2048

 4 

Kui Geojaanil jagataks Geokäpardi auhinda, siis nomineeriks endid. Ehk siis kõigepealt käisime suure kambaga katsetamas, oleks ilmselt edukaltki läinud, kui poleks uskunud, et "undo" nupp hoopis "reset" nupp on. See teadmiseks võetud, sai korralikult kodust trenni tehtud ja mitmelgi korral eesmärk saavutatud. Teisel korral võsas tuli ikka ikaldus kätte, isegi "undo"-ga sai hiljaks jäädud ja saba sorgus tagasi treenima suundutud. Kolm on teadagi kohtuseadus. Täna, kolmandal võsakülastusel jooksis esimene katse taas liiva, kuigi poole tunniga olid väga ilusad numbrid juba ekraanil, aga ruumi jäi väheks, aga see andis lootust uuesti üritada. Ja ta tuli! See õnnis-pidulik hetk, mil kaks 1024 ühinesid ja trummipõrin-mootoriurin laeka avanemisest märku andis. Võidurõõm sai üles pildistatud, nimi logiraamatusse kirja ja veel naljagi tehtud, et "ehehee, nüüd võiks kapi ukse kinni panna ja karbi välja unustada!". Paari sekundi pärast sai see tegu ka tehtud. Egas midagi, polnud palju aega ahastada, sai ekraanile jälle elu sisse puhutud ja otsast alatud. Korra oli küll tunne, et need planeedid meil täna enam ei joondu ja tulebki siia võssa ööbima jääda, kuni järsku oli jälle nii, et ma olin midagi tähelepanuta jätnud ja numbrid jooksid justkui iseenesest kokku ning uks avanes. Seekord alla kahekümne minuti. Uskumatu. Ei teagi nüüd, kas harjutamine ikka teeb meistriks või oli see pime õnn. Kokku kolmas kord siis siin, kolmandal korral kolm katset tehtud, neist kaks edukad ja kõigi külastuste peale kokku peaaegu neli tundi siin võsas veedetud. Rohkem küll ei taha ja kuigi aare oli ju väga tore, siis käsi seda FP-d panema ei tõuse kohe kuidagi :) Õnneks teised on juba päris palju pannud ka. Igatahes oli alles seiklus, aitäh peitjale lõksu üles seadmast!

 4 

Väike treeninglaager selja taga, otsustasin et täna on päev, kus ma selle kasti lahti saan! Hommikul tuletasin esimeseks asjaks meelde seda talveks riietumise luuletust

Karupüksid, karvamütsid sukad, sokid, kapukad vildisäärikud, kalossid - suured, mustad, läikivad seitse paari sõrmikuid kaheksa paari käpikuid kampsuneid kolm ülestikku, peal veel karvakasukas..

Pärast põhjalikku riietumist seadsin sammud kasti juurde. Minu pettumus oli suur, kui see mind jutule ei tahtnud võtta. Petijaga väike konsultatsioon, kast sai e-vastuvõtu raames diagnoosi ja sain tervendamiseks juhised, aga minu tervendajavõimetest jäi siin puudu. Seega Tanel käis ise kohapeal teraapiat läbi viimas.

Varasemal õhtutunnil õnnestus mul uuesti kohale minna ja järgnes korralik pingutus. Paraku selgus, et vorm oli küll hea, aga kohapeal jäi sooritusest ikkagi puudu. Aeg sai otsa ja ma mõtlesin, et kas tõesti see 13. kuupäev on minu ja aarde koostööks õnnetu.

Hilisel õhtutunnil otsustasin, et tuleb siiski kolmas tiir ka ette võtta. Kogu seda riidekuhja niisama ka kappi tagasi panna ju ei taha. Kohapeal õnnestus jälle korralikult kobistada, aga see tegi mind pigem veel otsusekindlamaks. No kuidas ei saa, kui ma treeninglaagris ju sain! Nii siis pika pusimise peale see kast lahti klõpsas. Ehmatasin sellest klõpsust seal pimedas lumises võsas täitsa korralikult :) Sain kirja panna isegi TTFi, kell 23.10.

Aarde avaldumise järel imestasin kõrge maastiku raskusastme üle (see oli alguses 3), aga pärast seda, kui olin seal 1.5h käsi üleval hoides pusinud, saan vist aru küll. Eriti lühemad otsijad - treenige patsipunumist vms, mis nõuab käte üleval hoidmist.

Aga peitjale suur tänu - Tartu on viimastel nädalatel juba teise meistriteose võrra rikkam.

 3 

Kunagi ammu sai seda mängu ka netis laotud ja ühe korra isegi eesmärgi täidetud. Täna käisin Tarmole mõtte välja ning kuigi mõlemad päeva jooksul üle poole päris simuleerides ei jõudnud, siis kohapeal hapude tingimuste kiuste saime teise koha kirja. Üks hetk muidugi tundus kõik lootusetu, sest õnn pöördus meie vastu, aga circa tunni möödudes kõlasid meie rõõmuhõisked ning uks avanes. Stf kirjas 16.54. Mega aare, tänud!

 1 

ftf 17.20 avanes uks kõva klõpsatusega nagu pangaseif mida oli kaugele kuulda. Aardeni viis postmaantee mis lõppes väiksematsorti tantsuplatsiga,mis ei tõotanud head. Selle logimiseni viis juhuslike numbrite generaator ja väike uudishimu. Peale karbi avamist selgus,et käed on nii jääs,et pliiats ei seisa käes.peale logimist tuli minna kiiremas korras sooja ja kakaod jooma. Esmaleidjad tänavad peitjat selle rõõmu ja emotsioon eest mida selline aare laupäevaõhtusse pakkus. Selliseid aardeid on ainult rõõm logida.