Tulihänna

Kaali järve tekitanud meteoriit sisenes tihedamatesse atmosfäärikihtidesse Jõgeva – Tartu – Kallaste kolmnurgas ja süttis 125 km kõrgusel. See lendas kõrvulukustava mürinaga üle taevalaotuse otsekui pika hännaga päike ning niitis metsi, süütas puid ja hävitas linnuseid, maandudes lõpuks Saaremaal.

„Paarisaja kilomeetrisest vahemaast piisas, et sama nähtus saaks pealtnägijatelt erineva hinnangu. Idapoolne pisuhänd ja läänepoolne tulihänd on kõige lihtsamad ja algelisemad, järelikult ka kõige arhailisemad keelemuistised Kaali katastroofist,“ kirjutab Lennart Meri oma raamatus „Hõbevalgem“. Hiljem on tulihänna üheks asendussõnaks saanud tuluvedaja, aga ka lennuk. Rahvapärimuses tähendab tulihänd ühtlasi varandust kokku tassivat kratti või puuki.

Läti Henriku „Liivimaa kroonika“ andmetel sündinud saarlaste jumal Ta(a)rapita (tuletatud arvatavasti sõjahüüdest „Taara avita!“) Ebavere mäel, lennates sealt tulihännana Saaremaale. Nüüd seostataksegi seda „lendu“ kõnealuse meteoriidiga.

Ebavere kui eestlaste üks tähtsamaid hiiemägesid oli jumalate elupaik, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Ühel ikaldusaastal viidud küla ilusaim, Eba-nimeline neiu jumalatele ohvriks, mistõttu hakatudki mäge Eba vereks kutsuma. Levinud on lood mäe sees asuvast linnast. Kroonik Henriku teatel seisid siin puust jumalakujud, mis sakslaste poolt 1220.a. hävitati. Pole siis imestada, et ristiusu mõjul hakati krati tegemist seostama oma hinge müümisega Vanakurjale.

Nullis leiad ühe rajal oleva infotahvli. Seda tulebki uurida. Pliiats kaasa.

Lumega otsima minnes arvesta: suusarajal käimine on keelatud ja juurdepääs aardele on seega raskendatud.