Tüüp: KusMaLäen Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Peeruleek, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
--------------------------------------------------------------------------------------------
1978 aasta aardega sai alguse uus ajaloo teemaline seeria. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle topsi esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis jätke see FTF vahele või vähemalt palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab järgmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa edasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles International Space Station, lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja see on suurim Maa tehiskaaslane. Jaama on sageli Maalt näha ka palja silmaga. Jaam koosneb survestatud moodulitest, päikesepaneelidest ja teistest komponentidest. ISS-i osad viidi orbiidile Vene Protoni ja Sojuz kanderakettidega ning USA kosmosesüstikutega.
ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid teevad muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile. ISSi orbiidi kõrgus on 330–435 km. Jaam vajub Maa ümber tiireldes madalamale ja see tähendab, et aeg-ajalt tuleb jaama kõrgust Zvezda mooduli või mõne kosmoselaeva mootoritega tõsta. Selle keskmine kiirus on 27 743,8 km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.
ISS on üheksas mehitatud kosmosejaam. Sellele eelnesid Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Saljut ning Almaz jaamad ja Mir ning USA Skylab. Jaam on alates 2. novembrist 2000 olnud pidevalt mehitatud üle 15 aasta, mis on kõige kauem kestnud inimeste kohalolek kosmoses. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga Miri kosmonautidele. Jaama teenindavad kosmoselaevad Sojuz, Progress, H-II Transfer Vehicle, Dragon ja Cygnus, varem ka Automated Transfer Vehicle. Jaama on külastanud astronaudid, kosmonaudid ja kosmoseturistid 19 riigist.
Pärast USA Space Shuttle'i programmi lõppu 2011. aastal said Vene Sojuzidest ainsad kosmoselaevad, millega on võimalik transportida inimesi jaama ja sealt tagasi. SpaceX-i Dragon on samal ajal ainus kosmoselaev, millega saab jaamast varustust ja katsete tulemusi tagasi tuua.
Projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa. Jaam on jagatud kaheks sektsiooniks: Vene orbitaalsegmendiks ja USA orbitaalsegmendiks. Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.
NASA sõnul on kosmosejaama eesmärgid kosmoseaparaatide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine. Venemaa Kosmoseagentuur on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil". Jaam tegutseb vähemalt 2030. aastani.
Aarde leidmiseks vajad sa Reverse Wherigo kassetti, mille saad alla laadida SIIT.
Wherigo kassetti tuleb sisestada järgnev kood:
163149
584107
808752
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (2), lühem_matk (2), soovitan (1), puugid (1), ajaloo_seeria (1), 2024_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAMC75
Logiteadete statistika: 38 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 39