Tüüp: Ajutine Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tegu on Ajutise aardega Katsejänesed 2024 sündmusel.
Kuskil on üks plaat mis sul tuleb kätte saada. Selleks et teada saada mingi vihje tema asukohast, tuleb tulla sündmusele Katsejänesed 2024 ning otsida sündmuse nullist õige tahvlike.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: pole
Logiteadete statistika:
21 (95,5%)
1
3
0
0
0
0
Kokku: 25
Midagi jäi järgmise päeva seemneks ka. Pusisime nii alguses kui eriti teises punktis, aga saime ikkagi tänu Markole hakkama. Mina ei mäletanud, et need ka niimoodi avanevad. Eks kui oleks päris aare vaja leida, oleks meelde tuletanud või välja mõelnud, sest mitteleid ei ole ju variant :D Aega võttis, aga asja sai. Leid kirjas, tuju veel parem :-)
Aitäh, Geir, kaasa löömast ja juba ette ka Geojaanipäev 2025 korraldamast!
Mets kuhu vabsee aarded peideti, ei olnud minu mets st mets kus jalutada kõpskingaga. Minu Outfit koosnes seepärast kummikutest, mida naerdi aga valge tossuga poleks siin nõgestes ka midagi teha. Aarde vahepunkti leidsin kärmesti, ehkki tee oli pikk sai lobatud ja teistega kohtutud ja tore oli.
Loomulikult tekkis mul seenetakistus, ma pole elus nii palju ilusaid terveid kivipuravikke näinud. Purki sai aare ja nüüdseks ka seened, tänud meistrile vahva teostuse eest!
Tegelikult leidsime selle aarde järgmise päeva hommikul. Paras jalutamine enne hommikusööki. Hea rahulik ka. Leidsime metsast markosu, kelle punti haarasime ja kes seda eile õhtupimeduses leidnud polnud. Kõik sujus ja saime plaadid leitud. Teise punkti mets oli selline psühhedeeliline, lillade seentega. Nagu Alice Imedemaal või midagi. Aga aarde idee oli ju vahva. Aitäh!
Vahepunktis ei toiminud kõik vist päris nii, nagu oleks pidanud, aga vajaliku info saime kätte. Tagasi algusse minnes osutusid takistavaks teguriks seened, mis Annet hirmsasti ahvatlesid. Aitäh peitjale.
See oli meil viimaste aarete hulgas ja läks ikka väga raskelt. Aga pikapeale saime kätte. Aitäh peitmast!
Suuna ja numbritega tegeles selle aarde otsingu ajal geokaru. Minul ei jäänud muud üle kui tutvuda punktide tehniliste lahendustega. Täpselt sobilik aare sellele sündmusele. Kõik raskused mis siin välja tulid on parandatavad ja loodan, et asi läheb lähiajal päris aardena üles. Soovitavalt multina. Aitäh!
Oli alles palju sipelgaid lõpus. Tänud peitjale.
Pikalt oli meil see üks viimaseid läbimata ajutisi aardeid. Polnud päeva jooksul veel kordagi seda seina peal rippumas näinud. Kui korraks see lõpuks tekkis, siis see sama kähku kadus. Tuli kiirelt paatervandersellile sappa haakida. Maire jäi Klaaraga taluõuele. Esimeses punktis suutsime olemasolevale kraadile kuidagimoodi ka number 1 ette lugeda. Seepärast võtsime suuna 100 kraadi valele poole. Kaasas olnud Roosinupukese poiss teadis aga rääkida, et õige koht peaks kuakil mujal olema ja nii võtsime siis number ühe eest ära ja suund sai palju loogilisem. Vahepunktis ei tahtnud karp kohe üldse lahti tulla. Selle käigus unustasime vineertahvli vahepunkti katusele. Tuli siis ühe korra veel vahepunkti väisata ja lõpu külastuse jätsime juba õhtu hilisemaks osaks. Aitäh!
Kõigepealt saime jalgadele nõgeseravi, siis oli vaja silmadele nägemistreeningut ja ka peenemat näputööd sai harrastatud. Mööda metsi ja karjaaedu silgates saime vajaliku lõpuks kätte ja siis läks nimede kirja panek juba ludinal. Meie jaoks oli see ka üks kambaka aare. Mõningate detailide töökindlus vajab veel tuunimist aga ehk saab ka sellest üks pärisaare ;) Aitäh!
Kasuks tuli oskus mu ema käekirja lugema õppimisel. Siis sai uskumatutesse paikadesse kulgetud ja aare leitud. Aitäh!