Uhti uhti uhkesti

29 detsember 2023 leidis Taavi [kuukala]

Kasutatud loodusliku silda,leitud, edasi Laukasoo aarete järele.

28 mai 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

31 oktoober 2021 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Kahlamispükstega täitsa tehtav aare. Aarde peidikus elab Väike-karihiir, täiega äge tegelane. Ilgelt pika ninaga. Tänud aarde eest

6 august 2021 leidis Marko [markosu]

Läheldalolevate aarete juurde tulin ringiga, sest vaadatud kaardi järgi siit tee läbi ei läinud. Saanud vahepeal kinnitust, et ikkagi läheb ja peaks rahuldavad korras olema, otsustasin siitkaudu Joaveski aarde poolt tulles tagasi minna. Selgus, et vähemalt kuival ajal on tee päris heas korras ja võib sedakaudu sõita küll.

Üle vee aitas päris korralik looduslik purre (vesi ei tundunud ka õnneks sügav olevat), teisel pool vett pidin natukene tegelema nõgestega. Muidu oli üpris lihtne leid. Aitäh!

11 veebruar 2021 leidis Anna & [kallo]

Lugedes selle aarde varasemaid leiulogisid saime aimu, et siia on tuldud nii ühelt kui teiselt poolt. Üks tee on keerulisem, teine lihtsam. Lihtne on muidugi suhteline. Küll aga oli piltidelt näha, et loodus on siin abikäe ulatanud ja mõned purded üle jõe paigutanud. Oletasime, et need võiks veel alles olla ja sõitsime kontrollima. Nii saimegi sõidetud 50m peale ning kiire kontroll andis vastuse, et on jah alles, uhkesti. Küll aga oli üllatus see, et need purded olid kaetud ilmselt veidi enam kui 50cm-se tihke lumega. Siin sai abiks võetud lumelabidas, et omale siis tee sisse visata ehk palgid pealt lumest puhtaks rookida. Alles seejärel sai mööda neid jõgi ületatud. Aarde enda leid ja logimine oli juba käkitegu.

Oli päris huvitav kogemus, tänud aarde eest!

10 juuli 2020 leidis Silver&Kaupo&Liis [luurebuss]

Uhti uhti uhkesti leidsime meie aarde nii. Kaupo tegi vaat et drive-in-i, ainult et teisele poole kraavi. Egas midagi, näed küll, aga kätte ei saa. Õnneks olid mingid puud langenud sobivasse kohta ja kooserdasime sealt üle otse võssa. Seal läks juba ruttu ja saime nimed kirja.

10 juuli 2020 leidis Silver&Liis&Kaupo [lepalind]

Tee parklasse oli läbitav, aga tüütult pikk sellise kvaliteediga tee pärast. Samas oli see palju parem kui võsas kõndimine. Parkisime auto ning riietusime raba seikluseks sobivalt. Mul olid retuusid ning olin rahul. Kõrvenõgeseid ei tundnud ning higistama ei ajanud. Täitsa mõnus leid ja jõe ületus.

10 juuli 2020 leidis Kaupo, Liis ja [silver0]

Kaupo võimas geomasin tõi meid muretult peaaegu nulli. Nüüd tuli veel ainult kuidagi Loobu jõest üle saada. Selle eest oli õnnneks loodus piisavalt hästi hoolitsenud ja meile korralikud purded ette laotanud. Valik suur ja lai, mine või terve kamp korraga. Järgi proovides aga siiski kõik need ei sobinudki. Kooreta puul märja kummikuga turnimine tundus ikka liiga kahtlane. Seega pärast mõningate võimaluste välistamist, jäi sõelale siiski ainult üks. Sellest meile piisas ja saime turvaliselt üle. Liis skooris leiu kiirelt. Mul jäi üle ainult rändur sealt endaga kaasa krabada.

Huvitav, kas see on piisavalt hea koht kuskaudu Laukasoo rappa teekonda alustada! Tundub küll nii.

Tänud.

29 märts 2020 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

No küll on seda aaret vaadatud ja mõeldud et kuidas läheneda. Üle õlekõrre nagu ei julge. Lõpuks otsutasime täna teha teots ammugi juba planeeritud kulgemine üle raba laukasoo lauka kõrvalt. Kuigi korduvalt käidud oli teel nüüdki palju uut. Esiteks ei klähvinud koerad, teiseks olid kõik kraavid rabaeelses soos täis aetud või vool blokeeritud. Tulemus oli rabas näha Laukasoo lauka juures ulatus rabamättal veetase peaaegu kummiku servani. Oli kõhe aga läbi ikkagi sai. Ilm oli kulgemiseks ilus ja vaated sedavõrra taas hingematvad. vaid aeg hakkas lõpuks kiire kulgemisega kuklasse tiksuma. Aardejuures otsustasime et see ponnistus oli väärt et siinkohal lõpetada see mõtetu igapäevane aardejaht ja asuda taas võimalikult statistikavabalt taas geopeitust nautima

29 märts 2020 leidis Peeter ja Piia [piuks]

See üritus sai lõpuks läbi. Kuigi jah, arvestades kui mõnusaks me selle endi jaoks tegime, on pisut isegi kahju.
Mitme aasta eest üritasime mingit otseteed. Üsna pea sain aga aru, et see maastik pole minu auto jaoks. Sõiduriista vahetades ei hakanud ka maasturi peale mõtlema ja nii ta siin ootas meid :)
Seekord aga kui kõik vähegi tuntumad matkarajad on külastajatest umbes, võtsime me läbi Laukasoo selle matka ette. Teel olid küll mõned takistused aga need said kadudeta ületatud.
Aardekonteiner pole küll oma esimeses nooruses aga püsib veel püsti ja pakub karbile kaitset :) Vahetasime ka rändureid.
Suured tänud aarde eest!

21 märts 2020 leidis Raiko [raku178]

Leitud.tänud.

16 mai 2019 leidis Shine ja Inge [aunad]

See oli teine katse selle aardeni jõuda. Esimesel korral oli teele jääv ainus sügav mülgas liiga hirmus ja keerasime tagasi. Täna oli kogu liigvesi mülkast kadunud ja tahedam osa selgemini näha, nii et hea sihtimisega sain auto sealt läbi surutud. Edasi läks ainult toredamaks. Isegi kena parkimise kohake oli õige koha ligiduses olemas. Väga mõnusalt looklev kaunis jõekene. Ja milline suurepärane valik õlekõrsi. Aare ise kenasti korras. Jätsin ränduri. Tänan.

10 august 2018 leidis Merle [meteta]

Selle aarde külastust olen mitu korda mõelnud, aga ikka tulevikku lükanud. Logisid polnud lugenud, muidu oleks ehk varem julgemalt kohale tulnud..Nimilauluke muidugi võinuks ju ka kindlusta anda.. Täna olin taas valikute ees, kas pöörata vasakule või paremale?;) Kuigi olin valmis võsas ragistamiseks ja vees sumpamiseks, tulin loomulikult plätudega ja lühikeste riietega.

Koht üllatas ainult positiivselt, väga kihvt. Seljakoti jätsin kaldale, telefoni pakkisin veekindlaks, kuid erinevalt nimilaulu loost, oli õlekõrrest sillake piisavalt tugev, et minu viiskude all mitte puruneda. Aardekonteinerini sai ikka pisut taas sääri kõrvenõgestega karastatud, kuid rõõm kohalejõudmisest oli ikka suur. Peidukas on väärikalt end teeninud, üsna päevinäinud teine juba, katuse panin peale tagasi, aare ise korras.

Aitäh!

4 juuni 2018 leidis Ingrid [ingrid]

Olen teekonda selle aardeni koguaeg edasi lükanud, täna hommikul saabus aeg kui tegin pöörde metsa poole. Peatudes võttis vastu ilus jõekäär ja linnulaul. Purre paistis tugev ja veetase ei tundunud ka hirmuäratav, kui kogemata oleks supluseks läinud. Igaljuhul sai uhkelt üle käidud. Kast tundus muidugi õnnetu seal, aga aare täiesti leitav. Tänud juhatamast.

25 veebruar 2018 leidis Maris ja [laur]

Tee aardeni oli üpris paksus lumes ja mõnes kohas pidi ka tagurdama, et end paremini edasi pressida autoga. Kohale siiski jõudsime ja hakkasime jääd paksust uurima. Kui ühel hetkel aga Indy juba kergelt vajuma hakkas, loobusime sellest mõttest kiirelt. Õnneks aga loodus on oma töö teinud ja aarde juurde viib täitsa ok sillake. Olen seda aaret siiani vältinud aga ma isegi ütleks, et suvel oleks meeldivam nüüd juba seda otsida. Sild oli paksu lume all ja seetõttu liikumine ikka võttis aega. Üle ma siiski sain ja siis tuli asuma otsida midagi mis Karli logi järgi toetas puu najale. Esialgu üritasin kõikide puude ümbrust lumes puhastada kuid ühel hetkel jäi eemalt õige asi silma. Hea, et polnud mingi kännualune aare. Peidukat vaadates muidugi peaks asi veel paremini nähtav olema ja tundub, et tahab peitja hoolt saada ja omale kohale tagasi kolida. Igatahes täitsa tore logimine oli ja metsaalune oli tõsiselt kaunis :) Suured tänud peitjale sinna juhatamast!

25 veebruar 2018 leidis Laur ja [puutetundlik]

Edasi jätkasime oma tänast kodu poole veeremist kahekesi… Päris äge purre oli see, mida Laur ronimiseks kasutas, pooli asju (nt libedat jääd ;)) me muidugi ei näinud, sest kogu astumine oli paksu lumevaiba all. Olin ka minekuga just alustamas aga siis hakkas mingi fotohuviline meile midagi eemalt kaldaveerelt hõikuma ja muidugi pidin ma kõik sinnapaika jätma ning jooksma ohjama hoopis meie soodat koera, kes muidu oleks ilmtingimata selle piltniku seal suures sõprusepakkumistuhinas omapead pikali hüpanud ja ülepea märjaks lakkunud…

28 oktoober 2017 leidis Karl ja Rauno [zdrk]

Septembris tegi Rauno ettepaneku, et võiks oktoobri lõpus minna Peipsi järve äärde või Pärnu-Ikla vahele geopeituma. Peipsi idee mulle meeldis ja leppisime kokku, et kui mõlemal vaba, siis võib proovida. Terve kuu oli mul täis olnud erinevaid sekeldusi ja kalender pungil täis kohustusi aga täpselt see üks õige nädalavahetus suutis puutumatuna püsida.

Vahepeal vahetus minu istumise all olev auto mitu korda. Kutsunud oktoobrit juba autovahetuskuuks. Alguses Skoda Rapid, siis Skoda Superb, praegu Subaru Forrester, järgmiseks Honda Civic ja õigepea saan enda oma tagasi. Igatahes praegune auto oli sellist tüüpi, millega palju kilomeetreid ei raatsi maha sõita. Maanteel ja linnas sõiduks eriti ebaökonoomne. Peipsi plaani tõmbasin seetõttu maha ja vaatasin välja kodule lähima suure posu aardetäpikesi ja ka võimaluse autot sihipäraselt kasutada. Uus plaan seega Kuradisaarest Tapa auruvedurini ja lähiümbrus.

Päeva esimeseks aardeks sai valitud kohe üks ekstreemsus. Kui Laukasoos käisin ühel talvel, siis veidi kahetsesin, et edasi siia Loobu jõe äärde välja ei matkanud. Panin oma tuleviku panused purdele või siis paksule jääle. Septembris ilmusidki uhked pildid. Seepeale suutsin kaks nädalat kiusatusele vastu panna. Kerge hirm oli, et vahepeal teeb keegi äkki purretele üks-null ära. Metsatee jõe teisele kaldale oli ilusalt talvine. Loodus kaetud lumemütsikestega ja tee ise samuti lume all. Sõita sai ebanormaalselt kiiresti, sest istumise all ikkagist maastur ja veel pealekauba rendi oma.

Väljavalitud positsioonile jõudes nägime ära, et purded kõik ilusti alles. Ainult looduse vingerpuss pani veidi kõhklema. See võimalik libe purre nüüd kaetud veel omakorda lumega. Kas üldse on võimalik sealt ohutult (ilma vette kukkumiseta) üle saada? Rauno oli oma oskustes, tasakaalus, jalanõu taldades ja kõik muus enesekindel ja asus teele. Kordagi ei libisenud, jalanõu haakus hästi purdel oleva lume sisse ja peagi oligi teisel kaldal. Hakkasin siis minema üle sama purde. Esimese sammuga oleksin juba peaaegu alla lennanud. Süda läks mõneks hetkeks rütmist välja ja elu käis silme eest läbi. Purdel olevad jalajäljed olid nüüd kui väiksed liuväljad. Rauno küll hüüdis, et jättis minu sammudele ka puhast lund aga mulle see purre enam ei meeldinud. Otsustasin proovida järgmist. Sinna poole turnides astusin kuhugi lõksu ja üks jalg vajus täies pikkuses tühimikku. Kiskusin jala välja ja liikusin edasi eesmärgi poole. Kahjuks jõudsin siiski purde algusesse. Pea korrutas ei taha! ei taha! ei taha! aga pidi ju ikka selle ise ka läbi tegema. Purdeületamist minu aju oma mällu väga ei soovinud salvestada, ju siis töötasin safe mode režiimil. Üle ma igatahes sain. Kohapealne aarde otsing nüüd ka meid suurt ei hellitanud. Kõigepealt leidsime maast ühe inimtekkelise välise konteineri. Seest oli aga tühi. Veidi aega hiljem leidsime kaane ja siis juba ka aardekarbi. Objekt mille külge oli aare kinnitatud on ajaga nii palju paisunud, et tekkis "nööbid eest" pressimise effekt. Pärast logimist asetasime karbi koos väliskestaga antud puu najale seisma.

Aarde peitjale aitäh seikluse eest!

18 september 2017 leidis Kristel, Ethel ja Priit [armastan]

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

18 september 2017 leidis Priit, Ethel ja [satiire]

Priit kirjutas päeval, et lähme täna seda aaret otsima. Ma ei teadnud aardest midagi, kuid kui kutsutakse, siis olen muidugi nõus. :)

Kohale jõudes oli selge, et Ethel küll kuskile ronima ei hakka. Arvasin, et lähme võtame Priiduga kahekesi ära, kuid lõpuks kukkus nii välja, et sain üksi köielkõndijat mängida ja kõigi nimed kirja panna. Kahjuks oli ilm kole, nii et kui lõpuks autosse tagasi sain, siis olin läbimärg. Kuiva ilmaga oleks see ronimine seal puhas nauding olnud. :) Hea meel on ikkagi, et ise ära tegin. :)

Tänud peitjale.

18 september 2017 leidis Priit, Kristel, Ethel [sassu2907]

Mulle öeldi sina ei tule nii kuskile ronima. Mis ikka ma jäin kaldale, Priit jõudis poole peale ning Krissu jõudis siis lõpuni ja tõi kastanid tulest välja. Nii see aare logitud saigi.

17 september 2017 leidis Anne [nuffi]

Logidest lugesin, et mingi hull katsumus. Kes tuli 1,3 km kuskilt üle vesise raba, kellel oli vaja kuskile alla saada ja kes katsetas oma 120 kiloga õlekõrt. Kõige rohkem andis kindlust see 120 kg, sest minu puhul tuleb see ju 3ga käbedalt jagada, niipalju mu pea ikka matet jagab, et järgi jääv number on väike.

Selle aarde puhul on tegelikult miskit täitsa mööda. Eelnevad logid üldse ei klapi. Möödaminnes otsustasin ise kaeda, raskusaste 3.0 ikkagi ju. Autoga sõitsin 60 meetri peale. Seisin juhmil pilgul, et kuhu üles ma siis peaks saama? Pakutavad õlekõrred, 3 pirakat ja 2 nirumat jõllasid mind alt. Ja mismoodi see 120 kg nii jeeli-jeeli sealt üle pidi saama? Minu pilk ütles, et vabalt teine 120 kg võib seal veel karata, nii et kasvuruumi teil on. Kõndisin kohale, vaatasin aaret, et pagana kõrgel aga kohapeal pakutud redel oli olemas, nii et logisin toetades selja vastu teist kaske. Polegi nii veel kunagi loginud.

Tegelikult on mul kahtlus, et loodus on siin abistava käe ulatunud ja peitja riuka ära nullinud. Praegu on minu jaoks raskusaste ja maastik 1.0. Nüüd vaatan, et sellist pilti mina küll kohapeal ei näinud, kus Hanno-Bruno oma naisi kõõlutasid, mul polnud kohtagi.

Mina tänan, nii lahe aare juurde lähenemistee ja teistmoodi logimine, soovitan!

28 jaanuar 2017 leidis Nelli/Raul/Kaspar [kaspar]

Laukasoo lauka aarde juurest vaatasime, et mis see 1.3km siit ära ei ole. Otsest rada ei läinud, pidime ise leiutama ja otsima paremat teed. Kohati oli üpris keeruline aga noh loll oleks olnud poolel teel tagasi ka minna. Aare korras. Tagasitee puhuks otsustasime lõigata otse Kuivanud Puude aarde peale- tundus ajaliselt mõistlikum, ilmselt oli ka. Aga jalad said kõigil märjaks. Maapind/sammal oli petlik, nägi igal pool ühesugune välja aga kohati vajusid sisse. Aitäh, oli väga mõnus laupäevane jalutuskäik(seiklus) rabas :)

28 detsember 2016 leidis Halliki [lkillah]

Omaette tegu oli autoga nulli jõudmine. Küll oli palju ojakesi ja kraave, mis tee alt või tee pealt jõe poole voolasid. Isegi paar mudasemat kohta suutsin ülesse leida. Õlekõrs oli hirmutavalt kõrgel. Poleks uskunud, et kohe kalda ligidal on üle meetri vett. Esimese korraga lõid jalad all värisema ning ma ei saanud poole maanigi, kui tulin juba kindlale pinnale tagasi. Kõndisin mööda jõekallast vasakule ja paremale, kogusin ennast ja otsustasin uuele katsele minna. Õlekõrs katki ei läinud. Aare leitud, logitud - aitäh!

26 detsember 2016 leidis Marek Kätty Mabell [roostevabaseib]

Kaugelt juba silmasin kahtlusalust peidukat.Saigi logitud ja jalad jäid ka kuivaks.Täname peitjat sells aarde eest!

15 juuli 2016 leidis Anni,Krista [krista]

Saime suurest maanteest üle ja võisime teekonda jätkata Joaveski suunal. Tuju läks eriti heaks, sest olime kodusesse männimetsa jõudnud. Maasikad tee ääres ja edaspidisel teel ka mustikad. Uhti juures hakkas korralikult vihma sadama. Otsisime kõrt ja leitud ta sai. Jões oli vesi soe ja nõges ei kõrvetanud. Üks detailike oli maas, asetasin ta vajalikku kohta, ehk jäi püsima. Tänud Raivole.

19 märts 2016 leidis Heldur [heldur]

Õlekõrt ei olnudki vaja sest lähenesin aardele hoopiski üle raba, Laukasoo aarde juurest ja loomulikult tagasi ka. Just nii, ei kirjutanud valesti ja retke pikkuse mõõtühikuks on mitu km. Kui keegi peaks veel, siis tulge ikka räätsadega mitte nagu mina... Aga peab ütlema, et väga mõnus oli, ainult koerast oli kahju, ära väsis :-)Eelnevatele logidele tuginedes hakkasin siis vaatama, nägin helikopterit, pääste oma oli, mõtlesin korraks, et miks ometi... aga lendaski edasi. Aarde asukoha aimasin ära ja nüüd siis tean, ka niimoodi peidetakse. Aare on täiesti korras. Logitud, võtsin lõvidega nööbid, jätsin eurokalkulaatori. Suured tänud sulle Raivo kõigi tänase kolme aarde peitmise eest ja nii mõnusa, minu elu esimese geopeituse päeva eest! Mina teen seda homme jälle ja edspidi ka - Sinu süü! :-)

7 november 2015 leidis Liia [groll]

Viisk, põis ja õlekõrs olid kuskil ära ja nii sulistasin päris ilma abita mööda metssigade radu aarde poole. Siin jäi pikkusest puudu, aga kuna teekond oli olnud kõike muud kui jalutuskäik pargis, siis võtsin kokku kogu leidlikkuse ja sain logi kirja. Tagasi sai juba ettetallatud radu pidi. Tänan ikka peitjat ka.

6 juuni 2015 leidis May [kaluoja]

Leitud.

22 märts 2015 leidis Tanel ja Sirja [phantom]

Kaardi järgi tundus asi kahtlane, aga otsustasin siiski asja üle vaadata oma silmaga. Viisku ega põit polnud, aga kohapealne õlekõrs osutus üllatavalt pädevaks ja nii ma varsti aarde juures olingi. Aitäh peitjale.

22 märts 2015 leidis Sirja ja Tanel [sirts]

Aare leitud. Aitähh peitjale.

23 november 2014 leidis Reigo [reix]

Kõigepealt leidsin lumelt kobraste jäljed, mis viisid urgu. Kuna sukeldumisvarustust kaasas polnud ei hakanud seda kaudu trügima. Puiseid kõrrelisi oli igasuguseid, tegin kindlaks, et laevatamiseks see jõgi ei sobi. Valisin siis ühe käsipuuga vitsakimbu ja saingi aarde manu. Tehtud.

1 november 2014 leidis Tiia, Einar [pagarid]

See õlekõrs aitas ka järgmise aarde juurde. Aitäh!

11 oktoober 2014 leidis Timo [timo]

Aare korras.

30 aprill 2014 leidis Vaimar [vaimar]

See oli nii mõnus koht, et jäin siia ööbima. Takseerisin lähenemisteed ja jäin kahtlevale seisukohale. Kõhtu täites tuli aga raadiost just lauluke "Uhti uhti uhkesti" Ma polnud seda elu sees raadiost kuulnud ja nüüd täna, selles paigas! See pidi olema saatuse sõrm! Seda ei saanud mööda lasta. Kui kõht täis, läksin õlekõrre tugevust proovima. Pidas vastu küll, miiet laulusalmis juhtunu jäi ära.

26 aprill 2014 leidis Tanel [timix]

Mul läks siiski positiivsemalt kui laulutegelastel ehk aktsioon lõppes logimisega. Kobrastele aitäh ja peitjale ka! GPS-is vahtis vastu "Laukasoo laugas 1,34km". Kui enamasti ei saaks ma keelduda, siis sellel hetkel ei pannud mind ükski jõud seda matka ette võtma :)

13 oktoober 2013 leidis Ahti [hdhunt]

põit ei kasutanud kuna õlekõrs oli juba valmis. 120 kilo ei teinud sellele õlekõrrele midagi. Tänud!

27 august 2013 leidis Ott ja Liis [kilumees]

Vesi oli jões mõnusalt madal ja ainult varbad said märjaks. Ümber aarde oli rohi maha tallatud kuid leidsin kiirelt. Igati huvitav konteiner. EVEJ

6 august 2013 leidis Hannes ja Sass [hpalang1]

Olgem ausad, talvel vaatasin korra, et prooviks, ja kevadel ka. Aga talvel oli lumevall kohe Loobus ees, ja kevadel oli tee ka kuskil vee all, nii et üritama ei saanud hakatagi. Täna siis võtsime Sassiga asja korralikult ette. Aga olud on muutunud ka. Sillakesel on saemees külas käinud ja nüüd on kanuutajatele suure veega tee vaba, geopeiturid vaadaku ise. Praeguste oludega saab ikka varbad natuke märjaks. Aare ise suurepärases korras, peale Taiksi on seal ka käidud, aga logiraamatusse pandud juuli 2012 - pole see jõumehe elu üldse kerge. Kokkuvõttes kena pisikene probleemivaba turnimine - aitäh, Raivo, selle eest.

5 august 2012 leidis Rain [taiks]
Tänu vihmale oli teekond sinna raske. Ega kohapeal ka kerge ei olnud. Lootsin esialgu, et asi piirdub nõgestega.Lõpuks sai ikkagi ohtlik teekond ette võetud. Aga ikkagi lahe teostus.

4 august 2012 leidis Mariann, Liis, Martin, Kadri , Alex ja [mooritz]
Siia sõitsime kohale katsetades erinevaid teid. Esimene tee oli vale valik, sest kippus liiga tümaks minema. Edasine valik osutus õigemaks ja nii me nullist mitte just kaugele jõudsimegi. Õlekõrt seekord mängima ei hakanud, viisk ka keegi olla ei tahtnud ja põie moodi lõhki minna polnud ka kellelgi plaanis. Märg trikoo uuesti selga ja karastav suplus läbi jaheda vee tõi meid aardele ligemale. Hm, vastaskaldal võttis meid vastu nõgestemeri kuid jah, see pidi ju tervisele kasulik olema. Üksi ma seda aaret kätte saanud vist poleks, hää et kambakesi sai mindud :D

4 august 2012 leidis Liis, Martin, Mariann, Merike, Alex ja [pekadrip]
Teekond selle aardeni oli pikk, käänuline ja täiesti ebasobiv mõne madalapõhjalise auto jaoks. Ühel hetkel vaadates ees minevat Ladat, tuli mõistus pähe ja keeldusin edasi minemast. Oli veel hea koht ümber pööramiseks. Uus suunavalik ja parem tee, mis viis ka mitte-maasturi kohale kenasti. No ja siis... loomulikult aare on valel pool või siis meie valel pool... igastahes ujumisvoor ja ujukates nõgestesse. Päris omapärane, õnneks oli nahk nii märg, et nõgesed ei kõrvetanudki eriti. Sääsed seevastu (ja loomulikult parmud ka) said kena kõhutäie. Meie... aardesse logida. Aare korras, EVEJ Tänud peitjale ja Alexile-Merikesele... ise ma poleks seda teed küll ette võtnud selle aarde suunas.

5 juuli 2012 leidis Reido, Anne [reido]
Leitud:) Tänud peitjale!

15 august 2011 leidis Hanno ja Triin [trine]
See aare sattus igati sobivalt mu M-klubi sisseastumiskatseks :) Õlekõrs, nõgesetihnik pluss kõrguskatsed... igati äge kogemus. Aardeni ulatumisel sain väikest lifti-abi ka, millega olgu rõhutatud sõprade olulisus geopeituses. Skoor tuleb siis, kui see enam mingit tähtsust ei oma ja teisiti elada enam lihtsalt ei oska... Tuhat, jee!

4 august 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Hilisõhtune ekstreemsus peale Mohni ja heinaküüni aardeid. Põis oli täitsa olemas ja õlekõrski omal kohal. Õigemini oli veel üht tagavaraks vaja. Kes otsib, see leiab ütleb üks tark Eesti vanasõna ja kus häda kõige suurem, seal komistad ikka vajaliku asja otsa. Nii saime asjad kokku ja teele minna. Selga sirutas Bruno ja sekretäri töö sai ka seekord endale. Tagasi läks juba lihtsamalt. Täname! Hästi tehtud asi seisab ka aastate pärast tip-top korras!

2 juuli 2011 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Aarde juurde saamisega tegime päris pikad ringid. Ida poolt tulles oli eramaaomanik väga selgelt paljude kodukootud siltidega mõista andnud, et tema maale ei ole mitte keegi oodatud! Lasime tal siis rahulikult oma maal üksinda õnnelik olla ja lähenesime edukalt lääne poolt. Kohapeal algas kõige raskem osa peale jõe ületamist. Sealne taimestik ei soosinud lühikesi pükse ja plätusid :) Selle tulemusena tõmblesime päris mitu korda üle õlekõrre, katsetasime sealjuures mõlemat varianti. Viimaselt otsalt tagasitulles oli juba meel liiga kindlaks muutunud ja väga vähe jäi puudu .. Siiski lõpp hea - kõik hea. Aare oli ka hea, nõudis küll päris korralikku sirutust, aga lülid oligi vaja lahti venitada :) Täname, tore aare. EVEJ

21 mai 2011 leidis Alex,Dina [alex]
Eelmisel õhtul tsikliga tundus asja vormistamine tänu riietusele mitte turvaline.See kord sai kohale kolistatud geomajakesega ja varustatud ihu vähese kattematerjaliga.Leid ise oli kiire, peidik vahva!Tänud!

14 mai 2011 leidis Maris, Margus ja Airi [airce]
Ilma Õlekõrreta oleks ilmselt leidmata jäänudki. Hea, et Õlekõrs ikka võtta oli :) Tänan.

14 mai 2011 leidis Margus, Maris ja Airi [max]
Teel aarde juurde olime küll ära jaganud vajalikud osatäitmised, et kes on Õlekõrs, kes Põis, kes Viisk. Kuid kohapeal see päris nii ei toiminud. Põis ei tahtnud üldse naerda, vaid hoidis hoopis hinge kinni. Õlekõrs osutus selleks, kes aadre tuvastas ja logi kirja pani. Aitäh!

11 mai 2011 leidis Leho, Lauri [algaja]
Seekord sain nime kirja seepärast, et mul polnud kummikut ja ketserina oleksin varbad likku pannud. Leho arvas, et võib siiski nime kirja panna. Tegelikult oli minu ülesanne tuua vajalikke abivahendeid, ilma milleta oli kohaleminek imelikul kombel palju kiirem. Aga see kõik selgus alles hiljem. Otsimisele ei läinud pea üldse aega. Vihastasin sääskede peale ja manasin, et nad veel paar nädalat oma nägu ei näitaks.

11 mai 2011 leidis Leho & Lauri [morgot]
Kõrs oli kohapeal olemas ja viisku mängides õnnestus kuiva jalaga üle saada. Peale natuke ringi vaatamist tuli peidukas kah välja. Koordinaat oli aparaadi järgi nii 15m. mööda aga seda polegi tegelikult vaja. Peidukal endal pole häda midagi. Ei pea ennast just eriti pikaks aga laekani ulatusin ikka. Laeka luuk vajaks natuke õlitamist aga muidu oli kõik OK.

5 september 2010 leidis Lilian ja Martti [siili]
Kaks kõrt hakkas seal tõesti kohe silma, aga abivahenditeta ei julgenud neid kasutama hakata. Martti sukeldus metsa ja tõi sealt kuivanud kuusepuu, mina laasisin suure kuuse küljest mõned oksad. Olin juba üle jõudnud, kui Martti avastas, et temale tasakaaluharjutused kohe mitte ei sobi. Läksingi üksi aardejahile, Martti oli gepsuga teisel kaldal juhendamas. Ragistasin rinnuni nõgestes ringi, kirusin neetud võsakaid ja asusin logisid lugema. Seejärel tuvastasin peiduka, kuid sõltumata minu keskmisest pikkusest ei ulatunud ma mitte aardeni. Kas tõesti peab geopeituse mängija olema kahemeetrine? Ma küünitasin endal naba paigast. Esiteks siiski kohutav võsakas ja teiseks pilvepiiril asuv aare, mis ei ole loodussõbralikult kinnitatud (see nõuaks väikest hooldust). Ei jätnud üldse head muljet. Vähemalt märjaks ei saanud. EVEJ

8 august 2010 leidis Hanno & Carolina [caro]
Ka mina märkasin värskeid jalajälgi ja radu võpsikus, kuid logiraamat ühtegi leidu ei kajastanud. Keegi käib aaret vist aeg-ajalt üle vaatamas.
Kasutasin jämedamat õlekõrt köielkõndija osavusega ning varsti pidin tõdema, et aare on aga kuidas siis logida? Õnneks oli mul abivägi kaasas, kelle abiga see toiming ka õnnestus. :)

24 juuni 2010 leidis Martin [gpseurope]
nagu detsembrikuu logis lubatud olin jaani ajaks end õlekõrrevormi ajanud ja aare alistus seekord lausa kuiva jalaga. IHU. EVEJ

12 juuni 2010 leidis Mauri, Ef ja Märt [mart]
Polnud ta nii uhkesti midagi. Miskipärast arvasin, et vesi on seal hulga madalam, soojem ja üldse leebem inimkonna vastu. Kuid aardeni sai ja suurim üllatus oli see, et kirjutasin logiraamatusse selle aasta esimese logikande. Ometi oli näha värskeid parkimise ja uhkeid jalajälgi enne meie omade liivale tekitamist.

12 juuni 2010 leidis Mauri, Märt ja Ef [nodsutours]
Uhkesti läks seekord Märt, meie Mauriga moodustasime ergutustiimi. Peale seda, kui Märt võssa kadus, seal tibake aega ragistas, kaikus kella 21 paiku läbi õhu hõige "leidsin!" EVEJ. Vahva ja seiklust pakkuv deja vu aare.

12 detsember 2009 leidis andres [andres]
Narva maanteelt viis aardeni täiesti korralik tee. Kohapeal olukorda hinnates selgus et logide lugemise alusel kujunenud ootused vastasid täiega tegelikkusele. Kuna moraalne valmisolek oli kõrge, ja ka vastav riietus kaasa võetud siis ei olnud pikka mõtlemist. Elektroonilised seadmed peale gepsu jäid autosse, autovõtmed turvakaalutlustel kuuse otsa. Õlekõrs oli hiljutisest lumest-sulast-külmast kenasti jääkihiga kattunud, mis välistas igasugused ilunumbrid (mis ei oleks ka paremates oludes mulle just sobivaimad olnud). Kasutades palju ebaväärikamat (siin varemgi mainitud) meetodit sai end aarde juurde toimetatud. Nõgeseid praegusel aastaajal ei ole, leidmiseks kulus seega vaid ringivaatamise aeg. Raivo aarete teostus on alati suurepärane, antud lahendus oli ka kuskilt varasemast tuttav. Hea et nii inimtühi, raske ettegi kujutada, mis mõtted pealtnägijatel tekkida oleks võinud. Aare heas korras. EVEJ.
Kõige põnevamaks osaks kujunes aga ärasõit. Kuna kavas oli suunduda Heinaküüni aarde juurde, siis lühim tee tundus olevat otse edasi. See oli viga. Läbides pea kogu teelõigu ja ületades mitmed vee- ja mudatõkked tuli vaid napilt enne normaalsele teele väljajõudmist tagasi pöörata. Sellele eelnesid mõningased manöövrid viimases mudamülkas, mis katsid auto katuseni paksu lögaga, täielikku kinnijäämist õnnestus siiski vältida. Pähe tuli mõte, et kuna ma ei leia siit aarde juurest veel Algaja logi, siis on kunagi loota värvikaid kirjeldusi. Igatahes õnnestus veel katsetada ka ühjt teist metsateed, kus samuti peale kilomeetreid sõitu mingis suuans läbimatud rööpad ette sattusid. Taas tagasi. Täpselt tund peale aarde juurest lahkumist olin samas kohas tagasi ja lahkusin ikkagi maantee suunas....

26 september 2009 leidis Piret jt [sylli]
Väike seiklus. Aare käes. EVEJ

26 september 2009 leidis Mart [marlai]
Võtan ennast lõpuks kokku ja lisan ka lehele leitud aarded märksõnaga "LEITUD"

26 september 2009 leidis Kristo, Marit, Rasmus, Piret ja Mart [rassiss]
Vötsime ölekörre appi ja see aitas leiule tugevalt kaasa. Tänud oli pönev.

6 september 2009 leidis Hanno [hanno5000]
Vihma sadas ja kõrs oli libe, aga seda lihtsamalt läks jõe ületus ja seda põnevam ka oli :). Ümbruskonna mets oli seenelistest üle rahvastatud, aga miskipärast just siin neid polnud... ei tea mis nad oleks arvanud, minu tegutsemist nähes... :)) Üle jõudes ei läinudki enam gepsu vaja ning peidukas oli täpselt selline nagu sellistes kohtades olema peabki! Tänud põneva elamuse eest! EVEJ.

11 juuli 2009 leidis Veiko, Marko, Annika, Kermo, Erik, Maasikas [bigmarx]
Ilm oli ilus ja tuju oli hea. Weix käis üle õlekõrre ja tõi aarde ära.

11 juuli 2009 leidis Veiko, Marko, Annika, Kermo, Erik, Maasikas [weix2]
Kevadel kui põllud lumest puhtad oli metsaalune veel lumes ja veetase õlekõrrega triiki tasa, jäi võtmata, nyyd ilusa putukase ilmaga käisime ja jätsime endast jälje:o) EV J:DHL mänguautu

29 juuni 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Õlekõrsi oli kohapeal rohkem kui üks, mõni neist tõsi küll pisut eemal. Valisin ühe, mis tundus sobivaim, ja lähenesin aardekonteinerile. Peidik nutikas. EV, J: Sievi kingalusikas, nööbid (3+3).

26 juuni 2009 leidis Ove [ove]
Aardeni lähenemiseks kasutasin sarnaselt eelnevate otsijatega kohapeal paiknevat õlekõrt. Ebameeldivam osa oli aga aaret kaitsev nõgestemüür kuid sellestki suutsin end lõpuks läbi murda. Aarde peidik juba päris mitmest kohast tuttav ja üllatust minule enam ei valmistanud. EVEJ

24 juuni 2009 leidis Inga [kingu]
Tasakaaluga probleeme pole, kuid isegi see lauluke ei aidanud tuju tõsta kui nägin, millisesse nõgesehunnikusse pidi minema. Lisaks võttis taas kord vanduma enda pikkus, kuna pooled aarded jäävad minu jaoks seetõttu kättesaamatuks. Abivahenditega sai siiski logitud. V: GC. EJ.

26 mai 2009 leidis Mari ja Siim [marx303]
Siim oli tegelikult turvamees. Mina isegi ei mõtelnud: kui juba siia tuldud sai, siis tuli ära teha. Tasakaal pole ka minu leivanumber, aga sain ikka ilusti õlekõrre abil asja aetud. Jätsin geocoini ja võtsin koera. Aitäh Raivole! Tunnen end nüüd palju võimsamana ;)

13 mai 2009 leidis Lembit [polekala]
Vahva vormistusega aare. Enne aardeni minekut sai ikka korralikult püksi hargivahet kulutatud, kuna ma tasakaaluga nii sinasõber ei olnud, et õlekõrrest püsti üle kõndida. Vahva elamus. Tänud! EVEJ.

11 mai 2009 leidis Tannar ja Johannes [kalatark]
Sai erivarustust igaksjuhuks autosse tõstetud, mida siiski tarvis ei läinud. Õlekõrs oli lihtsalt nii ahvatlev! Aardega kõik korras. Ei võtnud midagi. Jätsin EstonianAir`i värskendaja.

22 märts 2009 leidis j444 [joonas444]
nii varakult ma ei lootnudki sinnakanti tagasi saada. aga läks nii ja ega ma ikka ei virise küll.
auto jäi maja ette, kust ilmus välja koer, kellele sai ja muud sellised tavalised koeratoidud maitsevad. sõime ja läksime jalutuskäigule.
tee möödus kiiresti, üllatus saabus siis, kui jõudsin täpselt aardest teisele poole jõge. nimelt oli veetase langenud võrreldes eelmise korraga (liialdusteta!) terve meetri!
probleemid said lahendatud ning päikese käes lumes sumbates sai aare peagi väga toredast peidukast välja võetud. vahva!
tõesti tore koht ja aare. aitäh!

15 veebruar 2009 leidis Pille-Riin, Helena ja Ermo [pioneer]
Enesest lugupidava geopeiturina käisin seal ära. Kui poleks korra jää peal libisenud, siis oleks „ekstreemsustest“ vist päris ilma jäänud. Aare korras. EVEJ. Talvisel ajal imeilus koht.

10 veebruar 2009 leidis Telc [telc]
Aarde lähedale viiv tee on ammusest tuttav. Tõsi, toona ei istunud ma veel mitte ise roolis. Samuti pole nii seenevaesel ajal sealkandis käinud. Auto parkisin aardest vähem kui saja meetri kaugusele ja mõne aja pärast oli ka aare peaaegu, et traditsioonilisest kohast leitud. EVEJ

20 august 2008 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Täna sai siis ka see aare üles leitud. Ei midagi hullu. Algul läks natuke aega lahenduse leidmiseks, aga siis kasutasime õlekõrt. Peale seda võis öelda et tehtud. Aare on oma raskusastmele vastav. Ka koordinaadid väga täpsed. Tervitused peitjale. EVEJ.

16 august 2008 leidis Miki [miki]
Ei teagi kohe, millest alustada. Esimene emotsioon oli, et valisin vist hea tee, nii krdi lähedale saab aardele. Ja pidasin plaani, mis juba järgmiseks ja mismoodi. Lasin vaikselt vilet ja siis enam ei lasknud.. Käisin vasakul ja paremal ja üleval ja all ja peas kummitas vaid ühe lähedal oleva jõekese nimi käskivas kõneviisis. Siis mõtlesin, et proovin. Logide järgi olevat isegi naisterahvast linnapreilid seal ära käinud, ja mina pelgan mõnesaja meetri kaugusel ära käia. Jõekese nimi kummitas veel kõvemini peas. Kui õnnelikult aardeni jõudsin, siis nägin, katsusin, aga kätte ei saanud. Selleks hetkeks olin juba küünarnukkideni mudane. Parmud ootasid ja tiirutasid järjekorras pea kohal.. kui üks maha löödi, siis tuli järgmine sama koha peale sööma. 15 min parme tapnud, võtsin ennast kokku ja sain aardepurgi enda valdusesse. Vedas. Tagasitee möödus umbes samamoodi.. Praegu siit tugitoolist tagasi vaadates tundub selline mõnus aare, iga enesest lugupidav geopeitur võiks seal ära käia. Raivo aarded on kõik sellised, mida mäletad ikka tükk aega tagantjärele. Tänud peitjale :)

10 august 2008 leidis Triin & Paavo [speedy]
Aimdusi enne peidupaigani jõudmist liikles peas mitmesuguseid. Mul polnud viisu, põie ja õlekõrre vastu midagi ja nii saigi hüva nõu tõest kallimaks peetud. Tõde ju ei maksvat miskit. Nullis oli vaja veel aarde nimilaulukest ümiseda - et nõgeste seest aare üles leida, kuid avara silmaringiga Tartust Viljandini reisinuna ei tekitanud seegi pikalt raskusi. Hästi tehtud aare - otsast lõpuni! V: McDonald'si ajaloendur vms. J: Simpeli SIM.

10 august 2008 leidis Paavo & Triin [linnapreili]
Vist olime päeva jooksul piisavalt ekstreemsustega tegelenud, et antud aare tundus suht normaalne. Lähenemised aardele olid erinevad kui kohale jõudsime mõlemad. Paavo mingil hetkel muidugi ümises natuke teisi viisikesi aga nimilaul jäi ikkagi kehtima :)

9 august 2008 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Tsirkust ja leiba! Nii palju pole juba ammu ühegi aarde juures naernud :D Aitäh!
Jätsime lepaka ja kutsu.

2 august 2008 leidis Tarks, Pisike, Walts, Eili, Elvis, Kaspar ja Pirje [pisike]
Kanuumatka käigus teatas Tarks järsku et näe aare on siin lähedal. Ninad kaldasse ja läbi nõgeste teed rajama. Leid lihtne. V: vile J: kuna muud ei olnud siis von Baer

29 juuli 2008 leidis Ain [aints]
Plaanisin just lähiajal Vanakülla üht eriskummalist kivi vaatama minna ja ennäe - nagu tellimise peale seal kandis uus aare! Sündmuspaika sõites ja Uhti-uhti uhkesti... laulu ümisedes tekkis raketiteooria eesootavast. Katsumusi jagus tegelikult mitmeid, vaimult ja kehalt nõrkadele see aare ei sobi. Jätsin üht maali meenutades punase karu, võtsin kaelapaela. Aitäh peitjale! Pärast käisin kivi juures kah ära (N59° 28,842' E25° 47,730'). Vanasti arvatud, et tulise lahingutegevuse käigus lähevad kividki pehmeks, toona jäänudki siis selle kivi sisse hobuse kabja jälg.