Hermine Jürgensi

Hermine Elisabeth Jürgens (1892-1976) ehk Äksi nõid oli üks meie väljapaistvaimaid selgeltnägijaid ja ravitsejaid.

Elatist teenis ta algul tummfilmide klaverisaatjana, hiljem Äksi kiriku organisti ja muusikaõpetajana. Peterburis hea hariduse saanud ja mitmeid võõrkeeli valdav nõid armastas käia Werneri kohvikus, kus ta tavatses istuda igal reedel, olles enne Emajõe saunas ihu harinud. Tema veidruseks oli kirglik, aastakümneid kestnud suitsetamine.

Selgeltnägijana aitas Äksi nõid leida kadunud inimesi, koduloomi ja esemeid. Lisaks möödalaskmistele esines tema nägemustes enamasti pigem hämmastavat täpsust ja detailsust. Ravitsejana kasutas Hermine Jürgens ravimtaimi, massaaži ja teisi manuaalteraapia võtteid. Ravimtaimedest hindas ta eriti naistepuna, raudrohtu ja saialille, korjates maarohtusid kindlal ajal – näiteks raudrohtu teisipäeva pärastlõunal ja naistepuna pühapäeva hommikul kell üheksa. Diagnoosi pani Jürgens abivajaja käejoonte, eriti aga näpuotste järgi.

Oma elu viimased aastakümned elas ta Tartumaal Puhtaleiva külas. Pärast tema surma tühjaks jäänud maja (Foto 2) süüdati varsti põlema, kaev aeti kinni ning hiljem likvideeriti ka hiiglaslik saarepuu. 1999.a. avati Äksi nõia viimase elukoha asemel mälestuskivi (Foto 3). Sellest üle maantee elavat ravitsejat Väino Posti kutsutakse samuti Äksi nõiaks. Hermine Jürgens on maetud Äksi kalmistule, kus algselt seisis tema haual valgeks võõbatud puurist (Foto 4), nüüd aga väike hauakivi (Foto 5).

Aarde algkoordinaatidel paikneb kõikenägeva silmaga kivi. Mälestusmärke nõidadele ei kohta maailmas kuigi sageli. Et Äksi nõid armastas muusikat, raamatuid ja Werneri kohvikut, tuleb Sul aarde lõppkoordinaatide leidmiseks lahendada kolm nendega seotud ülesannet. Aare on keskmise suurusega plastkonteineris, sisaldab kõike kohustuslikku ja lisaks vabatahtlistki ning paikneb rinnakõrgusel.

Aarde lõppkoordinaadid: N 58° Z1,(Y+2)(Y+Z)2’ E 26° 3X,Z8Y’

MUUSIKA. Äksi nõid on komponeerinud muusikapala, mille pealkirjas esinevad nii transpordivahend kui ka ilmakaar. Loe kokku selle muusikapala nime moodustavate tähtede arv (X).

RAAMATUD. Uuri alltoodud raamatust (lk. 24), millise hoone remondi toetamiseks müüs pr. Jürgens maha oma klaverivabrikandist isalt pärineva pilli. Loe kokku tähtede arv uuendatud hooneosa nimes, kasutades ainsuse nimetavat käänet (Y).

WERNERI KOHVIK. Mine kohvikusse sisenedes otse edasi ja loe kokku kohviku tagumise saali vasakul seinal olevate seinalampide (mitte lambipirnide!) arv (Z).

Info ja Äksi nõia portreefoto pärinevad raamatust: Kalle Truus. Tundmatu Äksi nõid: elulugu, pärimused, kommentaarid. Tallinn, Biogranica OÜ, 1999. Selles kirjutatakse muuhulgas (lk. 27):

„Mõnele, kes on näinud Äksi nõia seda erilist eemalesuunatud pilku, on jätnud unustamatu mulje see kindel, veendunud loomulikkus, tuhandete kordadega omandatud enesestmõistetavus, millega lahkuti siit maailmast. Mõnda teist inimest vapustas see ebamaine põhjatus ja eriline sära, kui silmad... nägid. Küllap oligi see tema pilk, mis kõige rohkem iseloomustas Äksi nõida.“