Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ainus seadusekuulekas viis aardeni jõudmiseks on jalgsi, varuge matkaks vähemalt paar tundi. Mootorsõidukid palun jätke parklasse. Sobivaim asub Käsmus koordinaatidel N 59 36 37 E 25 54 59.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (2), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1RWMA
Logiteadete statistika: 143 (96,0%) 6 9 4 3 1 0 Kokku: 166
Üks militaarobjekt Eestimaal vähem. Aare kadus koos temaga.
Suht puhas vuuk. Hoonete ja torni asemel nüüd lage plats. Aardekarp ilmselt meetrite sügavusel kuskil "seal all".
Lammutustööd neeme tipus. Merepoolse ehitisega on 1:0 tehtud.
Tulime ratastega, käisime Kuusikrannas ujumas, sõime mõnuga metsmaasikaid ja nuputasime, kuidas aardeni jõuda. Õnneks oli abivahend kaasas ;) Meie jaoks tundus raskusaste rohkem kui 3, seda enam oli rõõm, et hakkama saime. Taas üks poolsaare tipp vallutatud, täname peitmast!
Ilusa ilmaga oli siin ikka täis lust ringi tatsata. Uurisin tõsiselt neid hooneid. Kurioosne oli, et kui koju tagasi jõudsin, siis alles lõikas kohale, et pekki, mingi 16 aastat tagasi tudengina sai siin uusaastaööl oldud, samas tellistest piirivalvehoones ja lõket tehtud öö läbi. Siis ei jaganud üldse, kus mis on ja Eestis omal käel käinud väga vähe. Et ei sidunud kuidagi ära. Aga sama koht, ikkagi veel heas korras. Selliseid piirivalvehooneid võiks rohkem ära kasutada. Nt. äraviidud metalltrepi asemel puittrepp sisse, et saaks turistid siin vaadet nautida. Omal vastutusel jne., kuid ikkagi. Sest hullult äge kompleks jälle, miks siis lasta niisama laguneda.
Aarde eest aitäh. Meeldiv teostus.
Nii kaugel Käsmus pole kunagi käinud. Seekord viga parandatud. Tänud aarde eest.
Käsmus on saanud juba paar korda varemgi käidud, aga kuna ring on päris pikk ja jalad laisad, siis polegi siia tippu varem jõudnud. Nüüd laenasin poja käest sõiduriista ja tegin kiire sutsaka. Aarde sain kenasti kätte ja natuke uudistasin seda neeme tippu ka. Tänan.
Lahe koht, mu meelest sajaga väärt seda, et geopeituritele siia üks karp jalutamismotivaatoriks panna :). Aga esimene pakkumine, kus aare võiks olla, meil täkkesse ei läinudki, tuli siis ikka teisel pool ka ära käia ;).
Kodus hakkasin uurima, et mis siin 30 aastat tagasi ikkagi oli, nii kaugele jõudsin, et taolist ehitiskompleksi nimetatakse militaarringkondades tehnilise vaatluse postiks (st siin kasutati „statsionaarseid radareid + prožektorit + visuaalvahendeid“ (ma tegelikult ei tea, mis see viimane tähendab, tavalisi binokleid? Keegi teadjam võiks järjele aidata ;)) ning lisaks googeldsin välja ühe nii põneva 1828 aasta salakaubaloo :). „Novembris 1828 leidsid randrüütlid Käsmu Palganeemelt kolm paati soome salakaubasoolaga. See sool viidi Kunda tolliametisse. Seda salakaubavedu arutati Viru-Järva meeskohtus 12. veebruarist 17. detsembrini 1829. Üle kuulati ka Vergi ja Jorika talupoegi. Selgus, et Vergi küla mehed Vanapere Juhan, Jaagu Madis ja kunagise randrüütli poeg Otto Strandell randusid novembriööl kange tormiga Palganeemes. Nad toonud Sepa Mardile viina, jootnud ta täis ja peitnud siis soola tema aita. Kuigi salgasid nii käsmukad kui vergilased, selgus lõpuks, et Marti ei ole täis joodetud, vaid ta on ise aidanud Vergi mehi soolakotte vankrilt maha tõsta. Ühtekokku määrati vergilastele trahviks tasuda teenistuseta rannatalupoegade jaoks ulmeline summa 696 rubla ja 37 kopika väärtuses“. Aitäh peitjatele aarde eest ja ajalukku kaevuma panemast, minul oli põnev :).
Kuna ise olen pigem lühikest kasvu, siis kuulub mu tavalisse lisavarustusse mõni pikem sõber, kes tuleb aint õigesse kohta upitama suunata ;) Aitäh!
See oli tänase pika matkapäeva viimane aare. Plaanis oli küll päripäeva Käsmu poole tagasi minnes veel mõni noppida, aga äkiline vigastus tabas kõige endukamat kaardilugejat. Ehkki kamba peale ühtegi esmaabikomplekti kamba peale kaasas ei olnud, vedasid koerakakakotti pandud lumi, puff, laste jalgratas ja juhuslikult metsast välja hüpanud sõbrad nikastatu metsast välja. Kahjuks pikemaks ajaks nüüd viimane aare, aga kui taastusravi lõppenud, asume uutele vallutustele!
Sügisel 2019 sai see aare kord juba leitud, aga ununes siin logida. Hiljem enam ei suutnud täpset päeva meenutada. Lootsime täna kohapealsest logiraamatust järele vaadata, kuid selgus, et aardekarbis on juba uus raamat. Panime nimed taas kirja. Aare täitsa olemas ja tipp-topp korras. Tänud :)
Täpselt aasta tagasi astusime 25.12 jõulumatkal ka siit läbi, kuid karp jäi leidmata. Selgus, et tookord oligi kadunud. Täna tundus paslik Palganeem uuesti rajale põimida. Kohapeale jõudes olin juba lootusrikas, kuid esimese hooga ei jäänud miskit silma. Seejärel proovisin veidi teisest kohast, märkasin justkui sobivat ja fotografeerisin, et aru saada kas on õige asi. Nooo... Ütleks et jah, justkui oleks olnud - oli täitsa tavasuurus ja miski silt ka peal, kuid kätte mitte mingi valemiga ei saanud.
Lõpuks tuli isegi täitsa mugust paps olukorda kaema, laiutas samuti käsi ja pakkus vägagi geopeiturliku lahenduse, et siia oleks mõistlik teleskoopõngega platsi lennata :D Ei teagi, kas märkasime vale karpi või on tõesti keegi pahatahtlik olnud, kuid paistab et ka järgmise aasta jõulumatkal on siia tippu asja :)
Kui ma 3.5 km tagasi autost väljusin, ei teadnud ma veel isegi, et plaanin jalgsi poolsaarel päris pika tiiru peale teha, aga siin ma juba olen. Veepudeli oleks võinud ainult kaasa haarata. Ilmselgelt jäi mul kodutöö tegemata ja lootsin siia autoga ligi saada, sellise võimaluse puudumine selgus alles kohapeal. Oleks seda ette teadnud, oleks vähemalt rattagi kaasa võtnud. Kohapeal oli küll silt ehmatav, aga ei lasnud ennast sellest häirida ja toimetasin ettevaatlikult ennast kiirelt logimiseni.
Tänud.
Leitud peale natukest aega otsimist ning avatud silmadega ringi vaatamist. Tänud!
Jalgsi liikumiseks tundus vahemaa pikk ja kui autoga ei lubata, siis jalgratas on just õige lahendus. Veeresime kohale ja hakkasime kahtlusalust objekti uudistama. Üsna kiirelt sai ka potentsiaalne peidukoht avastatud ja pisukese osavustrikiga oligi aardekarp käes. Kleepisime karbile ka paar geopeitusele viitavat klepsu ja panime samasse kohta tagasi. Väike soov oli ka Kahe Munga aarde juurde minna, aga seekord aega nappis ja see aare jäi meie Käsmu seeria viimaseks leiuks. Oli väga tore matk nii jalgsi kui rattaga ja päikseline suvepäev Käsmus jääb meelde pikaks ajaks. Täname!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aitäh taastajale!
Jalutuskäik siia oli äärmiselt mõnus ja olin liigselt aega viitnud pildistamise ja niisama vahtimisega, seega tuli viimast päevavalgust kiiresti ära kasutada, lõpetada vale objekti poleerimine ja asi ära vormistada. Karp kena ja korras.
Olin juba väntamisest päris väsinud, siin tegime väikese pausi.
Loogiline jätk eelnevale aardele, kui siin radadel juba rännata. Täname!
Oli see alles seiklus, et siia jõuda. Aga tehtud ta sai, elus esimest korda ja ilmselt ka viimast korda, kui just keegi siia mõnda aaret juurde ei peida :D Aga väga ilus koht ja sai niisama seal ringi tatsatud ja mõtisklesin kui laheda 5.0 aarde siia panna saaks :D Suured tänud :)
Endise piirivalverajooni olustik on selgelt tuntav ning päris äge on niisama tuiata hoonetes, kuhu veel 35 aastat tagasi inimesed minna ei tahtnud. Hea nägemine ja nutikas mõistus on soovituslik kaasa võtta.
Jalutuskäik oli pikk, aga koht oli ilus. Algul otsisime maast, kui aga see edu ei toonud, siis lugesin logisid ja hakkasime mujalt otsima. Väga hästi peidetud, meeldis.
Kuna eile oli väga lihtne päev, siis tänase kena ilmaga otsustasime pisut pikema jalutuskäigu ette võtta. Käsmu tundus mõistlik võimalus kergema jalanõuga kuiva teekonnaga rajaks. Nädala sees hetkel veel ka mõnusalt rahulik ja vaikne. Kohale kõndisime rattarada mööda kivikülvide vahelt ning tagasi mere äärest. Kokku tuli 10km ring. Kohapeal aarde leidmine käis kiirelt, kuid kätte saamisega läks ikka aega. Koht igati äge ja ka korduvat külastamist väärt. Tänan.
Jätkasime mööda varakevadist õhtust jalutuskäiku mööda randa. Vaatlesime luiki, libisesime mööda viimaseid jäätunud rajalõike, turnisime ka meres kivide otsas ja uudistasime vee poolt jäälahmakate alla uuristatud koopaid. Kuna olime lahesopis varjul, valitses ka pea täielik tuulevaikus, kuigi tegelikult oli tormine õhtu.
Neemetippu jõudes huvitasid Mihklit rohkem tornid, ma tuiasin ringi, lootes aarde juurde minemiseks sobivat teed leida, aga seni oli Rudolf juba karbi juures kohal.
Kuna energiat ja päevavalgust oli ikka veel natuke üle, võtsime edasi suuna lõuna poole. Aitäh!
Veetsime väga toreda laupäeva looduses.Läksime mööda mereäärt ning tagasi jalutasime metsateedel.Õnnestus isegi kukuseeni leida.Aitäh!
Väga mõnus koht, oma pool tunnikest tutvusin seal erinevate vaatamisväärsustega. Tänud juhatamast!
Prantslanna on juba kahe päevaga niiväga Eestisse ja meie merre armunud, et tal oli soov Käsmu poolsaare 14-kilomeetrine matk ette võtta. Et aga vahetult enne teele asumist külavahel tuttava armsa vanaprouaga kokku saime ja ta meid paari tunni pärast soojale õunakoogile kutsus, jäi kõnniplaanist järgi pool. Ikka koos nautimisega. Selle aardeni oli aga kindel plaan välja jõuda ja nii ka läks. Et geps kohal natuke tembutas, oli meil alul kõhklusi ja kahtlusi, aga üles ta leidsime. Prantslanna sai kõvasti imetleda meie peitmis- ja otsimiskombeid. Suur aitäh peitjale - meil oli super ilmaga super matk! Ja pärast seda kook lausa sulas suus:)
Selle aarde juurde lähenemise ja lahkumisega läks asi nii valesti, kui valesti veel minna saab. Kui olin Sireliranna aarde ära korjanud, mõtlesin, et tulen otsemat teed mööda ehk siis mööda kallasrada. Rada oli väga hea jalutamiseks, aga mitte rattaga liikumiseks. Rattaga kõrvuti ei tahtnud kuidagi ära mahtuda. Pidevalt ratta selga ja tagasi ja nii ma ei tea kui palju kordi. Lõpuks hakkas telefon tühjenema ja ühendasin selle kotis oleva akupangaga. Juhe lookles kotist taskusse. Ühel hetkel jäin puu külge kinni. Ratas seiskus, tundsin kuidas tasakaal hakkab kaduma ja käiski raks. Juhe läks pooleks ja mina olin külili maas Mul olid kingad pedaalide küljes kinni. Nii palju siis telefoni laadimisest. Kuidagi ma kohale jõudsin, aga kui ma oma telefoni avasin oli ka kohe telefonil pilt taskus. Algul olin hakkamist täis, et ühendan katkenud juhtmed, aga ei õnnestunud see kuidagi ilma abivahendita. Las jääb siis järgmiseks korraks. Ära mineku jaoks valisin jälle omast arust parima tee, jälle mere äärt mööda aga oli ka see vale valik. Õnneks sain poolel päris metsateele. Nii see siis läks, eks järgmine kord uuesti.
Tagasiteel küla poole sattusime kahe kitsega vastakuti. Raske on arvata kes vilistas ja hüüdis üksinda paar-kolm minutit ja kes õnnelikult ähkides (ilma jahisaagita õnneks) tagasi saabusid. Päris õnnelikult ei läinud, arst pidi paari nõelapistega Leopoldi "remontima"
Üritan sealt läbi käia, vaatan mis seis on ..... Nii, uus karp, logiraamat jms said õigesse kohta maastik 3.0 peale tagasi. Vana juhendiräbala koos mõnede viimaste logidega tõstsin uude karpi edasi.
Palganeemel oleme aaret juba korra otsinud. Tol korral sai ekslikult leitud libaaare ning omanik kustutas meie leiulogi. Ega ma teagi, kas praegu sai leitud või mitte. Torni jalamil oleva karbijäänuse logilehekesele sai nimed kirja pandud, seal oli neid enne meid veelgi.
Teekond selle aardeni oli väga mõnus ja matkarada vaheldusrikas. Nulli lähedalt leidsime aarde jäänused, aga siia matkaks veel. Aitäh ;)
Torni jalamilt leidsime tellise alt aarde markeeringuga karbi ilma kaaneta. Veidi eemal vedeles räbaldunud mängujuhend. Edit: logiraamatut leida ei õnnestunud.
Järjekordne nõukogude liidu pärand. Ilus koht ning viimase peal koht pisikeseks grilliks ja õlunaadiks. Tänud aarde peitjale :)
Ksenia võttis koera ja Erkki läks rogaini seikluspunkti avastama. Ivar ronis ühe objekti ja Martti teise objekti otsa. Aare leitud, sain logimise au endale. Aitäh kiire leiu eest, nüüd voolikutega merest vett ämbrisse tassime.
Käsmu matkarada viis otse järgmise aarde juurde. Mis siis nüüd? Kuhu peab ronima? Aga natuke turnimist ja nimed said kirja. Tänud peitjale.
Kogemus näitab, et sellistes hoonetes kipuvad aarded peituma sarnastes kohtades. Ka sel korral ei vedanud vaist alt. Ilma aardeta poleks ma siia sattunud, tänud kutse eest! Aare heas seisus.
Neeme tipus oli tuul päris vali mis pani torni ähvardavalt kriiksuma ja kõikuma.Saime logitud.Täname
Leitud mõnusal jalutuskäigul. Tänud!
Jätsime auto Käsmu külla raja algusesse parklasse ning läksime matkaraja pikale ringile umbes-täpselt samal ajal koos bussitäie sakslastega. Tegime kogu 15km ringi ära, aega kulus ca 4,5h. Palganeeme aarde juures märkasin kõigepealt maskeeringut, seejärel otsisime veel valedest kohtadest ja üritasime täpset nulli kätte saada. Selle aja peale jõudsid sakslased kohale. Lasime nad mööda ning seejärel läksin esimest mõtet kontrollima - loomulikult oligi karp seal. Panin nimed kirja ning lahkusime järgmise aarde suunas kuni turistigrupp rannas puhkepausi tegi.
Mul on nii kahju kõigist autojuhtidest, kes mööda neid radu jalutama peavad :) Sõitsin mööda liivasemaid ja vähemliivasemaid teid kohale. Nägin kohe loogilist kohta, maastiku raskusaste lisas veelgi kindlust. Panin logi kirja ja kiirustasin edasi Vana-Jüri poole. Aitäh!
Jalutuskäik Käsmus, kuid laps arvas siiski, et tema ei tahaks täna sinna jalutada (nojah, viimasel paaril nädalal on päris palju pikki matku ette võetud, nii mööda maad kui läbi vee..). Tuli siis üksi minna, et kiiremini läheks, tossud jalga ja jooksuga. Sai päris hea trenni, kaunis vaade taustaks lisaboonus. Aarde leidsin õnneks ruttu. Tänud peitjale!
Otsisin kaua, vahepeal lugesin logisid ning jälle otsisin. Kui karp käes, siis tulid ootamatult mugud, seega tagasi panekuga pidin veidi ootama. Mõnus koht ja tore matk, aitäh!
Need kolm naist ei ole ikka kõige normaalsemad kui kavatsesid 7 lapsega võtta ette selline üübermatk. Teiste naiste kasuks räägib see, et ma ütlesin neile, et tegu on väikse kõnnakuga. Kujunes 11 kilomeetriseks. Nagu tuleb välja, teeb värske õhk lastel kõhu tühjaks. Esimese kilomeetri järel hakati nuruma juba kottidega kaasa võetud piknikukraami. Eks siis sai vahepeal neile midagi hambusse antud. No kui midagi suust sisse läheb, siis ehk ei tule seda jubedat häält välja (kui ikka on kambas 8 naissoost isikut, siis võib lärmi meeletult olla). Edasi tuli siis teatada, et tippu jõudes on järgmine söögipaus. Matk sinna läks isegi suhteliselt sujuvalt, ikka üle puu ja puu alt, otsides kord karusid, siis kartes elevante. Jõudsime kohale ja aarde asukoht jäi mulle kohe silma. Saime logitud kõik need 10 nime, karbisisu ülevaadatud ja mõningad vahetused tehtud. Aga kaugemalt saime kuulda juba ühe pisikese karjumist, kõlas nagu oleks kummitusega kokku sattunud. Oh õudust, sipelgas oli jalal. Seal on neid ikka meeletult ja nende hammustused on tõsiselt valusad. Nagu näha, ei ole lastel just palju mõtlemisvõimet - avastab sipelga jalalt ja lihtsalt seisab ja karjub. Neeme otsas pidasime ka pikniku ja mõni soovis ujuma minna - õnneks seda ei toimunud (tuul oli meeletu). Tagasiteeks valisime teise matka raja. Muidugi väsisid lapsed juba ära. Jõudsime ühele ristmikule - Käsmu 1,3km ja Käsmu 1 km. Mõtlesime siis jalavaeva kokku hoida ja valisime kilomeetrise. Vale valik. Järsku lapsed karjuvad, et autod paistavad - kahjuks valed autod. Mis siis nüüd teha. Suund metsa tagasi ja leidsime ühe väikse raja. Lõpuks jõudsime metsast välja. Aga autosid pole. Õnneks tundsime kandi ära ja võtsime ette matka autoni. Oh seda laste rõõmu kui seekord õiged autod paistsid. Tänan peitjat päeva eest, mille üks 6 aastane Juuli nimetas oma elu parimaks päevaks.
-15 kraadise ja lumetuisuse jalutuskäigu viimane sihtpunkt. Siit edasi algas 6km pikkunentagasi tee geomobiilini ! Leid tuli kiirelt ja peidukas igati loogiline !
Alustasime oma tänase päeva pikimat matka ja geopäeva Käsmus asuvast parklast. Henriko tarbeks sai võtsin jalgratta välja. Sellega sõideti täpselt 2 km ja ülejäänud tee Palganeemele ja tagasi sõideti sõna otseses mõttes minu kukil. Teekond sinna metsavahel oli imeilus ja tuuleta. Tagasitee seevastu samuti ilus ranna ääres kulgev rada aga tuul oli maru kõva. Aarde enda leiuga käis kärmelt. Aitäh.
Enne Kuradisaare vallutusretke tegime "väikese" soojendusmatka :) Kilomeetrid läksid suisa lennates :) Tänud!
Meie Allaniga jalutasime, Henriko sõitis rattaga, Kleone sibas niisama. Kohale saime kõik. Ring ümber maja, siis minu etteaste, logi kirja ja tagasi mööda ilusat mererada. Mingit vaskussi peal ei trampinud. Tänud siia juhatamast!
Kui eelmine kord piirkonnas olin, siis põlgasin selle aarde teekonna pikkuse tõttu ära. Kuna aarded on vähemaks jäänud, siis otsustasin ka selle ära korjata. Jalutuskäik tuli lausa 2,5 tundi, aga selle eest sai selle käigus ka kaks naaberaaret ära logitud. Üllatavalt lahe koht. Aitäh peitjale.
Mõtlesime, et kui siin juba oleme, otsime ka selle aarde üles. Teekond tõotas pikk tulla, aga hea võimalus nüüd see ka ära teha. Aega meil ju oli. Ilmastikuolud ainult pooldasid seda jalutuskäiku ning nii see tehtud sai. Teel olid vahelduseks mõned "istepingid" pandud, kus sai natukene jalgu puhata ja vaadet nautida. Kohapeal sai siit ja sealt vaadata. Kui mina teisel pool maja olin, pani Tanel juba nimesid kirja. Tagasiteel oleksin äärepealt vaskussile peale astunud. Sulandus teine nii teekattesse. Kuidagi uimane oli ta ka. Tore matkarada tehtud. Aitäh peitjatele.
Tegelikult oli täna rohkem nagu seenekorjamise päev aga paar aardeseent jäi kah tee peale mis tuli ära logida. Tänud peitjale.
Just paras aare tänasel päeval leidmiseks.Ei ole mitte õrna aimugi kui pikaks see teekond venis,sai metsa all himuga jänesehaake keerutatud.Midagi saime,midagi jäi ka teistele.No ja lõpuks siis panime nii otse kui võimalik aardeni,küll see tee oli ikka keeruline,kääruline.Lõpuks nullis tahtsin karpi võtta,aga järsku kargas grupp saksa turiste kuskilt välja.Ootasime ja logisime,et siis veidi sirgemalt Käsmu punkrini jõuda.Suured tänud peitjale.
Aare ilus kuiv. Jätsin hariliku pliiatsi. Tänud peitjatele.
Kui matkata, siis matkata. Ilm läks õnneks ka ilusaks ja poolsaare tipp sai tänu aardele nähtud. Preemiat sai kah (metsmaasikate näol), mis siis, et ma sinna targutajate poole peale kuulusin :)
Sinna tasub minna, sest seal on metsmaasikad :) Leitud, logitud. EVEJ
Meil oli tööjaotus - tublimad otsisid ja nõrgemad (s.t mina) targutasid. Aitäh peitjale ja muidugi ka vapratele kaaslastele. EVEJ.
Meie Käsmu jalgsimatka kolmas aare. Tea oli meist kõige tublim, kes asus kõigepealt maastikku vallutama. Ega see leidmine meil väga kiiresti ei tulnud. Mõnus 15km-ne matkapäev oli. Tänud peitjale poolsaare tippu tulemise motivatsooni eest! :)
Parkisime auto ja tegime esmaspäevaõhtuse jalutuskäigu. Päris mõnusad mitu tundi tuli. Aardeid leidsime ka! Kena koht see Lahemaa!
Tegelikult ei olnud selle aarde leidmine üldse eesmärk. Kavas oli hoopis sport, läbi pikema rahuliku treeningu, kaunis looduses ja seni läbimata rajal. Milleks nühkida linnatänavaid või sadu kordi läbitud koduradasid – hea ju kui lisaväärtust saab ka läbi meeldivate emotsioonide. Otsus seda siinsel 15 kilomeetrisel matkakal teha oli spontaanne ehk tekkis alles linnast väljasõidul. Teadmine, et üks leidmata aare meie teele jääb mul kuskil ajusopis siiski oli ja ehk… Igatahes oli siin üks ja ainus pausihetk, mis otsingu tõttu venis arvatust pikemaks. No läks aega ja jõudis juba jahe hakata, kuid lõpuks karp siiski maastikule vastavast kohast välja tuli ja saime edasi liikuda. Aitäh, leid oli lisaboonus päeva!
Mindud sai läbi metsa teerada pidi, tagasi tuldud mereäärt pidi. Vahva jalutuskäik oli.
Õrn laine loks vastu kivi ja kosutav adru laks ninna. Mõnus sügisene mereäärne jalutuskäik. Aarde leidmisega läks ikka jupp aega, kuni õige koht käes. Tänud peitjale!
Auto jäi Käsmu parklasse ning meie hommikune jalgsimatk võis alata. Esialgu mööda mereäärt sinna ning pärast jalgratta teed pidi tagasi. Sammulugeja näitas 32000 sammu kanti :D Leid ei tulnud päris esimesest vaadatud kohast ja peitis ennast päris hulka aega.
Matkasime oma sõpruskonna ellujäämismatka "Idioto Topografico 2015" ajal üheteistkümnekesi mööda Lääne-Virumaa mereranda Tammispealt Harjumaalt Kalvi mõisani Ida-Virumaal. Kõik ellujäämiseks ja elamiseks vajalik oli seljakotiga kaasas. Kokku läbisime 3.5 päevaga 103.6 km. Täna sellest 28.9 km Tammispealt Lobi neemele ööbima-telkima.
Minul varemleitud Palganeeme aare oli üks mitmest aardeleiust meie teel. Noorsand Rasmus otsis ja leidis, mina logisin. Siin tegime ka lühikese puhkepausi. Siia jõudmiseks kasutasime läänekallast - väga mõnus ja ilus.
Aare oli korras. Täname peitjat pausi eest sel pikal teel :-)
Ilm oli ilus ja võtsime matka ette. Veidi vaeva ja nuputamist ning aare oli leitud. Igatahes oli peidupaik väga nutikas ! Tänud peitjale.
Tänane ilus ilm sundis pikemale jalutuskäigule ja nii sai see aare lõpuks ette võetud. Teekond oli fantastiline. Jalutasin, pildistasin, sõin marju. Kohale jõudes õnneks väga palju variante ei olnud, kus aare võiks peituda ja ei käinud ka maastiku raskusaste mul üle jõu. Sain logida esimesena puhtasse logiraamatusse. Tagasitee läks kiiremini nagu alati, kuigi tegevused olid samad. Parklasse jõudes näitas Endomondo minu tee pikkuseks 10 km. Tänud väga mõnusa jalutuskäigu eest!
Teade libatopsist sundis ratast haarama ja kohale sõitma. Tegelikult tänavune esimene pikem rattasõit, kondid on päris valusad. See selleks.
Aarde leidsin kenasti üles. On teine hea tervise juures. Kaasas olnud uut karpi vaja ei läinud. Panin uue logiraamatu. Vanas oli veidi tühja ruumi aga ega ma igal aastal siia ei satu. See on minu ainuke aare kus rahvusvahelisel lehel on logisid rohkem kui eesti lehel. Järgnevalt leidsin libatopsi, filmitops rebitud märkmikulehega, ilma ühegi selgitava sõnaga millega tegu. Mul on kurb teatada et Teie: Karukati, Hribovci, Tilku-team, Oliviajones ja Sveni 1980, Te olite küll Palganeemel kuid ei leidnud aaret. Ilmselt on topsik viimase kahe töö, nende ühine logi on esimene.
Sel ajal, kui Käsmu punkriga tutvusime, asus mereäärset rada Palganeeme poole teele grupp väljamaa pensionäre. Võtsime neile sappa ja tuleb häbiga tunnistada, et mul oli raskusi nende tempo hoidmisega. Kasutasin iga juhust, et tuulist merd ja muud huvitavat uurida. Varsti peale Käsmu punkrit märkasin metsas rändrahnu külge ehitatud kunagist elamist. Kas kellegi punker hilisemast ajast?
Pärast pikka rännakut jõudsime lõpuks Palganeemele, tuul oli kõva ja meri möllas.
Aardega on nii, et hakkasin takkajärgi kahtlustama, et tegu oli libaaardega. Märgistust polnud ja logiraamatuks oli üksik märkeleht. Nii et ei teagi, kas leidsime või ei. Matk oli tore sellegipoolest.
Peitja palvel muudetud mitteleiuks. Põhjus: leitud libatops, mitte aare
Tuul tahtis kõrvad ja muud perifeersed organid minema viia, nii et tuli kärmelt teha. Potentsiaalse peidiku tuvastasin seekord kiiresti ja mõne võttega sai ka logi kirja. Sel ajal kui doseerisin endale preemiaks šokolaadi, ilmusid metsast mõned noored inimesed, kes aga objekti juurde ei tulnud vaid läksid kohe tagasi tuldud suunda. Ei tea kas liiga vali tuul nende jaoks või mis teema oli. Mulle sellised aarded väga meeldivad, kuna hõlmavad endas kõiki elemente, mis mulle peale lähevad: 1) koht, kuhu seaduslikult autoga ligi ei saa ja peab konkreetselt vaeva nägema peale gaasipedaali litsumise, 2) mahajäetud militaarehitis, 3) karbi kättesaamiseks vajalik tegevus. Tänan!
äge paaritunnine jalutuskäik, mida seni käsmus käies erinevatel põhjustel edasi lükatud
See aare on meil pikalt mõttes olnud. Täna sai siis jalutuskäik koos kutsadega ette võetud. Kui Rakveres on ikka talvine ja lumine, siis teel aardeni oli kohati lausa roheline ja lund ainult veidi. Väga tore päev koos vahva jalutuskäiguga täiesti mõnusas tuulevaikses metsas! Kaks tundi kulus ikka edasi-tagasi käimiseks täpselt ära. Aitäh aarde peitjale! EVEJ
Üllatavalt vähe lund oli Käsmu mändide all. Kuidagi kannatas kelguga matkata. Kui Siimul samm töntsiks jäi, sai kelgul jalga puhata. Mulle siinsed metsad väga meeldivad, rõõm oli matkata ja Munga lahelegi pilk pääle visatud. Palganeemel vajalikud toimetused tehtud, ilmus äktitsi me teele jooksja. Hea, et ta varem ei tulnud. V:- J:politseiauto. Tänud Raivole.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
Meie liikusime siis jalgsimatkana koos Vana Jüri külastamisega. Kokku tuli 16 km. Sellest palganeeme osa oli justkui käega sameti paitamine. Ikka maapoolt aardeni ja merepoolt tagasi. Mets polnud üldse tühi - marjad seened, ja välismakeelsed (saksa vist domineeris) turistid, ja nägime vaid ühte rästikut. Mustikaid ei viitsinudki korjata, sest teeääred peitsid endas seeni. Tuvastasime põhitegijana lambatatiku. Teadsin et peaks söödav olema seega tasus ka korjata (siiani olen juba nime järgi selle seene metsaparsiitidele tarvitada jätnud). Kodus hiljem libedat koort koorida mitte ei viitsinud, See milline seenesoust sellest kõigest sai!!! - maitselt oivaline aga visuaalselt selline nagu oleks nätsust toitu teinud. Proovige! Korduva toiduelamuse saate kindlasti. Ah jah aarde leidsime ka. oli üsna kohe aru saada kus see asub. Üks meist lahendas 3.0 maastiku, teine kirjutas logi. Leidsime militaarmaastikult ka seniavaldamata kunstitöö- kuna keegi on vaevanäinud, siis tasub ju avaldada. Toreda matka saate kui sinna leiate aega minna
Teel nulli imestasin, et on ikka palju suuri kui väiksemaid kive, lahus ja hunnikus. Poolel teel sattusin kokku mugudega, kelle koer ei tahtnud mind üldse rahule jätta. Kohale jõudes põrutasin kohe poolsaare tippu ja siis avastasin, et läksin natukene liiale. Saingi natukene muid militaarseid hooneid ka uudistada. Õige maja juures tabasin kohe ära aarde idee ning logisin ebamugavas poosis
Liikusime meiegi siia mööda rannaäärset matkarada Vana Jüri juurest ning teist teed tagasi. Tagasitee oli eriti raske, väga palju mustikaid ja need olid suured. Paras kõhutäis. Arvestasime kokku, et koos Vana Jüri ja selle aardega võis see jalutusring tulla ca 8-9 km. Paras soojendus Eesti Ööjooksule, kuhu olime siirdumas.
Tänud aarde eest!
Lähenesime ratastega, üksjagu turiste kakerdas teel, Ramil võttis peidukast välja ja mina logisin.
See aare ootas meie poolt kõige paremat otsimise hetke: soovi matkake ette võtta, ilusat rannailma ja head seltskonda. Täna olid kõik viis punkti täidetud ja tasuks saime mõnusa matka aardeni mööda rannariba ja tagasi poolsaare sisemist teed pidi.
Soovitangi kasutada erinevaid matkateid, sest puutumatu looduse lummav ilu on näha iga käänaku taga.
Käsmu kant on üks meie kõigi lemmikutest, seetõttu mõnulesime ja nautisime siin olemist. Me läksime aardeni mööda mereäärt ja tagasi tulime mööda metsateed. Mina olen seda teed käinud mitmeid kordi mõned aastad tagasi, Marlen on käinud siin lapsepõlves. Meil kulus ~4 tundi: mõned suplused, kivide korjamine, pildistamine, piknik, suurte kivide külastamine ja mustikate korjamine. Palganeemel kohtasime kolm paari välismaalasi, neist ühed olid Käsmu külalistemaja või pansionaadi jalgratastel. Kõik nad samamoodi pildistasid ja uurisid ning hoidsid omaette, seetõttu ei teagi, kas nad ka geoaaret otsisid.
Aare heas seisus ja sisaldas rikkalikult nänni, mida viimasel ajal eriti tihti ei näe. Aitäh aarde eest, tänud siia kutsumast!
Pakun, et jalgrattaga on ka suht seadusekuulekas:) Retke kolmas leid, ikka ilma aparaatideta. Aare korras, ilus vaade, EVEJ, aitäh!
Sai saadetud Kersti peesitama ja ise ohverdatud tunnike. Proovisin kuidas põlv vastu peab ja lasin sörki. Nii põlve kui aardega kõik korras, tänud peitjale. Leidsin suht kohe esimest kohast kuhu vaatasin, kuid koht ise, sealne ümbrus, on hoopis rohkem vaatamist väärt. Tänud sinna juhatamast!
Mohnilt võtsime kursi Palganeemele. Täiesti seadusekuulekalt saab ka meritsi aarde juurde. Taganttuul ja lained lükkasid meid päris kiirelt kohale. Need kalamehed, kes sinna autoga olid tulnud, ilmselt väga seadusekuulekad polnud. Scorpion läks puu külge ankrusse, meie koperdasime libedate kivide pealt maale ning läksime ja logisime aarde ära. Nii lihtne oligi :) Väga mõnus koht, aitäh! Ja nüüd Viinistusse tagasi, üheks päevaks sai merd ja aardeid küllalt.
Minu esimene leitud aare :). Sai tehtud Leho, Elleriinu ja Robiniga väike matk ümber poolsaare ja selle käigus ka üks aare üles otsitud. Leho oli see, kes aarde lõpuks üles leidis. Väga meeldiv kogemus :)
V: pastakas ja mänguasi J: pastakas, münt, kaelapael ja pakk kaarte.
See oli tänase sõidu sihtmärgiks. Tegelikult olen Palganeemel käinud ennegi. Korra sai siia rattaga sõidetud, teisel korral tegin tervele poolsaarele jalgsi tiiru peale. Aga need korrad jäid mõlemad ajaarvamisse enne geopeitust. Ka täna oli mõnus pikk jalutuskäik. Tulime Kuradisaare poolt mööda mereäärt, tagasi läksime läbi metsa. Kuna jõudsime kohale plaanitust hiljem, tuli liikuda ja tegutseda kiiresti, et enne pimedat ikka auto juurde tagasi jõuda. Koperdasime mööda kivist randa kohale ja kuidagi ei saanud aru kus see aare siis nüüd on. Mõned kohad kandsin mingil põhjusel kohe maha. Tegin telefonikõne, mis kinnitas algseid kahtlusi. Lõpuks oli Rika see, kes akrobaatilise numbri ära tegi. Aare oli ilusasti olemas ja korras. Natuke vaatasime veel ringi ja siis suundusime tagasi. Kuigi tuleb tunnistada, et teekond läbi metsa polnud sugugi nii huvitav nagu mereäärt mööda. Küll aga õnnestus napilt enne päikseloojangut auto juurde tagasi jõuda.
pragu karbist on ise kinni kasvanud. Aare on kuiv ja korras logide järgi
Metsa vahel oli rattaga hea rahulik sõita. Selle aarde puhul lubasin endale, et lähen nulli kohale ja otsin ilma kirjeldust ja logisid lugemata aarde ülesse. Leitud ta sai. Enne kui uuesti ratta selga sain, ehmatasin, sest minu suunas tuli jooksja. Arvasin, et see Palganeeme on inimtühi. Tänud juhatamast! V: taskukalendri J:mündid+poti kuningas
Vana-Jüri otsast tagasi tulnud, hakkasin selle poole väntama. Otsisin õige teeotsa üles ja minek. Autoga saab 4,5 km kaugusele, kahju teist kohe, autojuhid :) Kohale viis mõnus metsatee, kuid aarde juures polnud jälle kohta, kuhu ratast toetada. Proovisin ta siis jala peale panna ja imekombel see püsis. Kaugelt sain juba aru, kus aare on ja raskusastmeid vaadates olin ma seda kindlam. Nii ta oligi. Aarde põhjas olnud prao teipisin kinni, ei tohiks tal enam hullu olla midagi. Kui ma saabusin, leidsin eest ka ühe teise jalgratturi, no näed, keegi viitsib sinna veel ronida peale geopeituri :) Kauem seal kah aega ei veetnud, sest sellest merekohinast oli ausalt öeldes juba siiber. Kuigi ma tahtsin algul õhtuks Purekkarile jõuda, siis kui ma kella vaatasin ja seda, kui väsinud ma olin, ei tulnud selle 30 km sõitmine kõne allagi. Läksin Käsmu rannna äärde, seal oli aga kirjas, et Käsmu poolsaarel on telkimine keelatud, ei no tore. Sinna avalikku kohta ma siis jääda ei saanud. Sõitsin tagasi Palganeeme teele ja leidsin seal metsas väikese koha, kuhu sain telgi püsti panna. Aitäh!
Sai matkarajal käidud ning möödaminnes ka linnuke kirja pandud. Miks see "Vajab hooldust"? Pliiats oli olemas, kõik kuiv ja korras...