notification_importantSisukas logi pakub peitjale ja teistele rohkem rõõmu ning infot kui napp "Leitud".
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta Eesti geopeitust!
Miks ja kuidas toetada?


Kiri administraatoritele


Sipelga kõrtsi

!!! Arhiveeritud !!!

Peitis 25.07.08 Aigar [katsulas]

Tüüp: Mõistatusaare
Maakond / linn: Raplamaa
Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.0
Suurus: normaalne
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Käesolev mõistatusaare juhatab geopeitureid tutvuma väikese osaga Märjamaa ning Raikküla valla vaatamisväärsustest ning seda vanas heas suveseikluse legendivormis. Kes tahavad lihtsalt ja kiirelt täppi kaardil roheliseks saada, neile võib kohe ära öelda, et aare asub kunagise Sipelga kõrtsi mälestuseks püstitatud kivi lähedal, sellest 10 sammu kaugusel. Ajaloolised ürikud teavad selle kõrtsi kohta lisaks pajatada järgnevat:
"Vana Läänemaa kõrts, kus teadaolevalt käis kõva laulmine, pidu kaua ei kestnud, sest edasi liiguti lähedal (~200m kaugusel) asuvasse Harjumaa Sihi kõrtsi, kus õhtu edasi kestis"

Kivi asub koordinaatidel: N58 5A,BC' E24 3E,FG' - tähtede väärtuse saad aga teada, kui leiad üles järgnevates legendides kirjeldatud kohad.

Muhamedi kabeli
Mõisa pargis tiigi kaldal asub ebaharilikult suur neogooti stiilis pargipaviljon, millest on säilinud suhteliselt terviklikud müürid. Rahvamälestuste järgi on hoonet hakatud nimetama Muhamedi kabeliks - mõisniku poeg Alexander Uexküll ehitas selle oma idamaise kallima jaoks. Ehituse ajaks peetakse 18. sajandi lõppu. Usulist otstarvet hoone ilmselt ei täitnud, kuid esikülje sarnasus kirikuga ja veel 1960. aastateni nähtaval olnud islami sümbol poolkuu põhjustas nimetamise "kirikuks".
A = lipuvardal oleva majanumbri ristsumma korrutatud kahega

Lõhmus, jalak, niinepuu
Väga paljud on kindlasti joonud pärnaõieteed, et külmetusest või köhast vabaneda. See toime on tal tõesti olemas, kuid tuleb meeles pidada: koguda on mõtet vaid äsjapuhkenud õisi, ühtegi ravimtaime ei tohi korjata saastunud kohast, seega ka autoteede lähedusest, ning kuivatada tuleb neid pimedas, näiteks kahe paberi vahel (kuid kasutada ei tohi ajalehepaberit). Selliselt kogutud ravimõied säilivad paar aastat, siis nende toime väheneb, kuid seni võib neid kasutada maitsva teena või teeauruna sissehingamiseks - nii ajab ta hästi higistama ning peletab eemale angiini. (allikas: bio.edu.ee)
Kas saite aru kuhu minna? No üks lisavihje veel: tegemist on eesti kõige-kõige-kõige.... -ga. Aga nüüd marss minema (enne kui teised ette jõuavad ja kõik ära vaatavad)!
B = sildi tagant tellimuse numbri viimane number :)

Lilliputist teenri
Mõis. Ja taaskord kõik omaaegsed mõjukad nimed üksteise järel: Wrangellid, Loded, Farensbachid, Budbergid, Staalid, Uexküllid, Pilchaud. Viimastelt ostis vald ka mõisa ning tegi sinna kooli... kool on seal ka praegugi. Lasteaed-põhikool.
Et aga kirjeldus ainult kuivaks faktide lugemiseks ei jääks, siis ka mõned legendid mõisa varasematest omanikest:
* "Landrat olnud väga uhke ja toores mõisnik. Pidanud sageli pidusid ja joominguid. Tahtnud alati millegiga silma torgata. Toonud omale välisreisilt teenijateks kaks lilliputti. Kord jälle välisreisile minnes tassinud lilliputid tõlla juurde suure rahakasti, aga tõlda tõsta pole jõudnud, seda teinud parun ise."
* "Peale öise peo lõppu tulnud parun Uexküll alati häärberi rõdule (hoone on kahekordne). Hakanud ta seal suitsetama, ise unine ja purjus. Sigarid pole aga põlema hakanud ja mis ei süttinud visati üle rõdu ääre alla. Mõisa puussepp juhtunud seda nägema, hiilinud vaikselt rõdu alla ja korjanud sealt omale peotäie sigareid."
* "Samuti nagu Stahli ajal, on ka Uexküllide ajal peetud mõisas koristuslõpu söögipidusid. Orjadele on peetud ka mitmeid kentsakaid võistlusi nagu näiteks kotis jooks. Parunid olevat neid pidusid ja võistlusi jälginud hoone rõdult, kust siis võitjaile pillutud alla väärtusetuid esemeid."
* "Enamuses olid parunid reservohvitserid ja teised, kel puudus põllumajanduslik haridus. Pillar oli aga elukutselt agronoom ja tundis mõisa majapidamise vastu suurt huvi. Ka tema käinud vahel välisreisidel kuid kunagi ei läinud mõisast ära sügisel või kevadel, kui põldudel oli kõige pakilisem. Oma reisid tegi kas suvel või talvel. Iseloomult olnud ta sama uhke ja üleolev kui enamus paruneid. Kui ta hobusega ringi ratsutanud, pidanud talumehed, kes juhtusid talle vastu tulema, aegsasti üle kraavi minema ja mütsi kaenlasse võtma."

C = Loe üle kivipostide hulk mõisaesise lipuplatsi siseringil. Arvesse läheb neist vaid kaks kolmandikku.

Puhka rahas... s.t. rahus!
Sellele hauakivile on muuhulgas kirjutatud järgmised read:
Lenin meie põues -
ta ei olnud hea,
parem oli taskus
Paavo Nurmi pea.
Homme saame kroonid,
aga mis meil neist,
oleks ainult rohkem
halle dollareid.
E = ristsumma kivil mainitud joogi viiekordsest tähtede arvust

Rõõmsalt vulisevad veed...
Tegemist on arhitektuurimälestisega. Selle on projekteerinud insener. Kõik, kes on Pärnu ja Tallinna vahet sõitnud, on seda ka kindlasti näinud. Nii sellisena kui ta enne oli, kui ka sellisena nagu ta praegu on. Praegu on ta muidugi tunduvalt kenam. Ütleks isegi et täitsa ilus.
F = lahuta nurga-aastaarvude summa ristsummast 11

Koolhoven FK-52
Teises Maailmasõjas metsavennaks olnud Arseni Saar on selle sündmuse kohta rääkinudjärgnevat:
"Olin oma kaaslastega luurel kui kuulsime läheneva lennuki mootorimüra. Müra oli tähelepanu äratavalt tugev ning tundus, et lennuk lendab lähedal ja üsnagi madalalt. Äkitselt mootorimüra lakkas ning kostus tugev plahvatus. Tõttasime plahvatuse suunas ning peatselt jõudsimegi lennukirusudeni. Rusudest leidsime ka kaks surnud lendurit, kelle aitamiseks polnud enam midagi võimalik teha. Lennukil olid aga Soome tunnused ning seetõttu imestasime, et mida teeb Soome lennuk Eesti kohal, samuti lisas arusaamatust asjaolu, et lennukist leidsime nii vene- kui saksakeelseid lendlehti. Jäi arusaamatuks, et miks olid soomlased tahtnud neid siinsetele vene ja saksa sõduritele visata. Meil oli aga kiire, kuna iga hetk võis lisanduda teisigi lennuki otsijaid, seega otsustasime lennuki koos lendlehtedega ära põletada. Lendurid matsime hukkumispaiga lähedale."
Miks see lennuk Märjamaa kanti jõudis on aga siiani selgusetu - algseks ülesandeks oli tal hoopis teha sajakonna kilomeetri pikkune lend Soome kohal, Nummelast Hankoosse. Samuti on teada, et kasutuses olnud Koolhoven FK52 omas magneetilist kompassi ning ka kapten Antilal oli piisavalt lennutunde selja taga, et Soome õhuruumis püsida; samuti oli Nummela ja Hankoo vahel heaks orientiiriks raudtee... kuid osad küsimused vist jäävadki vastuseta.
G = seda kurba sündmust meenutab mälestusmärk, mille juurest saame teada, milline on teevaldaja lühema telefoninumbri viimane number. Korruta see üheksaga ning liida juurde kuus.

Algsetelt koordinaatidelt ühtegi mainitud legendi paraku ei leia - seega head otsimist, vaatamisväärsustega tutvumist ning meeldivaid emotsioone!

Vihje: Ripub.

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Lingid: http://www.suveseiklus.ee/

Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC1F7J3

Logiteadete statistika:   32 (88,9%)  4   5   0   0   1   0  Kokku: 42