13 august 2019 leidis Argo,Piret [laus]

Aitäh peitjale juhatamast lapsepõlve. Ca 35 aastat tagasi sai siin kala käidud, korduvalt. Tjakatšidega vormis onud, kelle kujundatud see tee on, olid rõõmsatujulised ja sõbralikud. Järves oli enamasti ahven. Tänased koprad on sinna kolinud tõenäoliselt aastaid hiljem. Ka järve vesi ei olnud kunagi nii kõrge kui täna ja kahes kohas oli lausa liivarand.

21 juuli 2019 leidis Aimi ja Tormi [aimike]

Paras maailma äär tõesti ja ega siia niisama küll paarutama ei tuleks. Miskine ATV tegelane seda siiski ka tegi, väike laps ees istumas. Loodetavasti jõudsid kõik asjaosalised ikka õnnelikult koju. Meie igatahes võisime pärast kindlale teele jõudmist julgemalt hingata. Aardeid jäi siia aga veel ja tegelikult tuleksin hea meelega ka siiakanti matkama. Aitäh juhatamast!

21 juuli 2019 leidis Tormi, Aimi [tormit]

Vahepeal läks tee juba üsnagi ekstreemseks tavaauto jaoks, aga tänu neliveole sai ikka läbi.

Tänud!

16 juuli 2019 leidis Inge [aunad]

Muuseumimõistatuse lahendamine tõi mu planeeritust oluliselt varem siiakanti rubiini jahile :D
Kui kohalejõudmise raskused seljatatud siis koht ise on igati kena ja külastamist vääriv. Aare heas korras. Tänan.

27 aprill 2019 leidis Heiko [heikopiisk]

Aare omal kohal

15 juuli 2018 leidis   [tunk]

Sellel suvel pääses ka madalakõhulise autoga üsna vabalt täitsa maailma äärele sõitma. Nullis seistes varjasid puulehed vaadet järvele, puhta pildi saamiseks tuli alla kaldale minna. Päris suur järv, nagu nimigi ütleb. Tuuleke lõi kerge lainegi peale - kui kallast ei vaadanud, tekkis peaaegu merelahe illusioon, ainult lõhn polnud see. Korraks tekkis ka kiusatus ujuma minna, aga kartsin, et nii võib veel märjaks saada ja halvemal juhul üldse üle maailma ääre kukkuda :P Aardeotsing võttis ikka kõva pool tundi, nii hästi peidus oli, olgugi normaalsuuruses konteiner. Aga kõik õige ja sisu kenasti korras, aitäh.

4 juuli 2018 leidis Vohnja metsamees, Ele, Jaan, Silver [foorum]

Ilus ja rahulik suveõhtu. Sai mõlema, nii suure kui ka väikse järve ääres käidud. Sammal on tavapärasest kuivem kuna see aasta ei ole neid sademeid just kuigi palju tulnud...Mõnus koht vaikselt looduses viibimiseks.

19 mai 2018 leidis R ja [prt]

Kui on maailma äärele minek, siis tuleb kaaslasi valida hoolikalt - igaühele ju maailma lõppu ei järgneks. Minul täna vedas, sain olla nii kindel, et isegi ei kontrollinud, kas mind viiakse õiges suunas või hoopiski äärest üle. Mööda teerajakest möödus jalutuskäik kiirelt ning õigel ajal anti märku, et oleme nullile lähedal ja oli minu kord tegutseda. Peatselt aare end ka avaldas.

19 mai 2018 leidis Merek, Kristi [merek]

Käisime ka eelmine kuu siin. Aga siis unustasime geopeituse lehel logida. Kuigi nimed panime kirja. Nüüd jälle.

28 oktoober 2017 leidis Karl ja Rauno [zdrk]

Teel tuttavasse parklasse kohtasime neljaliikmelist kitsepere. Kui muidu olen iga varasem kord jätnud auto maha, siis sel korral trügisin kahest parkivast autost ja kivi hunnikust mööda. Teadsin, et siin tee peal saan lõpuks õige maasturi kogemuse kätte. Kaua ei pidanud ootama. Tuli mõni väiksem lomp, siis juba suurem ja lõpuks nii suur, et hakkasin lausa kõhklema. Ronisin kummikutega lombi sügavust testima. Igale poole ei saanud minnagi, sest vesi oleks sisse trüginud. Raunoga uurisime Subaru kapoti alla, et uurida välja kus on ta ninasõõrmed. Mina auto spetsialist ei ole aga Rauno teadis öelda, et siin küll probleemi ei teki kui rahulikult minna. Mis siis ikka. Vaikselt veeresin läbi, salongi vett ei tulnud ja ühtegi tulukest põlema ei läinud. Selliseid põnevaid kohti tuli ette veel mitu. Vahepeal pidi tegema järve ääres peatuse, et aaret otsida. Siin oli päeva kõige raskem ja pikem otsimine. Kulus oma 15 minutit. Lehti oli väga palju ja boonuseks lehtede peal veel ka lumi. Lisaks kui õigest kohast 10 korda mööda minna, siis ju põhjusega ei oska ka õigest kohast otsida. Kui ma Raunole ütlesin ortofoto vaatamise järel, et asub teest sama kaugel kui kraavist, siis ta teadis koheselt kust karp välja kiskuda. Aitäh!

23 august 2017 leidis Merilin ja Miki [seeonmerilin]

Gps keerutas ja lennutas seal märjas metsas ning see leid ei olnud kindlasti uus kiirusrekord. Tänan aarde eest!

14 august 2017 leidis Raimond [onuraimond]

Hakkasin seda otsima peale kuusalu valla leidmist, läks üsna ruttu- ronisin üsna õiges kohas võssa, vaatasin veidi ringi, et kuhu ma peidaks selle ise. Natuke ronimist ja märkasingi ühte liustikujõe settetükki kuidagi sätitud asendis ja seal ta oligi. Korralik varalaegas võrreldes nende vähestega, mida leidnud olen juba, kahjuks polnud midagi kaasas, et vahetust teha, järgmine kord.

7 august 2017 leidis Piret, Krista, Heldur ja [ky]

Kuusalu valla kõrgeim tipp vallutatud, jalutasime julgelt maailma ääre poole edasi. Ise vast oleks säärase nime peale arglikult astunud või lausa minematagi jätnud, aga kuna teised olid seal juba varem käinud, siis kinnitasid ühest suust, et äärest alla juba ei kuku. Ei kukkunudki, aga aarde küll leidsin. Nii toredalt pakitud teine. Aitäh!

29 juuli 2017 leidis Karin, Erik, Jaanus [karinten]

Peale tipu vallutamist oli plaani ikka enne õhtust sauna ka veel see tee ääres olev aare ära korjata. Kuigi esimese päeva jõud oli lõppemas, oli jalgades nii palju veel jõudu, et üles-alla turnida. Erik ei teadnud geopeitusest midagi, tegin talle siis väikese ülevaate. Jaanus oli küll eelnevalt geopeitusest kuulnud, kuid aardeid otsinud polnud. Aga see-eest oli tal alla tõmmatud äpp ja see viiski edule. Aarde leidis Jaanus. Samal ajal kaevasime meie Erikuga muidugi vales kohas. Saime aarde logitud ja siis riided seljast ja järve. Kui oli hea kella kaheksa ajal peale väsitavat sõitu rabajärves ujuda. Kindlasti minge. See andis piisavalt jõudu esimese päeva viimasteks kilomeetriteks. Tänan peitjat.

16 juuni 2017 leidis Mihkel [mihkelp]

Kui ilusas kohas käidud, siis võib ju vabalt ka maailma äärt külastada. Tee oli normaalne, välja arvatud mõned suuremad kraatrid, millest pidi mööda manööverdama. Kohapeal läks aega, geps keerutas, mahalangenud puud segasid ja mida veel. Aitäh!

2 juuni 2017 leidis Ingrid [ingrid]

Teine katse. Talvel lumega oli kõik valge, aga kostus veekohin. Seekord oli kõik roheline ja kostus vaid tuulekohin. Aare tuli nüüd ruttu välja. Tänud.

14 mai 2017 leidis Ragne ja Raivo [moto123]

Väga ilus koht!

14 mai 2017 leidis Reigo [ftp2006]

Kiire leid

7 mai 2017 leidis Raul [raul59]

Ausalt ega see koht ei jää sugugi alla eelmise "Lihtsalt ilusa koha" aardele. Kõige suurem vau efekt tekib siinse aarde juures ikka suvel ja veel parem kui on hästi tuuline ilm ja järvel rulluvad vahused lained. Kui aega rohkem, siis võiks ka ümber järve retk ette võtta ja seda ilu ka teiselt kaldalt nautida. Veel parem kui üldse seda retke alustada otse Tapa-Lehtse mnt. äärest jalgrattaga või jala.Autoga saab tõesti rutem, aga siis ei näe ega kuule pooli asju teekonnal.Ise oled seda rada alati jala kõndinud ja kindlasti teen seda ka edaspidi. Aardekarp oli ilusasti omal kohal ja tänud peitjale, et seda kohta rahvale otsustas tutvustada.

1 mai 2017 leidis Gerlin/Gaida/Mauri/Martin [sipelgapreili]

Saime autoga kohe aardele külje alla sõita :) Aarde nullis ootas meid mugu, kes oli otsustanud tänase ilusa ilma puhul kalale tulla. Aga me ei lasknud ennast häirida. Superilus järv ikka, aitäh kohta tutvustamast :)

21 jaanuar 2017 leidis Aive, Märt, Raul [liblikas1]

Tulime ilusast kohast oosi peale ja aardeni. Siin läks ikka aega. Märt jõudis isegi kuhugi helistada, mis ei osutunud üldsegi vajalikuks. Tänud peitjale.

21 jaanuar 2017 leidis A,R,Märt [motma]

Kui juba siin oleme logiks veel midagi. Võtsime ilusast kohast suuna otse oosile. Enne oli veel väike veetakistus, mille jääpaksus sai minu poolt edukalt testitud. Ainult kaks viimast sammu vajusin läbi. Pärast seda sai üleval teel turvaliselt ääre peale jalutatud. Aega läks , aga lõpuks Aive selle karbi kusagilt välja võlus. Suured tänud aarde eest.

21 jaanuar 2017 leidis Aive,R,M [sunflower]

Jalutasime siia lihtsalt ilusast kohast.Siin läks ikka natuke aega enne kui aarde leidsime.Logi kirja ja suund jälle auto suunas.Aitäh!

22 oktoober 2016 leidis Elin, Madis, Ivo, Tea [elin]

Need öised geoseiklused on alati põnevad ja ärevust tekitavad. Võtsime ette kolm eesmärki, Maailma äärel, Lihtsalt ilus koht ja Ohepalu. Kahjuks jäid teised kaks seekord leidmata, aga me ei anna alla.

17 september 2016 leidis Merle, Pille [meteta]

Mõtlesime minna lihtsalt ilusasse kohta, aga jalad said väga märjaks ja ette jäi palju jõhvikaid, sai paras ports korjatud ja keel hellaks söödud.. Ilma skoorimata ei olnud nõus lahkuma ja otsustasime siis kuivemal maal käesoleva aardeni matkata. Aitäh peitjale, väga lahe koht. Tuleme siia veel!

22 juuli 2016 leidis Heldur [heldur]

Pidin Palal ja Sikal käima ning siis likvideerisin möödaminnes ka oma esimese mitteleiu :)

15 juuli 2016 leidis Anni,Krista [krista]

Tänud Raivole Suurjärve äärde kutsumast. Aarde juures oli tore maastik. Jätkasime teekonda suunal Mõndavere. Poole tee peal ei kuskilt tuli meile vastu auto? Väljus üks väga eakas pisike tädi, tõstis oksa teelt. Avanes teinegi uks, arvasin, et rooli tagant tuleb eakas taadike, ei hoopis teinegi eakas rõõmus pisike tädike oli temagi. Rõõmsad pisikesed eakad tädid kaugel keset metsa autoga? Teavitasid, et täna pole polügoonile asja, keelud ees. Imestasid, et me soovime Joaveskile. Me rahustasime tädikesi, et me vihma ei karda, mis kõikse aeg me peade kohal ähvardas alla tulema hakata. Tänud Raivole.

20 detsember 2015 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Naljakad suured ümmargused augud olid tõepoolest teel, kuid see meie vinget Geomobiili ei heidutanud, temale oli sellistest aukudest läbilibisemine nalja teha. Järv oli muljetavaldav, väga ilus, polnud siin kunagi käinud, tänud siia kutsumast! Koht vääris aaret.

20 detsember 2015 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Tee maailma äärele oli üsna kole, naljakad suured lombid olid iga natukese aja tagant. Õnneks vähemalt kõva põhjaga. Kohale siiski jõudsime ja aare tuli ka üsna kiiresti peidust välja, kui null paika sai. Aitäh peitjale.

11 oktoober 2015 leidis Rein, Mart [espenberg]

Ilus järv, tänud.

5 juuli 2015 leidis Ahto, miusu, Sander [miusu]

Oehhhh. See aare muutis ilmselt mind päris korralikult. Nimelt olen ma ilmselt ainus loll, kes suutis täispikalt selle tee läbida autoga. Kuula veel mehi - oleks pidanud ise logisid lugema. Kui me polnud veel aardenigi jõudnud, ütlesin, et seda teedpidi mina tagasi ei sõida. Kuna meil oli pagassis veel suur ja raske sõjaväe telk, siis päris mitmes kohas pidi mehed autost välja ajama ning nemad tatsasid auto taga. Selliseid tee laiuseid ookeane pole Rummu karjääri juures käimisest saati näinud. Paar korda sai auto ka ai-ai. Tundus, et ka aare jääb leidmata ja mõtlesin juba, et kõik see vaev oli asjata, kuid lõpuks tõbas Sander ikka kala konksu otsa. Kuna tagasi polnud ma nõus minema, siis tuli minna edasi. Niikaua, kuni vahetult enne kruusakale jõudmist kivimüür ette tuli. Viis minutit nõu peetud, sain Ahto nõusse, et proovin siiski kividest mööda saada. Auto hakkas kahjuks aga kivide otsa vajuma ning see üritus läks aia taha. Otsustasime lahkneda- ainus variant oli tagasi minna. Mehed aga võtsid suuna maantee poole, et ma neile sinna järgi tuleks, kuna auto pidi võimalikult kergeks saama, et tuldud tee kuidagi uuesti üle elada. Õnneks otsustasin proovida veel üht varianti - kõrval tee, mida mööda väikese kinni jäämis riskiga jõusin lõpuks kruusakani. Ma värisesin nagu hiirepoeg, kuna olin üksi, olin teadmatuses, kas saan ikka sealt kaudu välja, kas ma jään kinni või mitte ja ka lähenev pimedus mängis oma rolli. Ma olin kahe tunni vältel sõna otseses mõttes vist põrgus ära käinud :D Seega: TUNGIVALT MITTESOOVITUSLIK ON MINNA AARDENI AUTOGA! Mehega mõtlesime, et seda aaret oleks olnud täiuslik minna uudistama tsikliga! Tänan kaudselt teravate elamuste eest, minu auto minule nii tänulik kahjuks pole, kuna temal oli alles esimene kord metsas käia :(

18 aprill 2015 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Kusagil siin pidi olema ka Kükaeide kivi (Muistendi järgi Ohepalus elanud küürakas ja kükakil käinud nõid, kes surres muutus kiviks) Ainus kivi mille me leidsime seisis kuivalt kraavis. Tea on see õige või varjas legendiallikas end kusagi eemal? Meie tuulutasime poole aasta tagant konteinerit, see oli probleemideta talvitunud. Noh ja Piia kraakles muidugi veidi kobrastega

18 aprill 2015 leidis Peeter, Piia [piuks]

Aarde läheduses olev kraav kuivas nukralt. Õige pea sai selgeks ka põhjus- kopratamm. Meil tekkis kohe selline hasart nagu lapsepõlves kui kevadel sai kusagil lombis solberdatud. Igatahes juba loetud minutite pärast olid veed valla ja kuivanud kraav täitus kiirelt voolava veega. Koprad haudusid eemal kindlasti kättemaksu. Aga seekord läks meil õnneks. Seejärel tuvastasime aarde ja edasi kulgesime ühte tõeliselt ilusasse kohta :) Täname!

30 september 2014 leidis Einar [pagarid]

Juurdepääsutee on mõlemalt poolt tõkestatud suurte kividega. Kand ja varvas aitas hädast. Kaasa tuli rändur. Aitäh!

27 september 2014 leidis Maris ja [reix]

Auto jäi lõunasse ehk siis pikem matk aardeni, kuid tagasiteel sai teelt ka teise aarde noppida. Tore jalutuskäik mööda vallsejakut. Aarde leidsime kiiresti. Jätsin ränduri.

27 september 2014 leidis Reigo ja [puutetundlik]

Mulle esimest korda külastada koht, tegime jalutusslaalomit ümber loikude ja käes ta oligi :)

26 september 2014 leidis Timo [timo]

Üksik kalamees aerutas üksinda järvel. Leitud.

13 september 2014 leidis Lauri [shadow]

Siin kahetsesin kangesti, et jalgratast kaasa ei võtnud. Täitsa laevatatav rattatee läheb aardest paari meetri kauguselt mööda. Otsisin päris pikalt valedest kohtadest. Õigest kohast väga kaua ei otsinud.

10 august 2014 leidis upitaja,pärle [hdhunt]

sai ka sellel maailma kõige ilusamal äärel jalgu kõlgutatud. Tänud !

26 aprill 2014 leidis Tanel [timix]

Ega üks ilma teiseta jää. Tõesti maailma lõpu tunne tekib seal seistes, fantastiline vaade. Aga vat aardega on nüüd piinlik, sest nii lihtsat aaret ei tohiks nii kaua otsida, aga mul õnnestus. Aitäh!

17 november 2013 leidis Risto [ristol1]

Antud aare tuli väga kiiresti võrreldes Lihtsalt ilusa koha aardega. Aare korras. EVEJ

29 september 2013 leidis Ando [bumm]

Plaan oli minna Lihtsalt ilus koht aaret avastama aga, kuna see on teepealt nats eemal siis mõtlesin,et käin ennem seal tagapool ära. Auto jätsin ilusti märgi taha ja läksin rattaga edasi. Metsas oli mitu autot mis oli seda märki eiranud. Lombid olid tõesti väga suured, üks isegi nii suur,et rattaga läbi sõites tuli kummikust vesi sisse. Kohale jõudes kiire leid ja logimine. Kõrval olev veekogu oli paksult pinde täis.

28 aprill 2013 leidis Georg ja Margus [caveman]

Aukjärve poolt tulles, sai valitud mõni meeter lühem tee, mis lõpuks pidi viima aardeni põhja poolt aga läksime alt. Kõva võsa ja teele kukkunud puud, mis vajasid eemaldamist. Kui lõpuks hakkasime polügoonilt välja jõudma, siis tõkestas meie tee tõkkepuu, mis oli mõeldud sisenejatele aga tänu sellele me ei saanud välja ning pidime selle võsatee uuesti läbima.
Seekord siis lähenesime lõunast ja saime ilusti kohale. Õnneks oli koht tulemist väärt ning sobiv pikniku pidamiseks ja liha grillimiseks. Huvitav, et järv oli veel osaliselt jääs. Peale kõhutäit sai ka aare otsitud. Aare korras. EVEJ
Tänan aarde ja ilusasse kohta juhatamise eest!

6 oktoober 2012 leidis Margus ja Maris [max]

Kui olime käinud ilusas kohas ega siis ei saanud jätta minemata maailma äärele. Jätkasime juba tuttavat teed ümber suurte porilompide ringe tehes. Olime jäänud üsna pimeda peale, seega polnud vahet, kui vahel kiirustades ka üsna otse lompe forsseerisime. Pea kohal kisasid parve kogunevad metshaned. Margus andis neile selle nime, aga nad võisid ka vabalt olla mõned teised linnud. Mida lähemale maailmaäärele jõudsime, seda kõrvulukustavamaks muutus lindude kisa. Ja maailmaäärelt leidsime järve, mille kohal tiirles neid sadu ja sadu. Meist jäid nad kaugele, järve teise otsa. Nägime heleda taeva taustal musti tiirlevaid (kisavaid) täppe. See andis sellele paigale hoopis teistmoodi mõõtme. Maailmaäär ei olnud täna tühi, siin kees ja keerles elu. Täname peitjat!

6 oktoober 2012 leidis Vaimar [vaimar]

Nagu [algaja] siin ühe teise aardeotsingu käigus kirjeldas, tegime meiegi kaheksaid suurte lompide ümber. Kord vasakult, kord paremalt, vahel otse. Mõnus matkake, boonuseks Suurjärve kaldalt leitud "Atlas avtomobilnõhh dorog SSSR" 1980. Täitsa kobe, kuivab mul praegu saunas, sees pildid uhiuuest VAZ 2102-st.

5 august 2012 leidis Merike ja [alex]
Normaalne aare, normaalses kohas.

5 august 2012 leidis Alex ja [mooritz]
Küll sellele aardele lähenedes tuli ületada hiiglaslikke ümmargusi loike. Õnneks polnud nad kõik hirmus sügavad, kummikud jäid ikka kuivaks, kuigi väga sopaseks. Maailma äärelt vaatasime alla ja meenus ,et Miki siin riietes vette sukeldus. No praegu oleks seda ise ka teinud, kuid kuidagi ei kujutanud ette, kuidas oleks kummikutega ujuda :P

11 juuli 2012 leidis Reino [errvee]
Selles kohas oli kaasasolnud jalgratas väga hea abivahend. Meelde jäid huvitavad helerohelised ümmargused hiidloigud ja sügavad orud mõlemal pool teed - järvedega, soodega ja lihtsalt niisama. Lõpus sai natuke enne otsitud, kui peidupaik end välja andis.

7 juuli 2012 leidis Hannes ja Triin [trine]
Suurel teel jõudsin imestada Rannavärava bussipeatuse üle, hiljem selgus sarnasus maailma äärega. Kui küla taga on ääretu mets ja veel kaugemal hoomamatu meri, eks siis vist lõpe maailm tõesti just siin. Ja mitte-maailm tungib peale, nagu mõneski kohas näha. Isegi geps satub seal serval veidi segadusse, kuni aarde kätte annab. Ja siis vette, jee!

7 juuli 2012 leidis Hannes ja Triin [hpalang1]
Kui maastiku raskusaste on 2.0, tuleb auto jätta 2.0 km kaugusele tõkkepuu taha ja teha kand ja varvas. Vana tee mööda oosi, sarapuud, haavad, paar vahtratki. Lõpuks aare - no ei olnud päris esimeses kohas, kust vaatasime, teises või kolmandas oli. Logisime, ja siis premeerisime end päeva esimese ujumisega. Mõnuuuuuuuuu. Eriti kuna allveeparmud ja -sääsed on alles leiutamata. Soe pruun rabavesi ... Ja tagasiteel hoidsid pealveesitikad ka distantsi. Aitäh!

23 oktoober 2011 leidis andres [andres]
Olen kunagi 2008 selle aarde juurde esimese logi kirjutanud, siis jäi mitteleidmiseks. Tahtmine tagasi tulla on kogu aeg olnud, aga mingil põhjusel on asi edasi lükkunud kogu aeg. Nüüd sai siis asi ette võetud. Auto jäi sama tõkkepuu juurde kus eelminegi kord. Olud on küll niipalju muutunud, et tõkkepuu all kasvab võsa ja tõkkepuu kõrvalt läheb tee. Liiklusmärk keelab siiski edasisõidu, ja ega kohe märgi taga kogu tee laiuses uhkeldav tohutu porilompki edasi sõitma kutsunud. (No ja selliseid lompe oli seal teel veel palju, kummik oli õige valik) Aga ega ei peagi alati igale poole sõitma, milleks inimesel jalad. Vaikne udune sügisilm, ei ühtegi häirivat putukat, võimalus oma mõtteid mõelda. Metsavahelt ilmus tõesti kaunis vaade järvele, ei üritanudki sellest pilti teha, oma silmaga peab vaatama. Nullis sai veidi ringi vaadatud ja oma 300 leid kirja. Tore et just sellise aarde juures juhtus see. Aare heas korras. EVEJ

2 oktoober 2011 leidis Reido [reido]
Leitud. Tänud peitjale!

15 august 2011 leidis Leho [morgot]
Autoga sain läbi suurte loikude 200 meetri kaugusele kuni üks puu ette jäi. Jalutasin siis nulli ja peale mõningast ringivaatamist peidukas paistis. Järve ääret käisin kah vett katsumas. Huvitav küll järve veetase on palu magalam kui sõidutee aga vesi ei kavatse mitte sealt ära voolata.

3 august 2011 leidis Lauri [algaja]
Umbes kilt enne oli mingi tõkkepuu. Kõrvalt oleks vabalt mööda saanud aga mingit mõtet polnud kuna sadakod meetrit eemal olid tõsise palgitoorikud tee peal ees. Asi see kilt siis trampida on. Solberdasin kõikides veeloikudes ja varsti olingi kohal. Leidmiseks läks vist minut. Aardel pole viga miskit. Ja koht ise on veelgi parem. Teiselt pool lähenedes oleks ilmselt nulli kah saanud sõita. Aitäh.

28 mai 2011 leidis Kairi, Priit ja Mairi [maipri]
Kohale jõudsime Leelo, Allani ja Marti soojades jälgedes. Ius koht, tänud juhatamast.

28 mai 2011 leidis Allan, Marti, Leelo [iksid]
Teekond maailma äärele oli pikk ja meeleolukas, aitäh kutsumast. Aare korras, evej.

1 mai 2011 leidis Lilian, Mailo, Iver, Martti [siili]
Kõik metsa maha langenud puud olid otsustanud maha langemise kohaks valida just selle tee, mistõttu geomobiiliga saime suure hädaga vaid kilomeetri kaugusele. Edasine jalutuskäik lapsevankriga ümber hiigelsuurte lompide ja üle maha langenud puuderägastiku oli tõsine katsumus. Sellegipoolest olime tihti naerus kõveras. Oleksime pidanud kuulama Iverit, kes ütles, et võtame lapse lihtsalt sülle, kuid nüüd pidime teda koos vankriga süles tassima (õnneks ainult osa teest). Äärmiselt meelelahutuslik matk aardeni, mis rahumeeli oma pesas leidjaid ootab. Aare on kuiv ja korras. EVEJ. Ei teadnudki, et maailma ääres nii ilus järv on.

27 mai 2010 leidis Mart [marlai]
Võtan ennast lõpuks kokku ja lisan ka lehele leitud aarded märksõnaga "LEITUD"

7 mai 2010 leidis Aare [karuonu]
Leitud peale meeldivat jalutuskäiku. Võtsin aardest TB. Tõkkepuu juurest ära sõites valisin selle porisema tee ja varsti olingi mudas kinni. Teist korda juba täna! Vaheldumisi kaevasin autot välja ja korjasin sinililli. Auto sain kätte, aga sinililli kõiki mitte, neid jäi sinna ikka palju veel alles. Aitäh peitjale seikluse eest!

2 mai 2010 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Oli selle aardega alles jändamist. Sobivad teeotsad lõppesid kas mudamülkas või risti-põiki üle tee pikitud puudega. Just kiuste ei jätnud seda aaret teiseks korraks - peab ju olema mõni teeots, mis kuskile ikkagi viib. Ja nii me jõudsimegi peale pikki otsinguid pea 2 km kaugusele ühe tõkkepuu taha. Saapad jalga ja teele. Lohutuseks puges päike vähemalt pilvetagant välja kui me tõsiste nägudega samme ja meetreid mõõtsime. Ja siis oli see äär käes. Ootamatult ja samas lõpuks ometi! Aare andis ennast kiiresti kätte, oli väga heas seisukorras ja kuiv, kuigi olime igaks juhuks ka remondivahendid kaasa võtnud. Soovisime laekale head uut geoaastat ja poetasime sinna TB, ei võtnud midagi. Aitäh juhatamast!

29 september 2009 leidis Inga ja Helen [leenu]
Gps näitas tõkkepuu ja keelumärgi juures 1,2 km veel aardeni. Jätsime auto meid ootama ja nii me siis ümber suurte lompide rühkides kohale jõudsimegi. Aarde leid oli kiire. Vahetatud sai pastakaid. V: märgi J: helesinise klaaskuuli.

29 september 2009 leidis Helen ja Inga [kingu]
Auto jäi kilomeetri kaugusele tõkkepuu taha. Siis väike jalutuskäik ning oligi aare leitud. Tagasiteel jäime rahe kätte. Aardest EVEJ.

12 september 2009 leidis Jaanika,Elvis [ullunt]
Teed maaima äärele oli aeganõudev.Kõigepealt jõudsime keelava märgi ja tõkkepuuni.Tõkkepuu oli küll lukustamata,aga peale tõkkepuud oli kohe suur lomp ja tõus,mille vesi oli ära uuristanud.Otsustasime läheneda teiselt poolt.Tee sinnapoole valisime valesti.Jõudsime peale pooletunnist sõitu põhjatute aukudeni,mis olid vett täis.Keegi jeebiga onu oli enne meid ka üritanud seda läbida,aga kui vesi juba ukseni hakkas jõudma oli ka tema loobunud.Auto kitsal teel ümber pööramine siiski õnnestus.Tagasi tõkkepuudeni.Edasi sealt siis jalgsi.Tee oleks olnud läbitav vast siiski ka kõrgema autoga.Lomp lombis kinni,sügavust ei mõõtnud.Meie arvates tuli ühe otsa pikkuseks kuskil paar kilomeetrit.Kohale jõudes leidsime aarde kiiresti.Leid tuli kuskil 14.30 taustaks kõmas sõjamüra.Kuskil käis sõjamäng.Kõmakad olid vahepeal päris kõvad. Aardest EVEJ.Pärast järve imetledes tuvastasime eemal kaldal ka kaks kalameest.Rohkem hingelisi ei kohanud.Lõppkokkuvõttes tore matk ja ilus koht.Tänud.

23 august 2009 leidis Ain [aints]
Puhkuse lõpetuseks otsustasin enne tööleasumist maailma äärelt läbi astuda. Enamvähem selline tunne siia kulgedes tekkiski, mida küll ennast otse järve veerde pressinud valge mikrobuss omajagu vähendas. Aare tuli päevavalgele loogilisest kohast ja oli heass korras, EVEJ. Aitäh siia juhatamast, omal algatusel siia vaevalt sattunud oleks!

22 august 2009 leidis Piret jt [sylli]
Äge teekond oli aardeni. Suhteliselt kiire leid. EVEJ

22 august 2009 leidis Kristo, Marit, Rasmus, Piret, Mart, Timo ja Tiina [rassiss]
Teekond aardeni oli väga lahe. Meile yhtegi keelavat poomi kuskil ette ei jäänud ega ka muid keelavaid märke. Ehk siis drive in aare :-) Löpp oli väga ilusas kohas tekkis suur tahtmine kalale minna. V: märk, J: päkapikupreili

4 juuli 2009 leidis Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Maailma ääre lähedusest teavitas meid keelumärk. Samas oli tõkkepuu kutsuvalt lahti. Siiski pöörasime auto ringi ja parkisime ära, et sammuda 1,2 km.

Aardekarbi asukoht paljastus kergelt, sest peitja käekiri on juba mõnevõrra tuttav. Kraami ei vahetanud, kuigi karbis oli nii mõndagi, mida hing oleks ihaldanud.

Tagasitee kujunes põnevamaks, kui oleksime osanud oodata. Kuigi meie GPS-is pidi kirjade järgi olema oluliselt uuem kaart, kui 1881. aasta oma, siis ometigi puudus sealt Lehtse poole viiv tee, täies tükis koos Valgejõe sillaga. Peale mõningast tiirutamist polügoonil võtsime riski, et sõita mööda olematut teed ning jõudsime õnnelikult õhtusöögi ajaks tagasi tsivilisatsioonini.

Tänud peitjale, tõeline maailma äärel ära käinud tunne oli meil koju jõudes küll!

26 juuni 2009 leidis Ove [ove]
Maailma äärele liikudes tuli vastav tunne peale küll omapäraste paukude, äikesekõmina ja tumedate pilvede tõttu. Peale logimist tegin seal kiirelt minekut kuna vihmasaju kätte ei soovinud küll jääda. V:märk, J:märk

20 juuni 2009 leidis Peetrionu [peetrionu]
V -liblikas
J -pesupulgad
Kuna liiklesin madalapõhjalise liikuvahendga, siis ei riskinud sellega metsa vahele minna.
Minu parkimiskoht
Tee oli suuri lompe täis mille põhja ei näinud. Sada meetrit enne aaret olid pesa teinud kalamehed. Nemad olid platsi sõitnud pirukakäru tüüpi autoga. Nii et nulli sõitmine on võimalik. Tagasi auto juures tuli mulle seltsi vana ja hall rebane. Sõime kumbki oma suupisted ära ja läksime oma teed.

24 mai 2009 leidis Priit ja Airi [airce]
Terve jalutuskäik maailma äärekesele ja tagasi kostus kõrvadesse väga huvitavaid helisid. Ligemal ja vaiksemalt siristasid linnud laulda, kaugemal ja häälekamalt kostusid erisugused lasud, nagu oleks sõda hakanud. Kummalisel kombel võis sellega isegi ära harjuda.
Aare paljastas end kohe, kui olime lõpetanud esmase vaatluse huvitavas kohas. Peale logimist nautlesime maailma äärel vaadet. Tänud peitjale.
V: võtmehoidja ja Simpel J: märgi ja marmorkuuli

24 mai 2009 leidis Airi ja Priit [otsingul]
Ka meil tuli väravate juurest 2+2km jalutada, mis selle päeva jalutuskäikude keskmine oligi. Terve tee Maailma Ääreni kostis vasakult raskekuulipilduja podinat, automaatide tärinat ja sekka ka mõni suurtükilask - Scoutspataljon hoidis seda maariba, mis eraldas neid maailma äärest ning kui lasud hakkasid kaugenema, siis saime kergendatult hingata - vaenlane on tagasi löödud ja võime aardeotsingule keskenduda. Aare avaldas end kergelt ja oli küllalt täpselt koordinaatidel, kuigi peitja pole kasutanud elektroonilisi abivahendeid. Loojuva päikese kumas avanes idasuunas maaliline vaatepilt. Tänan peitjat! EVEJ.

17 mai 2009 leidis Maario & Hanno [hanno5000]
Lähenemiseks sai juhuslikult valitud natuke vähem kasutatav tee, kus vahepeal tuli ka mõned väiksemad langenud puud teelt kõrvaldada. Kui väravani jõudma hakkasime väljus sealt üks Mitsu-tüüpi maastur, kes värava justkui meie jaoks lahti jättis, kuid kaalutlusel, et võibolla istume tagasi tulles äkki kinnise värava taga, otsustasime siiski alluda keelava märgi korraldusetele ja jalutasime see 2x2 km. Tundub, et nullile lähenedes tekib siin paljudel gepsudega segadus, nii ka meil... kui õige koht käes, siis oli ainult logimise vaev. Mõnus koht see maailma äär! EVEJ.

17 mai 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Kui eellogijad meid silmas peavad, siis meie olime VEEL viisakamad ja jätsime auto VEEL kaugemale :) Pärast alles avastasime, et mööda kõrvalteed oleks tõkkepuuni ka saanud. Tõkkepuu oli enne ja pärast meid suletud ja sellest järgneva tee peal oleks meie käru niuksudes põhja peale kinni ja rattad õhku pöörlema jäänud.
Jalutuskäik aardeni oli ülimalt nauditav! Kohapeal otsisime tükk aega ja hoopis valedest kohtadest. Kui keps lõpuks oma koordinatsiooni tagasi sai ja meid umbes 15 meetrit mujale suunas, käis leidmine hetkega. Täname! V:Koera, J:Kapsaussi

17 mai 2009 leidis Maario ja Hanno [loom]
Umbes 2km aardest jätsime auto. Enne meid küll keegi sealt just tuli ning jättis tõkkepuu ka kinni tagasi panemata, kuid olime viisakad ja jalutasime. Aare oli maailma äärel täitsa olemas ning peale logimist alustasime jälle tagasiteed. EVEJ

14 mai 2009 leidis a0251 [a0251]
Ilusal kevadisel õhtul sai ette võetud väikene jalutuskäik. GPS läks lolliks ja algul näitas 50 m valesti kuid peale GPSi normaliseerumist kiirelt leitud ning nauditud ka päikseloojangut. EVEJ

26 aprill 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Jätsime meiegi auto ca 2 km kaugusele ja jätkasime jalgsi. Mõnus pärastlõunane jalutuskäik. V: lepatriinu, J: nööbid (3+3) ja 2 Norma märki

18 aprill 2009 leidis Lembit [polekala]
Auto sai jäetud u 2 kilomeetri kaugusele. Seejärel sai nauditud mõnusat jalutuskäiku oosil. Kohapeal oli leid kiire. Vahva ja ilus koht, olin seal ka kunagi varem käinud, aga mitte geopeituse raames. Tänud jälle juhatamast! EVEJ.

22 märts 2009 leidis j444 [joonas444]
see aare õnnestus kuidagi päeva lõppu ära mahutada.
kui terve päeva olime saanud näha kevadist päikest, siis selle aarde juures võis näha vaid videvikku, valget ühtlast välja ja tunda käredat külma. tee, mida mööda me lõpuks oleks pidanud sõitma (lähenesin lõunast), oli täiesti põlluga tasa tuisanud ja lahtilükkamata, seega oleks seal vaid eriti tigeda maasturiga sõita saanud. seega võtsin kätte sapöörilabida, viskasin selga mantli, õlale koti ja asusin kiirustades teele - pimenes aeglaselt, kuid järjekindlalt.
tee aardeni (ja tagasi) oli vägev: kõigepealt üle antarktilise välja, siis läbi metsa ning lõpuks mööda oosi tippu aardeni ja järve juurde välja. läbisin selle maa ülikiirkõndi tehes ning kohati jooksusammu üles võttes. lumi oli paks ja puutumatu, takistas tugevalt astumist. oli kuulda, kuidas kõrvemaal käisid õppused - paugud muutusid vahepeal nii kõvadeks, et lausa ehmatasid.
ja vot looduse ilu poolest pole ma ammu üheski nii ilusas kohas tänu geopeitusele käinud. no see koht jääb tõesti meelde, väga vägev! ronisin kallakust üles, vaatasin vaadet, valisin koha välja ja lõin labida lumme. tundus üsna lootusetu ilma vihjeta leida.
kuid ennäe - umbes kümne minutiga õnnestus aare õhtuhämarusele tuua - täitsa huvitav peidukas omamoodi, ka lumega aitab maskeering pisut leidmisele kaasa. oli ikka kuradi hea tunne aare lume alt labida abiga välja võtta (ometi sain otsides isu täis kaevata). muide, algselt kohale jõudes olin oma koti aardest vaid kolme meetri kaugusele maha visanud.
ka tagasitee möödus kiirustades ja lõpuks oli nahk ikka päris kuum. aga matk oli väga hea ja aare ka. tõesti suured tänud!

21 veebruar 2009 leidis Kris, Tarmo ja Martin [gpseurope]
Olles matkaks ettevalmistunud oli üllatus suur kui ette tuli võtta aint 1,3 km ja seda ka aint seetõttu et keegi oli tee lukku pannud:D Aarde geokuhi oli ikka päris suure lumekuhja all ja päris keeruline oli seda tuvastada.. Aga kui sellega hakkama saime oli vaja ka külmunud maskeering eemaldada.. vot mitte ei olnud see kerge, täiesti külmunud oli see. Aga jällegikord saime hakkama lõpuks ja võtsime uuesti 1,3 km tee jalge alla, tagasi auto juurde. EVEJ

19 september 2008 leidis Tiiu ja jäljekoer Flora [kolla]
Siin on nimilauluke: istsime maailma veerekese pääle.... Teise katse tegime omale ise ekstreemseks sest hakkasime risti oosidega minema – ärge jumala pärast keegi järele tehke, nii võib ära uppuda. Lõpuks tuli mulle mõistus koju ja ronisime tee peale, jäljekoerale muidugi meeldis soos sumpamine, nii märga ja porist koera pole kohe kaua nähtud. Kuna geps seekord suhtles, siis oli leidmine lihtne. EVEJ

19 august 2008 leidis Marko, Kirke, Marko ja Jekaterina [bigmarx]
Keset õhtuhämarust jalustasime kohale, olles transpordivahendi jätnud tõkkepuu alla. Taskulampide valgel porilompe trotsides jõudsime kohale, otsisime ja leidsime ning logisime ja lahkusime. EVEJ

16 august 2008 leidis Miki [miki]
See aare oli nagu pärl peale uhti uhti aaret. Mõnus jalutuskäik ja sooja veega järv. Lähedal olev kalamees ilmselt ei osanud midagi mõistlikku arvata vette hüppavast riietega mikist. Peale seda ei olnud enam nii mudane ja ära söödud tunne ning auto juurde tagasi jõudes olin juba päris kuiv. Aarde leidsin ka muidugi vahepeal üles, EVEJ.

9 august 2008 leidis Triin & Paavo [speedy]
Kõik oli superluks - 2 x 2 km matk kinnise tõkkepuu tagant, kätepesu veekogus, informeeriv infostend, ükskõikseks jätvad sääsed, kiire aardeleid nullist silmapaistvast kohast ning tuju, tervis ja muu elu-olugi :-) Aaregi oli väga hea tervise juures. Teel aardeni jäi silma mitu üksikut jalanõud - nii kehv see tee nüüd ka polnud, et jalavarje kaotada. V: põssaga geomündi Narva tanki aardesse, asemele ei pannud midagi.

9 august 2008 leidis Paavo & Triin [linnapreili]
"Nädalavahetus geopeitusega" - päeva esimene pikem jalutuskäik kesk lompidega kaetud teed. Meenub veel ohtralt sääski ja parme ning geokuhjake. Aarde leidis Paavo :)

7 august 2008 leidis Janika [jansa84]
Suksu jäi 2.01km kaugusele. Sellele vaatamata läks jalutuskäik vaikses, unustatud metsas kiiresti. Gps hakkas juba km enne aarde juurde jõudmist aiateibaid näitama, aga õnneks näitas pärast rahunemist õige suuna kätte. Kui aare poleks peidetud just sinna, oleks "see" märkamata jäänud :) Võtsin täringu, jätsin lepaka ja kutsu. Aitäh!

20 juuli 2008 leidis Mari ja Siim [marx303]
Meie kasutasime ära saartelkäigust autol olnud rattaid ja nii sai õhtu eel maailma äär üle vaadatud. Kahju, et sellises kohas nii palju sääski on - muidu oleks täiesti ideaalne koht olnud. Tee oli muidugi põnev. Pisut porine ja pisut liivane ja pisut märg ja pisut kurviline nii vertikaalis kui horisontaalis. Panime geocoini ja võtsime lepaka kleepsud.

3 juuli 2008 leidis Rain [taiks]
Aare on ilusa koha peal. Isegi Regio atlase peal on märgitud see ilusa vaatega kohana. Ligipääsetavus momendil aga väga kerge ei olnud. Tänu sadudele on jäänud suured loigud üle terve tee. J:Simpel kaardi V:pesulõksu moodi paberite hoidja

24 juuni 2008 leidis Pille- Riin ja Ermo [pioneer]
Hoolimata vihmast, oli hästi tore jalutuskäik. Aare korras. EVEJ.

15 juuni 2008 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Seekord ei tormanud kohe peale aarde avalikustamist otsima. Täna oli paras aeg jalutuskäiguks. Ei läinud seda teed mööda mida Raivo soovitas vaid lähenesime hoopis teisest suunast. Aarde leidmine raskusi ei valmistanud kuigi gps ei tahtud peidukohas kuidagi nullpunkti näidata. Tegelikult olid koordinaadid täpsed kui lageda koha pealt mõõta ja siis õiges suunas minna. Kirjutasime logi. Lisasime klaaskuuli, võtsime kaelapaela. Tänu Raivole.