Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2023. aasta detsembriseeria aardena.
Jõul on üks huvitav püha, mida kord aastas kas oodatakse selle saabumist, või siis selle möödumist. Sellele eelnevalt, umbes kuu aega enne esimest jõulupüha aga luusivad ringi mingid kahtlased pisikesed olevused. Meil õnnestus mõned spioonid kinni nabida (kokku 23), et neid teilegi päriselt ka näidata. Kuid kuna mingi maagia ootamatult muutis nad kujudeks, siis päriselt ei saagi neid näidata. Aga kuna plaan oli olemas, siis panime need kujudki teatud kohtadesse teile vaatamiseks. Seda ma tean öelda, et need suslikud on igavesed kavalpead, kuidas muidu nad salaja laste kohta andmeid koguvad ja neid kunagi näha pole. Lapsepõlves sai hiirelõksud sussi sisse pandud, noh, et vähemalt ükski kinni püüda, kuid see jäi tulemuseta. Sai ka akna all luuratud ja oodatud, kuid ka see tulemust ei andnud....
Igal juhul, iga päev kuni jõuluni nad end paljastavad. Tööpäeviti kl 20:00 ja nädalavahetusel 12:00.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
advendiseeria_2023 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAH8CP
Logiteadete statistika:
81 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 82
Tulime teatrist ja põikasime metsa ka: praegu on skin liuväljad, jaanuaris oli küll kummikuid vaja. Tänud seeria eest,
Kiire leid pärast vaatetorni juurde uisutamist. Aitäh aarde eest!
12:03 - #19 logitud. Peale seda otsustasin uue lähenemistee rappa ka üle vaadata esimest korda. Polnud just maailma suurim üllatus, et Viru raba on ikka jõhkralt üle rahvastatud ilusal puhkepäeval. Vaatasin olukorra üle ja tegin sääred.
Tagasiteel tegime kiire peatuse, õnneks oli vihmas väike paus ja sai kiirelt logitud. Kõik jõulupäkapikud on väga nunnud.
Aitäh peitjatele! Tegin tagasiteel Tallinnasse kerge jalasirutamispausi koos Merle ja Mia-Liisaga. Lasin Merlel natuke suunistada ja kui teavitati, et nüüd siin kuskil peaks olema. No muidugi me kuskilt midagi ei leidnud ja siis pidin ka ise korraks kaarti vaatama. Minu kaart näitas, et minna on veel mingi kakskümmend meetrit ja siis võtsin juhtimise end kätte. No igaks juhuks.
Kuusalu-Välgejõe rattatiir. Vahelduseks jälle üks leid kah. Pole ammu siiakanti sattunud ja on ikka päris suured ümberkorraldused parkimise osas tehtud. Aitäh aarde eest.
Mul on eesmärk sel suvel Eestimaal oma 4000 aardeleidu tähistada. Hetkel liigume vaikselt selle numbri suunas, aga järsku uuest nädalast saame parema hoo sisse. Hetkel tassin üht last enda puusal iga aarde juurde ????. Enam ei jaksa.
Leidsime mustikaid. Lapsed kiitsid aarde heaks.
Nende jõuluaaretega on ka nüüd vahe sisse tulnud. Kuna kiri jõuluvanale sai saadetud siis logisin paar jõuluootuse topsi ka ära. Tänud!
Selle täpiga saigi jõuluseeria tehtud. Tõesti mega töö peitjate poolt! Ja veel pool aastat hiljemgi on aarded väga heas korras.
Ja ongi kõik Jõul 2023 aarded leitud. Võttis ikka aega, aga kindlasti mitte nii palju kui nende valmistamine ja peitmine. Aitäh suure töö eest, oli tore neid otsida.
Teise ja ühtlasi viimase aardepeatuse tegime siin. Kommertsraba parkla on uhke kuue vahepeal saanud
Seitsmes päev. Kui sa arvad et töönädal on möödas. Arva uuesti. Kiire, kiire otsa. Tänud peitjale aarde eest.
Parkla on küll täitsa uhke, aga peale väikest ringi lahkusin ning panin auto hoopis teeserva, sest parkla otsas olid karavani juures inimesed askeldamas. Sellest, et seal märg võib olla, sain alles nüüd hiljem teada. Praegu oli igatahes kuiv. Aitäh!
Jäi koduteekonnale. Mõtlesin siis, et miks ka mitte. Teekene aardeni oli küll üsna mineeritud. Uhket parklat nägin täna esmakordselt. Tänan.
Midagi pole teha. kui kevad käes siis kisub loodusesse aaretejahile. Tänane teekond viis meid Antiga Pärispea poolsaarele. Meie teine leid tuli siit :)
Aitäh aardemeistrile!
Natuke mätastel kalpsamist ja oligi aare käes. Aitäh peitjale!
Käisime täna klotsipäeval Kolgas ja siis mõtlesime, et nopiks ka ühe aarde. Algul hakkas süda verd tilkuma, et kuida ma nüüd nii korjan, et pole ju vaja. Aga eks peab mängu ilu ka vahepeal nautima. Oli ikka päris märg metsaline, aga kätte me ta saime. Tänud aarde eest.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Ossam-tossam, mida parkla! Ei tunne äragi enam Eestimaa popimat rabasse startimise kohta. Maapind oli märg, aga tossuga sain napilt kuivalt ligi. Ilm oli ka selline va niiske. Aga aare kuiv ja korras, nagu vast peitjagi. See oli siis sarja kolmas aare alles ja sedagi neli kuud peale peitmist. Aitümps!
Parkisin loogilisse kohta, kuid jäi silma viimane logi, kus soovitatakse wc juurest läheneda. Siiakanti polnud ma tõesti kaua sattunud, sest see suur parkla oli mul küll nägemata. Kummik jalas, polnud probleemi aardeni jõuda. Aitäh!
Järgmistele vihjeks, et vetsu juurest saaks kuiva jalaga, meie valisime natuke vesisema liginemistee. Aitäh aarde eest!
See oli veidi vesine hetkel, pidi ikka trajektoori valima. Nimed kirjas. Tänud
Seeria mulle väga meeldib, järgmine vihje sai võetud, tänud kutsumast!
Pakrimiskohtade valik oli rikkalik. Valisin siis omale meelepärase ja jalutasin päkapikule külla. Aitäh peitjale.
Vaevu olin koju jõudnud ja mõlgutasin päeva rahulikus tempos veetmise mõtteid, kui sain sõbrannalt kõne, et viigu ma teda kuhugi jalutama, kust mul endal ka mingi topsik leida oleks. Valik langes Viru raba peale, nii et meile kõigile mõnus jalutuskäik ja mulle lisaks üks päkapikune tops kah. Muuhulgas olgu öeldud, et siin viib aarde juurde niisugune maantee, et niisama rabasse jalutajad võtavad ka jälje üles ja siis imestavad, et kuhu need inimesed kõik küll läksid ja kuhu nad lõpetuseks said, sest jäljerada lihtsalt lõpeb. Ühtesid niisuguseid ekslejaid me seal kohtasimegi. Tänud peitjale aarde eest
Aasta viimane ja selle seeria eelviimane aare nüüd siis leitud!
Aitäh, viisakalt teostatud seeria :)
Tänane plaan nägi ette teha mõni peatus aarete manu teekonnal kodust Lahemaale, et seal vana aasta ära saata ning uus vastu võtta. Nii läkski ning kõik teele planeeritud aarded said leitud, nii ka siinne aare. Nüüd on küll täitsa lõpp, see aare on selle aasta viimane ning nüüd sai joon alla tõmmatud. Aitäh.
Kui juba aardest mööda sõitsime, siis tagasi koduteel tegime kiire põike ja logisime siin ka.
Viru raba enda külastuse jätame mõneks teiseks ajaks, aga mine sa tea, millal tänane käik kasuks võib tulla. Panime nimed kirja.
Kuusalust haakisime veel ühed geopeiturid endile sappa, et ka aasta lõpus veel mõned aarded koos otsida. Ilm oli mõnus ja aarded viisaka teostusega.
Aastalõpu kulgemine. Viimane leid enne uut ja loodetavalt paremat.
2023 aasta ostus tegelikult päris sisukaks. Geopeitutud sai neljas uues riigis (Vatikan, Andorra, Bosnia ja Hertsegovina ning Island) ja ka Hesseni liidumaale sattusin esmakordselt. Muidugi oli reise märksa enam, seega kurta oleks patt. Leitud 1865 aaret, mis on täpselt sama number nagu 2022 aastal. Omamoodi märgiline seegi, et aasta viimane aare on üsna ligidal meie esimesele geoleiule - Viru raba.
Aitäh kõigile, kelle aardeid sellel aastal leidsin, kellega koos kulgesin ja keda kohtasin.
Aastalõpu esimene peatus. Milline hiigelparkla siia tehtud on! Head vanaaasta lõppu!
See oli siin eriti mugavaks tehtud - parkla jm vajalik kõik olemas. Aare kah omal kohal. Tänud!
Parkla täis nagu laulupeo aegu. Aaret leida pole keeruline, proovi aga märkamatult
Päkapikukeste radadel kulgesime täna Harjumaa erinevates kohtades. Metsateed olid kenasti lahti lükatud ja otsitavani korralikud georajad tekitatud. Tänud peitjale.
Yksk6ikide jõuluseeria aarded on nii vastupidava teostusega, et ilmselt elab siinne nr 19 üle ka Viru raba külastavate mugude juhuleiud :). Sellesse parklasse polegi veel seni asja olnud, aitäh.
Sai siis ka esimest korda sellesse uude Viru raba parklasse asja tehtud. Parkimiskoha leidmisega probleemi polnud, täna vist palju populaarsemad kaubanduskeskuste parklad. Aardeni viis mõnus rada ja leid sai kiirelt vormistatud. Aitäh!
Aeg oli küll hiline, kuid olin aardele liiga lähedel, et otse koju minna. Parklasse jõudes olin ainus auto ja üsna kiirelt leidsin selle kiidetud laia teekese aarde juurde üles. Hetkel vähemalt raja peal lumi veel napilt kandis ja päkapikk oli teenistusvalmilt infot ning logiraamatut jagamas. Peale logimist tundsin, kuidas nälg maha murdma hakkab ja põrutasin otse koju sööma.
Tänan peitmast.
Mööda sõitnud palju aga pole lumepeal õigel ajal pidama saanud veel :D Nüüd tee ära sulanud ja sai põige parklasse tehtud, aitäh :)
Seda aaret otsides oleme kohanud nii nais- kui ka meessoost päkapikke. Teada fakt on see, et naissoost päkapikke on sutsu rohkem. Ja emapäkapikud on mõnevõrra nooremad kui isapäkapikud – keskmine vanus vastavalt 36 a ja 39 a. Päkapikke leidub üsna erinimelisi, kuid ühed sagedasemad sussitäitjad on Anna ja Kristjan. Selle seeria puhul pole veel õnnestunud Annat ja Kristjani kohata. Üldiselt umbes kaks kolmandikku päkapikkudest hiilib hilisõhtuti või varahommikuti kikivarvul ringi linnamajade tubades, kolmandik aga on koondunud maapiirkondadesse asju ajama. Ning nagu näha, siis mõni neist on suisa metsas ringi hiilimas. Emapäkapikkudest pooled on saanud kõrghariduse, isapäkapikkude seas on ülekaalus kesk- või kutseharidusega jõuluvana käsilased.
Tegime tiiru ka tornini ära. Aitäh.
Sellise uhke parkla olemasolust ei teadnud ma ööd ega mütsi, seega oli saabumisel meeldiv üllatus. Aarde enda leidmisega läks nagu ikka, mööda laia maanteed nulli, nimi kirja ja tagasi. Tänud aarde eest!
Päkapikk Mann’i külastus oli päeva esimene.Parklas olid juba mõned autod ning kuulsin laste hõikeid metsa all.Aitäh!
Peale tööpäeva Sakus külastasin ka nelja päkapikku. Tänud aarde eest!
Yks peitjatest lubas eile, et täna saab Kuusalus korralikult roomata ja et parem lühkarite ning plätude asemel midagi vähe tummisemat jalga tõmmata. Mingi jutt jäi kõrvu ka sisse tallatud geomaanteest, aga kohapeal ei ei õnnestunud mul selle peale sattuda enne kui Kass1mägi ja Tiivämees tagasiteel juhatasid. Tegelikult oli lihtne jalutuskäik õhulise kuiva lumega metsas, isegi krae vahele ei pudisenud midagi. Rõõm näha, et päkapikud on hakanud ladude piirkonnast päris loodusesse liikuma. Ilmselt siis need, kelle kraam laonurgast juba jõuluvana kingikotti ringi tõstetud. Juhul kui rekkameestel igav hakkab, siis võibolla tekib neil tuju mööda jälgi uurima minna, mis värk seal metsas toimub. Eks näis, kas logiraamatusse ilmub mõni tundmatu nimi :o) Aitäh!
Mõtlesin mis ma mõtlesin, lõpuks tuli välja, et kohtadest mille vahel valisin jäi sõelale lähim võimalik. Aga ikkagi oli 13km sõita. Parklasse jõudes ei pidanud pettuma. Valge auto ja suur veoauto olid seal juba ees. Suure veoauto seotuse mänguga ma välistasin. Valge auto oli tühi ja kindlasti geomänguga seotud. Auto omaniku ma jätan saladuseks hetkel. Sukeldusime aarde poole minevatesse jälgedesse. Mingil hetkel ristus meie rada metsikult laia rajaga. Peagi jõudsime nullis vehkleva tulukese juurde. Tegime tiibhaarangu ja surusime valge auto omaniku otse konteineri kõrvale. Nüüd võib saladuse paljastada – tegu oli tunkiga. Meie õnneks ta polnud konteinerit varem märganud ja saime kõik koos FTF-i kirja. Tagasi parklasse pöördudes kasutasime peitjate sisse lükatud metsikult laia rada. Veidi loba ja tundus, et täna keegi rohkem ei huvitu sellest aardest. Oligi aeg parkla veoautode juhtidele ööbimiseks jätta (jah juba oli seal kaks rekat).
Tundub et selle seeria eesmärk sai täidetud. FTF tuli ära. Seni olid detsembri tulemused nagu korralikul Eesti sportlasel 4, 2, 2 ,2. Nüüd on täpp i peal olemas. Aga nagu Markkus Pulk laulab - meil on tujud mitte tunded. Ma ei garanteeri, et ma ei tule uuesti kiirreageerijaid kimbutama. Aitäh!