Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ta jõuab kätte kuidagi ootamatult, see maailma äär. Peaaegu üleminekuta.
Ühtemoodi nii Loobu, Kadrina kui ka Tapa poolt tulles tabab silm põldude
tagust majadekobarat, iidse küla tuumikut. Külast läände, metsa poole suunduv
tee on igati korralik, toites lootust, et metsa taga on jälle põllud, külad,
seega - asustatud maa. Küla viimaste põldude veerel toetab matkaja, kes veel ei
tea, et on äärele jõudnud, oma raske seljakoti puu najale, sõrmitseb koti pandlaid,
otsib küljetaskust kaardi ja süveneb sellel kujutatud teede-radade ämblikuvõrgu lahtimõtestamise
tegevusse. Tõenäolisi valikuid on tegelikult kaks. Esimene tee viiks üle Saksaare ja Kukepala talude
Lehtse mõisa maadele. Valgejõgi vahel. Küllap ka sild. Teist teed mööda oleks mõeldav suunduda Ämmasaare
kõrtsini, sealt väikese kehakinnituse järel Pala mõisa ja siis juba üle Nahe ja Ojaküla Jäneda maile.
Kaks jõge vahel. Kevadiste suurvete rikutud sillad sealgi ilmselt juba taastatud. Taevas hoia, heinaaeg
kohe algamas, luhad ootavad niitjaid. Taas vinnab reisisell koti selga ja suundub peale lühikest
kaalutlemishetke Ämmasaare poole. Aga kaart, mille meie kujutletav matkaja just kokku lappas,
on pärit 1881. aastast.
Sellist juttu võib lugeda Neeruti Seltsi kodulehelt. Tänapäevane asukoht, kus
meie matkaja võiks seista, on koordinaatidel 59° 21' 4.0" 25° 55' 59.0".
Esimese tee võivad valida need kes soovivad suunduda Sipelgate radadele.
Teine tee viib Katkise silla,
Aukjärve ja
teiste Kõrvemaa aarete juurde. Ämmasaare kõrtsikohta meenutavad kaks põlist pärna.
Meie valime hoopis kolmanda võimaluse, kirdesuuna. Ainult niimoodi saame astuda
mööda maailma äärt meie reisiselli moodi. Kõigepealt möödume endisest Kolu metsavahikohast.
Kel huvi ja jaksu võib teha kõrvalepõike vasakule, Kaanjärve kaldale. Matka jätkates jõuame
peagi Udriku Suurjärve äärde. Kes tuli aardekarbi pärast leiab selle päises näidatud koordinaatidelt.
Kes soovib veel matkata võib jätkata teekonda kirdesuunas, et jõuda läbi Mõndavere ja Arbavere Viitnale.
Aardekarp sisaldab geopeituse infolehe, logiraamatu, kirjutusvahendid ja veidi vahetuskraami.
Aarde peitmisel ei ole kasutatud elektroonilisi abivahendeid.
Vihje: pole
Lingid: http://www.neerutiselts.ee/?do=sisu&id=76
Aarde sildid:
maasturiga_huvitav (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1D5G5
Logiteadete statistika:
89 (93,7%)
6
2
0
2
1
0
Kokku: 100
Koht väga lahe, aga ei leidnud midagi. Vahetult enne lahkumist kohtusime kohalike matkajatega, kes teadsid rääkida, et eelmisel aastal olla see paik veel veidi teistsugune välja näinud.
kaks korda ei leidnud. Enne Kuuslau valda ja peale valda ka. Vahepeal lugesin logisid ja uurisin kas võiks kuskil olla ka vihjeid. Tundub, et midagi nagu oli kuid eesmärgini see ei viinud. Koht ise väärib tagasi tulekut kui saab ehk ka ujuda. PS. Seal on lähedal keeluala 1.veeb alates.
Et eelmise aarde teekonnal olin suusatajaid kohanud, tuli meelde, et endalgi suusad autos ja miks mitte neid kasutada. Libisesingi auto ratta jäljes aarde poole. Vahepealsed muda-jää lombid takistasid küll sõitu, aga kohale jõudsin. Seal tungis kõrvadesse mõnus kohin -vee vulin. Aaret otsides hakkasid sõrmed külmetama ja see jäi leidmata, ju siis aare tahab, et ma soojemal ajal tagasi tulen, siis kui lumi läind ja maa soe. Nii jätsin selle ja teisegi lähedal asuva ilusa koha järgmiseks korraks. Tagasitee tundus paremini libisevat, järelikult oli minek allamäge. Lõpus lausa mägi, lisasin hoogu, aga siis märkasin, et kivid keset teed, aga mu suuskadel pole ju pidureid... peatuma sain:)
Olen siin juba olnud umbes 20.a. tagasi koos lastega, püüdsime kala ja ... ühesõnaga kvaliteetaeg. Suvel on siin palju ilusam.
Eeldatavas aarde asukoha piirkonnas on mitu huvitavat kohta kuhu aare võiks olla peidetud aga praegu on seda lund päris palju ja veel ka väga kõva koorikugaga. Otsisin mõnda aega aga siis otsustasin, et peab ikka GPS välja võtma sest kaua sa järjest väheneva enesekindlusega selles lumises metsas mässad. Aga GPS oli veelgi suuremas segaduses, kui mina. Saatis mind natuke aega sinna ja tagasi, paremale ja vasakule ning siis ütles, et kui sa mind eile hommikul kotti panid oleks võinud välja ka lülitada. Niimoodi jättiski mind koos koeraga kahekesi maailma ääre peale. Otsisin natuke aega veel ja purustasin puu pulgaga kõvaks külmunud lund.
Egas midagi tuleb siia veel tagasi tulla, võibolla tulevad pojad ka, lapsepõlve meenutama.
Tuli siis ära minu kuuenda aardega "mitte leidmine" :-) (väikseks lohutuseks ehk, et ilma tehnikata...)