2 

Lubatud-tehtud. Jõudsin poolel teel siia lastelastegi juurest läbi minna. Paar asjasse mittepuutuvat kasti jäi neile, aga mitu suurt kotitäit loomadele ilmselt lesisklemiseks mõeldud voodiriideid sai pärast sündmust Kilingi-Nõmmel Irmelile üle antud.
Algul sai sündmusel mururullide tassimisega sooja tehtud, andis neid ikka tarida sel ebatasasel pinnal. Kui need kõik maapinnal oma otsa leidsid, abistasin Lauri koeraaiale uue värava meisterdamisel, üritasin ka natukene asjalik olla, hoides paari metallijuppi kinni. Kui seegi tehtudvalmis, käisin Mordori koobastes süütuid neidiseid sööma kutsumas. Oli neil alles tõeline orjatöö - toksisid pimedas urus kive, just nagu otse filmis! Ise olid nad nii õnnelikud seda tehes püüdes naabertiimi üle töötada :-D
Juba mainitud õhtusöök oli küll superimemega hää - supp, leib, grillvorst jm soolased maiused. Õite nämma! Jäime korraldajatega viimasteks, pakkisime kõik kokku ning sõitsime veel koos Kilingi-Nõmmele, kus ma perenaisele autot tühjendasin. Seda oli ka väga vaja, sest sellest sai nädalaks mu koduke. Ja sealt edasi juba Landéda, Finistère, La France - siit ma tulen! 45 päeva sõpru, surfi, geopeitust ja maailma avastamist. Hilisõhtul jõudsin mitteplaneeritult Leetu välja.
Aitäh korraldajaile logistiliselt ja ajaliselt nii hästi passiva sündmuse eest! Ikka on hää ära teha ja käsi külge panna, eriti tasuta :-) Loodan, et penid saavad seal mõnusa muru peal joosta ja mööda laotud teed kõndida :-)

 4 

Ega ma sellest üritusest väga vaimustuses polnud esialgu. Aita võõraid ja veel sõida selleks teisele poole Eestit. Siiski tore, kui selliseid inimesi on kellel on jaksu ja viitsimist hüljatud loomadega tegeleda. Kohapeal alustasin muru rullide ette tassimisest ja kui see hakkas valmis saama, siis ehitasime Paavoga ühele aedikule värava. Õnneks hoidis ilma, niiet polnud üldse midagi hullu õues tegutseda. Tööd tehtud, saime kõhu täis ja tagasi koju. Edu perenaisele ja tänud kõigile osalejatele!

 6 

Vahepeal mõtlesin, kas üldse tulla ning kuidas üldse tulla. Alles tulnud Kesk-Euroopa autoreisilt ning olin läbiväsinud, kuid päevaga taastusin. Hakkasin vaatama bussipileteid ja aegu, kuid Herki pakkus autosse kohta ja kuna soov puudus, et peaks minema 7:30 bussiga Tallinna, siis võtsin pakkumise vastu. Kohapeal jagati kahte rühma, muru panemine ja tee ehitamine. Alguses proovisin esimest, aga murulapid olid liiga rasked ning läksin Herki assistendiks/transameheks. Kuid nagu tüüpiline transamees, ilma saateleheta võib kogus transpordi ajal väheneda. Kuigi rivvi läks 3 kivi, saadetised olid kas 5, 7, 4 kivi alati. Muidugi saadetiste kadumine läks mulle maksma nende liigsete käikudega kivihunniku juurde. Pärast rasket tööd sai tasustatud grilli ja supiga.

Tänud sündmuse eest!

 7 

Mina olem Kass-Naine, läbi ja lõhki, kuid kui sees on sõna AITA, siis hakkab mu pea genereerima. Tahtsin aidata aga olin lubanud end ammu teise rolli, mida hetkel naudin ülekõige. Otsisin küll transat Paide-Kilingi-Nõmme või Pärnu-Kilingi-Nõmme aga mitte kuidagi ei soovinud keegi aidata. Kristeli mõte, “et tule ise”, võttiski ilme, eriti kui veel autol oli kütust paak silmini täis ja seda mitte minu rahakoti arvelt.

Tulime 2-si ja kohe tervitas meid väike Mõmm, no ainult tema nägemise pärast tasus tulla. Minuga kaasas olev vãike kaaslane rääkis kõikidele pärast, kus käis ja, et Mõmmik on leidnud päris kodu, rääkisime ja arutasime seda veel pikalt õhtul. Aitasime ka meie, nii kuidas saime ja ka muud rollid said täidetud, päev oli ju tunni võrra pikem sel ööl. Eile koristasin garaazi ja leidsin veel üht koma teist, niiet, Kristel, võid julgelt uued talgud korraldada, tulen uuesti.

Mis Varjupaika puudutab, siis olen olnud Kiisudele 2 aastat Hoiukodu. Minu juurest on kodu leidnud 50 kiisut. Kuid ka olemas on elu varjuküljed, muret ja pisaraid on rohkem kui rõõmuhetki. Tean, mis tunne on kaevata autotulede valgel väikesi auke külmunud maasse, kuid kutsad on ju suured… Kuid iga rõõmuhetk annab alati uue jõu. Minu tohutu respekt Irmeli Su ees:

On sõnadest vähe, et tänada Sind,

On sõnad vaid südame kaja,

Seepärast Te kuulake südameid

Ja sõnu ei olegi vaja…

Aitäh Kristel ja ka kõik teised, kelledele läks korda käpaliste heaolu, OLGE HOITUD!

 7 

Muru laiali rullimine oli väga rahuldustpakkuv tegevus. Lisaks nägin 13+- aastast pea katkematult ja ilma kaeblemata tööd rabamas - sellist vaatepilti just ka iga päev ei näe. Aitäh kutsumast, aitäh kaastalgulistele ja aitäh ka talgueine eest!

 10 

Ma tahan lihtsalt tänada!

Piiat, kes tööl korjanduse tegi ja terve Lauri autopagasi kaupa täis ladus.

Mu onutütart, kes mitu pakki toitu annetas.

Nuffit, kes alguses kohale ei pidanud tulema, kuid tahtis hunniku kaupa annetada. Kuna meie auto oli Piia asjadest juba pungil, siis Nuffi oli õnneks niii armas ja tõi kõik asjad ise kohale. Suur, suur aitäh!

Wingmani ja Catibergi ning nende tütart ja tema sõbrannat, et nad meile ilusa logiraamatu valmis tegid. Samuti tänan selle eest, et lisatööjõu kohale tõite ning muidug teie panuse ja asjade eest! :)

Tänan ka Paavot, Maretit ning Karu kogu tehtud töö eest ning ka asjade eest, mis te Irmelile tõite!

Tänan Leviat ja tema kaaslasi pimedas koopas rügamise eest! Päeva lõpuks sain ka selle töö proovitud ning seal sai tõesti sooja sisse! Levia, kuna su lapselaps ei saanud piisavalt koeri nunnutada, siis olete iga kell meile külla oodatud! Meil ei ole küll nii palju koeri kui Irmelil, kuid mõned ikka on ja nad on igast paist väga sillas. :D

Lõpetuseks tänan ka Lauri. Ta alguses jonnis küll, et ma sellise sündmuse korraldan, kuid lõpuks oli ilusti kohal ja aitas kõvasti tööd teha! Aitäh! :)

Ühesõnaga, täna KÕIKI, kes on oma panuse andnud, et neil loomadel natukenegi parem elu oleks!

 9 

Korjasime üle linna nänni kokku – logiraamatu, lipu, Roman andis kotitäie linasid. Sündmuse lehe logiraamatus kujundas tütar koos sõbrannaga. Aitäh selle eest! Ise võtsime ka kuhjaga linu kaasa. Õnneks see lina mille catiberg voodilt maha kiskus jäi alles. Valehäire oli - ta hoopis vahetas voodipesu.

Startisime hommikul vara, sest geopeituril on enne üritust natukene asja siia ja natukene asja sinna. Karu pressis ka ennast autosse. Ta vist polnud talgute kirjeldust hoolikalt lugenud – seal oli vaja ju tööd teha! Aga ei, ellu ta jäi. Natuke plõksis vastu rasket füüsilist tööd tehes, samas armu me ka talle ei andnud. Pidi kõike võrdväärselt teistega koos tegema. Niimoodi võib temast isegi asja saada.

Aeg lendas kiiresti, nagu ikka kui endale tegevust leiad. Lõpuks avati välibaar, grilliga ja puha. Vaatasime veel tehtud tööd üle ning oligi aeg startida uute leidude poole. Aitäh, mõnus oli ennast vahelduseks tõsisemalt liigutada!

P.S. Sündmuse lähedal oli Tõlla raba. Millal sinna aare peidetakse?

Logiraamat

Baar

Kõik teed viivad .... kuhugi

 8 

Jõudsin vaevu hõigata, et ikka tulen, kui ilmus tööde nimekiri, mis pani oma kasulikkuses sügavalt kahtlema. Aga lootsin ikka, et midagigi ma siiski suudan ning oma väikese panuse ma siiski andsin. Eks nende hüljatud loomade käekäik on mulle alati korda läinud ja kui enne koju jõudmist oma kutsa peale tahtsin korjata, aga ta ohjeldamatus rõõmus ringitades pimedusse kadus, siis proovi sellisele selgeks teha, et tal ikka väga vedanud, kodu olemas ja kõht täis. Auto käima panin, siis ta lendas nagu kartulipudrukuulike muidugi kohale, et ei jäta teda ikka maha küll. Tänud organiseerimast ja kutsumast niisugustele suure südamega inimestele appi.