Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2023. aasta detsembriseeria aardena.
Jõul on üks huvitav püha, mida kord aastas kas oodatakse selle saabumist, või siis selle möödumist. Sellele eelnevalt, umbes kuu aega enne esimest jõulupüha aga luusivad ringi mingid kahtlased pisikesed olevused. Meil õnnestus mõned spioonid kinni nabida (kokku 23), et neid teilegi päriselt ka näidata. Kuid kuna mingi maagia ootamatult muutis nad kujudeks, siis päriselt ei saagi neid näidata. Aga kuna plaan oli olemas, siis panime need kujudki teatud kohtadesse teile vaatamiseks. Seda ma tean öelda, et need suslikud on igavesed kavalpead, kuidas muidu nad salaja laste kohta andmeid koguvad ja neid kunagi näha pole. Lapsepõlves sai hiirelõksud sussi sisse pandud, noh, et vähemalt ükski kinni püüda, kuid see jäi tulemuseta. Sai ka akna all luuratud ja oodatud, kuid ka see tulemust ei andnud....
Igal juhul, iga päev kuni jõuluni nad end paljastavad. Tööpäeviti kl 20:00 ja nädalavahetusel 12:00.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
advendiseeria_2023 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAHBN7
Logiteadete statistika:
43 (97,7%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 45
T jäi autosse ja M lipsas metsa. Seisis nõutu näoga nullis ega näinud kolme meetri kaugusel aaret, kuna see pole silmakõrgusel. :D Aitäh seeria eest!
Sellega võib siis lõppenuks lugeda selle seeria aarete leidmised.Aitäh!
Nimi kirjas, mõni veel seeriast jäänud. Ehk saab ikka enne jõule tehtud... Tänud.
Sättisin väikse rattasõidu sinnakanti. Lihtne leid. Hirmutasin aardevalvurit.
Jõuludeni küll vähe rohkem päevi veel minna. Aitüma varasema ootuse eest!
Märg muru, vett tilgub okstelt kraevahele, langenud puud risti-rästi, näljased sääsed ründamas - nii juhtub, kui lähed jõuluseeria aaret keset suve otsima.
Ilus ilm, vaba päev ja täna ükd mikro aare puudu. Otsustasin geokoerte Freddi ja Mercury'ga siia metsa tulla. Koertel oli väga tore, said mõnusalt ringi joosta ja nuuskida. Kuna gps kepsutas ringi, siis ka mina kepsutasin selle järgi ning läks aega leidmiseni. Aitäh!
Kui õigel ajal ei jõudnud siis vähemalt enne kevade saabumist sai ära logitud :D
Vaatasime siit ja vaatasime sealt, aga ei leidnud täna.
Kui varandus jäi kätte saamata, siis vähemalt päks sai leitud.
Tänan peitmast.
Natuke paksus mõnusas lumes sumpamist ja ei tulnudki kohe välja. Sellises lumes ei leia ju eelmise otsida jälgi ka. Ja lõpuks ta tuli välja poolenisti lumme maetud. Tänud päkapikude.
Jätsin auto natuke eemale ristteele, et kutsa ka natuke joosta saaks ja astusime koos kohale. Enamus teest sai auto jälgi pidi astuda ja viimased meetrid metsa all. Kenasti ootas kohapeal järjekordne päkapikk. Kui niisuguses tempos edasi läheb, siis on lootust enne kevade tulekut ehk kõik eelmise aastalõpu päkapikud üles leida. Tänud peitjale lihtsatesse kohtadesse seda vahvat seeriat tekitamast.
Siin hüppas GPS korralikult ringi, pimedas uduvihmases metsas polnud ka pealambist nii palju kasu. Lõpuks leitud ja logitud, tänud peitjale!
Vaat siin tahtis Waze meid otseteele suunata. Aga me ei lasknud end ninapidi vedada, tulime ringiga. Seekord olid metsas loomarajad. Aarde leidmist see ei seganud mitte üks teps. Aitäh!
Toredasti lahendatud päkapikula ootas meid täna Harjumaal erinevates punktides. Mööda lumiseid georadu kulgesime otsitavateni. Tänud peitjale.
Tegus jõululaupäev: ühed tõmbasid sae käima, et teed lume all murdunud puust vabastada. Meie seevastu ajasime lumises metsas päkapikku taga. Tähtsad tegevused mõlemad ;). Aitäh!
Veel üks päkapikk jäi teele. Väike lumine jalutuskäik ja tutvus tehtud. Aitäh peitjale.
Kuna bussigraafikud sobisid täpselt väikeseks jalutamiseks enne suuremat söömist, siis sai see aare ennelõunal ette võetud. Mõnus kulgemine kena talveilmaga, siia kanti polegi ammu asja olnud. Tänud aarde eest!
Kiire peatus toimus täna siin, võtsime andmed.
Natuke pidi teekonda väänama, et täna siis jõuda. Teisisõnu tegema ringi. Aitäh!
Tulime ilusal talvepäeval end tuulutama ning põikasime ka siit aarde juurest läbi. Aitäh.
Tahtsime tänases päevavalguses lihtsalt kulgeda ja kuskilt lume seest mõni aare enda rõõmuks leida ja logida. Aitäh, et seda võimalust meile kinkisite.
Kasutasin siin ühe teise Jõulu 2023 aarde lähenemisel saadud tarkust, et pole vaja igale poole autoga ronida ja kuniks mul ka labidat autos pole, võiksin eelistada tagurdamist.
Mõnus jalutuskäik kuhu põnevust lisas tee kohal olevatelt okstelt kaela kukkuv lumi. Siin õnneks ei pidanud nina telefoni liimitud olema vaid sai teiste jõulunautlejate jälgi kasutada.
Pärast külastasin ka Vääna jõululaata ning seiklus lõppes Rõõmu kaubamajas, kust ma lõpuks endale ka labida autosse sain. Aitäh!
Waze suunas meid kõverale ja ühe jäljepaariga metsateele. Heleni logist lugesin, et kõrvaltee oli aga uhskelt lahti aetud. Kuna Paldiski uue aardeni oli jäänud vähe aega, siis lapsed jäid autosse ootama kuniks kiirelt logima läksind. Lõpetasin just logimist kui teisest suunast lähenes Helen. Andsin logiraamatu üle ja ilma pikemata jututa liikusin tagasi auto poole kuna uue aarde avaldumiseks oli ju vaja Paldsikisse jõuda.
Sõitsin ilusti mööda laialt lahti lükatud teed kohale täpselt nii nagu Waze juhatas. Ise mõtlesin, et kuidas need teeolud siin nüüd nii heaks läinud on ja küll see Tunki sahk pidi ikka lai olema :). Mesitarude juurest astusin metsa, kus oli palju värskeid kitsejälgi. Üks rada viis täitsa ilusti minu soovitud suunas ja püüdsin seda järgida ise samal ajal puude okstelt langevate lumekoormate alt ära hüpeldes. Paarkümmend meetrit enne nulli kuulsin metsas metalset kõlksu ja rajalt pilku üles tõstes märkasin, et keegi Päkapiku uksega ju kolistab. Ove oli seal juba logimist lõpetamas ja imestas, kust suunast mina lähenen. Selgus, et see logides kirjeldatud lumine ja kõver metsatee hoopis teisel pool. Panin minagi nime kirja ja jalutasin oma rada mööda auto juurde tagasi. Loodan, et Ovegi sealt metsast end välja rammis. Aitäh aarde eest!
Üllatuslikult unustanud aarde logida. Igal juhul stardipaiga valimine läks ikka väga mööda ja ega teevalik ka parem tulnud. Nii me siis viimasena kohale jõudsime ja üllatuslikult tee blokeeringusse jäime. Aga tore õhtu oli ja nüüd jaanuaris kahju, et neid rohkem ei toimu. Mitte et väga paljudele jõudnud oleks, aga võimaluse korral ikka proovisime. Aitäh.
Ei olnud mul üldsegi meeles geoadvendi kalendrit vaadata. Kell oli just kuus saanud kui Erko kirjutas, et täna tuleb aare minu koduvalda. Olin just jõudnud Ikea parklasse kust oli vaja paar tooli juurde hankida meie uuele suuremale söögilauale. Ja peale seda veel Decathlonist üht teist jõuluvana koti sisse. Nii et ma ei olnud üldsegi kindel jõudmaks õigeks ajaks koju reageerima. Ja eks seal labürintide vahel kadusgi aeg nagu vits vette. 19:45 istusin siis autosse ja hakkasin kodu poole sõitma. Otsustasin siis et jooksvalt vaatan kuidas trajektoor tänase advendikaga kattub. Olin just Tutermaale jõudnud, kui piiks käis. Trajektoor kattus iseenesest ideaalselt. Aga geps näitas aardeni 13 minutit sõitu. Olin suht kindel et sellise stardipositsiooniga esmaleiule lootust enam pole. Oleks 10 minutit varem poest liikuma hakanud, siis kes teab... ;) Mingist hetkest muutus suur tee kõrvalteeks ja see omakorda metsateeks. Kuni sinna maani oli täitsa läbitav, kuni jõudsin OctaSahani. Sealt oli veel 150m minna. Korraks käis isegi mõte läbi et kui sahamehe kinni püüan, siis äkki on lootust isegi teisele reale kribada. Koha peal aga selgus et napilt ennem sahameest olid karud juba müttamas käinud. Nii et koguneva seltskonnaga valisime logiraamatus kolmanda koha. Natukese aja jooksul voolas sinna ikka korralik geokamp kokku. Kes ütles et advent on hääbumas. Minu arust oli see täitsa korralik minikogunemine ;) Parklasse tagasi jõudes oli korraks dilemma et kas lasta sahal ka ülejäänud tee lahti lükata, või tagurdada hanerivis tagasi ;) Kodus sai veel pisut ikea legot mängitud. Tänud peitjale minisündmuse eest
Ma uimerdasin kõik ajad üle ja kui lõpuks ninapidi Harku valda jõudsin, siis oli see täiesti vale kant, ehk kõige kaugemal aardest (vist). Kohale jõudes siunasime metsas tekkinud ummikut, mille tekitas keset teed hüljatud sõiduk, siis porisesin saapasse pugenud lume pärast ja sada muud häda. Nulli jõudes läks kogu porisemine üle - nii palju lahedaid inimesi kokku tulnud, et sündmus ületab rahvaarvult pika puuga neid sadamasündmusi, lahe geoloba kus visatakse mingeid nurjatuid nalju ja tögatakse niisama. Proovisin pisikesele Eliisele esimesi koerusi õpetada(näe see on oks, sellega saad inimesi susata), kuid ei läinud läbi, liiga hea kasvatus vist. Kui kõik pähe tulnud pahandused olid korda saadetud, oligi aeg laiali minna. Aitäh peitjatele ja kaaslastele!
Vääna mõis tundus reageerimiskohana suht ok ja eks ta üldiselt oli ka. Mida nullile lähemale jõudsin, seda raskemaks läks madalapõhjalisega lumesaha mängimine. Kui liikumistempo rauges aeglasemaks niisama astumisest, siis jätsin auto keset metsateed ning jalastusin. Seda ei teadnud, et geokaru teiselt poolt juba jookseb. Aga kohe sain teada - mõnikord osutuvad kiired jalad tõesti määravaks, kahe lisaminutiga jäin täna täitsa ametlikult teiseks :o) Järgmised tulijad jõudsid juba suurema viivitusega, eks osaliselt ka sellepärast, et mingi Skoda vedeles keset metsateed jalus umbes 150 meetrit liiga vara :P Lõpuks tuli kokku vist isegi siiani suurim seltskond reageerijaid sel detsembril.
Kui jutt sinnamaale jõudis, et kas lahkudes peaks pooled autod mööda kõverat metsateed välja tagurdama, selle asemel, et lihtsalt edasi teisest otsast välja sõita, siis läksin ajasin Skodal pöörded üles, pool minutit hiljem oli hoog juba säärane, et kannatas teise käigu sisse panna. Ehkki see oli tegelikult viga. Nimelt paar nädalat tagasi Läti metssea rünnaku tagajärjel viga saanud esipamperi plastik läks suurenenud surve tagajärjel täitsa pooleks ning lohises kõhu all mööda maad kuni lahtilükatud teeni jõudsin. Järgmise veerandtunni veetsin selili lumel ning suutsin otsad ausõna peale kuidagi ära kinnitada, ehk peab reedeni vastu - uus nina on juba värvitud ja võiks enne nädalavahetust külge saada. Ja ikkagi ma ei osta Kodiaqi seni kui truu Octavia veel kuidagi välja veab!
Tean kahte inimest, kes tänase Harku valla aarde juures peitjaid lootsid kohata ja vähemalt ühte, kel käisid neelud piparkookide järele (don't look at me now!) - siiski detsember kipub ju paljudel olema küllalt kiire kuu ja Airi võibolla andestab... seekord :o) Aitäh aarde eest!
11 päeva jõuludeni:
Täna oli meil Kaupoga selline mõnus kodune koosolemise hommik. Muu kõrvale panime natuke jõulutulesid üles ja maja sai veel hubasem.
Päeva peale patrullisin üht eksamit ja varsti oligi aeg minna aaret otsima. Tegime eelnevalt kokkuleppe, et kui üle 15mintsa sõita, siis ei lähe. Avaldumise järel näitas 16mintsa sõita. Korraks kaalusime, kas minna, aga siiski läksime. Mööda laia georada aardeni ja peagi õhtule. Aitäh!
Kell kaheksa olin mina ainuõiges kohas, Liikva poolt minnes Vääna poole, umbes keskel ja selles teeotsas, mis viib aarde juurde suurelt teelt. Geomobiil seekord oli vale ning pidi jääma 250m metsa minemise punktist + 60-70 m metsas jooksmist. Yksk6ige jalajäljed olid juba lumme ära peitunud, nii et pidi tallama enda oma sisse. Aare ise ei olnud liialt raskelt peidetud ning inimjalajälgi oli nullis näha. Pärastpoole tekkis juba suurem seltskond ja sai ajatud geoloba. Ega, kui mina ära lähen, siis on sündmus läbi, nagu alati.
FTF, kl. 20:06
Tundub, et täna oli esimene detsembri vaba õhtupoolik ja otsustasime tulla vaatama, kuidas profid tegutsevad. Muidugi olid nad nii kiired, et ammu oli metsas rada sees, raamat määritud ja hulk geojuttugi aetud. Üllatusena kohtasime päris paljusid metsa all. Panime nimed kuskile kolmandale lehele ca 20min peale proffe kirja ja võtsime kiiresti suuna kodu poole tagasi. Natukene detsembrikuumuse hõngu nuusutatud. Tänud!