Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kaali järve tekitanud meteoriit sisenes tihedamatesse atmosfäärikihtidesse Jõgeva – Tartu – Kallaste kolmnurgas ja süttis 125 km kõrgusel. See lendas kõrvulukustava mürinaga üle taevalaotuse otsekui pika hännaga päike ning niitis metsi, süütas puid ja hävitas linnuseid, maandudes lõpuks Saaremaal.
„Paarisaja kilomeetrisest vahemaast piisas, et sama nähtus saaks pealtnägijatelt erineva hinnangu. Idapoolne pisuhänd ja läänepoolne tulihänd on kõige lihtsamad ja algelisemad, järelikult ka kõige arhailisemad keelemuistised Kaali katastroofist,“ kirjutab Lennart Meri oma raamatus „Hõbevalgem“. Hiljem on tulihänna üheks asendussõnaks saanud tuluvedaja, aga ka lennuk. Rahvapärimuses tähendab tulihänd ühtlasi varandust kokku tassivat kratti või puuki.
Läti Henriku „Liivimaa kroonika“ andmetel sündinud saarlaste jumal Ta(a)rapita (tuletatud arvatavasti sõjahüüdest „Taara avita!“) Ebavere mäel, lennates sealt tulihännana Saaremaale. Nüüd seostataksegi seda „lendu“ kõnealuse meteoriidiga.
Ebavere kui eestlaste üks tähtsamaid hiiemägesid oli jumalate elupaik, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Ühel ikaldusaastal viidud küla ilusaim, Eba-nimeline neiu jumalatele ohvriks, mistõttu hakatudki mäge Eba vereks kutsuma. Levinud on lood mäe sees asuvast linnast. Kroonik Henriku teatel seisid siin puust jumalakujud, mis sakslaste poolt 1220.a. hävitati. Pole siis imestada, et ristiusu mõjul hakati krati tegemist seostama oma hinge müümisega Vanakurjale.
Nullis leiad ühe rajal oleva infotahvli. Seda tulebki uurida. Pliiats kaasa.
Lumega otsima minnes arvesta: suusarajal käimine on keelatud ja juurdepääs aardele on seega raskendatud.
Vihje: pole
Lingid: http://www.geopeitus.ee/?p=350&c=647
Aarde sildid:
soovitan (8), lahe_teostus (7), lühem_matk (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1E841
Logiteadete statistika:
176 (93,6%)
12
5
7
2
0
0
Kokku: 202
Peale Ebavere aaret jalutasime autosse tagasi. Vaatasime siis järgmise aarde askohta... Noh jah. Ei hakanud uuesti tagasi kõndima. Jääb teiseks korraks.
Tänane teine eesmärk. Esimene ei õnnestunud. Kahjuks ei leidnud ka seda. Noor millimallikas (st poeg) hakkab väsima. Loodan, et ei hakka lootust kaotama. Mina ise veel mitte. Jätkame. Siia aga tuleme veel tagasi.
Leidsime kolm puuki, aga aare jäi seekord leidmata. :(
Nullis olid tõsised geomaanteed, aga viimane leid maikuus?!
Ei leidnud kusagilt. Peab tagasi tulema (ehk talvel suuskadega?;)) Peidukohad tunduvad tühjad, maas ka ei vedelenud.
Huvitavad rajad. Pole neid varem sihtotstarbeliselt kasutanud, peaks proovima. Kui peitja vaatab üle ehk leiab! Mina leidsin maast vaid, kellegi pastaka, võtsin kasutusse.
Otsisime ja otsisime. Lugesime vihjet, mis tundus iseenesest väga lihtne ja loogiline. Kuid kahjuks jäi seekord aare leidmata. Kuna asukoht on hea, siis lään mingi aeg uuesti otsima, ehk jookseb mõte siis paremini. : )
Loll pea on kere nuhtluseks, loll ei õpi ka oma vigadest, lollile ei anta vist ikka kirikus ka peksa. Kõik algas sellest, et ei lugenud korralikult läbi kirjeldust ja hakkasime otsima plakatit. Pärast meeldivalt pikka jalutuskäiku looduses, leidsime selle, nähtavasti viimase plakatina üldse mis oli üles pandud. Siis selgus loomulikult ka see, et see plakat asus nullis, mitte ei pidanud seda otsima. Nüüd mõtlesin, et keskendun logidele ja panin sellega mööda, sest kiindusin nähtavasti valesse kohta, arvasin, et linnud koos aardega lõunasse lennanud ja sain mitteleiu. See ämber jääb kolisema mul vist veel kaua kui seda aaret meenutan. Aga teie otsige, otsige aga otsige, äkki leiate. Suured tänud peitjale matka eest ilusas looduses, mõnusalt pühapäeva veetes!