Tartu kalmistud 250 - Pauluse

Tartu tänaseks kasutuses kalmistute ajalugu ulatub 250 aasta taha, mil keisrinna Katariina II ukaasi järgi tuli kalmistud rajada asustustest, eeslinnade ja alevite majadest vähemalt 100 sülla, s.o 213 meetri kaugusele. 1773. aastal kordas Liivimaa kindralkuberner ukaasi sisu veel kord, keelates kategooriliselt matmise kirikutesse ja asulates asuvatele kalmistutele.

1773. aastal mõõdeti Raadi mõisa maadel välja Jaani kiriku saksa, eesti ja vene koguduste matmispaigad. Septembris õnnistati Vana-Jaani kalmistu ja novembris toimusid seal esimesed matused. Hiljem need kalmistud laienesid ja kujunesid Vana-Jaani, Maarja, Peetri ja Uspenski kalmistuteks. 20. sajandi alguses lisandusid Raadile veel Ülikooli ja Sõjaväe (Garnisoni) kalmistud. Kuna Vana-Jaani ja Peetri kalmistutel jäi 19. sajandi lõpuks ruumi väheks, siis tekkisid uued koguduste kalmistud praeguse Puiestee tänava äärde ja hiljem Jaama tänavale.

1910. aastal moodustatud Pauluse kogudus rajas oma kalmistu Võru tänava äärde.

Tänavapoolses küljes paikneb kolmeosaline juugendlik väravaehitis. Kalmistu keskosas peatee keskel leiame leinamaja, mis on ehitatud 1920.–30. aastatel. Kabeli seinale on kinnitatud mälestusplaat hukkunud Saksa sõduritele. Kalmistu põhjanurgas paikneb Vabadussõjas langenute memoriaal ning keskosas peateest vasakul memoriaal II maailmasõjas hukkunud Saksa sõduritele.

Pauluse koguduse kalmistule on maetud ööl vastu 9. juulit 1941 Tartu vanglas mõrvatud 192 inimese surnukehad. 1943. aastal sängitati põrmud ümber laiendatud hauaplatsile, kuhu püstitati suur rist. Selleks ajaks oli kindlaks tehtud 129 mõrvatu nimed. 1988. aastal valmis ühishaua monumendi kavand, mille autoriks oli väliseesti arhitekt H. Ajango. Monument avati 2001. aasta juulis.

Pauluse kalmistule on maetud kirjanikud O. Luts ja J. Parijõgi, helilooja E. Oja jpt.

Aleksander Nevski õigeusu kogudus asutati 1914. aastal ja Püha Aleksandri kirik ehitati Sõbra tänavale 1914.–1915. aastal. 1917. aastal taotles kogudus Pauluse kalmistu kõrvale maad koguduse kalmistu jaoks ja koostati surnuaia plaan. Kalmistu on regulaarse planeeringuga, hõreda kõrghaljastusega.

Käesolev teekond viib Vabadussõja, Saksa sõdurite ja vanglas mõrvatute ühismatusepaikadele ning Ed. Oja ja O. Lutsu haudadele. Alustada võiks näiteks peaväravast koordinaatidel 58.35923 ja 26.72124 ja lõpetada aarde peidukoha juures koordinaatidel 58.CAE8D ja 26.EF1DC

Teekonnapunktid on võimalik gpx-na alla laadida siit

A = viimane number saksa sõdurite mälestustahvlil memoriaalis
C = viimane number aastarvus kalmistu õnnistamise mälestuskivil
D = A + I
E = Ed. Oja abikaasa Adele-Marie surma-aasta eelviimane number
F = O. Lutsu abikaasa Valentina surmadaatumi viimane number
I = viimane number saksa sõdurite mälestustahvlil kabeli seinal

Tegemist on nanoga, palun pliiats kaasa.