Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Seesam avaneb, kui saad kokku 2048
Vihje: Keskmine nupp=samm tagasi
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://ristsona.postimees.ee/2048
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 21.9750' 26° 45.7020' |
Aarde sildid:
lahe_teostus (2), 2025_aasta_aarde_kandidaat (2), võsa (1), välimõistatus (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCB32ND
Logiteadete statistika:
4 (44,4%)
5
1
0
0
0
0
Kokku: 10
Läksin kohale ilma mingi ettevalmistuseta. Olen sarnaseid mänge varem mänginud aga see siin oli minu joaks mingi uue loogikaga millest kohapeal ei suutnud aru saada. Lisaks ei ole see lahendus pakaselise ilmaga väga hästi nähtav ja reageerimisaeg on korraliku viitega. Seega ka mina olen siia tagasi tulemas siis kui temperatuur väljas püsivalt üle 10 kraadi. Ennem veel vaja kodus harjutada, et eelvoor finaalini pääsemiseks üldse läbida.
Käisime ka, nüüdseks juba eile, õhtusel väljasõidul. Raul sai näha jälle asju mida ta mitte kunagi näinud ei ole ja meie pidasime plaani, et tuleb tulla soojemal, ent mitte veel sääserohkel ajal tagasi. :)
Väga näljasena Tartusse jõudes läksime kohe sööma. Pubis märkasin uut aaret 2 km kaugusel. Logisid ei olnud, kuna pealkirjast ei saanud midagi aru, siis oli vaja uudistama minna millega tegu. Kui meie kohale jõudsime oli peitja seal ja tema valvsa pilgu all tegi Lauri nobedate näppude vooru. Viisime ennast teooriaga kurssi ning natukene tegime mobiilis sooja. Kaua ei tahtnud seal aega veeta, kuna iga päev ka ei saa Tartus aardeid otsida. Jätsime nad sinna edasi pusima (vist läks üle poole tunni klõpsatuseni, ei mäleta kellaaega). Tagasi tuleme kui temperatuur päeval tõuseb üle kümne kraadi (plussi poole siis). Nii kaua saab kodus harjutada.
Kuna uus aare avanes umbes sel ajal, kui meil oli plaanis eelmist pähklit koos pureda, tulime siit ka läbi. Parklast leidsime peitja koos Polaariga, kes oli juba piisavalt aarde juures külmetanud. Polaari jälgedes liikusime aardeni, näppisime seda umbes 3 katse jagu, siis hakkas kõigil nii külm, redelid autos kutsusid ronima, seega otsustasime loobuda. Alati saab ju siis tagasi tulla, kui külmetamise asemel on võimalik sääski sööta.
Kui muud kasu polnud, siis vähemalt tallasime Laurile korraliku geomaantee sisse.
Vahva aare! Aitäh!