Metsavend ja veskimees

Nullis on Aarniku metsavendade punkri asukoht ja ajalooline maamärk. Seal aaret ei ole, kuid leiab lõpp-punkti koordinaadid, kus aare asub.

Autoga tulles ära kasuta Ahja-Rasina teelõiku vaid otsi üles vahepunktis märgitud teealgus-punkt Ahja-Mooste vahelisel maanteelõigul (allpool tekstis märgitud põhjustel).

Metsavennad olid relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Aarniku on Põlva maakonnas Kadaja külas paiknev liivane männimetsaala, kus mitme kilomeetrisel alal asuvad arvukad Aarniku muinaskalmed.

Lõpp-punktis asub Aarniku ajalooline veski. Veski ehitati 1870. aastal. Jahuveski asus elumaja ja saeveski vahel. Saeveski oli hoone kõige suurem osa. Jahu- ja saeveski hooned lammutati 1957-59 aastate paiku. Sovhoosi direktorile anti Põlva partei komiteest käsk veski maha lammutada, sest Lutsu jõe äärsetel aladel asusid kolhoosid, mis vajasid põllumajandamiseks maad. Veski tõttu olid need alad üle ujutatud, ning see oli lammutamiseks väidetav põhjus.

Aarde asukohas ehitasid Kaitseliidu Tartu maleva pioneerid 2011. aasta kevadel õppuse Kevadtorm käigus üle Lutsu jõe uue silla. Paraku otsustas üks hoolimatu metsaveoauto juht oma palgikoormaga üle puítsilla põrutada ja nii on hetkel jõeületus võimalik vaid jalgsi või jalgrattal

Aarniku veskist on valminud kolmemõõtmeline virtuaalne mudel, mille abil saab tutvuda veski kunagise välisilme ja ruumipaigutusega. Vt linki allpool © Emma Tuvike

Veskirahvas on aardest ja geopeitusest hästi teadlikud.