Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kirjeldus muudetud 07.12.2017!
Nelja järve jooks on pühendatud Tõrvas toimuvale sarnase nimega Kolme järve jooksule, mis sel aastal toimus juba 25. korda. Kuna Tõrvas on siiski neli järve: kaks tavalist ja kaks paisjärve, siis tuleb geopeituritel pikem distants ette võtta kui jooksumugudel. Läbida võib rada muidugi igat moodi: rattaga, autoga, jalgsi jne. Aga kes kuidas ja kui kiiresti distantsi läbis, võiks sportlikust huvist kirja panna. Aare koosneb viiest punktist.
Punkt 1: Algpunktis seistes (liiklusmärgi juures), on näha renoveeritud ehitist. Mitut AKENT, näed selle koha pealt, hoone parempoolsel tiival? Akende arv = A. Teise punkti koordinaadid on N 58 00,XXX’, E025 55,YYY’, kusXXX=algkoordinaadi minutitest tuleb lahutada 71xA+21 ja YYY = algkoordinaadi minutitele tuleb lisada 10xA-14.
Punkt 2: Jõudnud siia, leiad Sa eest ühe installatsiooni. Mitu kera sisaldab see installatsioon Arv+1 = B Kolmanda punkti koordinaadid on N 58 00,XXX’ , E025 54,YYY’, kus XXX = (AxB)x10-102 ja YYY = (AxB)x20+(AxB)+11.
Punkt 3: Selles kohas leiad ühe sildi. Mitu tähte on sellel sildil(Ühel poolel)? Arv = C. Neljanda punkti koordinaadid on N 58 00,XXX’, E025 55,YYY’, kus XXX = [(AxB)x10]+(12xC)+3 ja YYY = (AxBxC)+(23xC)+10.
Punkt 4: Siin leiad ühe katusealuse. Mitu posti hoiavad seda katust üleval? Postide arv = D Lõpp-punkt asub koordinaatidel: N 58 00,XXX’ ja E025 55,YYY’, kus XXX = (AxCxD): 2-8 ja YYY = (A+B+C+D)x20-58.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 58/228 |
Aarde sildid:
soovitan (3), ilus_vaade (1), gpsita_leitav (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1GKBD
Logiteadete statistika:
130 (92,2%)
11
6
1
0
0
0
Kokku: 148
Lahendasin googeldades, täna läksin otse lõppu ja sain ikka natuke otsida ka. Jätsin aardesse juhendi ja silica pakke. Tänud aarde eest!
Käisime siin samuti 28ndal mitteleidmas, õigemini lõppu päris ei jõudnudki, sest selge oli see, et kuskil loendamistes oli viga sees. Kodus sai erinevaid variante proovitud, aga geokontrolli roheliseks ikka ei saanud. Samas olime piirkonnas üsna kindlad ja tulime täna siis kände uurima. Õnnestuski see õige üles leida imekombel. Aitäh aarde eest!
Vahepunktide paikasaamine oli tükk tööd, kohapeal lugesime kõike alati valesti ja matemaatikat sai tehtud üle mõistuse palju, aga lõpuks sai geokontroll roheliseks. Lõppu jõudsime päris ööpimeduses. Lootus georaja leidmiseks kadus, kui saime aru, et viimasest leiust aasta möödas. Tammusime kottpimedas märjas võsas taskulambivalgel kändusid otsides pea pool tundi, samal ajal tõsiselt kaheldes enda terves mõistuses aga üles me ta leidsime. Aitäh!
Peale eelmist mitteleidu kontrollisime oma andmed üle ja tuvastasime vea. Seepeale arvas geokontroll sama ning lubas meid aaret logima. Ilm oli ilus ja rahvast oli vähe ning hea rahulik oli logida. Tänud peitjale väljakutseid pakkuva multi eest!
Küll nüüd andis joosta. Lõpp sai umbes kaardile. Leiuks oli vaja suuremat ringi võtta. Kodus sai uuesti lahendatud ja pihtas põhjas tulemuse. Tänud
Alustasime oma tänast geopäeva siit nullist, et saame paralleelselt tõrvatilkade kogumisega ehk ka siinsed vahepunktid võetud ja aarde päeva lõpuks logitud, aga võta näpust. Kõik vahepunktid saime omast arust kätte, kuigi arvutusvigadega tuli ka korduvalt tegelda, aga geokontrolli me roheliseks ei saanudki. Tuleb siis veelkord oma numbrid üle vaadata ja geokontrolli veenmisega tegelda.... Järved muidugi kenad, tänud jooksutamast!
Käigu pealt õigeid arvutusi teha ei õnnestunudki, ikka lipsas mingi viga sisse, mistõttu pidin peaaegu aasta hiljem jälle Tõrvasse tulema, kõik aknad, kerad ja postid uuesti üle lugema. Peitja küsis raja läbimise aega, see tuli kokku siis umbes 320 päeva. Ja luban, et ei teinud ühtegi jooksusammu selle käigus. Lõpus läks igati lihtsalt. Topsiku sisu oli seest jääs, kuigi paistis igati terve. Koukisin jää välja, aga ega ta vist kuivaks jää sellises kohas. Tänud peitjale.
Järvedega tutvumist alustasime juba eile õhtul ja saime ka aarde asukoha teada, kuid pimedas, külmaga ja lumega ei viitsinud enam seda otsima minna. Nii saigi see tänahommikuseks esimeseks aardeotsinguks. Kesknädalane Tõrva oli inimtühi, tegime väikese jalutuskäigu metsaradadel ja leidsime ka aardekarbi. Aitäh!
Meil Paide-Türi Rahvajooksul oli ka Moto, “jooks sinuga”. Saa sa siis aru, mida jooks või kuhu jookseks.
Lõpus tekkis korraks tõesti kahtluseuss sisse aga leitud sai. Mulle see peitmisviis enam ikka üldse ei sobi aga ega ma enam talvel ei otsi ka. Tänud ilusasse kohta kutsumast, mina siia elus ise poleks tulnud!
Mitut järve jooksid sina tühjaks? Vastus on, et nelja järve jooks. No selge. Me vist jooksimegi need 4 järve läbi, kõik Tõrvatilgad said ette võetud ja ega muudki aarded pmst võtmata. Seega korralik 5h jalutamist ja siis ka see aare tuli kenasti koju ära. Sai ikka natukene otsida lõpus, selle käigus leidsin ka vilevinge õnge endale. Logi kirja ja edasi jalutama. Aitäh.
Tiir tilgatumaks kõnnitud sai ka järved läbi joostud. Või noh, osad sai juba tilgutamise ajal, seega pärast oli vähem jooksmist. Lõpus oli nagu seakari ringi käinud, aga seda õiget trühvlihunnikut ei olnud nad leidnud. Aitäh peitjale!
Vahepunktides sai teadlikult ja teadmata rohkem kui kord selle päeva jooksul käia, lõpuks saime ka lõppkoordinaadid. Lõpus me alguses muidugi vihjet ei lugenud ning valitses segadus ja isegi vihjet lugedes ei näinud me kohe sobivaid objekte. Tuli veidi haaret laiendada ja asi hakkas ilmet võtma. Nii see leitud saigi. Tänud peitjale seikluse eest!
Seikluse ja multi vahepunkte vaheldumisi tehes sai multi siiski kiiremini oma lõpu. Kõik järved said üle vaadatud ja osade peal ka rõõmsalt jalutatud. Õnneks lõpp jäi üsna viimase punkti lähedusse ja sai kiirelt leitud. Tänan peitmast.
Seda aaret sai juba eelmises versioonis otsitud. Kõik küsitav nagu oleks olnud olemas. Aga eeldatavas lõpus eimidagist. Nüüdse versiooniga läks paremini - paari Tõrvaskäiguga sai mõned punktid üle vaadatud, teised Tamboviga korrigeeritud ja lõpuks geokontroll roheliseks. Kohapeal oli vihjeobjekte rohkem aga õnneks üks peitis aardekarpi
Eelmine suvi Anniga tõrvatilgal käies jäi see saaga pooleli. Annil õnnestus kodus tagantjärgi koordinaat klappima saada ning seekord sobis see plaanidesse nagu valatult. Sai üsna mitu vihjele vastavat peidukohta üle vaadatud enne kui aare peidust välja tuli. Aare leitud, tegime läbi ka Tõrva seikluse aarde ning siirdusime koju tagasi. (513) Aitäh! EVEJ
Eile, kui me Tõrvatilga radadel matkasime, siis me ei püüdnudki aja kokkuhoiu mõttes muid aardeid liigselt otsida. See nende hulgas. Vaadates seda protsessi, mis me täna sellega tegime, siis oleks meil Tõrvatilga rajal ilmselt 4 tunni asemel 6 tundi läinud.
Ei teagi, kus see põhjus oli, aga see on üks meie kõige ebaõnnestumatest multiaarde lahendamistest läbi aegade. Ikka omal süül, pole kellelegi teisele näpuga näidata. Pea igas punktis ajasime midagi untsu. Kui vajaliku info lugemine läks õigesti, siis tegime kuskil arvutuses vea. Kui vahepunkti jõudes lugesime infot valesti, siis arvutused tegime selle vale info põhjal perfektselt ja jõudsime omadega ikka ei-tea-kuhu. Neljanda punkti puhul läks suisa meil nii "hästi", et jõudsime ilusti katusealuseni, aga probleem oli selles, et vale katus. No ja võite kolm korda arvata, kas me sealt saadud postide arvuga jõudsime õigesse kohta või mitte! :)
Kui siis saime aru, et tuleb ikka hoolikam olla, jõudsime ka õige katuse juurde, leidsime õiged postid ja leidsime ka aarde. Hea, et niigi läits ja suure pingutuse tulemusel meil õnnestus lõpuks ka skoorida. Ütleme nii, et koos eilse matka ja selle aardega sai Tõrva linn meile küll juba nii selgeks, et võime hakata siin ekskursioone korraldama! :)
Täname aarde eest!
Enne matka ja selle käigus said vajalikud andmed kokku kogutud ja aare leitud. Aitäh, tore multikas!
Kui ausalt öelda, siis ei olnud me selle aarde kallal mitte esimest korda. Aga kuna see oli hetkel Tõrva aaretest veel ainuke kollane täpike, siis mõtlesime veelkord proovida. Seekord saime peaaegu viimase punktini oma raamatupidamise õigesti tehtud, kuid lõpp jooksis ikka umbe. Tahtmine selle aardega aga ühele poole saada oli nii tugev, et tuli „kirved“ appi võtta. Ja nii me oletatavas lõpp-punktis mõnusalt jalutasime ja kirvetasime, kuni oh imet – pihta saime. See oli tore aare, aitäh!
Natuke vähem kui aasta tagasi käisin Tõrvas ja tegin algust selle aardega. Nüüd sai tilkade noppimise käigus ka see aare Tõrvast ära nopitud. Tänud!
Tänane Tõrvaga tutvumine kulges jalutades ja põnevaid kohti avastades. Tänud peitjale.
Kuna esimesel Tõrva päeval oli põhirõhk tilgaseerial, siis jagus seda multit kahe päeva peale. Kogu marsruut sai läbitud jalgsi, ega seal midagi keerulist ei olnud, vahemaad olid mõistlikud, loendamisharjutused ka arusaadavad. Omast lollusest suutsin küll ühe punkti valesti loendada, aga õnneks nii vähe, et saadud asukoht õigest väga palju ei erinenud. Tänud peitjale, mõnus jalutamine oli.
Aega läks, mõnevõrra mähkimist oli, aga lõpuks sai tehtud.
Eelmisel Tõrva visiidil oli see kättesaamatu ning ei hakanud aega kulutama. Täna läks libedalt kuni hakkasime lõppu arvutama. Seal tuli väike viga sisse, aga varsti oli geokontroll roheline. Lõpu järv on võimas, käisin seda nautimas.
Käisime alguses ära, teine punkt oli ka nagu õige aga kolmandaga läks vist midagi nihu. Oh well.
Kuigi kuskil midagi mitmeti tõlgendatavat justkui polnud, kahtlesin ometi pea igasse järgmisse punkti liikudes, kas see nüüd on ikka õige või mitte. Muidugi oli. Kõigile peale esimese sõitsin autoga nii lähedale kui sai - Tõrvas jalutamist tuli hommikul tõrvatilku jahtides juba niigi küll. Üks näidatud kohtadest siiski hommikuse matka teele ei jäänud, minu meelest ühtlasi kõige toredam vahepunkt. Selle leiuga tegin geokaardil Tõrva roheliseks. Aitäh kutsumast.
Osa andmeid leidsin varem ja osa täna, aga kohapealt ei leidnud kahjuks midagi. Lõpuks helistasin sõbrale ja selgus, et olin ühe olulise numbriga puusse pannud. Mõtlesin küll, et jätaks teiseks korraks kuna põhjust tagasi tulla on küll ja enam. Enne kojusõitu käisin ja panin ikkagi logi kirja.Aitäh.
Leidsime siis kui polnud aare aktiivne . Kuna varem oli tänu abilistele numbrid koos siis sai enne Jaani aaret otsimas käidud ja leidis minu ämm. Ka Epp! Aitäh!
Kuigi aare kättesaamatu, siis sain aru, et karp peaks omal kohal olema. Ei teinud küll kõike täpselt nii nagu pidanuks aga lõppu ma jõudsin. See asukoht paistis ideaalne koht kuhu võiks ööd veetma jääda. Minu õnnetuseks oli enamus Tõrva linna elanikke kogunenud just sinna pidu panema. See raskendas ka aarde otsimist. Mugusid ilmus igast ilmakaarest. Vaba moment siiski tekkis ja nime kirja sain. Aitäh!
Seda multimõstatusaaret lahendasime mitu aastat. Võib vist nii öelda. Ja kui poleks kaasas olnud kohalikke varem leidnud kogenud mängijaid, oleks vist veel mitu aastat kulunud. Esimesed punktid otsisime 2018. aasta lõpul ja logiraamatuni jõudsime uue aasta algul ilutulestiku saatel. Muidu mulle pikad multikad ei meeldi, aga see oli igas vahepunktis põnev ja eksimise ruumi ei lubanud jätta. Tutvustab kenasti väikelinna. Tänud peitjale.
Üks lugu ka elust enesest... Juku istub baaris ja kohale satub vana klassivend Pets. Pets küsib Juku käest kuidas läheb ja mis teeb. Juku vastab, et hakkab naist võtma. Pets küsib, keda siis? Juku vastab:"Kati, Tõrvast." Pets on üllatunud ja teeb mõtte maha, sest temaga on ju pool linna maganud. Elu läks edasi ja mõne aja pärast said vanad sõbrad jälle baaris kokku. Pets jälle küsib, kuidas läheb ja mis teeb. Juku vastab, et võttis vahepeal naise. Pets küsib, kelle siis? Juku vastab, et Kati Tõrvast. Pets on üllatunud ja lisab, et sellega on ju pool linna maganud. Juku vastab rahulikuks jäädes:" Tead, käisin seal Tõrvas. Pole eriti suur linn."
Selle aasta esimeseks aardeks valisime paraja pähkli, loodetavasti see ei tähenda, et kõik nüüd nii raskelt tulevad. :D
Tegelikult ei olnud nii raske, aga me tegime kohe alguses vist arvutusvea sisse ja ega siis enam asja korralikult jooksma saa. Õnneks meil olid varemleidjad kaasas, nii et tänu neile saime edasi. Korralik teostus, tutvustas ilusti kogu asulat. Mul on kahju, et me selle öösel ära tegime. Päeval oleks kindlasti palju, palju rohkem näinud. Tahan kindlasti suvel ja valges tagasi tulla. :)
Tänud peitjale!
Aasta esimene leid! Peale keskööl toimunud uue aasta vastuvõtmist jätkasime selle aarde otsingutega. Ega ta meil kergelt ei tulnud ja ilma Aare ja Carolinata oleksime kindlasti juba esimeses punktis jänni jäänud. Aga kokkuvõttes oli üks väga lahe megapikk jalutuskäik ja lõpuks õnnestus ka aardeni jõuda :) Tänud mõnusa seltskonna eest :)
Neljatunnise aastavahetusjalutamise grande finale :D. Veab ikka, et meil on geopeitus ja igal ajal leiab mõtestatud põhjuse õue minna selmet diivanil hülge moodi täis kõhtu rullida :).
Eelmisel korral siin käies sai erinevaid objekte loendatud nii üht kui teistpidi, lõpu juurest käsime ka kogemata mööda, kuid lõppu ei osanud tol korral sealt otsida. Tollele eelmisele retkele järgnenud nädala algul pakkus Anna ühele loendusele vigade parandust ja siis sai geokontroll ka roheliseks. Sel korral oli lihtsalt vormistamise vaev. Tänud piirkonna tutvustamise eest!
Sügav sügis on käes ja jälle on mõnus aeg võsas kolada - võsa ei sega enam. Tänane georetk sai alguse vigade parandusega suvest. Heiki nuputas vahepeal numbrid välja ja täna jäi vaid kohale jalutamise vaev. Aare on korras, jätsime oma nimed, konna ja helkuri. Võtsime mündi. Tänud seikluse eest!
Jõudsin teise punkti keradeni, ilus koht oli, aga sinna seekord jäin. Lõpu sain hiljem ka roheliseks, loodan, et järgmine kord Tõrva tulles on aare endiselt alles ja jõuan lõppu.
Nooo.... kust alustada. Esimeses punktis sai aknaid loetletud nii- ja naapidi, kuid teise punkti koordinaate minu loogika sealt välja ei suutnud võluda. Teise punkti leidsime kirvetades. Kolmas ja neljas tulid juba loogiliste arvutuste tulemusena. Lõpp aga, nomaieitea... ei saanud geokontrolli roheliseks ja kirve loopimine ei andnud ka tulemusi. Nagu oleks kirvest loopinud raiesmikul... Jätkame järgmisel korral.
Esimest korda püüdsin sellele aardele läheneda siis kui algpunktist nähtav objekt veel renoveerimata oli. Kuna lugemise ja arvutamise tulemusel sain koordinaadid mis mind suhteliselt arusaamatusse kohta juhatasid, jäi see teekond läbi Tõrva paremaid aegu ootama.
Nüüd on siis see aeg saabunud. Seekord läks kõik üsna lubinal - üks vahepeatus oli põhimõtteliselt ämma/äia aia taga ja ühte punkti polnud vaja kohale minna, sest nääl oskas väga täpselt kirjeldada igat detaili, mis mind seal ees oodata võiks :)
Matkale aardekonteineri juurde tuli mu kaasa kaasa, et väikest nostalgia laksu saada.
Tänud aarde eest! Olin esimene kes uude logiraamatusse nimed sisse pani.
Selle aarde eeltöö sai interneti abil tehtud ja lõpp-punkt õnnestus leida gps-i abi kasutamata. Tegelikult mul erilist usku sellesse polnud, et seda nii lihtsalt leida õnnestub, aga ju täna oli lihtsalt geoõnn minu poolel. Peaaegu poleks üldse üritanudki, aga mu noor ja uljas kaaslane veenis mind proovima.
Eelpool on kirjas, et aarde esimeses punktis ei ole enam realses maailmas võimalik õiget numbrit kirja saada, ainult virtuaalses reaalsuses on õige nr see leitav. Minu poolt samuti peitjale soovitus, et võiks midagi ümber mängida. Lisaks see, et aare niiske, sees asjad osaliselt niiskuskahjustusega.
Aarde igal juhul tervikuna tore, soovitan läbida reaalselt, kellel vähegi võimalik.
Omanikul palun aarde alguspunktis nõutava info korrektuuri kuna antud maja ei ole enam ei punasest tellisest ja suurem osa pisikesi aknaid enam ei eksisteeri. Esialgu aitab veel google maps kuid kauaks seda jagub.
Esimeses punktis ei näinud ma neid aknaid üldse. Osad olid puude taga ja osad kinni müüritud. Google aitas enam vähem õiget vastust saada ja Aare, tore inimene, kinnitas numbri õigsust. Edasi oli lihtsam. Lõpus oli karbis veidi vett, kallasin selle välja. Logiraamat oli kuiv. Aitäh!
Esimese Tõrva geopeituse tiiru ajal jäi see aare oma järge ootama, sest keerukad multid tookord plaanidesse ei mahtunud. Hiljem kodus esimese punkti kohta infot uurides tuli muidugi tõdeda, et parkisime tookord täiesti selle aarde algpunktis. Pärast logide lugemist jõudsin järeldusele, et kohapeal on sellega tegelemine vist liiga kahtlaseks muutunud. Seega tegin sohki ja kombineerisin lõpuks vajalikud koordinaadid kodutööna ära. Täna ei jäänud siis muud üle kui lõppu jalutada. See oli väga mõnus talvine jalutuskäik ja mulle väga meeldis lõpp-punkti asukoht. Hea lihtne oli ta ka. Aardest läks vaja läbipaistvat teipi, asemele jäi pisike neljarattaline. Aarde kontseptsioon mulle ka väga meeldib, kuigi niimoodi sohki tegin. Aitäh!
Mitu korda käisime aknaid lugemas ja arvutamas enne kui lõpuks kõik klappima hakkas. Britt - 163, Simon - 73, Tiia - 54, Avo - 28
Teine punkt ja kopp ees.
Abi küsisime me.
Abi meile anti nii, et
Aare üles leitigi.
Aitäh!
Aardeni jõudnud sain aru, et ujumas käik oli ikkagi halb idee, kuid hüppeplatvormidele oli võimatu ei öelda. Ilus koht ning tore aare. Aitäh!
Pärast teist punkti läksid arvud imelikuks ning pidime abi küsima. Saime siis hoopis kohe lõpu koordinaadid. Saime ka enne aarde otsimist toredasti ujumas käidud. Aitäh!
Esimeses punktis panin ühega mööda aga see ei seganud teise punkti jõudmast. Seal läks ka lihtsalt kuid kolmas tundus juba liiga kahtlane koht. Õigemini, koht ise oli OK aga silti ei näinud kusagil. Otsisin päris laialt aga leidmata see jäigi. Hiljem, kui esimesest punktist taas möödusin, käisin lähemalt loendamas ja sain esialgsest ühe võrra erineva tulemuse aga autos arvutusi üle kontrollides sain ikka samasse kanti kust enne juba otsisin. Tagasi minna ei viitsinud ja nii see pooleli jäigi.
Akende lugemine läks üle kivide ja kändude aga saime hakkama. Teises punktis läks väga kiiresti, isegi autost ei pidanud väljuma. Kolmandas tulistasime peaaegu puusalt ja kui numbrid käes näitas kontroll rohelist tuld ning läksime logima.
Meie jooks kestis kuid :D Esimese punkti külastasime oktoobris tehes Tõrva aarete tiiru ja nüüd kui ilmad olid piisavalt head ratta jaoks, jätkasime jooksu nendega. Alates kolmandast punktist tuli kasutada rohkem loogikat ja teadmisi kodukoha kohta kui koordinaatidele minemist, lugemist ning arvutamist. Päris selgeks mulle ei saanudki, kuidas ühe punkti välja mõtlesime aga oluline siiski, et lõpp sai leitud ning logitud.
Esimeses punktis käisime oktoobris, teise jõudsime eile ja aarde endani hoopiski täna. Esimeses punktis läks kenasti, ka teises seisime õigete siltide vahel. Kolmandasse jõudsime ka, aga sealt edasi enam ei saanud. Läksime hoopis siis heksagrammi otsima. Õhtul mõtlesime uuesti neljanda punkti üle ja välja mõtlesime!
Kohaliku eelised ;) Aitäh!
Algus oli igati palju lubav. Mitte midagi konti murdev. Paraku juba teises punktis tuli viga sisse. Kolmandasse punkti, ei mäleta enam isegi täpselt, kuidas jõudsime. Lõpuks otsapidi neljandas ja ka viiendat läksime läbi lepiku kirvega püüdma. Tuli kahjuks ainult pihku sülitada ning kukalt kratsida. Naasesime taas sinna...Kus viga näed, tule ja aita. Ja nii oligi...tuleb ikka silma teritada, kõrva kikitada, näppe väänata ning õige tulemus ongi käes. Aga ei, lõppu kokku võttes oli tore seiklus Tõrva linnas ning taas seigelda lapsepõlve radadel. Aarde konteiner kenasti talve üle elanud...pisut niiske, kuid nüüdseks vinks-vonks.
Lahendasin kodus virtuaalselt. Ainult koordinaadid plaksatasid järjekindlalt aiamaadele ja korra sain kellegi kasvuhoonele pihta. Lõpuks, pärast mitme muutujaga võrrandsüsteemi lahendamist sain kontrolli roheliseks. Täna oli ainult kohale jalutamise vaev. Tänud.
Sai seda aaret nüüd otsitud. Koordinaatide sisestamisel tehtud vea tõttu lükkus aarde leidmine kuu võrra edasi, aga süda ei andnud rahu ja tuli uuesti käsile võtta. Kui asukoht enamvähem teada, oli aarde leidmine lihtne. Tänud peitjale.
Talvel sai koht valmis vaadatud, aga logimiseni ei jõudnud. Seekord oli kõik korras ja saime nimed kirja, tänud.
Kristjan oli varasemalt õiges kohas olnud, aga siis ei olnud karp kättesaadav talve tõttu. Meil jäi ainult jalutamise vaev, tore oli.
Siinkohal oli nii, et Kristjan teadis paremini ja kuna ta kohe nii väga tahtis logida, läks seekord lihtsamalt. Aitäh!
Aarde leidsime küll üles, aga kätte kahjuks ei saanud kohe kuidagi. Eks järgmine kord uuesti vähe soojemal ajal.
Esimeses punktis saime juba aru, et võib jamaks minna. Siiski jõudsime teise punkti ja suundusime kolmandasse. Seal läks nati jamaks. Omaarvates õige leitud sildi järgi tegime tagasiarvutuse akende arvusse. No mida? niipalju aknaid ei näinud ka kahe silmaga. Uued arvutused viisid aga tõesti jalgadel olevate katuste juurde, loomulikult oli täpsus siin juba kadunud. Loobusime ja ujusime, üks meist suples.
58 ja 26 kraadi ristumiskohast suundusime edasi Tõrvasse, algselt küll Mõhule ja Tölpale külla, kuid see plaan kukkus kokku, kuna nullis passisid mugud, kes olid selgelt sinna plaaninud jääda pikemaks. Ega siis midagi, tuli hakata seda pikka segadust lahendama - asi, mida olen pikemat aega edasi lükanud. Juba esimeses punktis hakkasid tekkima küsimused, mis päris ühest vastust ei saanudki, näiteks: "Kas puu taga olev aken loeb!?"
Sellest hoolimata sain teise punkti peaaegu õigesse kohta, kolmas seevastu juhatas jälle täielikku võssa, kus ei olnud sildist halli mälestustki. Sai siis võetud kõige lähem silt nullile ja jälle asjad liigse pedantsusega selgelt valesti kokku loetud, sest tagantjärele tuli välja, et eelviimase punkti sain lähemale lõppaardele kui tegelikule vahepunktile.
Mingi nipiga õnnestus siiski sealt õige rajatis visuaalselt (kaugelt küll, aga ikkagi) tuvastada. Ime läbi sain lõpu kõige kiuste õigesse kohta ja sealt tuli aare kerge vaevaga kätte.
Ei kujuta ette, mida ja kuidas ma nii valesti lugesin, et viimased vahepunktid nii lappama läksid, aga noh, lõpp hea-kõik hea nagu öeldakse :)
Vahepunktide vahet sõites tulid meile oma kolm-neli korda vastu kohalikud noored, kes oma rolleriga linna peal paarutasid ja lõpuks hakkasid juba tulega vilgutama.
Aitäh, vahva aare!
Lõpppunktile olime kuu aega tagasi päris lähedal, kuid viimases punktis ei näinud õigeid poste, mingid arvutused olid ikkagi sassi läinud. Siis jätsime asja katki. Vahepeal saime õige asukoha kätte ja käisime võtsime aarde ära. Leid ise tuli üpris ruttu.
See oli tegelikult juba eile plaanis ära võtta, aga linnamäelt tulles hakkas kell lähenema südaööle ja väsimus võttis võimust, seega tuli edasi lükata. Seekord siis uuele katsele. Päike oli kollasusest suure osa omale võtnud, lõpuks need sõnad siiski tuvastasin ja suundusin järgmist punkti otsima. Jõudsin kohale ja oh häda - koordinaat näitas kusagile hoovi, kuhu isegi ligi ei saanud, rääkimata migil sildil tähtede lugemisest. Proovisin siis A väärtust korrigeerida, arvutasin uued koordinaadid, sain küll ligi, aga seisin nagu tola keset muruplatsi. Arvutasin siis kolmandad koordinaadid, seekord leidsin isegi sildi. Lugesin tähed kokku ja sain paljulubava koordinaadi neljanda punkti jaoks. Suundusin kohale ja selgus, et taaskord hoov, ja postidega ehitises ei haisugi. Korrigeerisin siis C-d ka, kuigi sellega tähede arvuga ma siiamaani nõus pole, ja leidsin koordinaatidelt lubatud ehitise. Lugesin postid kokku, arvutasin lõppkoordinaadi ja suundusin aarde järgi. Kui pikemad vahemaad läbisin mootorrattal, siis viimase lühikese lõigu läbisin jalgsi. Ega palju lähmale polekski motoriseeritult saanud. Kokku koos koordinaatidega soperdamisega ja logimisega läks tund ja 10 minutit. Aardest võtsin kaasa nuuskurkoera, omalt poolt lisasin mikroskeemi. Aitäh peitjale.
Selle jätsin päeva põhieesmärgiks olnud HE-aarde järel maiuspalaks, millest proovin ära teha nii palju, kui jõuab. Eks kellaaeg sundis takka: peagi oli vaja juba Tartus olla.
Esimeses punktis tekkis kohe küsimus, et millised ikkagi nähtavad peaksid olema, pluss osad avad polnud aknad, vaid hoopis restidega kaetud (õhuavad?). Arvutasin kolmed koordinaadid, aga õnneks olid need nii samasse auku, et väga vahet ei olnud.
Teise punkti sildid tuvastasin ära ja siin polnud väga eksimisvõimalusi. See koht oli juba tuttav ka ühe teise aarde tõttu.
Kolmas punkt oli minu lemmik, tõeliselt ilus koht! Arvutatud kohast silti ei leidnud, aga võtsin lähima loogilise sildi ja selle põhjal tehtud arvutus näitas täitsa mõistlikku kohta.
Neljas punkt oli taas tuttav. Arvutatud koordinaat näitas üle saja meetri mööda, aga sobiv rajatis paistis ikkagi silma ja kui postid loetud, õnnestus ka geokontroll roheliseks teha.
Lõpu ümbruses madistasid ATV ja tööriistadega mugud, kes miskipärast puudele roosasid nooli joonistasid ja linte sidusid. Ehk taas mõni järvejooks tulemas? Telefoni gepsu saan süüdistada kõiges peale liigse täpsuse, nii et sobiva peidukoha leidmine võttis veidi aega. Sain siiski kätte ja vabamal hetkel logitud.
Koos kiire poeskäiguga läks esimesse punkti jõudmisest aarde tagasipanekuni tund ja kaks minutit, nii et mitte midagi hullu. Meeldis ka see, et vaatamata erinevatele tõlgendusvõimalustele on kõik punktid nüri kirvega püütavad. Aitäh tõsiselt vahva multiaarde eest! Midagi sellist tahaksin isegi kunagi teha. Tõrva sai igatahes palju selgemaks.
Kui numbrid lähevad suuremaks kui10 siis tuleb lihtsalt vahepeal muid aardeid külastada.Uuel katsel uued tulemused ja nii sai ka otsitav leitud.Tänud linna tutvustamast.
Pärast kaarsilla külastamist täiendasin kohalikus kaubandusvõrgus oma söögi- ja joogivarusid ning minu suureks imestuseks olid hinnad seal odavamad kui Tallinnas. Mida suurtest kohtadest kaugemal, seda kallim peaks ju olema. Mulle hakkas Tõrva juba meeldima :) Siis läksin nulli ning loendasin, mis vaja ning läksin teise punkti, mis näitas mul kellegi hoovi, umbes 150m mööda. Ma oletasin, et see on nüüd see, mida mõeldakse ja lootsin, et edasi hakkab asi jooksma. Aga aina rohkem võssi see asi jooksis. Järgmine punkt näitas juba keset vett. Seal tegin jällegi nii, et oletame, et see on see, mida mõeldi. Järgmine punkt näitas loogilisse piirkonda, aga jällegi vette. Siis aitas aga GPS, üks sõna kirjelduses ja mõõdukas kirves ning voilaa, olingi taas mäel omadega ning lõpu koordinaat tuli õige! Jess! Lõpus kiire leid. Kogu selle teekonna jooksul hakkas Tõrva mulle väga-väga meeldima, polegi nii mõnusat kohta varem näinud. Võib-olla tulen elama siia kunagi :) Aitäh!
täna kuidagi tuli kerge vaevaga aareteskoori niigi nii kõvasti, et kvantiteedi suurendamise peale enam isu ei olnud ja tekkis tahtmine midagi pisut pikemat/keerulisemat ära võtta. tegelt kujunes sellest "nelja järve ralli", sest pärnus mind juba oodati ja aega jäi tõesti väheks.. kui esimene välja arvata, siis kõigi teiste punktidega läks juba heas kiires rütmis ja tõesti paari tunniga oli ka viies ja viimane leitud. ps tõrva jättis tõesti üllatavalt sümpaatse asula mulje!
Hommikul Obinitsast startides näitas termomeeter veel 29 kraadi. Mida edasi lääne poole, seda rohkem asi kukkus. Tõrvas oli veel napp 20 kraadi alles jäänud ja kogu värk asutas vihmale. Aga kaader tahtis kangesti ujutamist. OK, pidasime siis kinni ja tegime ühe korraliku supelungi, ühk 20, vesi 23 kraadi. Mõnus, kuigi pisikesed pärast lõdisesid mis kole. Ja nende tegevuste vahele logistasime selle aasde kah kenasti ära. Oli teine korras ja mõnus seal oma vaikses peidukas. Aitüma! Ja hea oli, et ujumise siin ära tegime, sest õhtu Karksi-Nuias oli juba päris kõle ja vihmane - sihuke tilluke Eesti on meil ;)
See nimi õigustab ennast. Üle kolme tunni pusimist. vahepeal tuli lausa söömas käia, et oleks võimalik edasi mõelda. Oh see känd :D
Sellest Neljajärvejooksust kujunes välja peaaegu, et Neljatunnijooks. Olen peaaegu kindel, et keegi ei ole autot kasutades seda asja nii kaua lahendanud. Me pidime isegi toitumispausi tegema vahepeal, et mitte nälga surra. Kahjuks ei olnud Mugila menüü nii ahvatlev kui suvisel ajal.
Kuna Eestis on kestmas keskmisest paremad rannailmad (varsti algavad keskmisest kehvemad suusailmad), siis oli õige aeg joosta järvede vahet. Erilisi mugude horde just rannamõnusid nautimas polnud, seega võis kaifida kauneid vaateid ilma kahe- ja neljajalgsete segamiseta.
Akendega läks lihtsalt- oli valida, kas see arv, see arv või siis needsamad arvud miinus üks. Pidi ju arvestama peitja pikkust ja silmade teravust ning täpset paiknemist päikese all. Parimaks võimalikuks akende arvuks arvatu andis paljutõotava koha, kuid pannes auto paika ja objektile jalutades otsitavaid asju polnud. Selge, siiski miinus üks :D. Uus arvutus aga näitas, et auto asuski just täpselt nullis. Ja üks kollasem kui teine lausa sealsamas. Ja nii me siis jooksimegi "autoga" nelja järve vahet. Sattusime parklasse, kuhu võis vaid parkimiseks siseneda, hüppetorni juurde, kust oleks peakat võinud panna (nagu anekdoot hullude kohta, kes kuivas basseinis peakaid harjutavad- et homme läheb veel mõnusamaks, vesi lastakse ka sisse), kui oleks kummist või kivist pea. Lisaks ühe mälestusmärgi juurde, ühele jube libedale mägisele tänavale ning lõpuks ka aarde juurde. Seal vahetasime karbi, võtsime ühe glitterliimi aardest ära, sest kuigi karp oli katki ja vajas parandamist, siis antud lekkiv liim selleks ei sobinud.
Ja kuigi me rahvusvahelise targa mehega Lätti ei kavatsenudki minna sel päeval, siis "Ei saa me läbi Lätita..." ja sattusime hoopis Läti Saatkonda. Nälg ajas. Kuuevarbalistel on ikka omad säädused, nii oli seal nina puuderdamise kohtade ustel veidrad märgid...
Kõht täis, meel hea lahkusime Tõrvast.
Aitäh, oli tore päev!
Vahetasime katkise karbi uue vastu. Eemaldasin karbist ka sinna pandud glitterliimi, mille tuub lekkis. Kõik muud asjad said uude karpi tagasi.
Eks arvutused tegi Kadri. Mina toetasin meenutustega korrutustabelist (tabavusprotsent nii fifty-fifty). Pealegi ega tühi kõht ei soosigi harjutusi. Mõtled ikka toidust. Sai siis kõigi järvede juures joostud - mina, Kadri ja Ford (põhitöö tegi muidugi Ford). Lõpus jätsime ta parklasse, kuhu tohib siseneda ainult parkimiseks (nagu me oleks tahtnud seal kartuleid külvata) ja jalutasime aardekarpi vahetama. Noh logima kah. See tehtud siis "Läti saatkonda" sööma. Tänud.
Leitud! No ma ei tea mitu korda me neid aknaid käisime üle lugemas. Mingi hetk sai kogu asjast nii siiber, et läksime võtsime vahepeal Embaja aarde ära. Tagasi tulles oli aga pea selgem ja edasi läks suht kähku. 3.punkti tähtede arvuga probleeme ei tekkinud, kõik oli arusaadav. Aardekarpi on keegi teibiga parandanud, sisu on natuke niiske, muidu ok. Tänud peitjale, väga lahe oli:)
Leitud koos Taunoga. Tänud!