Väikemõisa mõis

VÄIKEMÕISA MÕIS
Väikemõisa mõisakoht asub Viljandimaal, üsna Viljandi linna külje all. Kõigepealt peab kohe ära ütlema, et Väikemõisa pole kunagi nö päris mõis olnudki. Koha ajalugu algab 1890. aastate lõpust kui osteti kokku neli talukohta - kaks juba maa ostnud talupoegadelt ja kaks maatükki Karula mõisalt. Heimat-stiilis villa valmis arhitekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi 1902. aastal ning see asub väga maalilises kohas - jõeoru serval, vaatega üle pargi ja jõesängi, kaugemal paistmas Vana-Võidu mõisasüda, veelgi kaugemal Viljandi siluett. Kuna hoone on ehitatud nõlvale, siis jõeoru poolt vaadates mõjub see eriti suursuguselt - koos keldrikorrusega on hoonel neli korrust. Hoone kõrge sokkel ja esimene korrus on laotud maakividest, akna- ja usteavade ümbrus tellistest, ülejäänud hoone on krohvitud ja kujundatud vahvärktehnikas. Iga külg hoonest on täiesti erinev, mis teeb selle hoone vaatlemise väga huvitavaks. Arvatavasti oli hoone tagaküljel läbi kahe korruse ulatuv klaasitud veranda, kuid hiljem on see kinni ehitatud. Hoone ehitamisel on väga hästi arvestatud ilmakaartega - alates päikesetõustust kuni loojanguni paistab päike peamistesse ruumidesse. Väikemõisa koha looja oli Maximilian Eduard von Tobien (1857-1904), kes oli 1884. aastal tulnud Viljandisse linnasekretäriks ja hiljem asus tööle Pärnu-Viljandi Rahukogu juures asuvasse kinnistusametisse, kus ta töötas üle 15 aasta. Maximilian oli alates 1889. aastast abielus Marie Antonie Wegeneriga, kes oli pärit Tõlliste mõisast - tema isa oli mõned aastad peale Marie sündimist ostnud Tõlliste mõisa (praegune Valgamaa). Maximilianil ja Mariel sündis kuus last, kellest küll pooled surid juba lapseeas.
Aare ei ole mõisa territooriumil. Sinna ei või ka autoga minna aga jaluta ja vaata seda imelist kohta. Aare pane palun tagasi nii nagu oli, et ei oleks kohe aru saada. Teravat silma ja head mängu nautimist.