Cärolini jõuluime

26.detsembril 2024 möödub täpselt 5 aastat nädal aega kadunud olnud Cärolini leidmisest, mida on lähedaste poolt nimetatud Cärolini jõuluimeks.

19.detsembri hommikul 2019 lahkus oma kodust Nõmmel 23-aastane Cärolin, kes ei tulnud tagasi.

20.detsembril teatati kadumisest politseisse ja alustati otsinguid Pääsküla rabas, kuhu arvati Cärolini läinud olevat (vastavalt ühe tänava turvakaamera salvestusele).

21.detsembrist alates asus otsingutele ka SA Kadunud operatiivse otsingugrupi OPEROG vabatahtlikud. Otsingugrupp tegutses raskel maastikul ennastsalgavalt iga päev, vaatamata saabunud Jõulupühadele.

Lõpuks 26. detsembri hommikul kella 9.40 paiku kahel vabatahtlikul otsijal Heinol ja Kerstinil õnnestus täiesti räsitud ja alajahtunud, kuid elus Cärolin leida Pääsküla jõesaarelt, kuhu pääses raba poolt üle mahalangenud puu. Õnneks kogu selle nädala olid valitsevad plusskraadid, mis ilmselgelt oli Cärolini ellujäämise üks põhjusi, sest riideid oli tal seljas olnud väga ebapiisavalt (näiteks jalas vaid "crocsid").

Jõesaarelt äratoimetamiseks tuli kutsuda kopter. Cärolin viibis haiglas raskes seisus pikka aega. Kahjuks olid jäsemed saanud sedavõrd tugevaid külmakahjustusi, et mõlemad jalad altpoolt põlvi ja suurem osa sõrmi tuli amputeerida.

Vaatamata kõigele raskustele taastus Cärolin ning näitas välja uskumatut elutahet. Tal oli suur soov veel joosta, mida ta enne juhtumit oli harrastanud. Ta alustas jalaproteesideks annetuste kogumist (müües isejoonistatud postkaarte) ja ta sai kiiresti isegi rohkem, kui vaja. Seejärel alustas sõrmeproteeside annetustega ja sai ka selle teostatud (mai 2023). Nüüd saab ta joosta ja teha asju, mis nõuavad sõrmi.

See lugu on kõigile õpetlik mitmes aspektis.

Esiteks see, et meil kõigil on lähedasi kes meist hoolivad, kuigi me ei pruugi seda alati mõista. Meeltesegaduses kuhugi ära kadudes paneme neid muretsema. Samuti need, kel kaob mõni lähedane, saavad mõelda selle üle, mida oleks saanud paremini teha.

Teiseks, et headus on siin ilmas endiselt olemas ja lootust ei saa kunagi kaotada. On vabatahtlikke, kes on valmis kadunud inimesi otsima minema rasketes tingimustes kasvõi Jõulupühade ajal.

Kolmandaks (mis peaks eriti huvitama geopeitureid), et metsikut loodust ei saa alahinnata ja tundmatusse kohta minnes peavad navigatsioonivahendid (kompass, GPS, laetud akuga telefon vms.) kaasas olema. Loomulikult riided peavad vastama ilmale ja oludele.

Neljandaks, et isegi väga rasketest olukordadest on võimalik välja tulla ja säilitada elutahe.

See geopeituse aare võiks panna mõtlema kogenumaid otsimisfanatte, kas nad sooviksid aarde asemel vahel otsida midagi väärtuslikumat - kadunud inimest. Infot saab näiteks facebookist OPEROG-i lehelt https://www.facebook.com/groups/OPEROG

Mõtlemisainet peaks pakkuma ka maastik. Kuidas inimene sellisesse kohta eksis ja kuidas õnnestus otsijatel kadunu leida. Cärolin olevat viibinud sel saarel 3-4 päeva, seega eelnevalt oli ta 3-4 päeva metsas ekselnud. Aarde olen paigutanud sinna lähistele, kustkaudu saarele pääses. Saare peale eluga riskides pole vajadust minna.

Aare on peidetud advendiseeria 26. detsembri aardena.