Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hermine Elisabeth Jürgens (1892-1976) ehk Äksi nõid oli üks meie väljapaistvaimaid selgeltnägijaid ja ravitsejaid.
Elatist teenis ta algul tummfilmide klaverisaatjana, hiljem Äksi kiriku organisti ja muusikaõpetajana. Peterburis hea hariduse saanud ja mitmeid võõrkeeli valdav nõid armastas käia Werneri kohvikus, kus ta tavatses istuda igal reedel, olles enne Emajõe saunas ihu harinud. Tema veidruseks oli kirglik, aastakümneid kestnud suitsetamine.
Selgeltnägijana aitas Äksi nõid leida kadunud inimesi, koduloomi ja esemeid. Lisaks möödalaskmistele esines tema nägemustes enamasti pigem hämmastavat täpsust ja detailsust. Ravitsejana kasutas Hermine Jürgens ravimtaimi, massaaži ja teisi manuaalteraapia võtteid. Ravimtaimedest hindas ta eriti naistepuna, raudrohtu ja saialille, korjates maarohtusid kindlal ajal – näiteks raudrohtu teisipäeva pärastlõunal ja naistepuna pühapäeva hommikul kell üheksa. Diagnoosi pani Jürgens abivajaja käejoonte, eriti aga näpuotste järgi.
Oma elu viimased aastakümned elas ta Tartumaal Puhtaleiva külas. Pärast tema surma tühjaks jäänud maja (Foto 2) süüdati varsti põlema, kaev aeti kinni ning hiljem likvideeriti ka hiiglaslik saarepuu. 1999.a. avati Äksi nõia viimase elukoha asemel mälestuskivi (Foto 3). Sellest üle maantee elavat ravitsejat Väino Posti kutsutakse samuti Äksi nõiaks. Hermine Jürgens on maetud Äksi kalmistule, kus algselt seisis tema haual valgeks võõbatud puurist (Foto 4), nüüd aga väike hauakivi (Foto 5).
Aarde algkoordinaatidel paikneb kõikenägeva silmaga kivi. Mälestusmärke nõidadele ei kohta maailmas kuigi sageli. Et Äksi nõid armastas muusikat, raamatuid ja Werneri kohvikut, tuleb Sul aarde lõppkoordinaatide leidmiseks lahendada kolm nendega seotud ülesannet. Aare on keskmise suurusega plastkonteineris, sisaldab kõike kohustuslikku ja lisaks vabatahtlistki ning paikneb rinnakõrgusel.
Aarde lõppkoordinaadid: N 58° Z1,(Y+2)(Y+Z)2’ E 26° 3X,Z8Y’
MUUSIKA. Äksi nõid on komponeerinud muusikapala, mille pealkirjas esinevad nii transpordivahend kui ka ilmakaar. Loe kokku selle muusikapala nime moodustavate tähtede arv (X).
RAAMATUD. Uuri alltoodud raamatust (lk. 24), millise hoone remondi toetamiseks müüs pr. Jürgens maha oma klaverivabrikandist isalt pärineva pilli. Loe kokku tähtede arv uuendatud hooneosa nimes, kasutades ainsuse nimetavat käänet (Y).
WERNERI KOHVIK. Mine kohvikusse sisenedes otse edasi ja loe kokku kohviku tagumise saali vasakul seinal olevate seinalampide (mitte lambipirnide!) arv (Z).
Info ja Äksi nõia portreefoto pärinevad raamatust: Kalle Truus. Tundmatu Äksi nõid: elulugu, pärimused, kommentaarid. Tallinn, Biogranica OÜ, 1999. Selles kirjutatakse muuhulgas (lk. 27):
„Mõnele, kes on näinud Äksi nõia seda erilist eemalesuunatud pilku, on jätnud unustamatu mulje see kindel, veendunud loomulikkus, tuhandete kordadega omandatud enesestmõistetavus, millega lahkuti siit maailmast. Mõnda teist inimest vapustas see ebamaine põhjatus ja eriline sära, kui silmad... nägid. Küllap oligi see tema pilk, mis kõige rohkem iseloomustas Äksi nõida.“
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1GM5D
Logiteadete statistika:
142 (90,4%)
15
7
8
3
0
0
Kokku: 175
Eks tean ju juttude järgi küll, et meite nõiad on paljusada aastat maarahvale linna-, kloostre- ja riigimeditsiini asenduseks olnud, aga oma käega pole ühtegi katsuda saanud. Seetõttu on ikka pisuke umbusk säilinud, et kas nad ikka saavad peopesa vaadates kurjale tõvele pihta. Aga kui said ja saavad, siis au ja kiitus. Topsile sain ise pihta, ainult praeguse ilmaga jäid kaevejäljed väga näha. Loodan, et ei jää võõrastele ette. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Kunagi mõistatus lahendatud. Nüüd siis ka logitud. Tänud peitjale.
Mõistatus sai enam-vähem kunagi täidetud, aarde asukoht loogilises kohas, aitäh!
Aitäh aarde eest! Sel korral oli aare olemas ja tuli kiire leid.
Tundub, et kunagi sai see mõistatus lahendatud, sest gp lehel olin koordinaadid salvestanud. Leitud, logitud. Aitäh!
Kunagi sai seda aaret vaadatud ja tundus keeruline.Sellel kuul sattusin uuesti vaatama ja selgus, et üsna lihtsalt saab need 2 esimest numbrit kätte.Kolmanda õigsust kontrollima ei läinud vaid selle sai kaarti vaadates tuletada. Kordinaate kirja pannes tuli idapikkus täitsa loogiline ja õige, aga põhjalaiuse numbrid on siiani mõistatuseks.Otsustasin kaarti vaadates enamvähem õige koha välja valida ja lõpuks üks jäigi sõelale.Täna kohale sõites ei läinudki kaua kui karp ennast ilmutas ja logi kirja sai.Aitäh.
Õiges kohast otsides kulges kõik ladusalt. Läks hästi, et see pähkel tehtud sai.
Tänud.
Mind isiklikult paelus kõige rohkem see selgelt nähtav kuid ilmselt ajas muutuv nähtus mis kaardilt vastu vaatas. Igatahes tänud peitjale Herminet tutvustamast ja kõike paremat Geitile ;)
Aeganõudev ja keeruline mõistatus. Geokambaga sai täna lõpuks leid kirja. Tänud.
Lõpuks õnnestus ka meil oma nimed logiraamatusse saada :)
Aitäh!
Lahendus oli juba mõnda aega tagasi olemas ja tegelikult olen korra ka aaret katsunud, kuid siis oli ta jääkamaka sees ja tuli logimine edasi lükata. Täna oli jää taandunud ja sain rahulikult nime kirja panna.
Tänan peitmast.
Mõistatuse lahendasin sada aastat tagasi. Kohal olen ka korduvalt käinud, kuid aare oli alati kadunud. Seekord läks õnneks paremini ja saime nimed kirja. Juhhu, lõpuks tehtud. :D
Jaanilaupäeva õhtu veetsime Kukulinna rannas Kaido perega ja hommikuks sobis esimeseks leiuks see suurepäraselt. Oleme seda juba korduvalt käinud otsimas ka aga alati on tops jalutama läinud. Õnneks leidub toredaid mängijaid, kes vana kraami taastada viitsivad ja mõned aarded seda kindlasti vajavad. See on üks nendest. Tänud!
Talvel karbi katsumisest kaugemale ei jõudnud, täna saime ka logiraamatut sirvida. Hiljuti on lapsmugud selle avastanud, sest karpi oli jäetud maikuu päevaga kinopilet ja logiraamatusse soditud palju geopeitusega mitteseonduvaid märkmeid.
Seda kohta korra varemgi külastanud, aga siis oli peidik tühi. Nüüd sain nime kirja. Tänan.
Mõistatus juba ammu lahendatud, aga koha peal käimata. Sumedal suveõhtul sai koduteel väike haak tehtud ning üles korjatud. Aitäh!
Ei mäletagi,millal lahendatud sai. Õnneks oli täiesti õige koht. Tänud
Huvitav aare, õppisin mõistatuse lahendamise käigus nii mõndagi uut. Üllatuslikult tuli lõpp-punktis aare kiirelt kätte. Tänan!
Selle mõistatuse tõsise lahendamise võtsime ette juba vana aasta lõpus. Täna olime perega siinkandis ringi sõitmas ja otsustasime aarde lõpp-punktis oma nimed kirja panna. Aitäh, oli huvitav aare! Töö käigus saime palju uut teada.
Täna lõpuks leitud. Tänud peitjale
Sai nullis väheke otsitud ning ka aare leitud.
Mina kohe ei tea mida olen siin varem redeliga teinud. Täna esimese aardena leitud ja redelissimut vaja ei läinud. Lihtsalt Raul leidis õige koha täitsa juhuslikult üles. Ja mugusid ka seekord ei olnud, sai rahulikult keskenduda. Tänud peitjale aarde eest.
Talvel käisime siin ühe päeva jooksul kaks korda otsimas, aga siis polnud aardest kõssugi. Täna sain kiirelt möödasõidul nime kirja.
Kristjan rääkis juba hommikust saadik sellest aardest. Tükk aega arutlesime asja üle ning kuna omanik tundub siiski aktiivne mängija olevat, olime natuke kahtleval seisukohal taastamise osas. Lõpuks katsusime igaksjuhuks valed kohad ka läbi ning teostasime Miki pisikese kaameraga otsingu operatsiooni sügavustesse, kuhu käsi hästi enam ei ulatunud, et ehk on sinna kukkunud. Ei olnud. Panime tutika komplekti kokku, sättisime veidi peidukat ja mina ning Kristjan saime ka logida. Teistel oli juba varem leitud. Aitäh!
Esmalt tooksin välja, et aardel on tore taustalugu ja on hea meel, et niimoodi huvitavaid isikuid meeles peetakse. Aare oli teoorias lihtsas ja loogilises kohas, samas olin jõudnud selle juba kadunuks mõelda, aga Kaupo sai kätte.
Kuidagi sai mõistuse ja Google abil lahendatud. Kohapeal tundus juba kadunud olevat, aga siiski õnnestus välja tõmmata.
Kõik on tehtud: kohvikus käidud, raamatut loetud, guugeldatud ja vähemalt nädalas korra mälestusivist mööda sõidetud... aga arvutatud koordinaadid näitasid kummalisse kohta. Nii ka teistpidi arvutatud koordinaadid. Teadjageonaise abiga selgus, et valemit ei maksa üle mõelda/arvutada. Siis läks aina. Hämaras otsides aega võttis, aga üles leidsime. Aitäh!
Möödasõidul tegime väikse haagi ja tulime katsetama, kas õnnestub. Seekord sai tops leitud. Tänud peitjale.
Mõistatuse osa sai kunagi kodus valmis lahendatud ja plussmiinusega koordinaat ootele pandud, nüüd siis saabus aeg objektile minna. Ega seal kiiresti ei läinud, peiduka tuvastamine läks iseenesest ruttu, aga sobrada seal said kõik osalised enne, kui tops ennast lõpuks näole andis. Tänud peitjale!
Sel korral tuli leid kiirelt. Võin mürki võtta, et katsusin seda kohta ka eelmine kord :D
4.0 mõistatus lahendus oodatust oluliselt lihtsamini. Sai lausa kodus koordinaat välja rehkendatud. Karp ise tuli ka pärast paari sääse silma lendamist välja. Pärast leidu uudistasin veel lahedas ümbruskonnas natukene ringi. Aitäh!
Koht iseenesest vägagi tuttav. Konkreetses lõpu kohas aare end hetkega ei ilmutanud. Tahtis, et ikka põhjalikum oleksin. Aitäh.
Uhhhh. Selle aardega sai ikka möllatud. Algus oli lihtne - vajalikud numbrid leidsin diivani peal, geokontrollile sobis ja varsti oli autonina õiges suunas. Koha peal läks veidi aega, kuna kolm mugu otsustasid määramata aja täpselt aarde otsas istuda. Me otsustasime lähedalasuva kirikuaiaga tutvust teha ning veetsime aega kiikudes. Kui nägime, et õhk on puhas, asusime otsima, kuid siis alles jauramine algas. Ei tea kas tegemist oli Hermine geopimeduse loitsuga või hirmutas ammune leid või aarde aukartust äratav vanus, aga ei tahtnud ta end ilmutada. Peale mitut “lähme juba ära”-t lõpuks valgustas Hermine meid ja lubas meil nimed kirja panna. Tänud siia juhatmast, väga ilus kant! Tänud aarde eest!
Kuigi siin pakuti väga head välitöövõimalust ja ma üldiselt selle asendamist arvutitööga ei poolda, siis miskipärast ma selle mõistatuse lahendasin puhtalt kodus laua taga. Aega võttis, aga täitsa tehtav. Aarde logimine oli üpris juhuslik. Sõitsime parasjagu Tartu poole ja võtsime siit-sealt mõned aarded. Olime häälestanud ennast pigem lihtsamatele, aga miskipärast andsime sellele ka võimaluse, kuigi logidest tundus, et seal võib pikemalt minna. Ja hea on, et andsime, sest vaevu jõudsin autost välja, kui Villemil juba asi näpus oli. Üks kord elus ka vedas
Eelmisel korral olid näpud tõesti juba vastu (kinnikülmunud) purki. Täna ilmus aare samast kohast kenasti välja. Aitäh! Eriti lahendamise osa oli tõesti tore ja sain palju teada. Eriti ägeda kingituse sain aarde algeses nullis ühel sügisesel sealtkandist läbisõitmise korral, kus Hermine Jürgensi mälestuskivil ootas meid üks väiksemat sorti kotkas, kes rõhutatud aeglusega õhku tõusis ja metsa kohale lendas.
Mõistatus lahenes juba pool aastat tagasi, aga otsimas käisime esimest kora umbes kuu aega tagasi. Täna läks õnneks, sest esiteks ütles geocachingu geokontroll, et mul on koha suhtes õigus, teiseks tekkis vihane tunne, et ta ju peab seal olema. Ja oligi, sunnik! Aitäh!
Olime seal juba teist korda ja seegi kord peaaegu läksime tühjade kätega, kui viimane vihane otsimine andis siiski tulemust. Tänud!
Annal oli see kunagi lahendatud ja kohale saabununa lõpu poole liikudes tundus asi kahtlane, pole seal ju sobivat kohta ja üldse sinna ei saagi ligi. Sai siis arvutused kontrollitud ja viga leitud. Kaevetööd võtsid omajagu aega, kuni Annale topsik näppu jäi. Tänud!
Mõistatuse lahendamist alustasin kunagi ammu-ammu, kõik vajaliku info kraapisin vist sügisel kokku. Arvutused tehtud, asukoht loogiline. Täna välitöödel selgus, et kuskil oli viga sees, ühest plussist oli miinus saanud millegipärast. Heiki arvutas üle ja uus asukoht tundus veel loogilisem. Kaevasime natuke, midagi näppu ei jäänud. Kaevasime nutikamalt, hops ja tops oligi käes. Tänud mõnusa ja hariva mõistatuse eest.
Koordinaadid sain üsna lihtsalt loogika abil kätte. Nullis ei tahnud topsik kohe näppu hakata. Kartsin juba, et kadunud. Õnneks siiski hoolikama tuhnimise järel tundsid sõrmed midagi kahtlast. Tänud siia kutsumast!
Tõesti meeldis see aare väga! Mõistatus hästi lahendatav ning lõpp ilusas kohas. Suured tänud!
Ümbruskonnas on palju kiikesid. Väga tore koht. Aitäh!
Olen lõpp-punktis käinud mitu korda aga aaret pole leidnud. Korra olen isegi endoskoobi eeldatavasse aarde pessa sisse ajanud, et veenduda kas aare liiga sügavale pole läinud aga ei tühjagi. Täna saime siis selle asja korda. Oligi vaja sügavamalt otsida aga mitte selles mõttes nagu ma algselt arvasin:)
Tänud aarde eest!
Teine katse. Koukisin sügavamalt samas kohas kus eelmine kord ja leidsin mis vaja. Tänud.
Millegipärast võttis koordinaatide väljaarvutamine tohutu aja. Raamatu lugesin huviga kaanest kaaneni läbi ja üks poolametlik koosolek-kohvitamine sai ka just seetõttu Wernerisse määratud. Lõpuks andis geokontroll rohelise tule. Siis võtsin tükk aega hoogu veel kohaleminekuks, sest tundus jällegi midagi hirmkeerulist olevat. Tegelikult oli üsna lihtne, peiduka leidsime kohe ja väikese pusimise peale oli ka aare käes. Oli tore hariv mõistatus ja lõpp-punkt ka kena koht. Aitäh!
Tiiu käis kohvikus ja mina tegin arvutis kodutööd. Täna möödasõidul panin logi ka kirja. Aare on olemas ja korras, panin ta samamoodi tagasi. Tänud peitjale! Sain proua kohta natuke teadmisi. Tiiu tänab kohvi ja koogi eest!
Selle mõistatuse lahendus on juba ligi aasta tagataskus olnud- ka välitöödel kaks korda varem käinud, kuid millegipärast seni tulutult. Täna aga läks kõik ladusalt- leid tuli kiirelt :) Tänud :)
Mõistatuse lahendasin tubastes tingimustes ja täpike maandus täiesti loogilisse kohta. Kaldarannast tulles viis tee mööda ja ei olnud mingid muud varianti, kui aare üles otsida ja nimi kirja panna. Juhtus aga nii, et kui meie objektile jõudsime oli logimine juba alanud. Kamardik ulatas lahkelt topsi ja panin sinna oma nime kirja. Hiljem näitas ta, kuhu tops tagasi panna. Tänud.
Kõike pidin selle aarde juures 2 korda tegema, nii lugema arvutama kui logima, ah isegi ei tea, mx aga koht väärib külastamist, tänud aarde eest!
Kodutöö sai juba suvel tehtud ning nüüd oli võimalus ka logi kirja panna. Peidukoha leidsin ruttu, aga aare, sinder, oli ennast sinna niimoodi ära peitnud, et päris kaua võttis aega, et ta sealt kätte saada. Aitäh!
Kunagi väga ammu alustatud mõistatus sai täna punkti. Raamatukogud, kohvikud, mitu põlluserva on ära poleeritud. Nüüd aga sõitsime kohale, ootasime kuni just täpselt samal ajal saabunud mugud privaat etendusele läksid, õngitsesime topsi välja ja logisime. Tops sai peale ka mängukleepsud. Täname, kiikesid jagus kõigile pikemaks ajaks.
Koht sai kodutööga välja arvutatud,oli vaja ainult minna ja kontrollida kas ka õieti.Hea et lahendasin mõistatust pimedas,kui Google mapiga mööda Tartu tänavaid kolistasin kohvikus tuled põlesid juba.Nii et lugeda oli lihtne kui sisse piilusin.Raskusastet vaadates sai algul vaadatud raskemasse kohta ja alles siis õigesse. Tänud .
Koordinaadid said juba talveperioodil otsitud-arvutatud, täna oli sobiv aeg logimiseks. Aitäh!
Mul on vedanud, kuna spordihoone, kus ma töötan, on raamatukoguga ühes majas, või on hoopis raamatukogu spordihoonega ühes hoones. Mine võta kinni. Aga mida pikkadel pimedatel talveõhtutel ikka teha, kui raamatukogus huvitavaid teoseid lehitseda? Nii oli mul lahendus ammu käes, eelmisel suvel lõpus kohalgi käidud. Arutlesime, mis see 3.0 maastik võiks olla. Ainult üks võimalik peidukas jäi silma. Aga siin oli vaja abivahendit.
Täna oli see kaasas. Ei aidanud, oli ainult abiks puhkamisel kui abivahendil istusin. Ruth leidis eemalt ühe teise võimaliku peidiku. Põgusal vaatamisel midagi ka seal ei avastanud.
Nüüd oli aeg anda hallidele ajurakkudele väike energiasüst, sõitsime mööda tolmust teed ühte väga heasse söögikohta - Äksi motelli kohvikusse. Olime siin ennegi lõunatanud ja muljed väga head - kiirelt toit lauda, odavad aga samas väga maitsvad toidud, mänguasju täis lastetuba - kui korra käinud, tuled jälle. Lauas sai aardeteema osadeks võetud ja lauale laiali laotud. Kõige ebatõenäolisemad sai üle serva maha pühitud, kahe allesjäänu vahel oli lihtne valida - kui üks on vale, peab teine õige olema. Logisch!
Kimasime siis lõppu tagasi, Ruth ei jõudnud autost väljagi kui ma elegantse liigutusega aarde tema pesast välja võtsin. Olin siit ka enne otsinud aga ju mitte hoolikalt. Maastiku raskusastme viiks mina küll 1,5 peale. Tänud aarde eest!
Kunagi ammu olid kõik vajalikud andmed kokku kogutud ja täna oli läbisõidul vaid parkimise ja logimise vaev.
Esimesel ringil ei leidnud, kuigi sobrasin päris korralikult. Tagasiteel tegime siiski peatuse ja kühveldasin soppa peidukast välja, kuni lõpuks näppu jäi.
Koordinaate nuputades sai isegi Werneris käidud. Raamatut küll ei lugenud, aga ainus loogiline koordinaat tuli läbi käia. Õiges lõpppunktis käisime ka umbes kuu aega tagasi, aga siis vist kaevasime liiga vähe. Nüüd aga olime päris kindlalt õige koha peal ja aare jäigi näppu. Kiire logimine ja minek!
Kui X ja Y segi läksid, tundus kodus, et maastik on 5 mitte 3. Teel korrigeerisime andmeid ja tulemuseks oli kiire leid.
Tuli välja, et olime muuhulgas ka täitsa õigest kohast kaevanud, aga liiga vähe kaevanud. Ilmselt sellepärast, et ei suutnud seda maastikuks 3 pidada. Pigem võiks maastik isegi suisa 1 olla, ratastoolist võiks selle kätte saada küll. Või äkki olime piisavalt pealt ära kaevanud, et järgmised leitud said :) Täna uuesti kohale minnes jäi aare kiirelt näppu. Panime nimed kirja ja tulime tulema. EVEJ. Aitäh peitjale, sai veidi ajusid ragistatud.
Kuna Martini osaks jäi koordinaatide tuvastamine, siis otsustasin selle kompenseerida otsimisagarusega. Võib-olla liigse agarusega, sest mitmed potentsiaalsed peidukohad, kuhu kätt toppis kohe kindlasti ei vasta maastiku raskusastmele :D
Esimese asjana, nähes eelnevaid ronimisjälgi nulli juures, otsustasin seda tegevust jäljendada ja õigepea libisesin sealt sama teed mööda alla ja lõpetasin tagumikuli maas mõttega "Mis just juhtus...?" Üsna konkreetne õppetund, et sileda tallaga king kohe üldse ei sobi ronimisjalatsiks, sest marraskil jalg annab ikka veel tunda.
Teine koht oli vaata et veel põnevam ja tagantjärele kohe kindlasti mitte 3,0 maastik. Õnneks olid kaasas agarad kolleegid, kes aitasid upitada (ja kohati liigses agaruses motiveerisid oraga takka surkides). See vaatepilt jääb möödasõitnud autojuhile vist igaveseks mõistatuseks...
Paraku pidi vaatamata orale tagumikus tunnistama, et seal seda aaret nüüd küll ei ole. (PS: Küll aga oli hommikul mantli puhastamisega tükk tegemist, et see esinduslikuks uuesti muuta.)
Sealt edasi vaatasime veel siit ja sealt ja lõpuks heitsime uuesti pilgu peale esimesele kahtlusalusele, see kord natuke realistlikuma nurga alt. Mõlgutasime juba mõtteid, et äkki peaks arvutused üle tegema või midagi üle kontrollima, aga mõningase tuhnimise järel kostis rõõmuhõise, kui väike tops sõrme all endast märku andis.
Igatahes väga mälestusväärne elamus, nii et suur aitäh peitjale!
Jälle üks aare, mis oli pikalt-pikalt oma aega oodanud.
Internetiajastu lapsena sai mindud kergema vastupanu teed - guugeldasin ühe muutuja ning edasine toimus loogika ja välistamise teel, kuni järel oli vaid üks äärmiselt tõenäoline koordinaat. Vales maakonnas küll, aga millal on üks geopeitur ennast sellisest pisiasjast segada lasknud.
Tegelikult korra sai seal juba Indrekuga luurel käidud, aga võtsime rahulikult ja piirdusime visuaalse vaatlusega.
Täna lähenesime täiendatud jõudude ja meeletu vapruspuhanguga. Esmalt vaatlesime kohta, kuhu viitas koordinaat. Oli näha värskeid jälgi. Vapper skaut Rudolf ronis mööda libedat tüve üles, valgustas natuke ja liugles mitte kuigi graatsiliselt tagasi alla. Õnneks oluliste vigastusteta.
Seejärel keskendusime ühele teisele väga põnevale kohale, kus olid täidetud eelnevalt mainitud meeletu sügavuse ja suure geokuhja tingimused. Siin oli tegemist juba tõsise upitamise, roomamise, urgitsemise ja nilbete naljadega. Kuigi kõik olid veel ühes tükis ja isegi natuke eneseväärikust oli veel alles (ühel urvitamise tipphetkel möödus mõne meetri kauguselt auto; ei suuda ettegi kujutada, kui naljakas võib olla vaatepilt, kus kolme meetri kõrgusel puu otsas on üks tagumik, mille ümber on kolm üles vahtivat tegelast, seda kõike keskööl üsna üksildases kohas), otsustasime ühel hetkel siiski alla anda.
Enne lahkumist igaks juhuks väike surkimine veel ühes juba kõrvale heidetud kohas ja... ohhooo!!! Käes! Oli see vast õnnis hetk. Logisse läks kirja 16. kuupäev, kuigi tegelikult võis tegemist olla juba seitsmeteistkümnenda detsembripäeva esimeste minutitega. Aga see polegi vast nii oluline.
Et jah, maastiku raskusastme osas mõtlesime rängalt üle ja maakonna osa on vaieldav, aga suuresti tänu sellele äärmiselt palju emotsioone pakkunud aare :) Ja kuigi raamat jäi lugemata, sain siiski teada Äksi nõiast. Aitäh!
Suvepäevad Nõiariigis seljataga, sai tagasitee koju paika pandud aardest-aardeni. Vähemalt selle lõunapoolses otsas. Tegelikult oli tänane plaanitud teekond juba läbitud, magamata öö ja söömata päev andsid tunda. Aga tekkis soov ühte kunagi alustatud otsingut lõpule viia. Hermine Jürgensi lõpp-punktis olen ma kunagi viibinud (ausalt öelda ei mäleta kuidas siis selle logimisega jäi). Mingil põhjusel jäi asi lõpetamata, kas mitte ei olnud see mingi suvine aeg kui aare oli ajutiselt lahkunud oma kohalt. Igaks juhuks sai eelmine nädal kontrollküsimus saadetud kaasgeopeiturile ja kinnitus saadud.
No ja nii ma seal parklas nüüd siis taas seisin. Just nimelt seisin. Oli see vast pop koht, ühed mugud panid auto ja lahkusid, siis tulid teised, askeldasid uskumatult kaua: täpselt seni kuni esimesed tagasi jõudsid ja omakorda pikalt ärasõidule sättisid. Siis saabusid järgmised. No oli vast uimerdamist täiesti arusaamatult ja põhjusetult :). Lõpuks, peale pikka piinavat ootust oli plats puhas ja vahepeal visuaalselt silma jäänud kohas see aare oligi. EVEJ. Tänud!
Mõistatuse lahendamisega sai kodus algust tehtud, mööda teadmisteallikaid ringi tuhlatud ning koordinaate paika pandud. Peab ka ausalt tunnistama, et seekord sinna kohvikusse ei jõudnud ning vastus sai leitud loogika abil. Tundub, et seekord loogika täitsa toimis ning aare sai kenasti leitud. Aarde kohest peidikust väljaotsimist segasid mõned liikuvad mugud, ent turistid nagu me oleme, uurisime kaarti, tegime edasisi plaane ja kasutasime oma võimalust siis kui vaiksem oli. Ja saidki nimed kirja. Tänud mõistatuse koostajale.
Äksi nõiast olen palju kuulnud. Tean üht väga vaprat naist aastakümneid Äksi nõia abil vähiga võitlemas, uskumatu tahtejõud ja tugevus. Mõlemal naisel... Tema endaga pole mul siiani asja olnud, vist õnneks... Nüüdki tabas meid väikene tagasilöök, kui Werneri kohvikusse sööma tahtsime minna. (Loe lampe lugema.) Uksel olev silt tõmbas sellele mõttele kolinaga vee peale. Just nüüd, kui mina väga paljude aastate järel sinna sammud sean, otsustavad nemad sisekujundust muuta. Nii piilusimegi aknast, mõõtsime mõtlikult mõttes seintepindu ja elektrisüsteeme ja... läksime mujale sööma...
Hing oli haige veel va Väikesest kuradist, nii istusingi oma pasta taga, makaron seentega hambus ja puresin kirjeldust. Tea isegi, kumb see rohkem hinge vaevas, kas Väike kurat või Suur nõid. Igastahes küpses kindel veendumus kuradiga asjad klaariks teha ja siis nõiale külla minna. Pasta nahka pistetud, oli kõhus tunduvalt tugevam tunne. :)
Kuradiga sotid lõpuks selgeks saadud, lahkusime linnast. Ja üllatus, üllatus, nõiaga läks tunduvalt kiiremini lõpuks, kui oodata olin osanud. Ilus koht, tugeva väega. Väikese ussikese tunne tekkis...
Aitäh selle kogemuse eest! Aare korras. EVEJ
Sellel puhul läks ka Marianni soov täide. Huvitavasse kohta viis see värk. "Wernerisse" küll ei saanud aga aare leitud. Süüa sai ka. Tänud.
Jälle üks aare, mille lahendus on oma aega pikalt oodanud lauasahtlis. Tänud hariva aarde eest!
Nii mõistatuse lahendamine kui aarde leidmine läksid päris sujuvalt ja kenasti. Aare korras. Täname.
Eeltöö oli tehtud nii ammu, et ei mäletagi enam millal. Aru ma ei saa ainult, et miks ma seda eelmisel otsimisel ei leidnud sai ju sama kohta kaevatud.
Maastik nüüd kohe kindlasti 3 ei ole, napilt 1,5. Täname!
Ma olen seal juba varem käinud, kuid mingil imelikul põhjusel ei ole siin mitteleidu kirjas. Sel korral ei tekkinud enam kahtlust, et õige koht võiks olla ja Priit ta välja kaevaski. Tänan.
Eeltöö oli juba ära tehtud aastat tagasi ja alles nüüd sai kohale minna. Aare korras ja aitähh peitjatele.