Tüüp: Ajutine Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
MVP ehk Minimum Viable Product.
Katsejänestega kippusid lood natuke nutuseks jääma. Eks siis Laur pöördus ka minu poole, et noh äkki on midagi. No eks mul juba mitu aastat riiulis oli ka ootamas mõned valmis tükid oma aega. Igal juhul klopsisin käepärasteste vahenditega kokku kasutatava asja. No ja eks kirjeldus jääb ka nii. Kui aare meeldib, siis ilmselt saab aare ka esinduslikuma vormistuse ja koduks mõne looduskauni koha.
Väike juhend ka: - 9V patarei kaasa! - Mäng algab kasti küljes oleva jublakaga - Seejärel 5 teist jublakat 60 min jooksul - Lõpuks jällegi kasti juurde tagasi ning jublakas kasti küljes ning saba kasti sees.
Lihtne :)
Ise vist kohale ei jõua, teistele aga palju edu! Marko (jokker6)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: pole
Logiteadete statistika:
24 (100,0%)
0
3
0
0
0
0
Kokku: 27
Pihus hoitav tööriist nägi välja nagu vanaaegne GPS või kui kaasaegne sääsepeletusaparaat Thermacell. Alustasime ja lõpetasime karbi juures viiekesi. Niidirullide leidmisega läks enim aega, sest telklaagris olnud niidirullid polnud teps mitte need. Lõpuks algas mäng otsast. Ju siis nii pidigi. Olime ju ometi saanud sama õppetunni juba esimese katseaarde Kraanajuhiga, et aarde kõikse tähtsam element on logiraamat, milleni tuleb jõuda.
Kohe ei hakanud uuesti rada läbima, aga teine kord ootas meid sama tulemus - ei midagit. Õnneks olid õppinud mehed ja rootsi riistad käepärast ja avasime asja nagu keegi kunagi Klooga järve ujumissilla alt aaret kätte sai :-) Väga lahe vidin ja tore kontseptsioon. Võiks küll looduses ka seda teha kuskil kaunis paigas. Tänud Markole kaasa löömast! Liiga kaua pole näinud - parandaks ehk selle vea millalgi - tule vahel omasuguste sekka :-)
Mina tulin Geomängu nagu alati ja meeldivad need aarded, kus saab 2 kätt taskus ja ridikülis autovõtmed, tulla. Siin ei saanud.
Kellegil oli patarei ja saime punktid läbitud aga piiksutamine ajas algusesse. Kiirem versioon ehk Üksratas aitas uue ringi teha, mina sügasin niikaua loomi ja nautisin Jääjooki. Saime uuesti kastini ja jälle peeses asi. Nautisin edasi lobades. Igastahes kirjutas keegi mingil hetkel nimesid ja sain ka logi kirja. Kast äge ja veits timmimist või ridiküli geokotiks moodustamisena saaks laheda päris aarde sest küll.
Tänud laheda idee eest ja et sai kambaga teha!
Seda aaret käisime leidmas oma kolm korda vähemalt. Meil oli ka lõpus probleeme, et aare ei avanenud. Meie omas vikerkaaremullis muidugi arvasime esimesel korral, et käime ringid ära, teeme kõik nagu kästud ja ongi leitud. Hiljem saime teada, et ehee, nii lihtsalt ikka ei pääse. Järgmisel hommikul olid teised juba loobunud, kuid meie Paavoga ei jätnud jonni. Teisel korral sama lugu, ei saa karpi kätte. Siis saime akutrelli kaasa ja tõime need jublakad kõik kokku. Nad pidid niiehknii ju peremehe juurde tagasi minema. Nüüd sai mugavalt laua peal kõik läbi teha aga ikka ei midagi. Oot, aga meil on ju akutrell! Nüüd saime kenasti logiraamatuni ja taastasime pärast muidugi ka endise olukorra. Saime aru, et nii see mõeldud muidugi polnud, kuid me olime mitu korda juba kõik õigesti teinud! Kast oli võib-olla ööniiskuses ka paisunud, ei tea. Vajab veel timmimist igastahes. Aitäh, täitsa lõbus oli ikka!
Seda tiiru sai hea mitu korda tehtud. Kõigepealt polnud patareid. Kui see leitud ja punktid läbi käidud, siis sai vist liiga agaralt alguses piiksuatud, igatahes laeka avanemise asemel algas mÄng otsast peale. Tegin siis uue ringi, aga 5. punkti juures läks maisn lolliks. Kolmandal katsel läks lolliks juba esimese punkti juures... Ilmselt patarei liiga tühi. Lõpuks sai ennast ühele täis patareiga seltskonnale külge poogitud ja ka logiraamat ära signeeritud.
Ootasime mõnda aega, et see põnev puldike vabaneks. Mängu alustades, ühines meiega ka üks roosinupuketest. Noorgeopeitur teadis sellest juba väga palju. Mõndasid NFC nupukesi olime täheldanud juba ümbruskonnas ringi liikudes, kuid kaaslane teadis juba kõiki asukohti. Nii jäid üleliigsed sammud tegemata. Klaara piiksutas puldiga ja jalutasime üheskoos kõik punktid läbi. Päris põnev teostus, meile igaljuhul meeldis. Aitäh!
Noorgeopeiturid tegid erinevate seltskondadega mitu ringi. Nende päeva lemmikaare raudpoltkindlalt. Aitäh, väga äge lahendus!
Päeva keskel läbisin suurema kambaga ka selle raja. Kuna sündmuse alguses sattusime aitama esimest seltskonda ühe jublaka otsingul ning leidsime selle hiljem juhuslikult hoopis kaugemalt, siis oli läbimine pigem kerge. Üks punkt oli keerulisem, aga selle puhul aitas googeldamine. Lõpus oli põnevus, kas tulemus aktsepteeritakse või tühistatakse. Juhtus see positiivsem asi. Aitäh!
Seda sai tehtud kaks korda. Esimene kord tegime restardi kuna arvasime et aparaat veits sassi läinud. Aga tegelikult probleem polnud mitte aardes vaid asukohtate nimekirjas kust lugesime välja Manni postkast. Tegelikult olid need eraldi, Manni ja postkast. Pärast selle info teada saamist saime ka viimasele numbrile tausta. Aitäh peitjale ja aarde meistrile! Aitäh peitjale!
See piiksutamine Karlile meeldis. Tänud peitjale.
See jäi viimaseks aardeks, punktid sai taskulampide valguses ära piiksutatud.
See jäi meil üsna päeva lõppu, kuna esmalt tundus pikem ja keerukas pusimine, siis polnud aare jälle vaba ja lõpuks polnud vajalikku patareid kuskilt võtta. Kui see viimane mure lahendatud sai, siis võtsime asja siiski käsile. Saime ilusti ühe korraga tehtud, sest eks päeva peale olid teiste ringitamised märgatud saanud ja ekslemist polnud. Tagasi kasti juurde jõudes oli väike segaduse hetk, kuid noor ja julge tegi siiski viimase kardetud liigutuse ja nii me logiraamatule ligi pääsesimegi. Väga tore aare, aitäh!
Siin tuli mitu ringi teha, enne kui lõpuks tehtud saime.
Tänan peitmast.