Jäägermeistri sünnipäeva

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

7 detsember 2024 leidis Taavi [kuukala]

Ajutine kleps töötas, ainult aare vajab remonti. Kirstu kaas avaneb ilma lukku avamata.

14 mai 2023 leidis Kelli [keliskelli]

Algusest on kordinaadid kadunud, tundub, et on objektide vahetust tehtud :D küsisin eelnevalt otsijalt kordinaadid, et saaks logima tulla enne, kui rohi kõrgeks kasvab. Autoga sai siin kruusateedel kaks ringi peale tehtud, kuni lõpuks vajaliku teeotsa leidsin, kus aardeni alla 700m jalutada tuli. Tänud aarde eest !

16 aprill 2023 leidis IoN6 [zytecc]

Koordinaadid said võetud kunagi sügisel. Lähenemistee sai valitud RMK kaardilt, proovisin üks kord talvel kohale läheneda, aga kõrge lume tõttu ei pääsenud kuidagi kaugele. Täna oli super ilm, raba oli üllatavalt kuiv. Autoga oleks võib olla saanud sõita kuni esimese kraavini, aga langenud puud takistasid liiklemist. Paaris kohas oli maapind soiselt märg, kuid matkasaapas kandis ilusti. Pärast esimese kraavi ületamist tekkis puude vahel üks korralik metsloomade tallatud geotee, mis viis üllatavalt just õiges suunas. Kohapeal oli palju loomade jälgi, ka tugevat lõhna oli tunda :) Aaarde asukoht väga meeldis. Täiesti "off the beaten track" tunne. Suured tänud peitjale!

1 oktoober 2022 leidis Christine [catiberg]

Leitud. Aitäh!

1 oktoober 2022 leidis Herki [wingman]

Väga ei kippunud sinna, aga ruuduke oli vaja täita. Koordinaadid olid varasemast olemas. Maastiku raskusaste hirmutas väheke. Tegin kodus lähenemistee eeltöö ära sellepärast. Selgus, et raskuaste on kõvasti üle pingutatud. Nagu jalutuskäik pargis, viimased 300m olid vähe raskemad. Aitäh!

29 juuli 2022 leidis Helen ja Salme [helen]

Muidugi oleme seda aaret veebilehel varemgi mitu korda uurinud. Esiteks muidugi seepärast, et kui Kõrvemaa metsadesse on jäänud vaid paar leidmata täppi, siis särvad need ilusti kaardil vastu. Ja teiseks ikka tema raskusastmete pärast, mis Eesti oludes küllaltki unikaalsed. Niikaua kui selles kurikuulsas 81-tabelis palju täitmata ruute oli, ei käinud ka see aare eriti närvidele. Nüüd aga märkamatult kõik muud augud täis saanud ja tuli ka see teekond ette võtta. Üldsegi ei põdenud ma raske maastiku pärast, vaid pigem tekkis kõhklus selles osas, et logide põhjal tundus alguspunktis info kehva olema ja sellised kellegi abiga lahenduvad asjad pigem kõrvale heitnud. Nüüd aga panime nädala algul plaani paika, et reedel tuleme siia metsadesse ja kui mõned päevad tagasi tuli info, et aarde juures ka värskelt käidud, siis oli kindlam tunne, et värsked jõud olemas, kellelt vajadusel abi küsida.

Nullis sai ikka jupp aega tiirutatud, et midagigi näha. Tõesti väga kehvas seisus see info. Kontrollisime ka varem leidnuga numbreid ja proovisime natuke värskendada seda infot, kuid pole kindel kui kestev see seal on. Kokkuvõtteks saime mitu numbrikomplekti ja siirdusime metsa. Mets oli üllatavalt märg ja rada kuuskede vahel selline madalapoolsem, kust läbi ragistades sai pidevalt värskendust riietele. Kuid soe ilm kuivatas riided ja vaheldumisi rajal ja kuivas kraavipõhjas astudes jõudsime paremale maastikule. Alustuseks läksime esimesteks saadud koordinaatidele. Aaret sealt ei leidnud, kuid avastasime hoopis murakavälja, kus lühikese ajaga terve karbitäie marju korjasin. Korrigeerisime natuke oma koordinaate ehk liigutasime komakohta ja sammusime järgmisse punkti. Seal oli ka korralik aardekast olemas. Muidugi polnud peitja meid sünnipäevalauaga seal ootamas ja kraamisimegi siis välja enda kaasa võetud toidud ja metsast korjatud saagi. Väga tore sünnipäevapidu oli :) Tagasiteel võtsime ette natuke uusi radu ja kraavide juurde jõudes juba tuttavat kallast mööda. Metsa all on väga palju rohelisi jõhvikaid, seega sügise poole on siin head marjasaaki oodata.
Järgmistele infoks, et kui nullist info leiate, siis võiks kasutada kraad-minut-sekund süsteemi. Kokkuvõtteks oli väga mõnus metsaskäik, umbes 1,5 tundi jalutamist ja tore murakasaak ka veel pealekauba. Suur tänu peitjatele!

26 juuli 2022 leidis Maret, Margus, Allan, Kaupo, Liis [luurebuss]

Eks jutt läheb teiste kaaslaste jutuga samasse auku, et aastaid tagasi noppisime alguse, siis värisesime ja kogusime mitu aastat julgust ja nüüd tegime mõmmikumetsas justkui jalutuskäigu pargis.

Aitäh kaaslastele, nüüd 81 tabel täis.

26 juuli 2022 leidis Maret,Liis,Kaupo,Margus ja [thunder]

Mnjaa.Olin minagi ammustel aegadel selle multiaarde alguses käinud,koordinaadid saanud ja jäigi mingil x-põhjusel lõppu minemata.Aga nagu klassikud ütlevad,siis igal aardel on oma aeg :) Ja eilse päevaga jõudis see õige päev kätte nii mõnelegi meist,seega tegime siin korraliku kambaka.Teekond ise oli peaaegu nagu jalutuskäik pargis.Retke märgusõnaks oli maagiline "81",Kaupo ja Maret said selle maatriksi täidetud,minul jääb üks ruuduke veel minna.

Aitüma seltskonna eest.Teiega on vahva ringi rännata!

26 juuli 2022 leidis Liis, Kaupo, Allan, Margus & [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

26 juuli 2022 leidis Allan&Maret&Margus&Liis&Kaupo [lepalind]

Ei teagi miks selle aarde otsimist nii kaua oleme edasi lükkanud. Mõni aasta tagasi sai nullis käidud ja koordinaat võetud. Mõtteid on küll olnud lõppu minekuks, aga kunagi ei saanud ette võetud. Nüüd võeti ühendust teiste poolt, et minna koos lõppu, sest ka mitmel teisel on see aare leidmata. Läks mitu kuud kuni leidsime ühe sobiliku päeva ja sai matk ette võetud. Kui auto sai pargitud ja teele mindud, siis avastasime, et midagi keerulist siin pole ja väga lihtne rabamatk. Kambakesi oli jutustamist palju ja distants läks kiirelt. Leidmine tuli ka kambas kiirelt, nimed kirja ja tagasi teele. Ka see ots läks kiirelt ja kergelt. Ei teagi, miks nii kaua sai seda aaret edasi lükatud, nüüd vähemalt tehtud. Oli mu leidmata aarete edetabelis 7ndal kohal. Aitäh kaaslastele matka eest.

18 september 2021 leidis Tessa, Merle, Uku [meteta]

Paar nädalat tagasi Kõrvemaa metsades uidates ja korilusega tegeledes põikasime koduteel aarde nullist läbi, vihjed olid väga kehvasti loetavad, seega tegime igaks juhuks topeltkontrolli ning kui vähemalt kaks inimest samad numbrid välja lugesid, jäime uskuma. Täna jõlkusime jälle metsas, seekord suunasime oma uitamise ka jäägermeistri jälgi ajama. Meie kulgemine oli aeglasevõitu, kuna ahvatlevad punased marjad pidurdasid liikumist väga tuntuvalt. Mingil hetkel otsustasin jätta kaaslased korilusega tegelema ja läksin ise karpi jahtima. Tiirutasin tükk aega, kuni kaotasin lootuse, oma saadud numbrites ma seni ei kahelnud, nüüd hakkasin kahtlema. Kasutasin õlekõrt ja palusin oma numbritele geokontrolli, ohh.. muidugi olin vales kohas, umbes 300 meetrit mööda. Korilusega tegelejad kohtusid vahepeal ussiga, kes nende vara oma valve alla võttis ja sisinaga neid ähvardas. Nõuti mind päästma. Nojah, trampisingi kaaslasteni tagasi 350 meetrit, rästik oli selleks ajaks muidugi põgenenud, aga õnneks olid ka topsid jõhvikaid täis ning nüüd juhatasin kamba "peaaegu otse" autoni ehk umbes 650 meetrit kõigepealt vales suunas ja siis tagasi ;), sest aare oli ikka vaja ju nüüd üles leida. Saime korralikult samme juurde, koriluse saaki ka.

Hiljem avastasin, et mul on nullist saadud infost foto, lasin kolmandalgi inimesel kontrollida - ka tema sai täpselt samad numbrid nagu meie :). Veel veidi hiljem taipasime, et koordinaate on ju mitu formaati, hahaa.. algajad... nojah, aga ikkagi ei saanud me neid numbreid, kus oli karp, ainult pool koordinaadist klappis. Seega suur aitäh abistajale, kes mu appikarje peale halastas ja mulle õige info jagas.

Kokkuvõttes oli metsas tore - kõigest 4 tundi kondamist ja oligi aare leitud;):), aga aare vajaks küll nullis selgemaid juhiseid.

4 september 2021 leidis Ingrid ja Maris [max]

Tänasest sai üks torkivate täppide kaardil kollaseks värvimise päev ning kõik sai alguse sellest aardest. Vana täpike. Kaardi peal silma häiriv ning lisaks on ta nüüd veel mingisse maatriksisse oluline täpike. See-eest sügiseseks matkaks üks igati vahva aare. Alustasime sealt kuhu auto sai mõnusalt teeveerde jätta. Teeolud läksid järjest märjemaks ja rabasemaks, aga ei midagi hullu. Maiustasime pohlade ja jõhvikatega. Kas teate need on siin hiigelsuured. Tagasiteeks panime silma peale kõikidele ilusatele seenekobaratele. Sügis on rabas matkamiseks suurepärane. Lõpus ootas meid üks natuke juba väsinud, aga siiski veel eksisteeriv tore aardepeidik. Oli tore matk. Aitäh!

13 detsember 2020 leidis Simone ja Kristjan [sportlane]

Tänud.

13 detsember 2020 leidis Kristjan ja Simone [simpsu]

Kristjan on Jäägermeistri aardest juba nii kaua jahunud, et ma isegi enam ei mäleta, millal see esimest korda jutuks tuli. Kuna olime niikuinii siinkandis ringi tuulutamas, siis mõtlesime proovida. Eelmise aarde juures käisin mina vahepunkti noppimas, seega siin küüditasin Kristjani autost välja ja infoga ta tõepoolest tagasi ka tuli. Uurisime kaarti ning valisime sobiva lähenemistee välja. Igaks petteks said jalga tõmmatud kummikud, mis paaris üksikus kohas ka õigustust leidsid. Valdavalt oli maa siiski piisavalt külmunud, et oleks kannatanud ka saapaga astuda.

Aga no see astumine... Oi milline rist ja viletsus! Isiklikult oleks eelistanud kas vesist aega või südatalve, kus maapind on nii läbi külmunud, et sa ei vaju iga suvalise koha peal kerge viibimisega vähemalt kümmekond sentimeetrit mätta otsast maapinnale lähemale. Tõesti raske oli, poole päeva tagune viimane söömaaeg ka eriti kaasa ei aidanud. Õnneks oli teele poetatud piisavalt jõhvika-takistusi, kohati maa lausa punetas ning ei suutnud valida, milliseid marju suhu pista.

Siin-seal märkasime inimtegevuse jälgi ning aardele lähemale jõudes muutusid jäljed lausa täiesti selgelt eristatavaks. Arvasime neid kuuluvat mõnele jahimehele, kuid logiraamatut avades selgus, et meie jahimeheks pole keegi muu kui tunk isiklikult :)

Kandsin nimed raamatusse ning puhkasime veidi kuuse varjus. Seejärel algas vaevarikas tagasitee - ainsaks motivaatoriks võileivad ja mandariinid, mis meid autos ootasid. Võib vist kinnitada, et seekord lendasime peale natuke liialt diletantliku huraaga, mis veel pikaks ajaks meelde jääb. Aitäh peitjale!

12 detsember 2020 leidis "Jahimees" [tunk]

Nullist sain tarvilikud juhised hirmuz kähku. Järgmise punkti poole suundudes otsustasin jalavaeva vähendamiseks autoga vähe lähemale sõita. Teeservas nägin terve hulga camo-riietuses (aga neoonoranzhi helkurvestiga :P) jäägreid, kes parasjagu pille kokku pakkisid ja maasturitega metsast välja ukerdasid. Mul polnud õrna aimugi, kellel neist sünnipäev oli, kui üldse - väga ei huvitanud ka.

Madalapõhjalisega pääsesin oma saagist umbes pooleteise kilomeetri peale, üle metsasihi murdunud puuni, sealt võis niisiis jalgsijaht alata. Raskusastmete põhjal otsisin tegelikult järgmise punktini juhtivaid koordinaate, suur oli üllatus kui hoopis suur konteiner kohe ette juhtus. Minu meelest nii peidukoha kui maastiku raskusastmed on ülehinnatud. Pakuks mõlemad umbes 2.5. Võibolla maastik oli kunagi 3.5, võibolla kevadel on isegi tänapäeval; aga peidukoht 4.5? Vahest mul lihtsalt vedas, ei tea :o) Igatahes konteinerit lahti muukides üritasin esiti "hädavajalikku" vihjet rakendada, kuid järgmisel hetkel tabasin kui mõttetu see üritus on... Aeg on siin oma töö teinud ilmselt jah.

Lõpuks, mis puudutab ühe "ä"-ga tuntud energiajooki, siis sellel on jäägri jaoks üks vajalik omadus - paneb ka külma ilmaga vere liikuma ja kütab keha soojemaks. Aga paraku pöördvõrdeliselt avaldub pikkamööda teine, jäägri puhul päris taunitav omadus - nimelt sihikusilm kipub ähmastuma .o)

10 detsember 2020 leidis Marko [markosu]

Raskusastmeid arvestades polnudki eriti keeruline. Aitäh!

24 oktoober 2020 leidis Helge, Mari, Indy ja [puutetundlik]

Päeva põhiprojekt, mis tänu Mari järjepidevusele juba tehtud plaane mitte metsa lasta sellise pisisasja pärast nagu ajujaht, ka ära nopitud sai :).

Olen minagi seda aaret korduvalt vaadanud ja alati leidnud midagi lihtsamat ja kiiremat otsimiseks. Peale seekordset käiku vaatasin aga, mida peitjad veel peitnud on, selline koormavam astumine rabas on ju tegelikult väga mõnus. Ja selgus, et Kesklinna raba oleks isegi leidmata, paraku see on arhiivis… Peitjad taastamisele ei taha mõelda? Rabakas keset linna oleks ju väga uhke tükk ;).

Aitäh Marile ja Helgele tänase seltsi ja peitjatele aarde eest, oli väga mõnus käik :).

24 oktoober 2020 leidis Maris, Indy, Helge ja Mari [marihen]

Sellel Jäägermeistri multil olen tükk aega silma peal hoidnud. Logide järgi otsustades, mitte kõige kergem retk, seega olen teda kogu aeg edasi lükanud. Nüüd, aga õnnestus mul kamp kokku ajada, kellega koos oleks tore see retk ette võtta. Nullis läks natuke aega info leidmisega, aga Marise terav silm märkas seda, mis teistel nägemata jäi. Seejärel uurisime tükk aega kaarti, et kust kaudu parem läheneda oleks. Nii siis saigi uus lähenemistee paika pandud. Väljavalitud teeotsa jõudes nägin, et vastu tuleb maastur ja jäime ootele. Meieni jõudes peatasin auto ja uurisin kui kaugele siit „linnavurledega“ sõita saaks? Seepeale ütles mees, et „ Oi oi, ärge praegu sinna küll minge, meil algas just ajujaht!“ Seepeale uuris, et kuhu me minna tahaksime ja näinud täppi meie kaardil leidis, et see ei ole üldse hea koht lähenemiseks, et siit tuleb kaks korda oja ületada ja kummikuga pole see tehtav. Otsis välja oma kaardi, ajasime sealt näpuga järge ja soovitas minna seda teed, kus ääres nende jahimeeste katusealune grillimise koht on. Kuid lisas, et nende ajujaht kolib tunni pärast sinna edasi ja palus, et me enne kolme sinna ei läheks, sest muidu ajame loomad kõik laiali. Seega pidime 3 tundi kuskil mujal aega parajaks tegema.

Tagasi tulles nägime tee ääres jahimehi, küsisin, kas jaht saab varsti läbi? Sain vastuseks, et poole tunni pärast. See sobis meile ideaalselt, sest plaanisime enne väikese pikniku teha ja jahimeeste katusealune grilliplats sobis meile selleks väga hästi. Kiiresti priimus püsti, vesi keema ja mõnus värske kohv oligi olemas. Seejärel võiski teele asuda. Ega see teekond, meie valitud kohast, eriti lühike polnud, aga täiesti käidav ja oi oi kui ilusad jõhvikad siin olid. Selline seikluste küllane sai see meie retk sinna Jäägermeistri sünnipäevale, tore oli. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele!

24 oktoober 2020 leidis Mari, Maris, Indy ja Helge [helgs]

Nullist olime koordinaadid juba hommikul saanud, aga kuna lõpus toimus sel hetkel ajujaht, siis kohe jätkata ei saanud.

Kui Kõrvemaal mõned aarded leitud, siis otsustasime päeva põhieesmärgi juurde naasta, sest kella vaadates võis oletada, et ajujaht hakkab vaikselt lõppema. Võinoh, tõele au andes, siis meie Marisega oleks vist koju sõitnud, aga õnneks Mari ikka oli järjekindel - mis mõttes me siis uuesti ei ürita!

Kuna olime varasemalt ühelt jahimehelt natuke vihjeid saanud, et kust targem läheneda, siis järgisimegi neid soovitusi. Jõudnud jahimeeste metsaonnini tegime seal enne matka veel kerge kehatäite ja siis võiski retk alata. Eks ta ikka kummikutee oli, kohati ikka päris selline napikas värk ka :) Aga mööda raba ja siis metsa ja siis raba ja siis jälle metsa jne me ikka kohale jõudsime. Aarde enda leidmise ja avamisega probleeme polnud. Telefon näitas selle matka edasi-tagasi pikkuseks u 4,7 km, kuigi linnulennult autode juurest oli 1,8 km. Aga noh - tehtud ja väga hea tunne oli ikka pärast :)

Suured tänud Marile utsitamast ja Marisele ja Indyle ka seltsi eest, oli väga mõnus ja tore matk :)

Tänud ja tervitused ka peitjale - tule ja mängi ikka veel geopeitust! :)

26 september 2020 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Oeh... sai tehtud. Täna on tänase kuupäeva kohta ikka väga soe päev, 22 kraadi. Teekond pikk, pea kilomeeter üks ots, rabas... üle mitme kraavi. Ja siis veel need põdrakärbsed, neid oli julmalt ikka. Alguspunktis autost väljudes leidsin ägedad suurtest punastest pohladest mättad.korjason 10 minti , sain kaks liitrit.Koordinaadid paika ja omadega rappa...Aarde juurde minnes oli vahepeal kuivem maapind ja sealt korjasin kukeseeni. Kasti avamisega raskusi ei tekkinud. Tagasi tulles astus Dauno end põlveni rappa sisse. Tänud

24 august 2020 leidis Reigo [noexcuses]

Lõpu asukoht jäi arusaamatuks jah. Mix valiti see võsa kus peale võsa, põdrakärbeste ja puukide midagi ei olnud.

24 august 2020 leidis Sander [nogravity]

Lõpu asukoht oli veidi arusaamatu ja põdra kärbeste hooaeg on alanud, kohutav, isegi jäägermeistrit ei pakutud lõpus :D

12 juuli 2020 leidis Raul [raul59]

Aardega kõik korras ja peale puuküürnike minemapeletamist panin logi kirja.Tänud aarde eest ja mulle oligi täna sellist katsumust vaja mis mõtted mujale viiks.Seentega on küll hetkel ikaldus, aga loodame, et lõpuks ilmuvad

1 veebruar 2020 leidis Priit [peakas]

Selle multi lõpp sai pea kaks ja pool aastat oma külastust oodata, aga täna tundus, et võiks natuke jalutada. Lähenemistee sai muidugi valitud vähe märjem, kui oleks võinud, aga kohale ma jõudsin. Ega päris kohe see aare nüüd ka silma ei jäänud, natuke sai seal vesistes oludes ikka ringi tuiata, aga leitud ta sai. Tõsi on, luku sulgemisele kulus märgatavalt rohkem aega, kui avamisele, aga see takistus sai ka ületatud. Tagasi läksin juba mõistlikumat teed mööda. Tänud aarde eest, täitsa tore jalutamine oli.

29 september 2019 leidis Reigo ja Kairi [ftp2006]

Leitud!

24 august 2019 leidis Siiri&indrek [siin]

Tehrud. Tutvusime enne metsa minekut põhjalikult varasemate sissekannetega ja saime häid mõtteid teekonna lihtsustamiseks. Kõik vastas kirjeldustele- palju mustikaid ja põdrakärbseid ning ilus männimets ümberringi. Aardega oli kõik korras, lukk veidi jupsis ja ei tahtnud kinni minna. Loodetavasti järgmised saavad ikka lahti. Kui ei saa siis peab veidi loksutama.

11 august 2019 leidis Inge [aunad]

Alguse olin mingil varasemal möödasõidul edukalt ära külastanud, nüüd oli vaid õige lähenemissuuna leidmise rõõm. Auto jäi kruusatee äärde, vähem kui 2km kaugusele. Teele oli hulgim priskeid mustikaid ja sinikaid sammu aeglustamiseks ritta seatud. Lõpu leidsin küll üsna kiirelt, kuid logiraamatu kätte saamine nõudis pisut loovat ajurakukeste liigutamist. Õnneks kujundmälu alt ei vedanud ja peale paari katset sai kõik kenasti jonksu. Tagasi autosse jõudsin juba esimeste vihmapiiskade saatel. Tänan.

12 mai 2019 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Kõigepealt sai ikka valest suunast lähenetud. Väike vangerdus ja juba oli otsesuund aardelaekani. Mõnus, mulle meeldis!
Täname!

12 mai 2019 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Jälle targem ja parem inimene. Tänud

21 aprill 2019 leidis Krista,Aive [sunflower]

Autoga saime oodatust palju ligemale.Mõnus astumine oli metsas mööda sihti.Hea ,et aardest mööda ei kihutanud, saime õigel ajal sabast kinni,ainult mõned meetrid mööda.Õnneks sai taas õige suund võetud.Tänud.

21 aprill 2019 leidis Aive,Krista [krista]

Aivel oli kiire aeg järgmisse nädalasse labürintide külastuse ajal edasi lükatud, et siis läksime täna veel ka sünnipäeva otsima. Väga positiivne üllatus oli sattuda kaunisse männimetsa. Vabalt tossudes võetav aardeke. Mitmeid põtrade magamise asemeid leidsime enne aardeni jõudmist. Esmalt leidsime kastikese pesa ja peagi ka otsitava enda. Vahetasime märjad oksad kuivade vastu. Lisasime kuivi oksi tuulutuseks ka kasti alla. Head kuivamist. Tänud Karlile ja peitjale.

9 september 2018 leidis Piret [prt]

Eile käisin siin kandis ning see oli ka viimasena listis. Siin GP lehel olnud nullist leidsin koordinaadi ning hulgi marju. Lõppu ei olnud siis tahtmist minna, kuna pisikesel ekraanil päris head kindlat teed sinna ei osanud valida. Korjasime siis marju vähemaks ja lasime jalga.

Millegipärast tõmbas aga siia tagasi, oli siis see fakt, et aaret polnud külastatud juba aasta või Karli logist saadud julgus, et pole hullu midagi. Igatahes olin täna nullis tagasi - tahtsin kindlaks teha, et vaatasin ikka numbreid õigesti, sest mäletasin, et mingi kõhklus mul oli. Otse nullis oli aga marjakorjaja. Kimasin siis edasi ja jäin kindlaks eile üles kirjutatule.

Leidsin teeotsa ning kaardil näha olnud sihigi. Kraave lugedes sai peagi selgeks, et olen õigel teel. Üsna pea hakkasid põrdakärbsed kiusama. Neid oli hulgi. Jube. Ma pole sellist hulka põdrakärbseid varem kogenud. See oli üks põhjus, miks ma sellistes kohtades suvel ei käi. Ja teine põhjus, miks ma sellistes kohtades üksi pole tahtnud käia, saabus ka varsti.

Olin oma tee aluseks võtnud kraavid, mis ei saanud kuidagi alt vedada. Aga kasti otsides pidin natuke kraavist eemalduma ja ühel hetkel olid kõik orientiirid kadunud ja ma olin eksinud. Kõigepealt sai telefonile akupank taha. Hea seegi, et olin ette valmistunud. Siis käis flashback autosse suhteliselt nähtavale kohale jäänud koordinaatidega - hea seegi, osatakse ehk kusagilt kandist otsida. Kõige nende vahepeal vehkisin kärbseid ära ajada ja nokkisin neid endalt ühe käega, teisega püüdsin telefonist aru saada, kus ma olen. Kus see päike praegu peaks olemagi? Täitsa valel pool on ju. Jube palju kola oli ka kaasas, kilekotike karbiga hooldamise tarbeks ja veepudel, lisaks veel käimiskepp, et kui peaks märg ala olema, saab pinda testida (kõik kraavid olid täiesti kuivad). Sidusin siis kilekoti karbi ja veega käekoti külge, sest oli vaba kätt vaja vehkimiseks ja nokkimiseks. Hakkasin siis minema enda arvates selle viimase kraavi poole, peas kõlamast mantra, et ma ta leiaksin. Ja mõte, et kui ta leian, siis otse padavai mööda seda koju ja vahet pole see sünnipäev. Ja kaav tuligi. Hakkasin siis seda mööda minema (millegi pärast mitte auto poole) ja isegi tuttav tundus. Ja vahepeal kukkus pudel maha.. ahah. Korjasin üles ja edasi. Kuni jõudsin pöördekohani. See ju hoopis teine kraav! Aga kui ma siin juba olen, siis proovin ikka veel! Küll need tujud on muutlikud :D

Niipalju siis otse koju jooksmisest. Usaldasin nüüd telefoni gepsu rohkem ja liikusin taas täpikese poole. Mingil hetkel avastan, et .. karpi ei ole. Kaotasin seal kusagil kui pudel kukkus ka karbi ja ei pannud seda tähele. Oli kahju, et loodust niimoodi risustasin, sest ma ei mäletanud üldse, kus ma ta kaotasin ja olin kindel, et sinna ta jääb. Varsti jõudsingi kohta kust kraavist eemaldusin, jättes uusi maamärke meelde iga kord kui eelmine kusagile taha kadus - seekord olin väga metoodiline. Ja kolmanda puu pärast märkasingi kasti! Aga mis.. äh?? Kuidas ma selle lahti saan. Mis mõttes?? Ma tulin siia ja nüüd selline lugu siis. Lähengi ära ja ütlen, et ei saanud lahti? Kuidas see võimalik on, keegi ei kirjutanud mingist jamast sellega. Ja kogu selle aja siis jätkuvalt korjasin põrdakärbseid, kes jätkuvalt minule maandusid ja mõte kuidagi ei liikunud. Olin juba valmis tegema enda jaoks midagi erakordset, vaatama, kas mõni varemleidnutest on online ja vihjet nuruma. Õnneks ei pidanud, sest kirjeldust uuesti lugedes jõudis õige info õigesse kohta ja klikk käis ära. No muidugi, eile olin just mõelnud, et miks see seal on.

Kasti sisu on tõesti väga halvas seisus ja kuna ma karbi ära kaotasin, siis ei olnud mul seal miskit parandamiseks teha. Ja ausalt öeldes koos karbiga ka poleks olnud muud kui minigripis logiraamat sinna pista, sest muu kraam oli kõik niiske ja kole ning sellise rünnaku all olles ma ei oleks suutnud seal mingit kraamimist teha.

Iseenesest oli see julgustav logi täiesti tõene ja valitud suunast lähenedes ei olnud midagi hullu. Aga ise õnnestus mul see keerulisemaks teha.. ja muidugi need putukad!!

Hooldusvajadus kehtib väga tungivalt.

P.S. Peale leidu tagasi minnes leidsin enda karbi üles.

Tänud!

6 juuni 2017 leidis Karl [zdrk]

Olin seda aaret raskusastmete tõttu põdenud. Esimese punkti leidsin kevadel üles aga lõppu kohe üldse ei viitsinud minna. Kodus natukene kaarti uurides ei paistnud aga midagi hullu. Tegelikkus oli aga isegi veel lihtsam. Sõitsin autoga välja valitud metsatukka kust leidsin eest veel ka ühe korraliku metsasihi. Oleks saanud isegi madalapõhjalisega edasi sõita aga pole midagi vastu enda lemmik tüüpi metsas jalutamise vastu. Lisaks oli hea, et suve algus, sest mustika hooajal oleks võtnud jalutuskäik minimaalselt 3 korda kauem aega. Kohapeal jäi väga suur aare koheselt silma. Aarde leidmise kõrvalplaaniks oli ka seda hooldada. Avades jäid silma tutikad minigripid ja kirstu sisu oli hoopis teistsugune kui olin arvanud. Seetõttu ei saanud ma mitte mingit kasu aarde tervise parandamisse anda oma kaasa võetud asjadega. Logiraamatus olin see kuu juba kolmas logi. Aitäh siia ilusasse metsa kutsumast!

4 juuni 2017 leidis Karin ja Janar [matkymbereesti]

Timix day kaks, aare üks, mitte Timixi aare. See oli selline mõnus jalutuskäik, tuletas mulle meelde oma matka, kus vasakul käel lookleb piirikraav, mis on ääreni vett vahel täis. Algul oli tee mõnusalt võsast puhastaud nagu Läti poolel ja siis ühel hetkel tuli murda läbi võsa nagu Eesti poolel. Mulle maastik sobis, kuna matkal on vahel ikka mitu korda hullemaid kohti, pealegi ei olnud siin vaja 20 kg seljas tassida. Kaaslane liikus ka "hõljudes" omal jalal, ühel korral hõljus end mutta kinni, kust ma siis ta ja tema kaotatud kummiku mudast välja sikutasin, hiljem proovisin sellest mudasemast alast eemale hoida. Väga hea oli päikese järgi liikuda, suutsin peaaegu veatult kohale jõuda. Muidugi aare oli tõesti suurejooneline, kuigi kahjuks teeb loodus oma töö, aga äge ikkagi. Tagasi tulles käis kraavis sulps ja Karinile jäi sima kopra pea, nüüd meenus mulle ka, et minnes oli minu enda silma all käinud samasugune sulps ja siis ma ei saanud aru mida ma seal nägin. Tänud aarde eest.

4 juuni 2017 leidis Karin ja Janar [karinten]

Meie Timixi nädalavahetus ei jäänud vaid Timixi aaretele. Tuli üks pikem matk ikka ette võtta. Nullist leidsime vajalikud koordinaadid ruttu. Kott selga, kummikud jalga ja minek. Janar oli jälle teejuhiks. Kohe oli näha, et ta oli omas elemendis - vilistas ja laulis. Kuulsin vist kõikvõimalikud lorilaulud ära. Mina proovisin lihtsalt kuidagi järgi jõuda. Eks pidi Janar ka mitu korda mind järgi ootama. Toredas olid need küsimused, kus ta soovis minu arvamust võimalike marsruutide kohta. Minult?! Mis mina ka sellest tean. Jätsin sellised otsused ikka targemale. See aare pani mind suhteliselt ruttu tundma nagu mingi linnapreili oleks metsa ära eksinud. Aga proovige ise sellest 8km matkast vähemalt 3/4 liikuda nii, et põlv tõuseb sama kõrgele kui puus. Sammal oli nii pehme, et selleks, et mu jalg järgmisel sammul maapinnale ulatuks, tuligi jalg just nii kõrgele tõsta. Korra sai tunda ka jõulutunnet, end läbi kuuseheki surudes. Mõned kraavid ületada, mudaväljad. Mingil hetkel sain ma aru, et ma hakkan üle kuumenema, et keset metsa tuli lausa riietevahetus ette võtta. Ma peaaegu olekski sinna metsa jäänud. Ühte mudavälja ületades soovitas Janar ikka rohelise peale astuda. Aga just seda ma tegingi. Järsku olin mõlema jalaga mudas nii kinni, et vesiliiv on vist ka toredam. Janar soovitas siis kõvasti tõmmata. Aga kui üht jalga tõmbama hakkasin, vajus teine rohkem sisse. Lõpuks oli kummiku äärest vaid paar sentimeetrit puudu. Kutsusin siis ikka kaaslase appi. Lõpuks ei jäänud muud üle kui jalg kummikust välja tõmmata. Janar päästis siis ka mu kummiku. Ning siis ka minu teise jala - minu kangelane. Nüüd oli ees veel pikk matk. Ma olin tolleks hetkeks juba otsi andmas aga Janarile seda välja ju näidata ei saanud. Ma olen ikka tugev Eesti naine. Proovin ikka veel head muljet jätta. Lõpuks leidis Janar arvatavasti Helduri jäljed, tema oli tulnud teist teed. Sellele rajale jõudes teatas Janar, et 2-3 km veel. Küll need kilomeetrid läksid kiiresti, sest minuti pärast kästi otsima hakata. Selliste aaretega on üks probleem - nii pikk maa läbi käidud, siis tuleb see aare kindlasti ka leida. Õnneks paistis see aare kohe silma. Aardekirst oli küll suhteliselt rõvedaks juba muutunud aga Janar sai siiski logitud. Tagasitee läks kergemini. Kuigi mina ei laulnud ega vilistanud nagu Janar ja kohati oli tunne, et istuks maha ning telliks päästekopteri. Aga ei, ikka olin veel tugev Eesti naine, kes proovib muljet avaldada. Mingil hetkel Janar rõõmustas mind, et oleme jõudnud õige tiigini ja kohe on autoni viiv siht ees. Mingil hetkel tabas Janarit üleväsinud orava käbirünnak. Orav muudkui provotseeris, kuid Janar ei allunud provokatsioonile. Hiljem proovisin Janarile pakkuda suplust, kuid ta oli valmis minu ülekuumenemist jahutama. Õnneks oli ta tubli ja ei lükanud mind siiski kraavi. Kui ma lõpuks autot nägin, sain viimase energialaksu ja jooksin rõõmsalt oma kaarikut kallistama. Väike soovitus - võtke rohkem vett kaasa kui 0,5 liitrit kahe peale. Nii mõnus (kuigi väsitav) matk, lahe konteiner. Tänan peitjat.

3 juuni 2017 leidis Heldur [heldur]

Kirjutada võiks ju pikalt aga kui lühidalt siis läksin kohe nullist aarde juurde ja maastiku raskus ei ole üldse mitte ülehinnatud. Tänan!

1 juuli 2016 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Tiia läks ringrajale kihutama ja nii pidin üksi seda otsima minema. Tee aardeni oli muljetavaldav- sääsed, parmud, kukeseened, mustikad ja murakad. Viimaseid oli ikka väga palju, aga mul ühtegi nõud kaasas polnud. Aardekirst ise oli läbimärg ja sisu hallitas. Vajab tõsist hooldust. Aitäh.

21 mai 2016 leidis Tommid, Reix ja Kristel [satiire]

Ka selle aarde juures olin ma korra varem käinud ja samuti kõvasti lund kühveldanud. Eelmine kord sai siin lausa kaks tundi külmetatud.

Nüüd jalutasime jälle kohale ja Reigole hakkas aare kohe silma. Teistel läks leidmisega natuke kauem. :)

Aarde sisu oli märg ja logiraamat niiske.

Tänud peitjale.

21 mai 2016 leidis Signe, Kristel, Reigo ja [tomm]

Leidsime autole sobiva parkimiskoha u kilomeetri kaugusele ja andsime jalgadele valu. Paar kraavi tuli ka pikema sammuga ületada aga ei midagi rasket. Lõpus läks kiirelt.

21 mai 2016 leidis Kristel, tommid ja [reix]

Siia aarde juurde tulime koos tommidega. Teised kõik olid alguspunktis käinud, kuid mina mitte. Seega saime neid tolmavaid teid ikka omajagu. Autot maha jättes oli lõppu umbes kilomeeter. Ei midagi rasket, kaks väikest kraavikest ja normaalne metsaalune. Lõpus märkasin mina esimesena, siis ka teised. Sisu oli palju niiske või vähe märg :) Panime nimed kirja ja alustasime tagasiteed. Edasi läksime meie Kristeliga sööma ja tommid veel ühe aarde juurde. Et siis mõne aja pärast kohtuda juba Merikese, Alexi ja Kajaliisidega väljavalitud lõkkekohas.

Kui kellegi võimuses, siis palun muuta GC lehe, kust ka mina omale aardeid tõmban, alguskordinaadid! Aare ju juba augustist 2014 teise ülesehitusega.

9 aprill 2016 leidis Priit [armastan]

Mõnus jalutuskäik, tänud.

9 aprill 2016 leidis L@SSIE & Lapsuliblikas, Timix [lapsuliblikas]

Leidsin. Tänud peitjale!

9 aprill 2016 leidis L@SSIE & Lapsuliblikas, Timix [lassie]

Selle aardeni sumpamine olla intensiivne treening. Et terve püsida, peab iga päev sellise marsruudi läbima. Lihtne.

9 aprill 2016 leidis Lassie, Lapsuliblikas ja [timix]

Mis halvasti see uuesti. Täna muidugi nii kaugele ei saanud, kui eelmine kord Priidu maasturiga. Nullis polnud seekord pikka juttu, aare hakkas kohe silma. Eelmine kord tuustisime sellest umbes paari meetri kauguselt, aga kuna lumi oli piisavalt paks, siis poleks meil lootustki olnud leida. Selle aarde kohta võib öelda, et on võetud kõige pärapõrgum pärapõrgu, siis sealt omakorda veel kõige pärapõrgum pärapõrgu ja veel nii viis korda järjest. Aga kast oli aus. Aitäh!

29 detsember 2015 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Kui algus käes, oli vaja minna ka luurele, natuke jalutada ju mõnus. Kohapeal tegin tiiru ümber aarde ära enne kui otsa komistasin. Väga äge teostus, kaval, meile meeldis, tänud!

Siin Geomängus käib koguaeg ilge üksteise ületrumpamine ja kui ise vaimuvaene endal ägedaid logisid pole, siis tuleb neid copy-da, sest edasi järgnes meil Matu Sammalhabe agoonia! Tagasitulles auto juurde ilmnes, et koht meeldis ka autole ja kohe niivõrd, et see edasi ei liikunud. Seisis ühe koha peal kui jonnakas eesel Küprole mägiteel. Lisaks otsustas ta näidata oma oskust, mitte edasi sõita nagu mina ikka teadsin, vaid muti kombel kaevuda maasse. No justkui me seda oleks palunud! Minu tavalise õpetamise ja targutamisega siin kindlasti midagi peale ei oleks olnud hakata, seega panustasin vaid metsamaterjali varumisse. Erinevalt Matust olid mul "arhiivi haldamise kindad" kaasas, ei-ei mitte valged, need on tõesti kontoris, siin olid korralikud nahast, mustad. Matu 1-se ja 2-se katse tegime sõna-sõnalt copy-pastena järgi. Tal see niihästi ju lahti kirjutatud. ...Kokkuvõttes viimase Matu katse tegime pea tunni möödudes, hästi tegime, geotuur võis jätkuda!

Mida siit siis järeldada võib? Mida parem nelivedu on, seda kaugemale tuleb traktori järele minna... Madalapõhjalisega poleks ju niikaugele läinudki proovima! Aga vähemalt nüüd saan ma järgmine kord kädistada, mida mitte tegema ei pea...

Mõned väga head soovitused Matule on veel, aga need on nii väärt soovitused, et need annan talle isiklikult üle.

29 detsember 2015 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Rakskusastmed olid küll pirakad, aga kuna algus jäi tee äärde, siis otsustasime ikka vaadata vähemalt alguse ära. Seal läks lihtsalt ja otsustasime vaadata, et kui hull see lõpp on. Tee läks nii 700 meetri peale, edasi mõnus jalutuskäik. Kohapeal sai mõnda aega otsida enne kui kaaslane aardele otsa komistas. Kuna ilm oli külm, siis rakendasin kättesaamiseks vihjet. Väga kena asi valmis tehtud. Kui autot ringi hakkasin keerama, siis sattusid esirattad roopasse ja auto ei liikunud enam edasi ega tagasi. Tubli tunnike vist sai temaga kembeldud enne kui liikuma saime. Aitäh peitjale.

22 august 2015 leidis Raivo [raivo]

Jalgrattaga Kehrast Aegviitu. Kuna alguspunktis käisin talvel sain teekonna planeerida mugavast suunast. Algul jalgrattaga mööda metsateid, kui mahakukkunud puud hakkasid sõitu segama jäi ratas maha ja jätkasin jalgsi. Olin planeerinud teekonna mööda sihte ja kraaviääri aga et mets oli kuiv ja ilus tundus targem otse minna. Kasti otsisin umbes pool tundi. Varasemad loetud logid olid siin abiks. Minu nullist oli see 12 sammu eemal ja hästi maskeeritud, väike looduse ebakõla reetis. Kast seest jätkuvalt märg ja hallitab, logileht kotis heas korras.

27 juuni 2015 leidis Lembit [polekala]

Oi see aare on ikka aastaid olnud nende aarete hulgas, mida pole peale logide lugemist kuidagi otsima kutsunud. Nüüd aga otsustasin, et heidan talle pilgu peale, kuna nüüd ka uus esiots aardele meisterdatud. Alguses läks väga kiiresti ning vajaliku info sain kätte. Seejärel kulgesin GPS-i abil autoga nii ligidale kui võimalik - sain u kilomeetri peale. Sealt suundusin mööda üht metsarada aarde poole ja sain u 400 meetrini. Sealt siis sibasin aardeni. Maastik oli igati mõistlik ja ka madalaveolised krantsid said muretult sabas sörgitud. Kohapeal ootasin suuremat ajakulu, kuid õnn oli minu poolt ning vähem kui minutiga õnnestus geokepiga õiget objekti tabada. Ei suutnud oma õnne uskuda :). Täitsa vahva konteiner, tänud peitjale! A jah - minu GPS küll vingerdas metsa all, kuid peale rahunemist näitas aarde juurest u 6 meetrit nullini - arvestades, et see oli metsa vahel, tuleb GPS-i täpsusega igati rahule jääda.

1 jaanuar 2015 leidis Anna, Piret, Mart & [kallo]

Olime kuidagi täiesti teistel asjaoludel sättinud end tänasel aasta esimesel päeval siia Mustjõe kanti. Nii ei pidanud me ka paljuks ühte multit aasta alguse puhul ära võtta. Algus kulges hästi, ent siis nullist minema hakates õigepea loobusime, et ei, siit küll ei lähe mitte. Otsustasime asjale teisest küljest läheneda. Tunduski parema plaanina, kuna jõudsime oluliselt lähemale ning jalgsimatkaks jäi veel väiksem lõik ette võtta. Maastik on nagu on: pehme, lumine, lörtsine (logikirjutamise ajal lund enam vist ei ole). Ega see kulgemine seal just puhkusetripp ei olnud, aga kui tuldud, siis tagasi ka ei keera ju. Loomulikult hakkas hämarduma ning loomulikult ei olnud asjaolud meie jaoks soodsad. Et mitte tühjade pihkudega lahkuda siis otsustamise õlekõrt kasutada. Publikuabile ei saanud loota, kuna publikut lihtsalt ei olnud, mõned põdrajäljed muidugi leidusid. Ka 50:50 ei oleks aidanud, kuna variante, mille vahel valida polnud meil võtta. Jäi siis üle helistamine sõbrale. Sõber muidugi teisel pool toru pidas meid kergeltöelda ullikesteks, kes lähevad sellisel ajal sellisesse kohta sellist asja otsima. Aga oma teadaolevad juhtnöörid ta andis ning võtsime kasutusele uue otsimistaktika ning voilà, ca 10 min hiljem Anna hellade käte all aare välja tuligi. Tundus endalegi uskumatu, aga jah, uus taktika töötas suurepäraselt + paar kindlat tähelepanekut, mida oskasime nüüd jälgida.

Kui päris aus olla, siis oli ikka päris hea tunne aastat sellise leiuga alustada :)

Ning ei tasu vist mainida kui hästi maitsesid vorstid, mida autode juurde laekudes nautida saime. Täname aarde eest!

1 jaanuar 2015 leidis Piret, Mart, Anna, Kallo [sylli]

Oleks kodutöö ära teinud, poleks aaret otsima läinud. Aga nüüd on seal käidud! :) Nulli leidsime veel valges. Kui aga lõpu poole matkama hakkasime, siis pimenes juba. Üsna paks kiht vesist lund kattis maapinda, mis sisaldas enda sees ja peitis enda all veel suuremal hulgal jäätumata vedelikke. Ka taevast hakkas midagi sarnast alla tulema. Kohapeal selgus, et me ei leia küll mitte midagi. Abikõne sai tehtud ühele varem leidnule, kes kõva häälega kõigepealt naeris, et kes siis 1.jaanuaril pimedas ja lumega SEDA aaret otsib!? Aga me ei tahtnud siia enam tagasi tulla ja just siis kohe me selle aardekasti ka leidsime. Anna leidis. Uskumatu! Minu geps näitas lõpukoordinaadist sel hetkel 25m mööda. Autode juurde tagasi jõudes ootasid meid ees kuumad vorstid! Tegelikult oli ju väga äge! Aitäh aarde eest ja Annale ja Kallole seltskonna eest! EVEJ

9 november 2014 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

No on alles kink välja mõeldud. Algul ei saanud aru, et millest see raskusaste nii kõrge on. Lõpus aga lajatas ikka mõnuga. Aga muidu täiesti rahulik jalutuskäik pargis.

5 oktoober 2014 leidis Alex ja [mooritz]

Tänasel õpetajate pidupäeval ( kes ma ise ka suurima rõõmuga olen ;) )ei saanud ometi vaid ühe kitsamast kitsa koha külastamisega piirduda. Vaatasime kaarti nii ja naa ja otsustasime jäägermeistri sünnipäevale tulla. Päike paistis ja linnud siristasid , mis nii viga aardeid otsida. Nullis leidsime edasiseks vajaliku ja siirdusime sinnapoole. Autost väljudes ma ainult ohkasin... oi kui palju seeni siin oli... Alex aga pani metsasaapad jalga ja pistis vardaid kaasa haarates jooksu ( temal oli ju seenenorm juba päevi tagasi täis saanud :P ). Mul polnud jalas olevaid käimasi millegagi asendada, vaatasin oma tosse ja ... punusin järgi, ise silmadega seeni hiilides. Ah olgu olgu, ma neid seeni ei tundnud ja juba vanaema rääkis ,et kui seent ei tunne ,siis on parem ta metsa jätta. No see teadmine tegi olemise veidi kergemaks :) , seeni enam ei vahtinud ja võitlesin vaid põdrakärbestega ,kes ülima ülbusega meid kodustada püüdsid. Ja tossud, ah mis neist... teadjamad olid mulle ammu selgeks teinud ,et märg on vaid emotsioon, seega elu oli lill :D.

Peagi hakkas Alex ilmutama "väsimuse ilminguid", seisis nagu nott paigal ja edasi ei liikunud. Püüdsin küll meelitada, et ainult 20 m veel. Aga ei, tema ütles, et ta rohkem ei tule :P. Vaatasin mõistmatuna veidi ringi , ainult 20 m ju veel... ja siis mõistsin tema väsimuse põhjust :D , ta oli aarde juba avastanud ja seisis oma navi nullis. Kummalisel kombel minu gps tahtis mulle veel märga tallateraapiat pakkuda . Võtsin oma hää veekindla pastaka ja logisin me nimed märga logiraamatusse. Samas tekitas kahtlust logiraamatut samas olekus siia edasi jätta, külmad ju tuleku. Tänu GP lehel olevale numbrile võtsime omanikuga ühendust ja leppisime kokku, et aardesse jääb asenduseks logileht ja märg logiraamat tuleb koos meiega kuivama. Hetkel kuivavadki logiraamat ja minu märgunud tossud radika ligidal sõbralikult koos.

Mulle see aare meeldis, hea lihtne asi ja mõnus jalutuskäik päikeselisel päeval! Järgmistele aga soovitaks siiski kummikud ühes hoida, ilmad muutuvad ju külmemaks ja vesi ka :D! Mina tänan!

PS! tegelikult on siin männiriisikaid ka ;)

PPS! Tervitan siinkohal kõiki õpetajaid-geopeitureid ja minge te kõik omadega metsa :D!

5 oktoober 2014 leidis M ja [alex]

Lahe ja mõnus! Täiesti ilma irooniata kusjuures. Olin seda arhiivist juba ammu vaadanud, jessukest tänanud, et selliste raskustega ei pea jantima, aga kui taastati, kiskus vill kõhul karakulli ja mokk venis kandadeni. Kaks korda olime asja alustamise plaani võtnud, aga küll läks kilomeetreid varem pimedaks, selg muutus valusaks ja üldse...loll on see kes vabandust ei leia. Täna oli siis see päev, hea päev oli! Just õige, selle aarde jaoks. Kribinal nulli, lõpu number masinasse ja lõppu. Lind lõugas, põdrakärbes nokkis, kummik oli kodus ja seent ei tahtnud nähagi! Autoga aarde kõrvale, ammu enda vajalikust tõestanud geokepikesed kaasa ja aarde suunas punuma. Nii täpset nulli oma autonaviga kohtan aruharva, super! Asi nii aardeid otsida:) Gepsu omanikust kaaslane porises küll, et lähme edasi, nullini on 23m veel aga "klassikalise 6 sekundi" pärast vaatas ta mulle mõistmatult otsa, ei ole võimalik!! On ikka küll, aare nagu nipsti käes :P Kuulasin siis ära minu isiku pihta sihitud sõnad, mida korrata ei ole viisakas ja üritasime logida. Veekindel pastakas on tegija, kui logiraamatust tilgub vett, aga nii vastu talve jätta? Levi seal oli, nett kah ja peitjale kõne, et mis sa arvad, kui toome sulle logiraamatu kuivatamiseks ja jätame ajutise? Läbiröökimised õnnestusid ja hetkel seal kuiv logileht, raamat ootab omanikule toimetust ning kuivab omasoodu Sauel. Igatahes mulle asi meeldis ja asi vastas raskustele, kuid veidi tuleb mõelda ja vaadelda...enne, kui sukelduda. Ja ärge unustage, et aare on 5 a tagasi peidetud(kombed, kohad) Aitäh, mõnus värk oli! Linnakinga ja matkasaabastega leitav, ise soovitaks samuti kummikuid siiski :D Jalad jäävad kuivemaks vast. Logiraamatut sirvides olen mina taas see vähemus, kellele aarde lõpp ka meeldis...nu ja tont sellega...erinevus rikastab! Vihjed ja koordinaadid täpsed, matk mõnus, kärbes nosib ja varvas lirtsub...elu nagu lill!

V:logiraamat J:logileht

20 september 2014 leidis Kalle ja Fred [simkalle]

Seekord olime targemad ja ei võtnud kõiki vihjeid sõna-sõnalt sealhulgas ka lähenemisviise ja eelnevaid logisid.Mis omakorda aitas meid küll aarde juurde aga selle leidmiseks kulus tänu sellele oma kaks tundi,kuna otsisime nulli ümbert ja kaugemalt ,kohti jagus.Olime valmis juba loobuma kui avastasin väikese ebakõla looduses.Selle mittemillegile vihjava ebakõla lähedal see oligi suur ja niiske.Aare vajaks hoolitsust ja kuivatamist. EVEJ

14 september 2014 leidis Hannes, Triinu, Mammu, Liisi [hpalang1]

Uhhhhhhhhh. Alguses probleeme eriti polnudkui, kui välja arvata see, et Triinu hinnangul tema sel aasta nii palju pohli polegi näinud, ja korjas nad kõik ära. Täitsa mõnisada grammi tuli :) Siis vaatasin neid numbreid, kohta, kuhu need numbrid näitasid, lugesin logisid ja tahtsin teada, kas ikka on mõtet sinna minna. Lõpuks kogusin siiski nad kokku, nii motivatsiooni kui naised metsast ja läksime. Teises otsas lasin naiskonna uuesti metsa laiali ja kimasin ise lõppu. Pärast selgus, et seeni tuli omajagu, hoolimata konkureeriva firma saboteerimisest ja muudest segavatest asjaoludest. Minul lõpus ni lihtsalt ei läinud. Teel pold isegi väga viga, aga kummik on sõber sellegipoolest. Null kepsles ringi, aga 4.5se peiduka puhul on täpne null ju oluline. Piinasin isegi eelmist leidjat, aga tema käis seal ju 5 aastat tagasi ega teadnud sugugi, kus see vidin praegu peidus on. Aga nii pool tundi hiljem arvas õnn heaks naeratada ja kast andis ennast kätte. A see, mis sealt seest välja tuli, ei meeldind raasugi - kast seenetab, asjad on niisked ja liguraamat on logimärg - lehed kokku kleepunud ja paber nätske. Õige - midagi suurepärast ei näinud, aga täpp on roheline ja skoor ühe võrra suurem. Eks a sihuke skoorimisevärk olegi ju. Ja asjaosalistele palju õnne ka!

http://www.youtube.com/watch?v=7_wzQfGraF8

1 november 2009 leidis Rita, Lauri & Hanno [hanno5000]
Seekord oli ainult kohale sõitmise-kõndimise vaev, pooliku maskeeringuga aardekarpi polnudki enam vaja tundide kaupa otsida, huhhh... Tagasi minnes sain aru küll miks Lauri tahab ikka päikese poole hoida, aga kompass minu peas rääkis siiski natuke teist keelt :)) Auto juurde jõudes avaldasin lootust, et ehk varsti peidab keegi veel siia kanti midagi, Kõrvemaa juba aastaid mul lemmikpaik ja see oli kahjuks viimane aare, mis mul sealt leida oli. Ja lõpetuseks peab vist nüüd peitjat ikka ka tänama, mis sest, et logiraamatut lugedes oli pea kõikides kirjetes läbiv üks ja sarnane lause :).

1 november 2009 leidis Hanno, Rita, Lauri [algaja]
Täna oli see päev kus see ennastunustav masohhismihoog kätte jõudis. Uurisin eelmistelt leidjatelt asukoha kohta infot ja nagu alati sain ma valesti aru. Kohapeal tuli meelde, mis kõik eelmine kord sai üle ja läbi elatud. Pisike eine, kuna polnud teada kui kaua seekord läheb ja siis astusime minema. Kohapeal üritasin lisavihje abil aaret otsima hakata aga ei õnnestunud, kuna aare oli lihtsalt nähtav. Ja alles siis sain ma aru, et ma sain eelmiste leidjate jutust valesti aru. Logi kirja ja siis hakkasime meenutama, et mis eelmine kord valesti läks. Ei saanudki aru, ju siis oli asukoht ise selline, et nii pidigi minema. Mälu järgi olin ma eelmine kord vist isegi vähem kui poole meetri kaugusel maapinda perforeerinud. Tagasi läksime otse ja ma proovisin ilma GPSita orienteeruda. Kui Hannot poleks siis ma vist orienteeruks seal siiani. Igatahes sai tal minu uitamisest üsna ruttu kõrini ja lõpuks läksin tema järgi. Kokku läks autost autoni umbes tund aega. Eelmise korraga võrreldes oli see vaid silmapilk. Ja kuigi mõned väidavad, et aare oli täpselt nullis siis minu aparaat sügas tuimalt 16 meetrit eksimust ekraanile. EVEJ

19 september 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Täna oligi kuivem ilm ja jätkasime juba lõpp-punktiga. Selle asukohas ei leidnud küll midagi meeldivat ega silmatorkavat - isegi seeni või marju ei olnud, vesi lirtsus jalge all. Peidiku maskeering oli väga põhjalik, iseasi kas sellises kohas vajalik. Leidmiseks proovisime kahtlaseid kohti ja mittekahtlaseid, konsulteerisime Telc'i ja Marx303-ga, mille tulemusena tekkis veel suurem segadus asukoha suhtes. Jätsime kõik muud vihjed peale null-koordinaadi kõrvale ja alustasime põhjalikku läbiotsimist ümber nulli nii maa alt kui ka maa pealt. Kasutades erinevaid abivahendeid õnnestus veidi aja pärast tabada ka aarde konteiner täiesti mittemidagi ütlevast kohast - selliseid oil seal metsas hektarite viisi sadades. V: pastakas, J: klaashelmes, võtmehoidja, nööbid (2+2).

26 juuni 2009 leidis Ove [ove]
Alguses lähenesin autoga loomulikult valelt poolt raudteed ja pidin tegema suure ringi, et pääseda õigele poole. Sealt edasi läbisin vahepunktid, mis olid omapäraselt vormistatud. Lõppaarde asukoht seevastu valmistas aga pettumuse. V:võtmehoidja, J:golfi abivahend.

8 juuni 2009 leidis Mari ja Siim [marx303]
Esialgne plaan neljapäeval edasi asjatada jäi täitmata, sest siis kallas nagu oavarrest. Täna oli ilm ilus ja aare sai leitud. Kõige keerulisem oli esimesest punnist õigesti minema saada, sest esimene mõte oli kellegi aedade ülevaatus. Ka mulle jäi segaseks lõppaarde asukoht, aga tont temaga. Katse-eksitus meetodil sai õige koht leitud ja logitud. Ilma vihjeid vaatamata ärge aaret küll otsime minge. Nägime Siimuga ~50 meetri kauguselt emapõtra 2 vasikaga. Kohtumine lõppes mõlemale poolele õnnelikult - põdrad jooksid meid nähes minema. Aardest sai võetud auto ja pandud karabiin ja pesupulgad.

4 aprill 2009 leidis Miki, Blond, Reilika & Paavo [miki]
Alguses kammisime läbi lihtsad teooriad, siis keeras järjest rohkem kosmosesse ära. Lõpuks hakkas see "välistamine", et käime selle koha ära, siis on kindel, et see pole. Vähe oli puudu, et oleks tõesti korstna otsas ära käinud. Külarahvas oli ilmselgelt häiritud meie seltskonna luusimisest jaamas. Kõigepealt saime peatäie sõimu suht selle eest, et julgesime võõra kapsamaa suunas vaadata. Siis hakkas külarahvas ükshaaval meid nurga taga piilumas käima, julgemad julgesid isegi lähemale tulla. See tegi terveks päevaks hea tuju. Igatahes hakkasid teooriad järjest enam kosmosesse keerama, kuni üks neist ka tõeks osutus. ja nii edasi ja edasi. Lõpp oli lihtne: kui kõik loogilised kohad olid läbi otsitud (tunnikene läks või natuke enam), siis tuli ebaloogilisest kohast välja. Konteiner lahe, 5+ peitjale.

4 aprill 2009 leidis Blond, Miki, Reilika & Paavo [speedy]
Kõik vihjed õiges järjekorras ja peavad paika. Küll ei taibanud me esimest päris omapäi kasutada. Lisavihje järgmistele: ärge nullis korstna juurde trügige, võite ka kohaliku kibestunud vanaeide käest pragada saada. Edasi läks kuni viimase punktini meeldivalt lepaselt. Lõpus aga ei meeldinud meile peidik mitte üks põrm. Peidikut arvestamata on aare täitsa ponks, kuigi pigem mõistatusaare. Loodan, et peitja peidab lõppaarde metsaalust säästvalt kõrgemale, et see ka lumega leitav oleks. EVEJ, isegi pihuarvutit Compaq ei võtnud.

17 märts 2009 leidis Jäägermeister [jagermeister]
Kohe ei saanud, kohe oli pohmakas. Vihjeid ei vajanud, lumi oli. Sõbrad teadsid, et kui lihtne oleks, läheks autoga. Kui juba maastikul liikda, siis käisin nii magnetilisel kui ka tegelikul asimuudil. Üks oli õige. Parim kink Treeninguks enne Scoutsrännakut ja Valget Laeva. Suured tänud! Väga lahe kink!

16 märts 2009 leidis Airi ja Telc [telc]
Vihjete abita õnnestus leida esimene ja viimane punkt. Lõpus võitles Airi autot ründavate metssigade ja jõehobudega sel ajal kui ma logisin. Jäägermeistrit kahjuks aardes polnud :(