Seinamägi

Seda asukohta tutvustava teksti kopeerin siia ERRi portaalist, kus tehti juttu Rasmus Mägiga:

"Kääriku kogu tervikuna on olnud kogu mu perele alati südamelähedane koht. Vanemad omal ajal, kui nemad sporti tegid, siis nad käisid siin laagerdamas. Nüüd on nad toonud meid siia juba varasest lapsepõlvest, käime siin sügisel, suvel ja kevadel. Just Seinamägi on üks neid legendaarseid kohti, kust me iga kord siin olles läbi tuleme. Saavad ka kõik noored proovida siit üles joosta või kõndida või mis parasjagu kellelegi jõukohane on. Nüüd hiljem, tippsportlasena on seda mäge võimalik kasutada nii treeningute osana kui ka lihtsalt tulla siia kosutust otsima või matkama," rääkis Mägi.

Ta lisas, et iga kord, kui ta Seinamäge näeb, tekib tal tunne, nagu viibiks seal esimest korda. Kui mäest on vaja üles joosta tekivad tal ka ärevad mõtted.

"Ei arvaks, et see ülesronimine nii raske on. Võib olla väiksema ja nooremana oli isegi kergem, sest seda lihasmassi oli natuke vähem, mida siit üles vinnata. Praegu see on aga üsna sarnane minu põhiala pingutusele ehk 400 meetri tõkkejooksule nii ajaliselt kui ka füüsilise valu poolest, mida seal üleval tunda saab – päris sarnane tunne sellega, mida tavaliselt finišis tunda saab," kirjeldas Mägi ja lisas, et mäe tippu jõuab ta umbes 45 sekundiga.

Võite logisse kirja panna, kui kiiresti teie tõusu võtsite. Mina võin öelda, et jõudsin kohale :D Ühe korra suvel ja nüüd jälle.