Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2023. aasta detsembriseeria aardena.
Jõul on üks huvitav püha, mida kord aastas kas oodatakse selle saabumist, või siis selle möödumist. Sellele eelnevalt, umbes kuu aega enne esimest jõulupüha aga luusivad ringi mingid kahtlased pisikesed olevused. Meil õnnestus mõned spioonid kinni nabida (kokku 23), et neid teilegi päriselt ka näidata. Kuid kuna mingi maagia ootamatult muutis nad kujudeks, siis päriselt ei saagi neid näidata. Aga kuna plaan oli olemas, siis panime need kujudki teatud kohtadesse teile vaatamiseks. Seda ma tean öelda, et need suslikud on igavesed kavalpead, kuidas muidu nad salaja laste kohta andmeid koguvad ja neid kunagi näha pole. Lapsepõlves sai hiirelõksud sussi sisse pandud, noh, et vähemalt ükski kinni püüda, kuid see jäi tulemuseta. Sai ka akna all luuratud ja oodatud, kuid ka see tulemust ei andnud....
Igal juhul, iga päev kuni jõuluni nad end paljastavad. Tööpäeviti kl 20:00 ja nädalavahetusel 12:00.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (1), advendiseeria_2023 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAH8CX
Logiteadete statistika:
51 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 52
17:17 lõppes see kohutav mitteleidude jada. Selle aarde avaldudes vaatasin, et oi kui sobiv koht, kindlasti ma satun juba lähiajal sinna metsa ja siis võib ju aarde juurest läbi jalutada. Nüüd juba järgmiste jõuludeni 80 päeva jäänud aga ma polegi siia jõudnud. Hea et veel niigi läits! Tänab.
Leid #4 peale lennujaama väisamast ja teel Kmoori küllakutsele jaatavalt vastates. Autoga 140 meetri peale, ei hakanud trakatsi jälge forsseerima, sest kerge hommikune lühijalutuskäik on parme kui mitte midagi. Nüüd kulgen mere poole tagasi, et lõpuks Käsmu jõuda. Aitäh peitjaduole!
Maa oli mustikatest sinine, aga ei olnud nii küpsed nagu mõnes järgmises kohas. Aitäh!
Esimene selle seeria viimasest kolmainsusest. Katsin päkapiku nimes viimase tähe kinni ja siis tuli märksa laiem naeratus näole. Aitäh!
Liisil oli siin piirkonnas palju leidmata aardeid ja skooris kõvasti, ma sain siis leida ainult Jõulu seeria aardeid, abiks ikka. 2 seeria aaret veel leida.
Tegime väikese väljasõidu mere äärde ja võtsime eeamärgiks ka paar aaret noppida. Esimese kahest aardepeatusest tegime siin raielangi kõrval. Lähenesime nullile otse üle lagendiku. Pärast kiiret aardeleidu juba inimesi kombel mööda harvesteri rööpaid. Aitäh aarde eest!
Mäletasin, et detsembris oli juttu, et kui kaugele sellest aardest ma oma autoga pääsen. Õnneks kannatasin hea ilma ja mõnusad metsatee olud ära. Aardeni lähenesin üle lagendiku ning tagasi rööbastes. Eks ikka selleks, et Exe otsejoones auto poole ei jookseks ja saaks veel veidi värsket õhku nautida. Exet auto kõrval sülle võttes jäi silma teistsugune moodustis. Aitäh!
Detsembris otsimist üritasin siis oleks pidanud ikka päris pikalt jala kõndima. Tänase ilmaga sai õnneks peaaegu nulli välja sõita.
Kuna meil talvisel ajal tavaliselt Harjumaale asja pole, siis seekord selle seeria esimene leid. Ei olnudki täna siin esimesed logijad. Aitäh!
Võtsime nõuks ära logida kõik "X päeva jõuludeni" seeria aarded, mis siiani logimata ning tegime natuke suurema tiiru siinpool Tallinna. Metsaalune päris üleujutatud siin. Aitäh!
Hommikul kaua magada ei suutnud, sest ajavahe endiselt mõjus. Otsustasime siis kõik puuduvad päkapikud üles otsida. Alustasime siit, tee viimasel kilomeetril muutus üsna kahtlaseks ja veetase oli Mirjami auto jaoks kahtlaselt kõrge. Tegime siis kand-varvas stiili ja jalutasime veidi. Hea, et autoga lähemale ei roninud. Aitäh!
Möödaminnes sai seegi aare leitud. Teostus taas lahe, kiidame!
Esimene lähenemiskatse feilis eepiliselt, sest keegi kaabakas oli GPSi soovitatud teele karjääri kaevanud. Eks tegin siis vähe suurema ringi ja leidsin ka georaja üles. Aitäh peitjale.
Jõuludeni on küll tunduvalt rohkem päevi aga ega see vastavateemalist aaret ei takista otsimast. Auto jätsin kohe heaga väheke suurema tee peale ja kand ning varvas astuma. Sinnapoole tee valisin ikka neid radasid mööda, mis kaardil ka olid, aga tagasi juba mingit otseteed kasutades, mis jalavaeva pea poole võrra vähendas. Öösel olid õnneks väikesed külmakraadid olnud, nii et märja lume asemel oli jäine lumi kuid vastavate jalavarjudega polnud see üldsegi mitte oluline. Tänud peitjale järjekordse päkapiku eest.
Kuna Kuusalu buss mul kenasti maja eest väljub, siis otsustasin teha vähe pikema jalutuskäigu. Tegin jalutuse aardeni ära ja siis veel pikema ringi mööda Kuusalut otsa. Tänud aarde eest!
Teel Lahemaale noppisime ka viimaseid jõuluaardeid.
Aitäh!
Tänane plaan nägi ette teha mõni peatus aarete manu teekonnal kodust Lahemaale, et seal vana aasta ära saata ning uus vastu võtta. Nii läkski ning kõik teele planeeritud aarded said leitud, nii ka siinne aare. Aitäh.
Aastalõpu viimane aardetuur. Ilm oli mõnus ja aarded viisaka teostusega.
Aastalõpu kulgemine. Viimased leiud enne uut ja loodetavalt paremat.
Aitäh!
Päris palju sõidukeid liigub siin teedel. Kui parkisin, sõitis vastu masin, millega oleks täitsa nulli võinud sõita. Ma siiski ei hääletanud teda vaid valisin pika-pika jalutuskäigu, millest osa kellegi suusajälje kõrval läbisin. Tänud!
Päkapikukeste radadel kulgesime täna Harjumaa erinevates kohtades. Metsateed olid kenasti lahti lükatud ja otsitavani korralikud georajad tekitatud. Tänud peitjale.
Veel viimane sellel aastal saabunud pakk sai Kuusalu postiautomaadist välja võetud ja sellelgi päkapikul külas käidud.
Tänan peitmast.
Siin sattusime samuti teist mängijat trehvama, sotsiaalne georing kukkus täna välja, aitäh.
Siia juhatati meid ikka järjest künklikumaks muutuvaid metsateid mööda, kus kohati muutusid külmunud lumised roopad selliseks, et kõhuli kinni jäämise vältimiseks pidi Maris vaid rohkem gaasipedaalile suruma ja kiirust lisama. Viimasel sirgel nägime enda ees liikumas üht autot, mis peatus kahtlaselt sellises kohas, kust võiks jala aarde poole suunduma hakata. Niikaua kui meie vähe eemal end ära parkisime ja kohale jalutasime, käis logimine juba täies hoos. Ootasime kannatlikult oma järjekorra ära. Aitäh!
Siin sai ikka kohaldi mõeldud, et kuidas metsa minna, kas 700m läbi põldude ja metsade. Lõpuks leidis selle sahaga lahti lükatud tee. Järeleaitamistund #3
Tänud aarde eest!
Ilus metsa tee läks peaaegu kuni aardeni, tore aare, aitäh :)
Seda aaret otsides oleme kohanud nii nais- kui ka meessoost päkapikke. Teada fakt on see, et naissoost päkapikke on sutsu rohkem. Ja emapäkapikud on mõnevõrra nooremad kui isapäkapikud – keskmine vanus vastavalt 36 a ja 39 a. Päkapikke leidub üsna erinimelisi, kuid ühed sagedasemad sussitäitjad on Anna ja Kristjan. Selle seeria puhul pole veel õnnestunud Annat ja Kristjani kohata. Üldiselt umbes kaks kolmandikku päkapikkudest hiilib hilisõhtuti või varahommikuti kikivarvul ringi linnamajade tubades, kolmandik aga on koondunud maapiirkondadesse asju ajama. Ning nagu näha, siis mõni neist on suisa metsas ringi hiilimas. Emapäkapikkudest pooled on saanud kõrghariduse, isapäkapikkude seas on ülekaalus kesk- või kutseharidusega jõuluvana käsilased.
Järjekordne päkapikk leitud. Aitäh
Eelnevate geopeiturite jäljed olid juba kustunud. Sellegipoolest õige lähenemistee üles otsides sain aardele üsna kergelt ligi. Peidik oli peaaegu täielikult lumme mattunud, kuid konteiner paistis lumeaugust välja. Tänud aarde eest!
Mis viga nii otsida kui Sulle lai tee metsa lahti lükatud,ega siis päkapikk Liisi kauaks peitu ei jäänud.Aitäh!
Kuna üleeile läks hästi, siis arvasin, et täna kell 8 võiks ju samast kohast reageerida. Aga maailmas valitseb tasakaal ning täna tuli 5 kilomeetrit pealinna poole tagasi sõita :o) Geoparklas seisis Sanera kirjadega minikaubik, aga kes sellega küll liigub? Praegu ma seda teile veel ei ütle, vihjan vaid nõndapalju, et päris mugud nad ei pruugi olla.
Kuusalu valla päkapikud armastavad metsa ning hoiavad suurematest hoonetest eemale. Nool telefonis näitas paarsada meetrit läbi paksu lume, aga miskipärast ei suutnud ma kohe jäljeraja otsa leida. Siis leidsin - sihukese ligi nelja meetri laiuse :D Paistis minema suht nulli suunas. Tuttava kõlaga spetsiifiline metallikolin kostus juba eemalt ning vaikis siis kui jõudsin 20 meetri kaugusele. Ei olnudki karu, hoopis geopeiturid! Paari minuti eest olid nad end logiraamatusse sisse kirjutanud. Ja ma ikkagi ei ütle, kes - minge lugege ise :P Aitäh peitjatele, kes külma detsembrisse igapäevaselt ühe kuumema hetke toovad!
Võimalik, et Miki peab kogu supi üksi ära sööma. No ei saanud jätta tunki üksinda kõiki raamatuid määrima. Pärast vahepäeva tagasi reageerimas. Valisime täpselt sama koha mis üleeile. Pigem panustasin Kiiu peale, aga riskima ei hakanud.
Seekord ainult kolm kilomeetrit sõitu. Metsateele jõudes oli näha, et mitte kedagi polnud näha. Kenas laias kohas parkisime auto ära ja viimased 250m läbisime jalgsi. Vahva oli, et seekord olid peitjad veel suurema tee sisse lükanud. Oli see vast masin olnud, mille nad sinna tellinud olid. Kui keegi drive-inni teeb enne lume sulamist, siis vahva oleks pilte näha. Logima pidi kiiresti, eemalt hakkas paistma valgus. Millegipärast kahtlesin kas see on tunk või üllataja. Täiesti ilma põhjuseta – suutsime FTF-ida napilt kaks minutit enne tunki. Ootasime, mis me ootasime, aga järgnevaid otsijaid me ei näinud. Aitäh seeria eest!
"I'll be back"