikaga paika, aga nii mõndagi jäi ikka üpris lahtiseks ka ja geokontrolli muidugi roheliseks ei saanud. Kaardiga kombineerides sõelusin välja paar võimalikku 5.0 maastikuga kirvekohta, mida täna vaatamas käisin. Ühe neist võis kohe kindlasti välistada, teine tundus potentsiaalne, kuid täpsemalt kontrollida ei suutnud - olud improviseerimiseks ja sõgeduste harrastamiseks polnud parasjagu kah kõige soodsamad. Mõtlesin, et parem proovin enne, ehk õnnestub kodutööna geokontrolliga ikkagi rohelise tulemuseni kobistada.

2 juuni 2018 leidis Juta, Sven ja osaliselt Janar [jutsi]

Teekond aardeni algas juba 2017 aasta suvel, kui tekkis tõsine mõte läbida villisega Virtsu raudtee. Planeerimise faas võttis aega paar kuud, kuid 16.09.2017 andsime stardi Virtsust.

Alustasime c 10 paiku hommikul (kui Juta ja Janar olid bussiga Tallinnast Virtsu sõitnud ning Sven villisega Saaremaalt kohale rallinud). Eesmärk oli läbida raudtee täies pikkuses, nii palju kui võimalik on ilma omanike rahu rikkumata. Ilmselt enamuse läbisime ka, va Rootsi kandis oli tee kinni.

Kohe alguses saime esimese ehmatuse osaliseks, villis, mis senini oli meid tublilt teeninud suri välja. Paanikat siiski tekkida ei jõudnud vaid Sven ühendas ühe olulise juhtme tagasi ning edaspidi auto alt ei vedanud.

Põhiliseks hüüatuseks tee peal sai SILD (pauh, põmm, piraki), sest need on ju järsud kuid halvasti märgatavad. Ehk siis kui oli hüüatus sild, siis tegelikult me juba lendasime autoga.

Tee peal lugesime aknaid, korstnaid, pinke jne. Üldse ei õnnestunud leida piiritulpa. Reis oli äge, ilm ilus, seltskond meeldiv. Lihulas sõime lõunat ning kell 21.00 olime Raplas. Sealt juba viis rong Juta ja Janari Tallinna ning Sven naases autoga juba mööda suurt teed Saaremaale.

Siinkohal võiks ju aarde logituks lugeda aga kus sa sellega. Numbrid olid küll koos, kuid mida ei õnnestunud roheliseks saada, oli geokontroll. Ei jäänud muud üle, kui minna koordinaadiguru Martti jutule, kes seltskonna kogutud numbritest adekvaatse koordinaadi võlus ning kontrolli roheliseks sai.

Aga koht ei jäänud kuidagi tee peale. Tänaseni! Õigemini täna ka ei jäänud, kuid panin oma abivahendi autosse ning läksime Sveniga spetsiaalselt retkele. Aitäh!

Aitäh tegelikult mitte ainult aarde eest vaid kogu idee eest. Sest palju mõnusam on sõita raudteed, kui sul on eesmärk - ja see meil oli.

22 märts 2018 kommenteeris Triin [trine]

Lühike pildiline teekond mööda kitsarööpmelisest raudteed Tallinnast Virtsu sadamasse - autor Priit Määltsemees.

31 oktoober 2017 leidis Andres ja Lembit [polekala]

No seda aaret olen üritanud ikka aastaid ja aastaid otsida-leida. Kunagi sai isegi paar korda erinevate aparaatidega kogu raudtee-trass läbitud, kuid minu fantaasia vajalike andmete tõlgendamisel oli piiritu ning miskit mõistlikku kohta välja ei tulnud. Mingil ajal hakkasin kirvest ihuma ja tundus, et sain loogilise paiga. Siis jälle ei pääsenud kohapeal oma loogikat kontrollima. No ja miskil hetkel siis andis GK ikkagi ka märku, et kirves lendas õigesse kohta. Nüüd siis vurasime korraliku varusutsega kohale. Ja oi seda mõnusat tunnet, kui aastaid otsitud asi lõpuks näppude vahel on. Aitähhid... see aare on ikka usinalt elamusi pakkunud ja nüüd see saaga läbi :).

29 juuni 2017 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Kodune teooria osutus õigeks. Aitäh!

14 aprill 2017 hooldas Kaupo [lepalind]

Ega viitsimist polnud, aga oma jama tuli korda teha. Aare asukoht muutus meetri jagu lääne poole, et talvel kinni ei külmuks.

13 aprill 2017 leidis Meeli,Kaupo ja [thunder]

Sain ennast "smuugeldada" aarde hooldustiimi.Küllap ühel ilusal päeval saan ka mõistatuse lahti puretud :)

9 aprill 2017 soovis hooldamist Karl [zdrk]

Aare väga kehvas seisus. Suure konteineri külg tükkideks. Logiraamat on nii märg ja mudane, et seda pole vist võimalik kuivatadagi ja vajaks väljavahetamist.

9 aprill 2017 leidis Karl [zdrk]

Aaret ignoreerisin päris pikalt. Üks päev aga võtsin mõistatuse käsile ja kodutööna jooksid numbrit ilusti paberile. Puuduolevad panin loogika abil paika. Täna mõtlesin minna uurima kui suurt abivahendit mul tulevikus vaja läheb ja tahtsin ka karpi ennast näha. Kohapeal sain kohe aru, et üsna suurt. Asusin siis otsima. Turnida ja silmi teritada sain päris palju. Lausa pool tundi läks aega kuniks olin kindel, et minu nähtu on konteiner. Nüüd aga tekkis kiusatus, et äkki kuidagi ikka saab. Proovisin Astangu sündmusel õpitut aga ei tulnud eriti välja. Siis kasutasin looduslikku abivahendit aga ei ulatanud. Eemalt leidsin veel ühe abivahendi ja siis kobrastelt varastasin kolmandagi. Sellele järgnes 10-minutiline operatsioon logiraamatu kättesaamiseks. Õnnelikult kättesaanuna sain oma pihku veest ja mudast läbi imbunud logiraamatu, mis oli koostiselt nagu plastiliin. 3 avamise peale suutsin kogemata õige lehekülje avada ja panin sinna nime kirja. Hooldada ma seda küll hetkel ei osanud. Panin logiraamatu tagasi ja viisin abivahendid samuti oma endistele kohtadele. Ei uskunud, et selle "ainult piilun kus asub" peale saan ka logi kirja. Antud 75 minutiline lollus sobis ideaalselt kahepäevasele geotripile kirsiks tordil. Aarde eest tänud!

4 veebruar 2017 leidis Kaupo ja [matu07]

Kuna mõistatuse osas olin paras parasiit, tundsin moraalset kohustust välitöödel võimalikult kasulik olla. Kõigepealt turnisin valesse kohta, aga vähemalt õnnestus aardekarbi asukoht kindlaks teha. Kaupo läks saaki püüdma, aga uudised olid halvad - kinni külmunud ja juba osaliselt katki. Asusin auto vahet jooksma, otsides ja tuues mitmesuguseid abivahendeid ja selle käigus uhkesti pikali käies. Siis oli mõneks ajaks puhkehetk, kuni Kaupo aardekarpi sulatada üritas. Lõpptulemus oli ikka, nagu ta oli, aga küll kõik jälle korda saab. Oli päris põnev tutvumine raudteetammiga, aitäh!

4 veebruar 2017 leidis Martin&Kaupo [lepalind]

Mõistatus oli üks keerukamaid mida teinud. Mingi info leidsin, aga seegi polnud üheselt mõistetav ja koordinaat tuli väga kahtlane. Annega koos lahendasime ja pakkusime oma ideid. Lõpuks ta pakkus õige koha välja ja kui numbreid natuke sättisin siis tundus lubav koht. Täna käisin Martiniga otsingul ja leidsime karbi. Karp oli kinnikülmunud ja suur auk sees. Üritasin välja kangutada aga karp läks veel rohkem puruks. Tahtsin kaasas olnud karbi asemele panna, aga see ei sobinud kujult. Kui maapind pehme siis teen aarde korda.

3 juuli 2016 leidis Signe ja [tomm]

Tore oli tutvuda selle ajaloolise objektiga. Uurisime raudteed ikka päris kaua enne kui nimed lõpuks kirja saime. Meie täname!

1 mai 2016 leidis Reigo [reix]

Aare tutvustab korralikult kunagist raudteeharu. Kui kõik peitja poolt nõutu muidugi läbi teha! Ise läksin kergemat teed. Vabandan ennast sellega, et mõningaid lõike on sellest ikka aegade jooksul läbitud.

Asukoha tuvastamisele aitasid kaasa: kuupäev 19.08.2015, kaarditöö ja logide lugemine. Kiirele leiule viisid: phantomi kahe päeva tagused jäljed ja seejärel lühike laskumine. Aitäh!

29 aprill 2016 leidis Tanel ja Levia [phantom]

Võrreldes tulejuhtimistorniga oli siinne maastik lausa lapsemäng. Välimine karp on veidi katki, aga sisu õnneks korras. Aitäh peitjale.

17 jaanuar 2016 ei leidnud lembit, Indrek ja Andres [polekala]

Ei teagi nüüd, kas kirvel vars liiga lühike või segas liiga paks lumekiht. Igal juhul otsitavast kohast ei tuvastanud. Ehk kunagi jälle. Siis vaja veidi pikemat abivahendit. Tunnistan, et olen proovinud ka lahendada, kuid pagana mitmeid tõlgendusi mul võimalik erinevate loendamiste käigus saada.

25 september 2015 leidis upitaja,jan [hdhunt]

kevadel, kui lumi läind sai see matk ette võetud, aga, peaaegu oleks ka aarde üles leidnud ! kuna kogu infot üles ei leidnud, siis läks vaikselt kirvetamiseks. kirves vehkis peris õige koha peal, aga vars jäi lühikeseks. uurisin natsa kirvevarre pikkuse kohta ja nüüd ta siis saigi vormistatud. matk ise igati tore ja panebki vanal raudteetammil asju rohkem tähele panema. terve rada on tsiklitega väga mõnusalt läbitav. võsa on ära lõigatud. suve keskel olid mõned lõigud heina kasvanud, niiet rada polnud nähagi. aga sirge tee, mis seal ikka. saab hakkama. kevadel-sügisel on lihtsam. tänud !

7 juuli 2015 leidis Tarvo ja Vanda [berti]

Olime seda aaret juba ammu lahendanud,talvel matkadel käinud ja aknaid lugenud. Kõik numbrid enam-vähem koos, aga asja ikka ei saanud. Võib-olla ei olnud kõik aknad nii aknad jne. Pikapeale loobusime, arvasime, et asi tahab nats tahenemist ja siis kunagi edasi, näiteks kirvega. Nüüd siis mõtlesime ühe imetoreda koha välja, et sinna aare tekitada, aga võta näpust - seal oli teine ees. Nii et meie oma jäi panemata, see karp läheb mujale. Panime logiraamatule uue koti, aare vajab uut suurt karpi, mitte kõrgemat kui 10 cm.

9 aprill 2014 hooldas Mairi [maipri]

Aare korras. Logiraamat kuiv ja kenasti eraldi minigripis.

9 aprill 2014 leidis Mairi [maipri]

Paras ports NKT-sid leitud, oli tahtmine veel mõned aarded leida. Nimelt 3 mõistatust ootas logimist. See aare oli nendest teine. Aarde asukohta olin käinud juba aastaid tagasi vaatamas ja siis jäi logimata. Nüüd võtsin julguse kokku ja logisin ära. Muidugi kasutasin ka väikest abivahendit mille lasin Priidul teha ühe teise aarde jaoks. Idee oli vähemalt minu, toimib ideaalselt ja mahub käekotti ära. Aitäh peitjale!

11 veebruar 2014 kommenteeris . [kaits747]

Kokkuvõte ehitusest

https://www.youtube.com/watch?v=81DItTA0V8I#t=40

21 aprill 2013 leidis Peeter, Kristjan ja Tanel [timix]

Juba ammu on saanud mõtteid mõlgutada, et siis kui Raplamaale satub, tahaks selle ka ikka üles leida ja seepärast tuleks ta ära lahendada. Kristjan oli seda küll kunagi teinud, kuid see lahendus oli ajaloo prügikastis. Läbi raskuste saime õige koha kätte ja siis mõtlesime, et ei tea küll, millal me sinna siis jõuame, aga no näed, kuidagi eriti ruttu olime platsis. Vajalikud abivahendid olid kaasas ning sai üsna probleemideta logi kirja. Küll aga oli välimine karp katki ja logiraamat märg. Aga muidu väga äge aare, aitäh!

21 aprill 2013 leidis Peeter, Tanel ja Kristjan [sportlane]

Kunagi ammu ammu ammu, veel mõned päevad enne kui ma ametlikult geopeitur olin, sai selle aarde asukoht koos kahe vana kalaga välja raalitud. Muidugi siis üles ma seda koordinaati ei kirjutanud, ehk nüüd tuli jälle lahendama hakata. Ainult et nüüd oli see kuidagi kordades raskem, kui ta oli kunagi lahendamise ajal. Kuidagi X moodi saime me selle koordinaadi uuesti kätte, proovides meelde tuletada seda, kuhu see koordinaat meil kunagi ammmu näitas. Tegime ka palju muid imetrikke ja nippe, kuni lõpuks ta käes oli. Kohapeal polnud kolmekesi ka raskusi, eriti siis, kui sobiv abivahend kaasas oli. Pigem oli raske leida tee, kust sinna läheneda saaks, ilma et autoga kuhugi kinni jääks. Aga nüüd on see lõpuks leitud. Tänud juhatamast, nüüd võib mida iganes selle koordinaadiga teha, sest enam seda alles hoidma ei pea :P

21 aprill 2013 soovis hooldamist Kristjan [sportlane]

Karp katki ja logiraamat märg!

4 juuni 2012 leidis Kadri,Peep,Mariann,Liisu ja Martin [liiisu]

Leitud.

4 juuni 2012 leidis Liis, Martin, Mariann, Kadri, Peep [martiini]
Sai tehtud igasuguseid imetrikke, et aare leida. Tänud peitjale.

4 juuni 2012 leidis Liis, Martin, Mariann, Peep ja [pekadrip]
:D sain siis oma nime logiraamatusse teist korda kirja. Alexiga olin seal korra virtuaalselt, nüüd siis luust ja lihast koosnev pekadrip ka objektil kõõlumas ja peidukat piidlemas.
Selle aarde leidmist võib nimetada naiseliku vaistu ja loogika tulemuseks. Sõitsin mõni aeg tagasi mööda Eestimaad ringi, ühel hetkel möödusin mingitest objektidest- ja peas hakkas kerima mõte. Aga, kui... aga äkki... aga, miks ka mitte... jne. Esitasin ühele varemleidnule küsimus, et: " Kas...?"... sain vastuse: "Jah"... Küsimusele: "Kas...?", sain vastuseks: "Ei"... Siis naeris algul Alex mu oletused välja, kuni ühtäkki nõustus... Olin saanud kirvega aardele pihta. :D Et kohe ei saanud minna objektile tõde kontrollima, siis jäi see osa Alexile. Nagu näha, oli versioon tõene. Nüüd sai keerutatud taas mööda Raplamaad ja navigeeritud õige kohani. Veidike mulle vastuvõetamatut foobiaületust ja lõpuks sai ka nimi teist korda kirja... Tänud aarde eest! Neid objekte, mida uurima oleks pidanud, on aegade jooksul nähtud küll. Kas just kõiki, aga ehk satub nende juurde kunagi kah.
Aarde välimine karp katki! Samas on kõik kuiv ja korras... EVEJ Suured tänud!

4 juuni 2012 leidis Peep, Kadri, Mariann, Liis, Martin [parrot]
Selle aarde kättesaamiseks tuli Martin tanki panna. Tema stiil oli rippumise, turnimise ja ronimise vahepealne. Esmalt õnnestus tal kukkuda ja õige nats jäi puudu, et oleks ühe ora poolt vardasse aetud saanud. Hiljem panin sõna otseses mõttes õla alla ja nii ta kätte saime. Aare kuiv ja korras. Huvitav variant. Tänud.

2 juuni 2012 leidis hannes, kaur, sass ja mammu [kaurp]
leitud

2 juuni 2012 leidis Hannes, Kaur, Sass, Mammu [hpalang1]
Tehtud. Eelmisest korrast oli koht teada ja plaan selge, täna komplekteerusime teisiti ja võtsime teise auto, kus tavaliselt on rohkem igasugust kraami sees. Kohapeal oli kogu värk kiire ja sihipärane. Aga koha väljaraalimine oli ka huvitav, igasugu vidinaid sai teada. Excel lõppu päris täpselt ei näidanudki. MIs edasi sai, on kirjas seal mitteleiu logis. Aitüma peitjale, see oli igatpidi lahe aare, hoidis vormis nii vaimu kui keha!

28 mai 2012 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Varemalt on seda asja korduvalt vaadatud ja iga kord on jäänud tunne, et see on ikka täitsa kosmos. Tähti nagu muda, kuid põhja ei paista kuskil. Siis sai üks päev asi kätte võetud ja põhjalikumalt jällegi kitsarööpmelise raudtee ajalukku süvenetud. Ajalugu on huvitav uurida, kuid ka reaalse olukorra uurimisest ei pääsenud. Peale seda, kui peitja juhendamisel loobusin iga konkreetse sõna tõlgendamisest, hakkas asi laabuma ning peagi näitas ka Prl. Geokontroll "rohelist tuld". Täna siis tegeles suurem füüsilise poolega ja väiksem pliiatsi liigutamisega. Tänud! EVEJ

26 mai 2012 leidis Otsisid Kadri ja [alex]
...aga lõppes kogu varasemal aastal tehtud eeltöö ühe toore ja jõulise kirvega.Miki ainult muigas kui nägi täiesti juhuslikult ning suvalises metsas geomaja katusel mudast abivahendit...mis teha, kuivad ajad.Nii mõnedki hetked sai arvuti taga veedetud ja korduvalt alustatud ning ka kõrvale visatud kui täiesti lootusetu juhtum.Paar päeva tagasi aga ärgitas Kadri, et tal on mõte mis kontrollimisel muidugi ei pädenud ja järgmise mõtte naersin ma lihtsalt välja kuid...võta näpust!Pisut tööd arvuti taga ja tundus vägagi pädev idee olema ja mul jäi vaid vabandada ning toetada.Seoses otsingutele siirdumisega sain vist endale igavese süüdlase staatuse kuna kõigi kurja ja magusa ähvardusel ei suutnud Hannest kohale meelitada.Noh...suur mees, käibki kaks korda :) Teine kord kuulab endast suuremaid ja juba muistenditest on teada, et kellel pikemad juuksed-sel ka pikk aru ;)Tänud peitjale vahva aarde eest!

26 mai 2012 ei leidnud Hannes ja Anu [hpalang1]
Hommikul Alex teatas, et läheb seda aaret otsima. Sinna lähed või? Sinna jah, oli vastus. Aga niipalju meil oidu peas ei olnud, et oleks kah Alexi abividinaid kasutama kihutand. Päeva lõpuks sõitsime ise ka siit mööda, leidsime nii aarde asukoha kui ka Alexi jäljed selle juurest, aga ligipääsuks jäi varustusest vajaka. Varsti tagasi.

6 mai 2011 leidis Maku [maku]
Kunagi mõtlesin, et ju jääb selle aardega. Kuid siin mõned ajad tagasi hakkas üks torkima mind, et sa oled aardest päris lähedalt mööda sõitnud jne. Hakkasin siis netist asju otsima ja pusima, uskumatult palju inffi sain. Isegi mingi koha sain kätte, arutasin seda kaas kolleegidega ja sain loa otsima minna :P. Kuid see oli alles algus, et aare kätte saada tuli ikka oma ajurakud tööle panna, sest sain logidest aru, et see päris raske kuid, et nii keeruline... Peale metsikut ehitustööd sain peaaegu aardeni aga siis jäi natuke julgusest puudu ja eks kaine mõistus sekkus ka olukorda... Kuid kuidas ma saan seda aaret sinna jätta kui ta on peaaegu käeulatuses... Mis seal ikka, musklid juba valutasid, jalad tudisesid, mõistsin, et jõuga ei tee enam midagi, sest seda enam lihtsalt ei ole. Katsusin siis nõuga ja uskumatu see õnnestus, kuigi ega see nõuga variant vähem mind kurnanud. Lõpuks oli logi raamatus ja aare uuesti peidus. Nii ma siis üleni higisena, täiesti mustana aga imelise tundega sealt lahkusin ja mõtlesin omaette, 700 aaret käes ja see seitsmesajas vist tuli sama raskelt kui kõik ülejäänud 699 :P Tänud suurepärase elamuse eest, te oleks pidanud mind seal nägema, olin kui kass palava pudru ümber, hinges kripeldas mõte kuidas ma ta ikka kätte saan :)

20 märts 2011 leidis Priit [armastan]
Leitud loogilisest kohast, mõistatust lahendamata. Aare heas korras: EVEJ:
Tänud peitjale:

15 märts 2011 ei leidnud Priit ja Helinor [armastan]
Aare tuvastatud, mõistatust lahendamata, kuid mitte logitud, vabakava jäi meil ära. Teinekord tagasi.

22 august 2010 leidis Triin, Tiit, Germo [triinu]
Kunagi ammu said punktid mõnekaupa ära lahendatud. Nüüd siis oli võimalus otsima minna. Aarde kättesaamiseks kasutasime kõikide kaasasolnute panust. Püramiidis kandvas rollis olnud inimesed said küll natuke kiviklibu kraevahele, aga muidu lõppes kõik edukalt:) EVEJ

14 august 2010 leidis Lauri & Hanno [hanno5000]
Selle aarde otsimist planeerisin juba kaua, täna oli siis õige hetk lõpuks käes. Algul oli plaan nii palju kui võimalik mööda tammi Virtsu poole sõita, kuid lõpuks sai sellest läbitud natuke rohkem kui kolmandik. Ühtegi läbimatut kohta küll ei leidnud, aga tundus aja raiskamisena 10-20 km/h roomata, kui ümberringi lihtsalt tüüpiline mets või heinamaa ja teeolud nii kuivad kui veel olla saab. Loendamise ja muu sellise poole pealt tekitas kerget hämminugut eelviimane küsimus, millele Lauri peale minu vastuse kuulmist rohkem tähelepanu käskis pöörata ja ega ma ilma temata ka seda kuramuse piiritulpa vist poleks leidnud. Aare sai muidugi leitud ja seda peaaegu, et oodatud kohast... peale mõningaid mõõtmisi ja kaalutlusi sain karbi kättesaamisega hakkama ka ilma abivahendita. Igati mõnus ja vinge aare, mis ühtlasi sai siis minu esimese tuhande verstapostiks! :) Tänud peitjale laheda seikluse eest! EVEJ.

1 august 2010 leidis Kadi, Alo, Irokas [irokas100]
Ega siin pikkkasso logile suurt midagi lisada polegi. Teravaid elamusi nendega ikka jätkub. Amplituud oli seekord Rannarootsi keskuse pitsast kuni Virtsu raudtee aardekarbini:)

1 august 2010 leidis Kadi, Alo ja Ain [pikkkasso]
Selleks, et kõik algusest ära rääkida, tuleb alustada sellest, et algus oli kuskil kaugel ammusel ajal. No ja niimoodi tasapisi ja aegajalt oleme neid punkte nokkinud ja numbreid kokku kogunud. Nüüd lõpuks erinevate arvutuste ja katsetuste tulemusena selgus üks tõenäoline paik, kuid olgu tõe huvides märgitud ka see, et mõni number oli ainult tõenäoline ja ei pretendeerinud tõele. No igal juhul otsustasime me sinna kohale sõita, et jõuda arusaamisele võimatu võimalikkusest. No ja kohapeal selgus, et koht oli päris hea - potensiaaliga. Teatavasti ei tohi aga potensiaali kasutamata jätta, nii et tuli vaadata ja proovida, et kas?!?! Selleks, et seda teha, oli vaja arvestades asjaosaliste vanust, kaalu, kehalisi võimeid jm olulisi aspekte omajagu vaprust, julgust, jõudu, hullumeelsust jne jne, ning selgus, et seda meestes on, eriti surmapõlgur on Ain. :) No ja nii ta leitud saigi, kuid muidugi selgus töö käigus, et aare on just käeulatuses, no peaaegu, aga teisel pool, ja kätte saamiseks oli vaja abivahendit. Abivahendi leidsime ja tagasi pöördusime ka kõik tervetena, no väikeste marrastuskahjustuste ja tolmukaunistustega. :)

17 juuli 2010 leidis Mari ja Siim [marx303]
See oli meie laupäeva peamine tegevus.

Kodus olin juba netis tuuseldanud ja leidnud mõnele küsimusele mitu vastusevarianti. Nüüd said siis ülejäänud küsimused vastuse. Tõsi küll, selle naeladega piiritulbani ma ei jõudnud. Või kui jõudsin, siis ei märganud. Autoga sõitsin nii palju, kui julgesin, jala käisin jupp maad rohkem, kui oleksin tahtnud (Siim ei hakanud mõnesse kohta kaasa tulemagi), aga ikka ei leidnud. Mingi osake jäi läbimata, võibolla asus ta siis seal.

Hakkasin koordinaatide lõppkohta uurima, kuid kuidagi ei tahtnud lõpptulemus inimeste käiguradade lähedusse viia. Kusagil pidi olema viga. Istusin siis Rootsi jaama ees ja mõtlesin, et mis valesti olla võiks. Ove numbrit mul polnud, aga Lauri oma oli ja siis konsulteerisisin temaga vastuste osas. Tuli välja, et vale oli see vastus, mille õigsuses olin teisena kindel olnud. Nüüd tekkis kohe koht, mis tundus sobivat. Läksime kohale ja Siimuga koos sai aare abivahendeita leitud:) Meie koostöös on sünergia :) Loomulikult saabusid siis, kui üks meist just aardekarbi leidnud oli, inimesed, kes ei soovinud nii pea lahkuda. Õnneks nad siiski läksid lõpuks. Täname siinkohal parmusid, kes selleks oma osa andsid. Edasi saime kiirelt logitud ja enne järgmisi mugusid nullist minema. Pärast otsisime üles aardele lähima ujumiskoha ja kosutasime end mõnusalt soojas vees. Muidu supertore aare, ainult paaris kohas on võimalusi mitut moodi vastata, mis tekitab ebakindlust. Rattaga trassi läbimiseks tuleks viimast kõvasti korrastada või tuleb matk ette võtta kuivemal kevadajal, mil taimed veel üle pea ei kasva, kuid pori juba sõita lubab. Või tuleb mingi xdreami rattaetapp sinna peale saata, pärast seada on korralik tee järgi;)

Aitäh!

30 juuni 2010 kommenteeris Ove [ove]
Tubli Lauri! Visadus viib sihile ja minu teada on Lauri siiani ainukene kes on ka D väärtuse maastikul üles leidnud. Vaadates Lauri saadetud pilte peab tõdema, et aarde kättesaamine on muutunud oluliselt raskemaks ja ilma lisavarustuseta enam aardeni ei pääse ning seetõttu muutsin ka maastiku raskusastme maksimaalseks. Kui ennem oli ligipääsemiseks olemas looduslik abivahend, siis nüüd seda lihtsalt enam ei ole.

30 juuni 2010 leidis Lauri [algaja]
Õuh. Oli see alles otsimine. Pmst võib aardeomanik endale ka leidmise kirja panna sest ikka päris mitu korda rippusin toru otsas. Tegelikult aga ühte asja lugesin valesti, ühe koha peal olin lihtsalt loll ja ühe kahetimõistetava asja suutsin aardeomanik vist üle aasta tagasi valesti öelda. Tol korral polnud tal aga märkmeid ligi ja ta võis vabalt eksida, nagu ta hiljem tunnistas. Igatahes peale eelmist sõitu raudteetammil olid lõpuks kõiki numbrid olemas ja esialgne tulemus viis ikka täiesti mõttevabasse punkti. Hakkasin siis numbreid kohendama. Lõpuks helistasin veelkord peitjale, et mida ma siis nüüd valesti tegin. Seejärel saingi teada, et olen pime jne. Lõpuks oli ainult üks asi vale aga milline nimelt seda ma veel ei teadnud. Igatahes eelviimane arvutustulemus viis suhteliselt loogilise kohani. Mingi täiesti arvestatava liiklusega tee ja see oli keset põldu. Sinnasõites arvasin, et ehk on mõni puu või muu asi kuhu aaret panna saab aga ei miskit. Maasonkimise välistasin täiesti kindlalt. Kokkuvõttes olin kell 12 öösel jällegi mingis vales kohas. Siis istusin ja lihtsalt hakkasin oletama, mis võiks valesti olla. Lõpuks jõudsin järeldusele, et see mida peitja mulle kunagi pakkus, et ju see ikka vale on. Kui ma selle teadmisega leppisin sain juba väga loogilise koha. Kuskil kell pool 2 olin seal. Pimedas ei suutnud ma küll ühtegi kohta leida, mis võiks aaret sisaldada. Ime, et ma seal üldse püsti jäin, kuna mõned kohad on väga järsud ja lahtine kruus pole just väga vinge hõõrdeteguriga moodustis. Peale ligi poolt tundi töllerdamist tegin raske otsuse, et aare on ilmselt kohas kuhu mina (ja ma kahtlen tugevalt, et kas ma olen ainus) ilma abivahendita kindlasti ei pääse ja vist peaks helistama. Hommikul kõne käigus ilmnes tõsiasi, et olukord on ikka väga tõsiselt muutunud. Omanik sai ka pildid, kuidas hetkel olukord on. Täiesti kogemata meenus mulle aga geojaanil kolleegi Eriku (hel) ütlemine (mis tuli peale minu autos olnud varustuse nägemist), et sellega saab ilmselt kõik aarded kätte. Kas ma siis sain tema lootusi petta ? Nii ma siis tõingi vajaliku abivahendi paljude hulgast ja ise ka imestasin, et ma üksi seal hakkama sain. Spordi ja minu vahele võib ikka mitu mitu valgusaastat mahutada. Karpi avades oli ikka päris hea tunne, et hakkama sain. Käsi värses veel mitu aega peale logimist. Ja kuigi ma tegin omateada EVEJ avastasin pärast ühe raamatu natuke eemalt. Ilmselt oli ta välja pudenenud. Minu jaoks on see hetkel selle aasta parim aardeelamus.

24 juuni 2010 ei leidnud Lauri, Rita, Helen, Maire [algaja]
Pole enam aimugi, mitu korda ma seda alustanud olen. Igatahes netist ma kõiki vastuseid ei saanud ja seega sõitsin Vigalast Lihulasse mööda raudteetammi. Osades kohtades tuli mahakukkund puude tõttu ka autost välja ronida. Ühes kohas juhtus ka jama. Rita astus puu latva maha, et mahakukkund puust üle sõita. Aga kuidagi need oksad seal ta jala ära muljusid. Õnneks oli kaasas kast õlut, mis juhuslikult sai leitud ühe teise ürituse raames ja nii ta siis neid õllesid ükshaaval oma jalaga soojendas. Lihulas aga sai arvutatud mingi imelik tulemus ja otsustasime kunagi hiljem edasi majandada. Igatahes on nüüd kõik andmed olemas. Isegi see naelaga post on leitud. Eelmine kord ühe natuke lahjema masinaga sõites oli 140 meetrit enne posti nii suur veekogum, et seda läbida ei tahtnud. Tookord ma aga kaugust ei teadnud, muidu oleks jalgsi liikunud. Varsti saab ehk logiraamatut ka näppida.

7 november 2009 ei leidnud Priit & Maarja [bonzo]
Pool päeva kestnud otsimine ei viinud sihile. Läbisime peaaegu kogu raudteeliini niipalju kui autoga võimalik oli. Enamasti siiski sai sõita, kuigi väga tihti ainult esimese käiguga. Vahepeal oli üpris kõhe ületada kitsaid täpselt autolaiuseid raudteesildasid, mille all oli suur ja lai must auk (pimedas noh)... Kõik jaamahooned leidsime üles, pumbad jm vajalikud värgid, aga no piiritulpa ei leidnud. Oli küll üsna hea teooria selle kohta, kust seda leida võiks, aga näe ei leidnud. Kottpime oli ka. Muud tundmatud saime kätte, kuigi ühes kohas polnud me tõlgendamisel kindlad. Olemasolevate andmetega saime ka mingi piirkonna, kus aare ennast peita võiks, aga seoses kottpimedusega me sinna tuhlama ei läinud. Ehk millalgi sinnakanti sattudes proovime selle puuduva tulbakese kätte saada.

22 august 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Pikkadel talveõhtutel sai arvuti taga istutud ja nuputatud, nüüd kontrollisime kohapeal arvutuste õigsust - olid täpsed. Eks tulevikus vaatame huvitavamaid vahepunkte ka kohapeal. Logimisega läks kiireks - enne olid nullis jalutajad, siis lähenesid teised mugud mingi müriseva sõidukiga. EV, J: 3 kollast klaaskivi.

11 mai 2009 leidis Liia [groll]
Nüüd sai siis poolik ettevõtmine lõpule viidud. Kaart ristikesega (täitsa õiges kohas!) paberipahna alt välja kaevatud ja - tehtud.

5 märts 2009 leidis Miki [miki]
Kunagi ammu-ammu sõitsime Liiaga kõik punktid läbi. Panime ka pildi kokku ja saime loogilise tulemuse. Seekord mööda sõites vaatasin lõpuks üle, aare lihtsalt leitav ja heas korras, evej.

9 november 2008 leidis Triin & Paavo [speedy]
Pikalt-pikalt edasilükatud aare, kus aeg-ajalt ääri-veeri mõnda punkti külastatud. Nüüd, mil trass paari päeva jooksul samadele radadele viis, oligi ideaalne võimalus ka puuduvad kohad läbi vurada, et aardeks vajalikud numbrid üles otsida. Siiski pean nentima, et jäin mõne numbri tõlgendamisel kahevahele ja pidin peitjaga mõnda vastust sünkroniseerima. Algul jäi sellest pisut mõru mekk man, aga vähemalt aarde leidsin kohapeal küll kiiresti ise üles :-)
Väärt seiklus põnevates mahajäetud paikades, mida muidu eal ei külastaks. Mulle meeldivad sellised harivad, natukene seikleja-stiilis multikad. Eriti meeldivad, kui päris-päris ise hakkama saan :-)
Aare väga korras. EVEJ. Aitäh peitjale aarde ja pisiabi eest! Soovitan soojalt teistelegi!

9 november 2008 leidis Paavo & Triin [linnapreili]
Sihikindlus viib tulemusteni. Laupäeval sai testitud mega-madala autoga kruusateid, tehtud natuke ekstreemsusi (kui nii tohib öelda), kontrollitud kodutööd ja avastatud Eestimaad ja iseennast. Ja pühapäeval oli peamine ülesanne leida aardekarp. Tehtud.

2 november 2008 leidis Margus, Merike, Mariann, Maris [mooritz]
Mitu pead on ikka mitu pead, häid mõtteid täis veel pealegi. Niiviisi igaüks omaette ja lõpuks peadpidi koos saime koordinaadid ,mis tundusid täitsa gepsule söödavad. Asja kontrollima jõudsime alles täna, mis sest , et kallis sugulane juba ammu päris, et mis sellest asjast saanud on, sest toetusvõrgustik on meil vägev. Kohapeal võttis algul pead kratsima, kuid Margusel kiired jalad, lidus kiiresti karbi poole. Kui logi kirjas ja aare oma pesas tagasi kinnitasime veits keha. Eemalt silmasime autot- mõtlesime, et järgmised geopeiturid ja jäime ootama. Ei olnud geopeiturid, vaid mugud, mis mugud. Kuid seda üllatavam, et need mugud olid mulle tuttavad, samakandi inimesed mis meiegi, kuid niisama ringi luusimas, sama imelikud kui meie ;). V:- J: rahaka linnu ja rändur Miki

2 november 2008 leidis Margus, Merike, Maris ja Mariann [kikael]
Aarde mõistatuse lahendasime mitme pea pealekokku. Huvitama hakkas juba päeval, mil ta avalehele ilmus. Nüüd sai ta lõpuks üles otsitud. Üllatusime, et olime kolmandad, aare ju päris vana juba. Aarde leidmiseks vajalikud abivahendid olid kohapeal. Vahva aare!

2 november 2008 leidis Margus ja Merike, Mariann ja Maris [max]
Et alustada päris algusest, siis aarde avaldamise aegu tundus kogu trassi läbisõit hirmutavalt pikana, küllgi samas oli teema huvitav. Tutvust sai tehtud temaatilise kirjanduse ja internetiga. Vahepeal leidus kaugemates punktides ka abivalmis sugulasi, keda varmalt kasutasime oma huvides :) Täna kui oli päevaplaanis juba 3 mõistatus-multi aaret, tundus just sobiv ka Virtsu raudtee aarde vallutus ette võtta. Kõige kiirem vallutaja oli Margus. Suurepärane aardekirst ootab uusi otsijaid. Kirja sai alles 3-s logi.

30 juuni 2008 leidis j444 ja hulkur [joonas444]
aare sai leitud juunikuu viimasel päeval, kuid eeltöö algas maikuu viimasel päeval. ning nüüd, sobival võimalusel, ründasime kahekesi ja jala. kohale jõudnud, läks aega umbes 20 minutit, et aare leida. ning peidukas oli väga lahe, aare oli suurepärases kohas! rõõmsaks tegi ka see, et olime teised leidjad. hulkur oli jällegi vihane, et tema ei leidnud, enda sõnul nägi ta seda kohta enne ja lihtsalt ei vaevunud sealt otsima. aga koht oli kena, ilm oli kena ja aare (MÕISTATUSaare) oli nii tore, et rännak jätkus siiski rõõmsates meeleoludes. kiidan peitjat korraliku mõistatusaarde eest, aitäh! ja jään ootama uusi aardeid rapla maakonda: jälle on ta minu jaoks tühi.

7 juuni 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
Meie võit - esimene esmaleid - tehtud :) Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada ühest sombusest veebruarikuupäevast, mil lumest ei olnud mitte unenägugi võimalik näha. Sel hallil ja sombusel päeval eksisime me rumalal kombel õigelt teelt ja sattusime Rumba raudteejaama hoone juurde. Minevikukujutluste vaim ja vaimustus tekitas idee luua Rapla ja Virtsu vahelisele raudteele vanu aegu meenutava aarde. Kuid Ove oli meist kiirem. Seega tekitas see aare meis suurt huvi ja hasarti. Osa mõistatustest lahendasime kodus. Kuid teiste puhuks tuli ette võtta reis marsruudil Rapla - Virtsu. 6.juuni õhtupoolikul nii kella viie paiku istusime Rapla raudteejaama pingil, et lugeda kokku pinkide ning rööpapaaride arv ja ootasime rongi, mis meid Virtsu poole viib. Kuid selgus, et rong enam ei käi ja kahjuks juba kaua aega. Seetõttu pidime taaskord oma ustava sõiduvahendi abile lootma. Enne teele asumist kostitati meid Raplas väikelinlikku ärevusega, kui üks veidike alkoholist enesekindlust kogunud vanem meesterahvas imetles oma väidetava tongipüstoli kumerusi. Valvaste kaaskodanike vihjamisena lõpetas tubli politseinike seltskond selle idülli kiirelt. Juhtunust ergutust leidnuna asusime teedel kilomeetreid loendama. Kõige suuremat pelgust kutsus esile pildil kujutatud pump. Kuid suurel õnnel sarvist hoides õnnestus pump üllatavalt kiirelt avastada. Meie pumbaoperatsiooni jälgisid mitmed silmapaarid, kes tühjade akende taustal õllest aega otsisid. Oluliselt keerulisem oli aga piiritulbaga, mida meil leida ei õnnestunudki. Rumba raudteejaama aknadki tekitasid erinevaid mõtteid, kuid neist suutsime siiski üle olla. Seetõttu lõpetasime sel päeval otsingud, et vaimu koguda ja järgmisel päeval tagasi olla. Üks number puudu ja teised kahtlusi sisendamas asusime kirvega aardeni teed rajama. Asetasime võimalikud punktid kaardile ning sõitsime kohale. Aga sealgi ei leidnud kergelt aarde hella kaisutust. Vaid tuli kõik oma ilu ja võimekus maksma panna enne kui aare ulatas oma terekäe. Vaatamata erinevatele ebamäärasustele võib aaret pidada väga toredaks. Aitäh selle eest. Võtsime golfipalli, jätsime oraaži käepaela.