Kautla

Peitsime aarde Eesti Vabariigi 91. sünnipäeva puhul. Kautla memoriaal on kindlasti üks kohtadest, kus on sobiv mõtiskleda vabaduse hinna üle.

24. juunil 1941 otsustas nõukogude võim asutada hävituspataljonid, mis tegutsesid ka okupeeritud Eesti aladel. Pealetungivate Saksa üksuste ees liikudes lähtuti põletatud maa taktikast. 1941. aasta juulis varjas Kautla piirkonna metsades ennast nõukogude üksuste terrori eest ligi 2000 inimest. Enamik neist olid naised ja lapsed, vaid 200-300 meest olid hädapäraselt relvastatud. Juuli keskel hakati Kautla piirkonda koondama NKVD ja Punaarmee jõudusid ning seal varjunud inimesed piirati sisse. 19. juuliks jõudis sinna Erna grupp, mis oli luureülesannetega alustanud teekonda 10. juulil Salmistu rannalt. Omal initsiatiivil astuti aga NKVD ja Punaarmee üksuste vastu ning kõige suurem ja verisem kokkupõrge toimus 31. juulil. Erna grupi tegevuse abil õnnestus pea kõigil põgenikel ja metsavendadel piiramisrõngast pääseda.

Lisaks Kautla sündmustele pühendatud memoriaalile, on läheduses ka Erna memoriaal. See on loodud nende ernakate mälestuseks, kes on tänapäevases Ernas osalenud ja nüüd manalateele läinud.