Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on pandud keeratava kaanega klaaspurki kuusejuure alla.
Soovin kõigile matkahuvilistele toredat retke, selleks just ettenähtud piirkonnas.
18.06.2014 adopteeris [reix] aarde.Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCG2P0
Logiteadete statistika:
173 (96,1%)
7
2
3
4
0
0
Kokku: 189
Juhuslikult leidsime selle puu alt. Nulli ei saanud paika. Tänud!
Karp vedeles lihtsalt maas, panin selle lähima puu alla.
Panin silma järgi koha paika ja hakkasin langenud puude vahel tuuseldama. Olin nii ametis, et ei kuulnudki, kui Seinamäel kohatud Läti kolleegid rahulikult kohale jõudisd, rahulikult õigesse kohta läksid, rahulikult topsiku leidsid ja mind rahulikult sinna kutsusid. Alles teise hõike peale: "Come here, geocacher!", kuulsin ja läksin 25 meetrit minu otsimiskohast kaugemale topsiku ligi. Kuiv ja korras, aitäh peitjale ja paldies leidjatele.
TFTC! Karbis auk, mõlemad logiraamatud läbivettinud ja praegu jääs. Vaevu sain nime kirja.
Oli jah jääs. Aga urgitsesin tasakesi välja, lisakahjustusi tekitamata, augud olid juba enne. Nibin-nabin logitav veel. Seesamunegi jää võimaldas otse üle Kääriku järve kohale tulla. Taustaks kõlas firmade spordipäevade autasustamistseremoonia, kus nii mõnedki noorema põlve sugulased-tuttavad osalesid. Helistasin tütrele ja andsin teada, mis koha nad oma tiimiga said.
- Oi, kas see oli mingi võistlus või? Me mõtlesime et niisama meelelahutus :D Oot, mis sa üldse Käärikul teed?? Aa ... uus aare siinkandis, ok siis muidugi.
Tavaliselt satun staadionitele jooksma, siin pääses õnneks kerge leiuga. Hea, et enne lund ära sai käidud. Aitäh peitjale ja adopteerijale!
Leidsime. Nuuskmõmmik ja VLTR. aarde karbi kaas on veidi mõranenud, aga vett veel peab... Tänud peitjale.
Kuna Pühajärve ääres oli miski ümber järve lidumise üritus ja kõik kohad rahvast täis, siis otsustasin alustuseks siin õnne katsuda. Selgus, et staadioni leidsin kiirelt kätte, aga staadioni juurest õiget rajaotsa leida ei olnudki nii lihtne. Aga selgus, et kõik teed viivad Rooma ja isegi valest teeotsast sai aarde juurde.
Aitäh peitmast!
Aaret logides vaatasin, et see on ju puha vanake! Kui me abikaasaga 2008a oma esimesel pulmaaastapäeval ümber järve kõndisime, siis oli see siin juba olemas. Aga siis geopeitusega ei tegelenud, seega polnud sellest aimugi.
Peale tubasemat sorti ürituse lõppu Kääriku spordibaasis võtsime ette väikese tuulutamise. Imeliselt sooja (+17) ilmaga jalutasime staadioni juurest kilomeetri aardeni, otsisime pisut, leidsime ja jalutasime tagasi.
Aare on küll selline vanakoolikas, räbaldunud kilekotis ja veidi niiske, aga muidu siiski korras. Tänud igatahes peitjale ja taastajale. Kena koht Kääriku järve ääres!
Väga lihtsa jalutuskäigu käigus leitud vanakoolikas. Aitäh!
Vanakeste külastamise retk tõi meid järgmisena siia. Erinevalt Spunki müttamisest sai siin tõesti nautida jalutuskäiku pargis. Väga mõnus staadion tundus.. jalgpalli oleks siin omal ajal rõõmuga mänginud..
Tänan peitmast.
Avastasime, et siin on päris mitu matkarada. Tee aarde juurde oli üsna sujuv, täname.
Näe, juba sattusingi uuesti siit mööda sõitma ja meelitasin Marianne Otepää labi asemel hoopis siia rajale jalutama. Tegelikult oligi vaja üks väike ring teha, sest Marianni uued matkasaapad vajasid sissekäimist. Tänud peitjale! Tore järverada.
Uudistasime uhket spordikompleksi ja uhiuut staadioni. Siis võtsime ette teekonna ümber järve, et aaret logida. Ega kerge ei olnud. Neid kuusejuurikaid oli kohapeal küllalt. Lõpuks märkasime. Polnudki midagi keerulist. Tänan!
Elu esimene aare leitud. Selgelt ja lihtsalt leitav. Aare on imelise järve kaldal ilusas kuusikus :)
Peale väsitavat Tartu maratoni tegin ühe väiksema lõdvestava jalutuskäigu Käärikul lootuses leida aare. Telefoniga nulli hästi ei õnnestunud tuvastada ja päris mitu sihtmärki tuli enne üle vaadata kui selle õigeni jõudsin. Lumi lisas loomulikult ka oma osa. Aardekarp oli ilusti omal kohal ja nimi sai kirja. Aitäh.
Aare kenasti omal kohal, kaetud värvikireva vahtralehtede vaibaga.
Leid ootas juba teelt märgatud täiesti loogilises kohas. Aitäh!
Järeldasime, et maastik sõltub lähenemissuunast. Me võtsime selle 1.5 lähenemistee ja panime nimed kirja. Suur aitäh!
Avastasime spordilaagri käigus Kääriku järverada ja muidugi ei jäänud ka aare logimata! Kuigi kirjeldus ütleb, et aare on klaaspurgis, siis nüüdseks on see juba väikse uuenduskuuri läbi teinud ja saanud plastikust kodu. Aitäh!
Nii semeie puhkuse siksakiline trajektoor kulgeb kavadist sõrve sääre tippu ja nüüd tagurpidi jälle siiapoole tagasi. Geojaanide ajal jäigi Kääriku süda kui selline avastamata. Tulime sättisime oma telgi siia rannakaldale ja nautisime mõnusat ilma. Kui lapsed olid piisavalt mänguväljakul hõivatud, kasutime juhust ja lükkasime paadi vette. Plaa oli vahva et ei hakka ümber järve jalutama vaid teeme paadiga risti üle järve draivinni. Tegelikkus oli aga see et paadisõit oli tõesti mõnus aga paadist kuni aardeni oli 50m. Sellest esimesed 20m oli ikka selline sohu et... oleks ikka pidanud pigem ringiga ümber järve tulema :D Tagasi minnes kõlas üle järve Rammsteini kontsert ja spordilaagri lõpu ilutulestik. Selline viis tähistada aardeleidu hehehe. Vesi oli nagu peegel ja suppsoe. Aardega oli kõik OKas. Kuiv ja puhas. Tänud peitjale
Kust alustada? Ma ei tea mis kell oli kui me selle aarde ära korjasime ma arvan et umbes 01.30. Õige geopeitur ei lähe jaanipäeval magama enne kui oled aarded läheduses ära korjanud. Ma olin juba väga väsinud, aga värske õhk ja jalutuskäik metsas ju halba ei tee enne magama minekut. Mida lähemale jõudsime seda rohkem oli kuulda, et kuskil keegi pani pidu. Õnneks meie saime oma aarde ära korjatud ja logitud. Aitäh aarde eest!
Minu geojaanil tiigi läänekalda puudesalu veerele "strateegiliselt" paigutatud telk, et hommikuse päikese "saunaäratus" küll toimuks, ent alles kella 10 paiku, osutus mõned meetrid valesti paiknevaks ja kell 8:30 olin põhjalikult äratatud. Valitses suhteline vaikelu, vaid mõned geopeiturid olid juba läinud ning mõned kiirelt ja vaikselt asju kokku pakkimas, et järgmisele otsingupäevale minna.
Mina võtsin hommikuvirgutuseks suuna Käärikule ja suundusin Staadioni aarde poole. Kuna sisenedes oskasin valida vaid järveäärset rada, oli tarvis ratast enamuse aega käe kõrval lükata, kallasrajal puujuurte paljastunud rägastik oli muidu liiga raskesti läbitav. Edasi kulgesin juba järvest kaugematel radadel, kus rattaga meeldiv sõita & enne Geojaaniparadiisi tagasi suundumist käisin ka Kääriku hotellis 1 eurost kohvi joomas.
Aitäh!
Jaanile kõige lähedasemad aarded jäid ajanappuse tõttu õhtul logimata, kuid see-eest oli hea hommikul ringi kohe lähedalt alustada. Enne suplesime järves ja siis lippasime läbi sääseparve aardeni. Peale veidikest keerutamist saime aardele küüned taha. Peale seda vaatasime üle ka Seinamäe - päris korralik küngas siin metsas peidus. Kui üles oleks vaja olnud ronida, siis oleks küll vist vedru välja visanud sellise kuumusega. Tänud!
Milline geopeitur see geojaaniööl magama läheb. Tuleb ikka enne kosutavat und mõned aarded ära korjata. Autoga tulles, oli selline tunne, et kohe kohe sõidame vastu seina. Jätsime selle seina uurimise hilisemaks. Aarde lähedusse jõudes, hakkasid kostuma hääled ja peotrall. Õnneks oli aarde juures vaikne ja meie logimist keegi ei seganud. Kogu see jäm kostus üle järve. Aardega kõik korras. Suured tänud aarde eest.
Siia tulime otse geojaanilt. Tõmbasime pikad riided peale, et putukad liiga ei saaks teha ja hakkasime mööda metsateed minema. Aarde peidukohas võttis veidi aega, kuni Tõnu lõpuks peidiku üles leidis. Kiire logi ja tagasi auto juurde. Täname!
Teise jõulupüha puhul olid mõned puud isegi härma läinud, kuigi suusalume osas ei olnud Käärikul lootustki. Tegime teise jõulupüha puhul väikese jalutuskäigu Seinamäele ning muuhulgas sai aaregi logitud. Peitjale aitäh!
Pühapäeva hommikul pean Riia lennujaamas olema. Hakkasin siis pärast tööpäeva lõppu sinna suunda liikuma. Ega ei ole lihtne see Riia ots, hobune väsib ju ka ära ja tahab kaeru. Vanasti olid vähemalt kõrtsid maantee ääres, nüüd pole midagi. Otsi mööda metsasid neid RMK platse taga. Kahe ööbimisega peaks vast Riialinna kohale küll jõudma, kui kõik hästi läheb.
Kaardilt vaatasin lähima koha, kuhu võiks autoga pääsega aga no ma ju ei teadnud, et siin selline sein ette tuleb. Parkisin auto seina alla ning vilunud orienteerumissportlasena ei läinud aardeni mitte otse (üle mäe) vaid ringiga (mäest mööda). Logi läks kirja kuskil 18:30. Aardega kõik tibens-tobens. Tagasi siiski sai poisiklutt minus võitu ning sörkisin mööda rada mäest üles. Seinamäe tipus pink ja mobiilorienteerumise püsipunkt. Mööda seina laskumine ilma tugiköieta oli omaette katsumus.
Proovisime ühelt poolt, siis jälle teiselt poolt. Ja siis jälle ühelt poolt ning lõpuks saime aru, et autoga ikka drive in ei tee :) Aga pisike matk oli äge, eriti kui väljas on 32 kraadi sooja...ja seda vilus :D Metsa all saime päris tükk aega luusida, kuni lõpuks geokuhilat märkasime. Vahva seiklus, meie täname!
Staadioni aarde juurde sõites sain esimest korda see rattatuur ületatud 60km/h piiri ja seda 50 alas. See panigi mõtlema, et kas politsei jalgratturitele kiiruse ületamise eest ka trahve määrab? Näiteks õuealas ei oleks isegi lastel raskusi väärtegu sooritada.
Järveäärses metsas ma selliste kiirusteni ei küündinud. Päris palju lükkasin ratast hoopis käe kõrval. Kiiremini oleks saanud kui oleksin ratta kuhugi maha jätnud. Eks see ole tagantjärgi tarkus. Konteineri leidsin ruttu. Sisu oli kergelt niiskevõitu. Süüdlaseks peaksin karbi ümber olevat prügikotti. Ei osanud omalt poolt hetkel kuidagi kaasa aidata ja peitsin samamoodi tagasi. Midagi nii hullu ei olnud, et hooldusvajaduse märget peaks külge pookima. Pärast leidu sõitsin mööda ka nimikangelasest. Staadioni kohal on hetkel suur staadionikujuline auk vaid maa sees.
Aitäh aarde eest!
Peale väikest jalutuskäiku sai ka see topsik leitud. Tänud peitjale
Jaanuaris sai siit täie lauluga mööda sõidetud. Nüüd tulime lähemalt vaatama. Pärast väikest jalutuskäiku, korras aare leitud. Suured tänud aarde eest.
Peale matka Pühajärve järvejääl sai siia aarde juurde suundutud. Uskumatult tore retk oli aardeni. Puud olid ilusad lumised, metsaalune paksu lumega kaetud. Vaatasin veidi värskeid jälgi lumel ja panin oma nime ka kirja. Tänud!
Sai teisel pool teed ööbitud Uunikumide talveralli raames, hommikul ärkasin palju varem kamraadidest, tuli minna aaret otsima. Ilus ja lumine, sai üle külmunud järve minna. Kohapeal paksu lumega oli suht rets, GPS näitas ka metsa all aiateibaid, lume sees sai vaid nii see aare leitud, et iga külastatud koht oli näha juba, et topelt ei otsinud. Lõpuks kõikide teiste külastatud kohtade vahelt ma selle aarde ka leidsin. Suur tänu ilusa hommiku eest.
Mõnus matk ja tore Seinamägi nähtud ja aare kirjas. ei võtnud ega jätnud midagi ja aare oli kenasti korras!Aitäh peitjale!
Leitud kena matkaraja lähistelt, tänud peitjale!
Kuusevihje siin küll väga palju objekte ei välistanud, aga järjepidevus viis sihile.
Ega hästi seda nime ja aaret kokku ei osanud viia kuid leitud ta sai ja logitud samuti. Tänud
Tegime mõnusa kolmekilomeetrise jalutuskäigu, kuigi ilm läks oilviseks. Aitäh, tore oli!
Saime teha mõnusa jalutuskäigu ümber järve ja metsa nautida. Täname!
Täna sai natuke aega varutud ja see ring läbi jalutatud.
Kuna aardes oli kaks raamatut, kirjutasin logid mõlemasse. Ma polnud esimene, kes nii on teinud :)
Tänud!
Meite jaoks oli siis tegemist auringiga Fredile, loomulikult kohtasime nii kasutuses olevat staadionit, kui ajajooksul ärakulunud ujulat, kus küll sulistada saab, aga võidukihutamisega läheks raskeks. tahtsime auringil rahuliku romantikat teha, aga võta siis - lisaks sääskedele käis pidev spordipoiste paraad joostes mööda, lase neid siis viisakalt mööda ja ürita Piia pilku prinkis kehadelt vaakumpakendis endale saada. Oli ikka mitmetasandilist tegevust mulle lisaks aarde otsimisele
Leidsime koos kukeseentega :)
Suured tänud mõnusa matka eest!
Staadioni nimeline aare, mis pole ei staadioni ega ka ujumiskoha läheduses. Kirjelduses on klaaspork kuid tegelikkuses oli ikka lock-lock karp (vist) Mõtlesime ka järve ujuma minna kuid kajakad ja rajakad segasid. Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.
Algul otsustasime ühelt poolt rünnata kuid siis tuli miskine kraav vastu. Teiselt poolt saime küll rohkem kõndida kui kenas looduses oli see ainult puhas nauding. Täname peitjaid ja "lapsendajat"!
Kaaslane üritas küll leida teed, kuidas autoga aardele lähemale saada, aga õnneks see tal korda ei läinud ja pidime Fredi juurest jalutama. Igati tore jalutuskäik oli. Teeäär oli palistatud õitsvate viljapuudega ja metsa vahel oli mõnusalt jahe. Ega siingi kaua otsima pidanud. Tagasiteel pidasime järve paadisillal väikse pikniku ja pärastlõunase kohvipausi ning nautisime päikest ja vaikselt puhuvat tuulekest. Kui üks kajakas oli juba tükk aega meie vastu elavat huvi ilmutanud, otsustasime edasi või õigemini tagasi jalutama hakata. Aitäh peitjale!
Jätsime auto staadioni juurde ja asusime matkama. Kuival ajal saaks pool teed veel aardeni vabalt veidi metsases olus ka autoga sõita, kuigi võib-olla peaks veidi mingeid reegleid rikkuma, nt veidi autoga staadionil sõitma. Tegelikult hädaldama ei pea, matk polnud pikk ja juba järveligidane osa oli väga ilus, ainult sääsed, põrgulised, tegid piina. Aarde ligiduses olevad kuused said korralikult läbi patsutatud.
Olime juba loobumas, kui neiu selle õige kuuse leidis :). Tore matk oli, tänud!
Peale ümberkaudsete kettagolfi radade väisamist tuli mõte Mirjamile ka geopeitust tutvustada. Võtsimegi siis Kääriku ja ühe varasemalt Otepää lähistelt leidmata jäänud aarde ette. Siin jäi auto Kääriku keskusesse ja järgnes mõnus mõnekilomeetrine jalgsimatk. Must kilekott reetis aarde asukoha enne kui selle peale väga mõtlemagi jõudsin hakata. Peale logi täitmist üritasin peidukat veidi paremini maskeerida.
Enne siia metsa siirdumist sai ikka hoolega loetud logisid eelmistest talvedest, et kas ja kui hästi leitav see aare on. Suur lumi ei andnud palju lootust, aga mõtlesime siiski proovida.
Algul oli mõte, et liigume siia hoopis üle jää, just staadioni juurest. Kunagi sai tuldud siiakanti rallile ning kuna päeva esimene katse oli just Käärikul, siis ööbisime telkidega siin järve ääres. Sõitsime aga siiski edasi Pühajärve poole ning parkisime end ühe metsatee äärde. Siit minema hakates jõudsime peagi Järveraja-nimelisele matkarajale, mis viis meid täpselt õigesse kohta. Seal aardega kohakuti olles näitas, et veel 12m on vaja minna. See oli juba piisavalt väike kaugu ning tundus, et võibki täitsa leida. Poleerisime siis mõne puu juurikaid ning juba kolmanda juurest karp end kätte andiski. Ei olnudki nii hull ja täitsa kärme leid, arvestades lumekogust. Olime siin üle pika aja uued külalised ning selle aasta esimesed. Täname aarde eest.
Tegime siis ka lõpuks selle väikese matka ära. Leid tuli ruttu, tagasiteel ei saanud vastu kiusatusele ennast korraks vette kasta. Täname siia kutsumast!
Mõnus vanakoolikas. Staadionil treenisid Nõmme Kalju jalgpallipoisid ja tüdrukud. Kuidagi ei suutnud me aarde juurde viivat rada tabada. Seepärast läksime mööda libedat ja vihmamärga suusarada. See polnud ilmselgelt parim valik. Nullis arutlesime, et milline see õige puu on. Tegelikult läks aga päris kiirelt. Tagasi tulime mööda järveäärset matkarada mis oli kahtlemata parim valik. Aitäh!
Oi! Puka ja Sihva tõusud on ägedad! :) Metsarada teadsin varasemast, rattaga hea kolistada. Kui nulli jõudsin, vaatasin kuuskede vahel ringi ja mõtlesin, mis moodi on võimalik ÜHE kuuse juured sealt leida :D Aga tähelepanelikumalt vaadeldes sai lihtsalt kätte. Tänud toreda raja eest!
Maantee pealt vaadates tundus täielik võsakas olevat. Siiski saime autoga mäenõlva jalamile ja jalgtee algusesse. Edasi mööda matkarada aardeni. Kohapeal geps keerutas küll paremale ja vasakule poole rada. Veidi lahtisemate silmadega otsimist ja leitud ta sai. Tänud.
Väike jalutuskäik kulus hommikusse ära, tänud kohta näitamast!
Vaatasin, et aega veel on ja otsustasin selle aarde ka veel üles otsida. Jätsin ratta ühe metsaraja algusesse, mis tundus õiges suunas minevat ja hakkasin astuma. Tegelikult astusin üsna kiire sammuga, sest rongini oli ainult natuke üle tunni. Peagi olin nullis ja leid tuli kähku. Tagasiteel hakkasin gepsust vaatama, milline rongipeatus on kõige lähemal ning eksisin mingile valele rajale. Seejärel tuli ühest järsust nõlvast alla minna ning olingi juba õigel rajal. Aga, kui tee äärde jõudsin, nägin, et ei, ma ei olnud ikka õige raja peal. Jalutasin siis ratta juurde tagasi. Kuna nii Keenisse, Mägistesse kui Pukale oli 15 km, valisin siiski Puka, kuna sinna läks asfalt ning rong jõudis sinna ka kõige hiljem. Ega muidu poleks midagi olnud, aga see reljeef tapab. Poole teel peal hakkas lõpuks lund ka sadama. Aga aarde eest ka aitäh!
Kiire leid. Sääski ja parme oli mehiselt ja kõhud olid neil tühjad. Aarde peidukoha ette olid kasvanud seened ja aardekonteiner oli üpriski niiske. Ise aare korras. Vaatamata sitikatele oli matkarada vahva. EVEJ.
Geps ei suutnud kuidagi seal puude all nulli tuvastada. Leidsime kõigepealt mingi muu mängu sinise paberi, mis oli puu külge klammerdatud. Lõpuks tuli ka aare välja. Aitäh!
Seda aaret oleme me ükskord enne ka tahtnud otsida, kuid siis jäi millegipärast pooleli. Ei tea, kas oli liiga palav või liiga palju sääski aga pooleli ta jäi. Täna tegime mõnusa jalutuskäigu mööda radu ning aare leitud nagu naksti. Ilus puhas karp ja logiraamat(ud) ka sees. Vana logiraamat oli täiesti kõlbulik, logisingi sinna, ajaloolisse. Aitäh peitjale ja aitäh hooldajale/adopteerijale.
CMLXXVII. Jälle üks sportimisest tuttav paik. Jätsin selle hooldusvajadust nähes esialgu vahele, et Otepääl poes ära käia. Ümber järve läheb mõnus matkarada - Järve rada. Ise alustasin Kääriku keskuse poolt, kus ka suunavad viidad. Otepää pool maanteel viita ei ole, tuleb lihtsalt leida rajake, mis metsa läheb oja äärest. Samas ei ole seal kuhugi autot jätta, seega soovitus oleks ring teha ikkagi vastupäeva. Staadion ja spordikeskus küll ajale veits jalgu jäänud, kuid kasutajaid siin sellegi poolest tundub, et jätkub. Eks maastik ole see, mis siia toob. Aitäh.
Pisike "sügisene" jalutuskäik ja veidi niiske aare leitud. Aitäh!
Korralik öine metsamatk oli ikka vaja ette võtta selle aarde juurde. Järveraja algust staadioni juures pimedas ei leidnud, nii et läksime üsna huupi ja väikse ringiga. Aardele lähenedes avastasime enda üllatuseks, et geps töötab selles metsas täiesti arvestataval tasemel ja ei olnudki vaja hakata samme lugema. Natuke ringi tuhnimist ja saigi logid kirja. Eelpool juba mainitud ka, et seest veits niiske ja parem konteiner kuluks marjaks ära. Tagasi sai tuldud järveäärset rada mööda ja õnneks ei libisenud-komistanud ühegi juurika pealt alla järve ja saime oma retkega edasi minna.
Aitäh peitjale!
Arvestades pimedust, tihedat udu ja minu gepsujuraka kombeid metsatingimustes, ei tundunud lootust just liiga palju.
Kuna aga katsetama pidi, siis surusime ennast kusagilt loogilisest kohast läbi, leidsime staadioni (küll on libe!) ja sealt edasi nulli poole. Üllataval kombel oli otsimise piirkond täitsa tuvastatav. Alguses otsisime põhjalikult valel pool teed, aga poolt vahetades hakkaski geokuhi peagi silma. Aare oli veidi niiske, aga siiski üsna viisakas. Ehk kuluks ära üks uus standardne keeratav purgikaas - praegune on roostes ja muidu lekkiv. Muud hooldusvajadust ei tuvastanudki.
Tagasi tulime mööda märgistatud kaldarada, mis võib päevavalgel päris kena olla. Praegu oli libe :) Aitäh peitjale!
Minnes mu taskulamp peaaegu töötas, aga kohapeal seda tuunida püüdes kaotas see igasuguse kasuliku koostöövõime.
Pimedas liikumise teevad alati lõbusamaks:
Maakera ei tahtnud jällegi meie plaanidega arvestada ja keeras selle palge, kus me parasjagu viibisime, Päikesest eemale. Nii et matkarada nägime nii palju kui mitte eriti suure töökindlusega taskulambid valgustasid. Samas üle järve peegelduvaid tulesid sai silmatud. Aarde leidsime GPS-i abil väikese vaevaga.
Logiraamat oli niiske. Võiks hooldada, aga samas on ka hullemas seisukorras aardeid küllaga nähtud.
PS! Tormituuled on matkarajale mitmeid puid murdnud, ettevaatust nendest üle turnimisel! Pimedas sai ikka komistatud okste taha.
Kui juba sealkandis olime, siis otsustasime ka selle aarde üle vaadata. Kena matkarada oli ja koht ka kena :) Purgist valasime veidi vett ka välja. Aardest võtsime kaasa vormeli ja omalt poolt jätsime kondeka. Aitäh peitjale kenasse kohta juhatamast.
Suvepäevad Nõiariigis seljataga, sai tagasitee koju paika pandud aardest-aardeni. Vähemalt selle lõunapoolses otsas. Staadionit nagu väga ei näinud, lähenemistee sai valitud teisest suunast. Peale Harimäe treppe oli siinne metsarada lausa lust. Enesetunne paranes märgatavalt. Geps tegi küll metsaaluseid trikke, aga silm valis kuidagi iseenesest õige puu. Kuiv aeg on aardele hästi mõjunud, veidi niiskust ju on, aga ei midagi katastroofilist. Tänud ilusa jalutuskäigu eest! EVEJ
Tuttavad rajad, kuna mõne aasta eest toimusid siin Eesti MVd orienteerumises. Kuivatasime aaret, kuid logiraamat endiselt niiske. EVEJ. Täname.
Püüdsime aardele esiti teist teed pidi läheneda, aga siis otsustasime ikka esimest teed pidi minna :) Tükk aega otsisime täitsa valest kohast. Aga kui me gepsu uuesti uurisime ja nägime, et tuleb pisut veel edasi minna, siis kargas aare kohe silma. Purgi sisu ja logiraamat on niisked.
Tänu sellele kõrvalepõikele sain mina rõõmustada taaskohtumise üle Sihvaga. Eelmise aasta juunikuus oli just seal kooli kohustuslik maalilaager ja minagi veetsin koos noortega kena nädalakese Sihva ümbruses, sealjuures Käärikule eksisime ära ja Staadioni aarde lähedusse ka. Aga siis polnud mul piisavalt skoorijanu või nutti, kes teab, igatahes aardeid ma ei otsinud.
Metsa alla jõudes puhkes korraga väga tugev tuul, puud kaardusid ja gk manitses, et nii suure tuulega ei tohiks tegelikult metsas üldse ollagi. Aarde leidsime siiski õnneks üsna kähku ja kuigi käisime vaid päev peale [bonzo] tiimi, siis ma ei mäleta, et logiraamat märg või isegi niiske oleks olnud. Hmm. Siiski kilekotist seal aarde ümber polnud suurt midagi järgi jäänud.
See aare on mul küll varem juba leitud aga ometigi ei osanud topsikut üles leida. Aarete taaskülastused pakuvad siiski pinget. Ei leidnudki esimesena.
Ütlesin Pühajärve aarde juures, et kui keegi just lähedal mõnda muud aaret ei tea, siis on suund Sangastesse, ning gk ütles, et üks on. "Lähedal" osutus päris pikaks autosõiduks. :D Aga noh, eks gk sai selle pärast kohapeal juba piisavalt võtta. Lootsime staadionil paar kiiremat ringi teha, aga geps tiris meid hoopis metsa alla. Aardest saime ühe põneva lambiga võtmehoidja, mis metsast välja tulles juba kadunud oli. Kui keegi leiab, siis saate õnnelikud olla. Asemele panime A tähe kujulise magneti. Tuul oli väga kõva ning sakutas puid päris hoolsalt, ühe sai isegi pikali. Meie seal all õnneks ei olnud.
Möödunud aegadest tuttav paik, mitmetel kordadel on seal sporti tehtud. Aardeni jalutasime põhja poolt mööda korralikku matkarada. Lahe nõlv oli ka ühes kohas. Aare vajaks hädasti hooldust, logiraamat ligumärg. EVEJ
Kohale sõites tekkis küsimus, kas koordinaadid ikka õiged on? Tee pealt matkarada näha ei olnud ja tundus täielik võsakas. Kuid korralik rada oli täiesti olemas. Hea jalutuskäik. EVJ: LED-võtmehoidja
Aarde juurde suundusime mööda laiemat rada. Aardest põrutasin mööda ja siis hakkas mingi nulli loopimine sinna/tänna, kuni siis ringiga õige kohani sai tagasi jõutud. Tagasi suundusime mööda kitsemat matkarada. Ujumas ei käinud, peakat ei hüpanud, statkale ringi peale ei teinud. Nautisime sügisvärvides laupäeva.
Tänan juhatamast.
Siin läks vähe kiireks, Hanno juhatas mulle seinaaluse parkla ja sealt edasi kasutasin terviserada sihtotstarbeliselt. Geps millegipärast oli väga uimane ja nii ma esiteks sörkisin aardest mööda, väga täpset kohta vist ei tuvastanudki, sest loogiline peidik jäi enne teele. Võtsime muidugi selle TB kaasa.
Pika looga kant mu jaoks, nii mõnigi elus oluliseks osutunud asi on siinkandis alanud. Kunagi pidasime iga aasta korra või kaks Käärikul seminari. Pluss orienteerumised ja suusatamised jne jne jne. Sõitsime auto staadionile, pisemad jäid huviga vaatama, kuidas vanad paksud mehed kõrgust hüppasid - kõva meeter oli latil parajasti - suuremad läksid metsa. Mulle meeldivad need oravaid täis pähklimetsad - vähemalt maal on nad hulga sümpaatsemad kui mõni teine vapiloom. Aare avaldas end kah kohe, panin ühe TB kah korraks ööbima - teades, et uued kogujad on kohekohe tulemas. Tänud näitamast!
Matkarajale minnes sai ka staadionist mööda kõnnitud. Vana sammaldunud kivitrepp oli lahe. Rada ise oli kohati mudane. Aare paljastus kiirelt geokuhja alt.
Teised jäid vihmavarju ja meie Peebuga läksime staadionit otsima. Leidsime paar märga ja libedat silda, mõned kukeseened. Peep uuris lähikontaktis maaga vahepeal mulda ka ja see oli hää koputus tema gps-ile, mis muudkui vastassuunda soovitas minna ja numbreid suuremaks ajas. Peale koputust maa pihta hakkas ka Peebu gps samas suunas näitama kui minu oma ja varsti saimegi nimed kirja. Aga kus on staadion , seda me paraku teada ei saanudki...
Vihma sadas vahelduva intensiivsusega. Tee oli libe. Aare ise kohapeal lihtsasti leitav aga kohale jõudmine teine tera. Minu geps igatahes näitas, et muudkui aga kaugeneme iga sammuga Õnneks Merikese oma näitas õigust. Käisin sirali maha nigu mürtsti. See vist põrutas gepsul kah mutrid vähe korda. Hakkas õieti näitama. Aardest eemaldatud vana logiraamat. Sellest sai lausa vett välja pigistada.See jäi Merikese kätte. Staadionist ei olnud kuskil läheduses lõhnagi. Jalutuskäik metsas. Tänud.