Pindi kirik

Oma kabel oli Pindi mõisapiirkonnas juba Rootsi ajal 1630. aastal. See „Jaani abikirik“ põles Põhjasõja ajal maha. Ainult vundamendi kivid meenutasid veel mitu sajandit kunagise kabeli asukohta.
1861. aastal sai õpetaja Friedrich Hollmann Liivimaa konsistooriumilt loa kabeli ehitamiseks Pindi mõisa maale. Juba sama aasta sügisel pühitseti Pindi surnuaed.
Ehkki Pindi mõisa tollane omanik Julius von Maydell ja järgmine omanik Georg Friedrich von zu Mühlen toetasid uue kiriku rajamist tasuta maa ning ehitusmaterjaliga, ei piisanud sellest kavatsuse elluviimiseks. Kogutud raha eest valati Bochumis kirikukell, mis seati 1863. aastal üles surnuaia äärde. Naabermõisa Lasva omaniku vastuseisu tõttu lükkus kiriku ehitus paarkümmend aastat edasi.
Igal jaanipäeval peeti Pindis surnuaiapüha. 1879. aastal sadas aga nii kõvasti vihma, et surnuaias ei olnudki võimalik jumalateenistust pidada, see peeti ära Pässa koolimajas. Nüüd sai rahval mõõt täis, sest hädasti oli tarvis varjulist hoonet, „kon vihmatsõl ajal Jummalaorjust võis pitta.“
18. detsembril 1879 löödigi käed ja samal talvel alustati ehitusmaterjali kohalevedu. Kevadel pandi kirikule nurgakivi, ehitustöödega liitusid vabatahtlikult paljud Pindi, Leevi, Lasva, Loosi, Orava, Vahtsõ-Koiola ja Võru valla Kääpa küla talupidajad. Telliseid Rõugest aitasid kohale vedada isegi Viitina talumehed.
Kirik ehitati Pindi surnuaia äärde arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Seinad laoti maakivist, torn laoti tellistest, puumaterjali võimaldasid tasuta ümberkaudsete mõisade omanikud ja rentnikud. Nelja aasta ja nelja kuuga oli kirik valmis. Kiriku pühitsemise päeval, 23. septembril 1881 müüdi üle 3000 laululehe.
Kell, mida juba 18 aastat oli kasutatud, tõsteti nüüd kiriku torni. Sama kell heliseb seal praegugi. Sibulate perest on neli põlvkonda olnud Pindi kiriku kellalööjad.
Umbes 15 näitemängu ja kontserdi tuludest ning vabatahtlike annetuste eest muretseti Pindi kirikule 1903. aastal vendade Kriisade orel. Vana orel viidi Pikäkannu koolimajja.
Nii Vabadussõja kui Teise maailmasõja lahingud säästsid pedajate vahel asuvat Pindi kirikut.

Kõik kiriku uksed ja aknad on teravkaarsed. Kiriku pikihoone on lameda laudlaega ning ilma eraldi kooriruumita. Kirikus on uusgooti stiilis altar, kantsel ja oreliväär. Altarimaal on koopia Rudolf von zur Mühleni maalitud Rõuge kiriku altarimaalist.