Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
"Aitsra külas tuleb nähtavale vana..."
Mis ma teile ikka ette jutustan, eks uurige ise ;) Muu hulgas tehke kindlaks mõned faktid:
A - Mitu tähte on sündmuse nimes, mille aegseks peab antud objekti rahvas?
B - "Lood __________" pajatab, et sellest kohast tahtnud Vanatühi Emajõeni teed teha. Mitu tähte on lüngatäite kohale käiva tegelase nimetuses, kui paneme selle nimetavasse käändesse?
C - Eelnevas punktis mainitud tegevuse sundis katkestama üks teine olend. Mitu tähte on selle tegelase nimetuses?
D - Mitu kalaliiki elab Aare Mäemetsa andmetel järves, mille põhjapoolsest otsast möödub meid huvitav objekt?
E - Mitu meetrit (täisarvuna) on punktis D mainitud järve maksimaalne sügavus?
F - Läheduses on veel üks järv, mille keskel madalikul asuvad 1310-1430 aasta vanuse vaiehitise jäänused. Kui sügavalt (jällegi täismeetrites) on leitud selles taimeliike?
Aarde leiate koordinaatidelt:
N 57° 52.ABC
E 25° 53.DFE
Mõnusat otsimist!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 105/652 |
Aarde sildid:
rästikud (1), maasturiga_huvitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1D5TK
Logiteadete statistika:
76 (87,4%)
11
0
1
0
0
0
Kokku: 88
Lahendus läks mul korralikult lappama.. umbes samamoodi nagu kirjelduses ilmakaarde. Kohapeal oli õnneks kõik selge ja lihtne.
Tänan peitmast.
Vanatühi ei jõudnud oma teega eriti kaugele. Kõndisin enda arvates kogu "peenra" läbi ja ei võtnud see sugugi kaua aega. Oluliselt vähem kui koha enda üles leidmine. Aga jällegi üks huvitav koht avastamiseks.
Aitäh aarde eest!
Saime kontrolli roheliseks ja saadud koordinaatidel oli lubatud mikro suuruses karbike kännus täitsa olemas. Huvitav koht, mida geopeituseta iial avastanud ei oleks. Aitäh peitjale!
Sellega tulid meelde aastatetagused rattamatkad, mil siin kusagil kõrkjates sumpasime. No ei olnud geopeituri aju veel välja arenenud. Nüüd sai aga lõpuks punkt kirja pandud. Aitäh!
Auto jätsime ilusasti suure tee äärde ja tegime mõnusa väikese jalutuskäigu aarde juurde. Otsimist alustasime õigest kohast, aga ei märganud karbikest kohe. Peale veidi aega ümbruskonna poleerimist sai aare leitud täpselt sealt, kust alustasime. Tänud peitjale aarde eest!
Kui Valgamaa aardetuuri plaan päevakorda tuli, siis õnneks märkasin, et see mõistatus vaja kodutööna ära teha. Natuke erinevate allikate uurimist ja saigi aarde koordinaat paika pandud.
Olime täna juba palju kilomeetreid lumiseid metsateid sõitnud ja üldse polnud kindel, kas sellele aardele ligi pääseme. Meie rõõmuks pressisime end autoga läbi lume umbes 700 meetri kaugusele. Ja sealt viis ilus metsatee otse aardeni. Mingil hetkel tuli ka meelde, et see aare pole lumega leitav, kuid siiski otsustasime proovida. Nulli ümbruses ei kulunudki palju minuteid, kui sattusin õigest kohast lund pühkima ja kuulsin tuttavat krõbinat. Natuke urgistemist ja oligi aardekarbike näpus. Aastal 2018 on ta küll mikro suuruseks muutunud, kuid logiraamatut ta sisaldas ja nimed me kirja panime. Tagasi auto juurde jõudes oli veel küsimus, kas üritame ennast lumest välja pressida või kaevame enne natuke teed ette. Jäi esimene variant ja imede-ime kinni ei jäänudki. Täitsa tore seiklus lumises metsas. Aitäh!
Mõistatus oli juba mitu aastat tagasi lahendatud. Auto jätsime suurema tee äärde ja tegime mõnusa jalutuskäigu. Aarde leidsime kergelt ja nimi sai kirja. Väga ilus mets. Täname!
Tänud peitjale!
See koht oli üks nendest, mille kohta kohe uudishimuga loed lisaks.
Seda mõistatust oli täitsa mõnus kodus lahendada, igast huvitavat sai teada. Koha peal oli lähenemistee veidi karm mu geomobiilile seega sai jalutus ette võetud. Korraga kostis kaaslase hõige - sai endale kuuseoksa alt ühe mõnusa maiuse koju kaasa. Aitäh peitjale!
Tee aardeni tundus auto jaoks veidi kahtlane ja nii me otsustasime selle suurema tee äärde jätta ja viimase otsa jalgsi teha. Ilus mets ümberringi, korjasin ka teepealt ühe sirmiku. Kahjuks aardekonteineris oli alles ainult logiraamat. Tänan aarde eest!
Mõistatust pidi veidi ikka pusima. Õnneks kohapeal läks kiirelt. Tänud
Selle aarde leidmine käis minul veidi tagurpidi, enne leid ja nüüd tagantjärele lahenduse otsimine :) Kusjuures lahendus võttis palju kauem aega kui aarde leidmine. Aimi ja Tormi käisid möödaminnes naljapärast vana aaret otsimas (seekord edutult), mina töllerdasin ringi ja kogemata jäi aare näppu. Aitäh!
Täitsa nulli autoga ei saanud. Jalutasime aardeni ja tagasiteel märkasime veidraid ajuseeni.
Lähenemistee valik läks tegelikult tiba nihu. Selles mõttes, et alguses oli vapsee vale suund - kuigi kõrge küll, ning huvitavat pulmalaulu ühe pulli esituses kuulsin just tänu sinna sattumisele. Ka liiklusmärgid ei lubanud igalt poolt ligi ja nii saigi tiirutamist rohkem kui rubla eest. Aga põhjust põdemiseks kokkuvõttes loomulikult polnud, kõik vastas ootustele. Aitäh.
Kodutöö oli ammu tehtud ja koordinaadid olemas. Subaru jaoks drive in aare. Mõnus künklik seljandik ja valges oleks kindlasti ka midagi vaadata. Nautisin siis sõitu nulli, keerasin tulevihud aarde suunas ja käisin panin logi kirja. Edasi suund Läti poole.
Oliver jäi auto juurde ootama ja tegin kiire sörgi aardeni ja tagasi.
Selle mõistatuse lahendamise käigus sain päris palju huvitavat teada. Nüüd siis jalutasin kohale ja panin ka Madisons!i logiraamatusse nime kirja. Tagasiteel oli üks pirakas boamadu risti üle teeraja. Ma ei teadnudki, et ma nii kõrgelt ja kaugele lennata oskan. Tagasi ei vaadanud, hea et minnes ei kohanud. Tänud jalutuse eest!
Kodutöö oli tehtud ja leid tuli kiirelt. Aga siit said alguse uued ja põnevad seiklused väikesest Seat'ist, kes suureks kasvades tahtis maasturiks saada :). Aitäh!
See kodutöö oli mul kodus tehtud. Nüüd siis tuli kohale tatsata. Metsmaasikad olid teel geoparklast aardeni. Metsaalune oli ilus. Aare oli olemas ja sai leitud. Geoparklas märkasin järgmiseid geopeitureid. Edu neile!
Vahva mõistatus ja mõnus väike jalutuskäik aarde nullini. Aitäh!
Vastupidiselt eelmistele leidjatele, sümpatiseerisid mind just siinsed Lõuna-Eesti metsaraied. Ei näinud kordagi sellist rõvedat metsa pahupidipööramist ja võsastumist nagu seda olen ülejäänud Eestimaa peal täheldanud. Kõik mõne aastatagused lageraied on täitunud uute istikutega. Kõik noored metsad on ideaalilähedaselt hoolitsetud, lehtpuu võsa eemaldatud ja harvendatud vastavalt vajadusele. Kuigi olen metsa liigraiumise vastane, siis siin silm lausa puhkas.
Aarde lahendasin juba mõned aastad tagasi ära. Kui ajalugu tõele vastab, siis päris põneva kohaga tegemist. Rattaga sain ilusti nulli sõita. Lätlaste taastatud aarde leidmine probleeme ei valmistanud. Proovisin ka originaalkonteinerit leida aga ei saanud hakkama. Isiklikult kahtlustan, et see võib seal siiski alles olla, sest kunagiste logide järgi olevat karbile lausa sammal peale kasvanud. Küll mööduvad aastad ja see ka välja ilmub :) Aitäh aarde eest!
Kaupo lahendas mõistatuse, ma lahendasin asjaõiguse probleeme. Tee aardeni oli rets. Ei tulnud küll seda tunnet, et ohkaks, kui ilus on Eestimaa. Väga kahju oli näha seda, kui raiskavalt ja puid tarbetult kahjustades on metsa maha võetud. Welcome to Estonia või siis mitte.
Geotuuri kaheteistkümnes leid. Jopenpuhh, mis navigeerimis vea siin tegin. Aardeni läheb tee, vist küll pole sõidetav aga siiski rada. Selle asemel läksime kellegi hoovist läbi, jõudsime järve juurde ja siis 700m läbi kriipiva kuusiku. Teel aarde juurde unistasime, et võiks meie tiimis ka Priit olla, kes käiks ja paneks nimed kirja, et me jalad nii kriibitud ei saaks.
Millalgi sai arvutused ära tehtud aga polnud siia kanti väga asja.
Jätsin auto umbes 700m peale arvutatud punktist ja hakkasin mööda metsateed jala minema. Teoreetiliselt oleks vist saanud vähe kõrgema masinaga päris drive-in'i ka teha aga seda vaid teoreetiliselt - metsatraktorid on tee üsna üles kündnud.
Nulli jõudes hakkasin vihjatud kändusid vaatama ja leidsin aarde praktiliselt kohe. Hakkasin pärast mõtlema, et see asi on ikke veidi kahtlane - eesti lehel on aare peaaegu kolm aastat leidmata ja mul kulus selleks vaid mõni minut. Natuke rahvusvahelist lehte uurides selguski, et abivalmis lätlased on taas teinud seda, mida ma ka mõned korrad varem olen märganud - kui aaret pole, siis järelikult on see kadunud (mis võib vahest nii ka olla) ja see on vaja taastada. Nagu ma olen aru saanud, on see tegelikult reeglite vastane ja nõnda on mõnda kohta suisa fantoomaarded tekkinud.
Mina nüüd ei tea. Kas see, et ma leidsin läti geokolleegi tekitatud kopsiku, mitte peitja peidetu, on see siis leid või mitte? Panen siia praegu kollase näo aga kui omanik leiab, et see pole OK, aksepteerin seda, kui see siniseks muudetakse ja aare arhiveeritakse...
Aga muidu oli tore jalutuskäik.
Geps tahtis ringiga läbi miskite hoovide juhatada, võtsin parem selle-sündmuse-aegsest rahvast õppust ja jalutasin mööda geomaanteed oodatava aarde asukohani. Kände justkui oli, mitmetega sain lähemalt tuttavaks, aga tuli ilma leiuta tagasi pöörduda. Kui juba kolm aastat tagasi oli sammal peale kasvanud, eks siis võib arvata, et loodus on ehk oma võtnud. Aga koht tore ja jalutuskäik ka. Aitäh.
Õhtul teel Valgamaalt Virumaale otsustasin kaks tunnikest Tõrva kandi aarete jaoks näpistada. Seda mõistatust oli huvitav lahendada, kohapeal oli ka alguses huvitav aga üle poole tunni ei raatsinud kände uurida ja sammalt sorkida. Mõni teine kord, telk kaasa, siin on ilusad kohad. Tänud!
Null motivatsiooni ja veel vähem energiat. Mõistatus oli tore aga nohjah. Tuleb naasta
Koordinaadid olid ammu olemas ning kohapeale minnes ootas ees mustikaid täis mets. Kui olime aga ühe kolmandiku teest aardeni läbinud, tundus mets üsna tihe ning ei hakanud läbi tungima. Tuleme kunagi tagasi.
Algul ei saanud me numbreid kuidagi õigeks ja siis ei leidnud karpi tagatipuks. Ilmselt tekkis meil selle kohaga mingi side ja ta ootab meid tagasi lihtsalt.
Mõistatuse lahendasin ammu ja mulle see väga meeldis. Täna sõitsime siis ka kohale. Kaaslane oleks võib-olla päris draiv-in teinud, aga minu kriiskamise peale oli ikka nõus auto ringikeeratavasse kohta jätma ja saime natuke jalutada. Kohapeal oli tublisti abi logidest, nii et pääsesime mõistliku ajaga. Karp ja logiraamat olid niisked. Aitäh toreda mõistatuse eest!
Mõistatust sain kaks korda lahendada, kuna aegade jooksul suutsin esimese lahenduse ära kaotada. Kodus vaatasin veel kaardi pealt parima lähememistee, mida mööda aardeni suunduda. Täna aarde poole sõites pakkusid nii autonavi, kui käsiGPS parimaks teeks läbi kellegi hoovi. Jäin endale kindlaks ja lähenesin siiski lõunast mööda rada, mis viis otse aardeni. Aarde enda juures sain lolli järjekindlusega valet kändu uuritud, enne kui lõpuks selle õige juurde jõudsin. Tänud huvitavasse kohta juhatamast.
Ma isegi ei tea enam, mis aastal mõistatus lahendatud sai. Väga ammu. Siis tundus kõik loogiline olevat, kuid eelmisel tuuril ei suutnud ma kuidagi lähenemisteed leida ja ma hakkasin arvama, et mu lahendus on vale ning sinnapaika see otsimine jäi. Nüüd Aigar sõidutas mind peaaegu nulli, kuid kartusest, et ei saa enam hiljem autot ringi keerata, peatus siiski 200 m eemal. Lonkisin kohale, kus tundus lausa parkla olevat, kuid kuna geps näitas ligi 10 minutit minu asukohaks 184 m nullist, ei saanud kuidagi otsima hakata. Tegin seadmele mitu restarti ja igasugu muid trikke ning viimaks soostus geps sõna kuulama. Nullis leidsin ideaalse vihjekoha, kuid aaret mitte. Suurendasin nulli raadiust ja otsisin ka 20 m raadiuses kõik vihjele vastavad kohad läbi, kuid ei miskit. Siis saabus Aigar navikaga ja otsisime koos. Ikka jõudsime tagasi selle kõige ilmsema koha juurde ning kui mu tüdimus ikka juba väga suur oli, tabas oksake maapinda läbiproovides karpi. Maskeering oli muutunud juba osakeseks päris looduseks, kuna see oli ikka päris sammal, mis karbile oli peale kasvanud. Oehh, tänud aarde eest.
Geonädalavahetuse 2.päev, aare 6. Mõistatus sai kodus lahenduse. Auto jäi kruusakale ja edasi jala mööda metsateed. Nulli ümber oli palju tuhnimisjälgi. Keerutasin seal isegi päris palju ja olin juba loobumise äärel, eelnevalt mitteleiud ei tekitanud ka optimismi. Lõpuks kuidagi sellle karbi peale ikka komistasin, tõeliselt loodusega ühte sulanud oli ikka see koht. Tänan!
Mõistatus oli tunduvalt lihtsam, kui koha peal leidmine. Ega kõiki asju ei suudagi lume alt ja külmunud maa seest välja kaevata. Eks millagi soojemal ajal tagasi.
Mõistatus ei valmistanud mingeid probleeme, kuid küll valmistas koha peal probleeme käesolev aastaaeg. Helistasime nii peitjale kui ka viimasele leidjale ja saime üsna tõenäolise asukoha teada, kuid hoolimata terariistade kasutusele võtmisest jäi aare leidmata. Kunagi ehk tagasi.
Mõistatus sai juba eiteakuiammu ära lahendatud. Täna siis sattusin sinnakanti ja kui juba seal siis võib ju aarde juurest ka läbi käia. Metsatraktor oli teele suured roopad tekitanud. Polnud tuju rongijuhti mängida ja läksime parem jala. Ilm ju ka ilus. Pärast väikest jalutamist olimegi nullis. Geokuhi jäi kiirelt silma. Aardest võtsime kaasa dracula, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Aitäh peitjatele.
Kahju, et tee on metsamasinarööpaline. Geomobiil sai sellegipoolest üsna lähedale venitatud ning aare mõningase otsimise järel leitud. Geps näitas sellest kohast 9 - 10m kaugusele. Aitäh!
Pärast Samueli aarde leidmist tundus patt ka sellest varem lahendatud mõistatusest peatumata mööda sõita. Äkklumetorm hakkas taanduma ja päikegi piilus vahepeal pilvepiiri tagant.
Kruusateed olid muidugi kaetud paksu värske lumekihiga, mis suverehviga tagas üsna põneva elamuse. Kui hoog juba sees oli, polnud väga hullu, aga kohaltvõtt ja seismajäämine olid väga kannatlikkust nõudvad tegevused. Esimese asjana sattusin taas Google'i navi ohvriks, mis ütles suvalises kohas keset teed, et nüüd olen kohal. Mitme kontrollimise peale selgus, et ega ikka ei ole küll, miski neli kilomeetrit linnulennul hoopis.
Veidi tagasi ja veel väiksema kruusatee peale, kus polnud keegi veel pärast tormi sõitnud. Väike kõhklusehetk ja... YOLO, nagu tänapäeva noored eriti halbade otsuste eel ütlevad. Jõudsin kuhugi kohale ja kuna metsatee läks enam-vähem õiges suunas, otsustasin tallataksoga jätkata.
Esmalt jõudsin söödaplatsile, mille kõrval oli jahimeeste torn. Päris nurjatu lahendus: teised tulevad sööma ja siis niimoodi... Edasi läks tee veidi metsasemaks ja jõudsin raiesmikule. Veidi jalatõsteid ja ees ootas tõsine kuusenoorendik. Nüüd leidsin juba lund krae vahelt, varrukatest ja taskutest. Edasi ootas ees kraavirägastik. Tõmmatud oli neid igas suunas ja loomulikult kuusevõss ei teinud asja lihtsamaks. Pärast kõhutunde järgi umbes viiekümnendat kraaviületust (noh, vahel tuli ka edasi-tagasi hüpata :)) sain veidi kergemini läbitavasse metsa. Nüüd oli suunatajuga juba üks-null tehtud.
Pärast tükki aega vales suunas liikumist leidsin metsatee, mis läks õigemas suunas. Saingi nulli. Kabistasin siit ja sealt, aga ei midagi. Lugesin logisid, sain idee, muutsin veidi taktikat ja tabaski võlukepike karpi. Iseenesest kaval värk, polnudki esimese loogikaga leitavas kohas. Ega lumi ka lihtsamaks ei teinud.
Tagasitee läks juba veidi kiiremini, kuigi suutsin ikka vahepeal veidi vales suunas liikuda ja korra mütsi ära kaotada. Auto loomulikult leidis ka, et ta ei tahagi veel ära minna. Väikse veenmise peale siiski õnnestus.
Mulle hakkab vaikselt meeldima juba see enda oskus muuta maastik 1,5 paar palli kangemaks - eriti hea, kui see toimub ilusas ümbruses. Aitäh päeva seikluse eest!
Kodutöö korralikult tehtud,logimine läks ruttu.Autoga sai 500 m peale edasi ei julgend.Värskelt on metsamasinad rööpa sügavaks sõitnud.Aare korras,tänud!
Kohale läksin läbi võsa/soode/kraavide. Tagasi tulin mööda teed.
Sai meilgi selle aarde puhul kodutöö ära tehtud ja nüüd polnud enam muud kui kohale minna ja üles otsida. Kuna eelmise õhtul kiskus juba pimedaks ära, siis ei hakanud sellist pikemat matka hämaras ette võtma. Metsas oleks nagunii olnud raske midagi leida. Nüüd, hommikul oli aga lausa lust jalutada. Meil seda looduse ilu ikka jätkub ja ma täitsa usun, et näiteks hollandlastel on põhjust meid kadestada. Nii saigi ühendatud meeldiv kasulikuga. Aare korras. V: koer; J: drakula. Tänud.
Selle aarde juures pean küll nüüd suured tänud Irokale ütlema, kelle leiulogi mu silmad avas ja ma aru sain, et siin on tarvis kodutööd teha. Sinisilmsena olin arvanud, et ikka kohapealne tegevus on tulu toov. Nii ma seal olekski nullis olnud ja...
Nüüd asusin aga uurima, millega lähemalt tegemist ja üllatusena oli 10 minuti pärast koht olemas, kuhu sammud seada. Fooris põlemas roheline tuli.
Valgamaal ringi rännates saigi siis tehtud tööd nautida ja lasta GPS-il end juhatada. Esimene pakkumine pani aga kulme kergitama ja mühatama- "Mis mõttes, sinna?" No ei, ajasin oma jonni ja nii leidsingi hoopis teise tee. Ilus jalutuskäik lõppes aarde leiuga. Nii kena geokuhjake oli teisel.
Aare korras. EVEJ
Sobival ajal võiks sealkandis ka seeni hulgaliselt ju olla? Praegu peale pikka kuivaperioodi ei näinud peale paari pilviku midagi kahjuks.
Ja kaks kasti puutaimi oli ka istutamata jäänud ning rebasesabapunaseks kuivanud... Kui leiate, siis aare pole enam kaugel. :)
Aitäh peitjaile aarde eest!
Sai siis seal peenra peal kohale tammutud ja seal katuse all ta oligi. Paistab, et teetegijaid tasustati juba vanasti meetri põhiselt. Kena metsaalune ainult vihmaga said jalad ikka märjaks. EVEJ. Tänud.
Haa, vat see mõistatus oli mul kodus lahendatud, pihtas-põhjas koordinaadid paberile kirjutatud ja paber ka täitsa ootamatult kaasas. Lasin siis gepsul ennast juhatada kuniks ta arvas, et nüüd tuleks sealt ühest hoovist läbi sõita ja nii edasi. Seda ma ei teinud. Kuna aardeni jäi 1,4 km, siis oli see ilmselgelt liig minu jaoks. Mõtlesin juba, et jätan järgmiseks korraks, sest niikuinii jäi Valgjärve ka noppimata, aga sain ootamatult üht teist kaudu (väga) tunduvalt lähemale ja jalutasin mõnusat rada pidi aardeni. Tänud, väga ilus koht oli.
Õige koht sai kodus välja arvutatud. Väike jalutskäik on autosõidule heaks vahelduseks. Natuke sai valedest kohtadest enne otsitud, kui pärast silmapaistva vihjekoha juures karp välja tuli. Aare korras, tänud peitjatele.
Karbis oli kevadist niiskust, sest üks kaanekõrvadest oli lahti. Kuivatasin sisu ja lisasin ühe niiskusimuri. Muidu kõik tipp-top. Tänud peitjale. V: simpel J: münt