Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Põdrangu sovhoos rajati 1960ndatel endise Sääse mõisa aladele. Mõisad olid ajalooliselt ikka looduskaunitesse kohtadesse rajatud, mistõttu kolhooside-sovhooside ja nende asulate või muude põllumajandusega seotud asutuste pookimine mõisakomplekside külge oli ENSV-s küllaltki tavapärane praktika. Tänuväärsel kombel andis see põhjust natsionaliseeritud mõisahooneid korras hoida, mis sest, et need olid suures osas kuulunud sakslastele. Nii sai ka Sääse mõisasüdamest uue sovhoosi keskus, mille kontor paigutati Ernst Gustav Kühnerti kavandatud ja 1913 valminud mõisa härrastemajja (1942-1944 asusid samas Oru Kõrgema Kodumajanduskooli õppeklassid ja internaat). Härrastemajast põhja poole pandi laiutama suur linnuvabrik, uuele keskusehoonele oli määratud krunt härrastemaja vastas. Sellest lõunasse ja läände ehitati tüpiseeritud rida- ja kortermaju sovhoosi töötajatele, koondamaks maarahvast linnalikult kontrollitud keskkonda. Nii kasvas Sääse 1970ndatel (praegu üle 400 elanikuga) alevikuks.
Põdrangu mitmeotstarbelist keskusehoonet hakati projekteerima 1970ndate keskpaiku. Tollal oli Tamsalu lubjatöösturi Boris Limbergi mõisahoone veel suhteliselt hästi säilinud, pärast kontori kolimist uude hoonesse kavandati vanasse majja paigutada sovhoosi muuseum. See plaan jäi aga katki. Tänaseks on hoonest püsti vaid mõningad müürid.
Eesti Maaehitusprojektis kavandatud keskusehoone valmis 1978. Projekti autoriks on Riia Polütehnilise Instituudi lõpetanud ja tollal EMP Pärnu osakonnas töötanud arhitekt Maara Metsal (s 1937). Keskuse sisearhitektiks on Maia Laul kunstikombinaadist ARS. Lehviksaali seinu katvad sgrafiitod tegi kunstnik Eeva Jänes, tekstiilid Peeter Kuutma.
Ülesehituselt on hoone sarnane paljudele kuue-seitsmekümnendatel kavandatud keskusehoonetele, koosnedes kahest liidetud mahust, kus madalamas horisontaalsust rõhutavas pooles asuvad kontoriruumid ning sellega (antud juhul täisnurga all) liituvas ekspressiivsema vormipüüdlusega mahus lehvikukujuliselt lahtihargnev saal. Sellise hoonetüübi kohalikuks eelkäijaks võib pidada Valve Pormeistri suurepärast Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoonet (valmis 1966), millele enam või vähem sarnaneva ülesehitusega hooneid kerkis hiljem terve trobikond.
Suures osas kasutuseta seisev keskusehoone on halvas seisukorras nii ehitustehniliselt kui niiskuskahjustustest tulenevalt. Suurte niiskuskahjustustega on muu seas ka saal, kuna seda ei köeta ning katus ei pea vett. Enamik ruume pole pärast sovhoosi likvideerimist uut otstarvet leidnud, kusjuures pole isegi vaevutud neid tühjaks teha - nii on säilinud seintel leninlikud loosungid ja kalendrid aastast 1991, laudadel iidsed telefonid ja arvelauad, aknalaudadel ammu unustatud konservikarbid ja Lääne lahustuva kohvi purgid. Kõige tipuks kõrgub ühe ruumi nurgas ENSV lipp. Peab tõdema, et Põdrangu sovhoosi keskusehoone tulevik on tume. Lisaks kehvale seisukorrale on üheks põhjuseks ka niivõrd ebavajalikult suure hoone asukoht sellises perifeerias nagu seda on tänapäeval Sääse alevik. Hetkel on maja 65000 eur. hinnaga müügis ja ootab uut omanikku!
Vihje: pole
Lingid: http://www.kv.ee/3634659
Aarde sildid:
ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCARQBM
Logiteadete statistika:
40 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 41
Õhtuses pimeduses unustusse jäänud hoone juures käidud. Tänud peitjale.
Kodutöö oli täitsa tegemata. Kohapeal oli õudne Tondiloss aga aimasin, mis kunagi seal olla võis. Nüüd piltide pea,ikka täitsa jahmatav kui ilus ja uhke kõik.
Kahju, väga väga kahju, et ei hoolita. Tänud piltide eest netis!
Selle hoone hiilgusest ei paista vähemalt väljastpoolt küll suurt alles olevat. Täpselt nagu selle nädalavahetuse ilmast. Kohapeal kaua ei läinud. Kuni mina piilusin logides mainitud läbi põranda vajuvat seifi, siis kaaslane märkas õiget asja. Tänud peitjale!
Koht ise oli nii põnev, et ootan juba huviga, mil kuskil äraarvamismängus tuntud näod leiutavad, mis paigaga on küll tegu.
Kui eelmise juures oli Ovel taktikaline eelis. Siis siin oli meie kaardilugemine parem ja nagu naksti olime esimesena objektil. Otsimist jagus siiski kõigile. Olenemata sellest et arvasin kohe kus loogiline koht võiks olla, hakkasin millegipärast hoopis nulli taga ajama. Kui see kuhugi ei viinud, siis märkasimegi kuidas Kaupo juba vaikselt logib :D. Eks Ta omamoodi irooniline ole tõesti et kunagised arhidektuuripärlid nii kurvalt unustusehõhgu vajuvad. Nagu ka see akna taga läbi põranda vajunud seif. Eks ikka nendest rasketest rublapatakatest, millest muust ;) Aitähhid
Ajutiselt suurenenud koosseisus tegime ka siin ühishaarangu. Nurgataguseid jagus kõigile. Kõige õigema ja sobivama leidis Kaupo kes taaskord juba salaja aaret logima oli asunud. Põnev aga räsitud maja.
Tänud
Selliseid hooneid vaadates kujutan ette, et kui hoone valmis, siis keegi ei uskunud, et nii võimas asi võiks kunagi hääbuda. Nii aga läheb, kui ajad muututvad ja enam seda vaja pole. Aitäh siia juhatamast, ei teadnud sellest maja varem midagi.
Igavesti vägev hoone, sai mõnest aknast ka sisse vaadata ja nostalgia hõngu oli tunda. Tänan
Tore hoone, kahju, et sellises seisus. Aardega läks natuke aega, sest ei kahtlustanud sellist peitmisviisi. Aitäh kohta näitamast!
Uskumatult uhkedavaid ehitisi kerkis ikka igasuguste kolhooside-sovhooside kui ka ettevõtete keskusteks (näiteks KEK-id). Müstika. Eks ta võis ju kunagi olla silmale ilus vaadata, aga praegu küll pigem eemaletõukav. Kiire suts maja juurde, et logi kirja saada ja minekut. Tänud kutsumast, meenutama panemast ja aaret peitmast.
Mulle see aare meeldis, puhtalt põhjaliku kirjelduse ja nostalgiafotode pärast. Aitäh!
Täna hommikul üritasin üht läti mõistatust lahendada, kus oli vaja leida sae kujulise hoone kunagine asukoht. Ei arvanud, et selle täna siit kodumaalt hoopis leian. Trepp oli äge, nii mõnus oli kõndida. Hoone ukse juures kohtasime tuduvat nahkhiirt. Tänud sürri hoonet näitamast.
Tõeline tondiloss, vähemalt mulle tundus nii. Tutvusin hoonega niipalju, kui aarde avastamiseks vaja läks ja selle ümbrus ei tekitanud tahtmist seal ümber maja rohkem ringi kolada. Aitäh peitmast!
Oma geotuuri teise päeva lõpetasime minu kodukohas vanemaid külastades ja kui siiakanti mõni uus aare tekib siis tuleb see ju ikka ka üle vaadata ;) nimed said kirja aga peidukoht oli tõesti väga veider valitud. Maja ise muidugi tasub uudistamist ja ära märkimist igati!
Oi see oli aare mille külastust soovisin juba kevadest saati. Ilus hoone kaunis arhitektuur. Huvitav on see et üle tee on vana mõisa varemed. See on suht samas seisus kui kultuurikeskus. Kõik muutub ja kaob. Aitäh siia kutsumast!
Leitud teel Suveseikluselt koju. Neli päeva olime selliste pirukatega trenni teinud, ei jäänud seegi peitu.
Päris jube. Ja sellise asja eest küsitakse raha? Kolmest kohast otsisime, aare oli ikkagi esimeses kohas. Aitäh!
Leid #106 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru viiendal päeval. Mnjaa, hiilgus on selle hoone tõesti ammu maha jätnud. Aga kirjelduse järgi saaks siin etendada nõukaaegsed stseene. Selle alghinnaga ma seda maja küll ei soetaks. Sama eest saab Lääne-Virumaal suure kasutamiskõlbliku koolihoone. Aare leitud esimesed vaadatud paigast. Märgatud ka ässtääg @elronisloetakse. Aitäh Jaanikale ja Margusele arhitektuuri ning ajaloo eest!
Kahekümne esimene päev ja aare. Mõned hooned lihtsalt hääbuvad ja mõned tõusevad särama, kui eredaim täht. Kahjuks see siin on see esimene variant. Ja Peidik oli ikka väga ootamatu. Tänud peitjale aarde eest.
Eks mäletan samuti neid aegu kui hoones käis vilgas elu, aga hetkeseis on kahjuks nukker.Tehku siia mingi pansionaat või mida iganes, aga vaadates hoone hetke olukorda, siis mõistlik oleks see anda ostjale tasuta.
Objektile saabudes toimus nurgas juba vilgas tegevus ja kuna paistis, et otsijaid polnud veel edu saatnud, siis astusin ka kampa. Peidukoht oli sedavõrd ootamatu, et esimese hooga ei hakanud sinna vaatamagi, aga et variandid ammendasid ennast üsna kiiresti, siis sai tops enne välistatud kohast välja tõmmatud. Logimine logitud ja tops tagasi pandud, tegin põhjaliku tiiru ümber maja ja kui sellega ühel pool tekkis küsimus, et kas sa oled ikka Põdrangul käinud, kui sa pole Põdrangul käinud. Et maps näitas ka vahvat külapoodi, siis saigi suund sinna võetud. Pood muidugi oli suletud, aga väliste vaatluste puhul siiski toimiv. Küll aga oli mõnedsajad meetrid edasi vaatamiseks pakkuda Põdrangu mõis, kus oli ka mingitsorti sovhoosikontor. Seal oldi juba vastutulelikumad, kõik uksed kenasti avatud, temaatiline lektüür ka lugemiseks laual. Kuna vaatamist oli palju, siis läks selle maja ja hooviga jupp maad kauem, kui tolle moodsama hoonega. Igatahes oli täitsa meeleolukas tuur siiani käimata kohtades, tänud siia kanti kutsumast!
Hoone oli oma seisukorrale vaatamata positiivne üllatus, peidukoht aga oli küll üllatavalt kehv valitud..
Kadunud hiilgus, kus juba sõnajalad sees kasvavad.
Tänan peitmast.
Tööasjus olen siin majas mitte väga ammu paar korda käinud. Päris tühi ta ikka ei ole. Aarde eest aitäh!
Tegelikult on see maja lisaks ajastu märgiks olemisele ka muul moel märkimisväärne. Üht-teist on moeasi, rohkem veel maitse asi, aga tuleb tunnistada - arhitektuuri vallas leidus meil toona julge joonega professionaale rohkem kui tänapäeval. Nii julgen öelda, kõrvutades näiteks seda siin või Audru kino-ja mängudemaja meie viimaste aastakümnete saavutustega, isegi projektides, kus veeringuid väga palju ei veeretatud... Aga mis muidugi ei ole kuidagi võrreldavad - nõukaaegsete ehitusmaterjalide madal kvaliteet, üleüldiselt tooni andnud käib-kah-töökultuur ning loomulikult puudus vajadus pöörata tähelepanu efektiivsele küttesüsteemile.
Aitäh siia kutsumast. Kahjuks aarde jaoks valitud peidukoht on ebaõnnestunud. Kahtlaselt ajutise loomuga ja paistab lihtsalt silma jäänud juhuslik valik. Kui teisiti ei teaks, siis oleks arvanud autoriks suhteliselt kogenematut peitjat. Praegusel kujul ka mitte maastik 1.5 mu meelest, niiske ilmaga nõuab lausa ekstra ettevaatust.