BrokRogain V

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

10 veebruar 2024 leidis Christine [catiberg]

Peale karu käppade vahelt minema libisemist tundus mõttekas ka siin ära käia, sest kui ilm pakub sellist pargijalutuskäiku, siis tuleb see jalutuskäik, nui neljaks, ära teha. Tegime siis. Käidud. Aitäh!

10 veebruar 2024 leidis Herki [wingman]

Two in one. Karukäpa juurest kilomeeter edasi jalutada polnud mingi vaev. Kirjeldust ei olnud hoolikalt lugenud. Üllatuseks selgus, et koht on ajalooline ja väärib FP-d. Aare sisaldas ka üksikasjalikku kirjeldust toimunust. Viimasel ajal on logiraamatus väga palju kandeid, koht on aktiivses kasutuses. Aitäh!

19 juuni 2023 leidis Inge ja Marko [markosu]

Aitäh aarde eest!

Ainus loogiline tee oli otse karukäpa aarde juurest siia tulla. Kõige otsemat rada pidi kilomeeter. Reaalselt sai kindlasti pikem vahemaa läbitud - kas siis sihik oli vale või oli mõistlikum mõne kõrge mätta kõrvalt sileda älvese peale minna. Aga kohale jõudsime ning alles siin nägime selle raba esimest laugast. Tegelikult lausa kahte. Siin oli päris mõnus - varju oli palju ja isegi jahutav tuul liikus. Panime nimed kirja, võtsime boonusinfo ning tegime puhkepausi enne tagasi liikumist. Tagasiteel sai ka mitu lühemat peatust tehtud - kas siis olime hetke varjus ning jõime kaasa võetud pudelivett või jahutasime end mõnusa laukaveega. Ja sedasi samm sammu haaval jõudsime lõpuks parklasse tagasi. Minul oli see kümnes BrokRogaini aare. Nüüd tuleb veel andmed kokku panna ja vaadata, kuhu boonusaare juhatab.

19 juuni 2023 leidis Inge, Marko [aunad]

Tänase 30 kraadise kuumusega oli see, hoolimata tossuga tehtavast rabast, ikka päris karm retk. Tagasi tulles oli pea laukasse pistmine parim vahend kõrvetava päikese vastu.

Tänan peitmast.

9 jaanuar 2022 leidis Krissu ja Margus [yksk6ik]

Karukäpa juurest suundusime siia. Esialgu valdas meid täielik nõutus, tundus ju, et aarde konteiner on suur aga meile silma ei hakanud. Lõpuks kaevasime lume alt selle ikka välja.

Väga tore ristike paigaldatud rabasse, tegime nende minevikuga tutvust, panime nimed kirja, pildistasime vajaliku ja aare läks oma peidukasse tagasi.

Kokku tuli meie teekonna pikkuseks 7.5 km ja aega kulus kaks ja pool tundi.

Tänud aarde eest, sellest seeriast on kaks veel leidmata.

24 oktoober 2021 leidis Andres [elektrik]

Peale karukäpa aarde leidmist käisin ka siin. Oli huvitav matk. Kokku 8.1km, millest umbes 5km räätsadel.

18 juuli 2020 leidis Marta & Villem [marta]

Juba mõnda aega oli peas idanenud mõte räätsade katsetamisest rabas. Seni olime kõik oma rabakäigud kuidagi ilma tehtud saanud. Otsisimegi siis nädalavahetuseks endale abivahendid ja asusime sihtkohta valima. Otsustavaks sai see, et siin on tavalise ühe aarde asemel lausa kaks. Alguses oli plaan jätta auto kuskile turbaraba äärde, kuid seal olid töömasinad nii hoos, et me ei kippunud eriti neid segama minema. Kiire pilk kaardile tuvastas veel ühe hea lähenemissuuna. Auto jätsime aardest u 2,4 km lääne poole põllu äärde, kus tee lihtsalt otsa sai. Aardeni oli sealt küll pikem maa, aga endalegi üllatuseks avastasime rajakese, mis oli kohati isegi lindikestega tähistatud ja viis enam-vähem soovitud suunas. Metsasema osa läbimise tegi see väga mõnusaks, rabas läksime juba rohkem enda suva järgi. Umbes tunnike astumist, mida ilmestasid tohutud murakaväljad ja järjest intensiivsemad parmupilved, ning jõudsimegi kohale. Kiirelt otsisime üles aarde, tegin jahutamise eesmärgil särgi laukas märjaks ja jätkasime Karukäpa aarde suunas. Muul ajal oleks tegelikult tahtnud pikemalt ringi vaadata, aga seal olles kaalus parmude eest põgenemise soov selle üles. Tänud peitjale!

11 aprill 2019 kommenteeris Martin [matu07]

Tartu Postimees: Rist soosaarel meenutab noorte meeste viimast võitlust

3 märts 2019 leidis Mihkel [sookoll]

Karukäpast siia valisin orientiiriks kiitsaka sookase. Lumesadu läks järjest tihedamaks. Kohati külmunud rabapinnas ikkagi oli piisavalt pehme, ragises mu jalge all ja vesi kamara all mulises ja solises. Väjas hakkas ka vaikselt hämarduma. Ega ma täpselt ei teadnud, kuhu täpselt ma jõuan. Ja kui jõudsin, siis seda suurem oli mu üllatus. Vaatasin saarekesel natuke ringi, leidsin aarde ja viinapudeli, lugesin materjale ja logisin. Viina ei pannud. Sadu oli nüüd juba päris tugev. Kattis mu jalajälgi ja pani mind muretsema, kas ma ikka oma räätsad leian üles, mis ma keset raba suvalise männikese otsa riputasin. Jalajälgi ei näe, niisama nagunii ei näe, gepsus punkti pole, vähemalt pole neid ühesuguseid mände siin palju...

Sättisin siis end tagasiteele. Tuul oli vastu ja lumi sadas otse silma. Õnneks sattusin üsna täpselt puu peale, millel kasvasid MSR'i räätsad. Haarasin ühe paari endale ja jõudsin kella kuueks turbaväljal ootava auto juurde. Väravad olid endiselt avatud.

13 jaanuar 2019 leidis Külli,Piret,Krista [krista]

Karukäpa aarde juurest astusime edasi saare poole Soosaare rabas. Hommikune kaunis talvine kargus tasapisi aina taandus. Enne saarele jõudmist tuli väike lumesadu ja tuiskamine, mändide vahele mänglema. Muidu oli raba vesine, aga õnneks saarele saime jäise sillakese abil. Esmalt nägime klaasist mälestustahvlit, siis rippuvat pada, aaret ja aarde all maa külge külmunud viinapudelit. Tutvusime saare ajalooga ja sättisime konteinerile natuke oksi varjuks. Mõnus matkamine oli vahvate kaaslastega. Tänud peitjale.

13 jaanuar 2019 leidis Krista, Piret ja [ky]

Karukäpa juurest mööda lund siia, vahepeal ikka mätta kõrvale tirlimps-poolteist astudes. Olime ärevil, kuidas saart ümbritsevast veest üle saab, sest raba ei olnud kuigi külmunud, aga nii lihtsalt saigi - üle jää kõndides:) Jah, mälestusrist üllatas, samuti piknikukohake. Aare oli oma pesast natuke välja piilumas, aga sai tiba oksi katteks peale. Värava juures jala maha panekust kulus kaks ja pool tundi taas autosse jõudmiseks, et mõne aja pärast teiste geopeituritega Põltsamaal sündmusel kohtuda.

Väärt koht! Suur aitäh peitjatele.

28 september 2018 leidis Raul [raul59]

Ega polegi midagi lisada, sest eelmine leidja on kõik olulise juba kirja pannud. Minu meelest oli just see punkt kõige vingem sellest seeriast. Järgmistel leidjatel soovitan ikka lugeda kõik konteineris olevad materjalid läbi. Juba selle pärast, et seal on väga palju olulist infot selle rabasaare ajaloo kohta. Aitäh siia juhatamast ja peale tänast on jäänud veel üks selle seeria aare leida.

5 august 2018 leidis   [tunk]

Loogiline jätk - Karukäpa juurest veel kilomeetri jagu edasi siia tulla. Kohale jõudes üllatas positiivselt sedavõrd väike, ent samas ometi küllalt suurte puudega rabasaareke, kenasti veesilmadest ümbritsetud. Veelgi enam ja veelgi positiivsemalt üllatas aga viimane sissekanne logiraamatus. Tuleb välja, et ainsad leidjad sel suvel enne mind olid mugud. Kusjuures mitte mingid niisama mugud, vaid seltskond, kes metsavendadele siia mälestusristi püstitasid. Sõnum ristile kinnitatud tahvlil omandab just antud aaret silmas pidades geopeiturite jaoks teataval määral laiendatud tähenduse. Kena vaikne koht. Sobib hästi. Aitäh.

Ja mis te arvate kas ma vihjekillu boonusaarde jaoks ka võtsin? Ehh... ega midagi, vahest saab selle matka kunagi veel teiselt poolt alustades uuesti ette võtta :o)

24 veebruar 2018 leidis Ain, Margit [maky]

Kui olime Karukäpa aarde juures pisut hinge tõmmanud, siis energiat ja optimismi BrokRogaini juurde tulla jagus meil veel küllaga. Siinne aare oli meie jaoks selle sarja esimene. Tänud peitjale!

10 veebruar 2018 leidis team Soomaa [berti]

jälle üks tore laupäev :) peaks mainima, et tagasitee autode juurde on alati lühem kui aardeni minnes.

10 veebruar 2018 leidis Vanda, Reet, Sirja,Kleone,Mari,Reino,Kaupo ja [thunder]

Väga omapärane puhkekoht keset raba loodud.Tänud siia juhatamast!

10 veebruar 2018 leidis seltskond geopeitureid ja Reet [kassikakk]

Retkekaaslased on kõike juba värvikalt kirjeldanud, aitäh!

10 veebruar 2018 leidis Allan, Kaupo, Kleone, Mari, Reet, Reino, Sirja, Vanda [sirts]

Karukäpa juurest jätkus teekond BrokRogain V-ni. Hea, kui kaks saab ühe hoobiga. Kaupo astus pika sammuga ees, teised vudisid rõõmsalt järgi. Ja saigi jälle nimed kirja panna. Ei saa ka mina mainimata jätta lahedat istumise paika selle aarde juures keset raba. Aitäh peitjale.

10 veebruar 2018 leidis Vanda, Reet, Sirja, Reino, Allan, Kaupo, Kleone ja Mari [marihen]

Lahe koht, siin võiks suvel väikese laagri pidada. Tänan.

10 veebruar 2018 leidis Allan&Kaupo&Kleone&Mari&Reet&Sirja&Vanda&Reino [errvee]

Järg karukäpa aardele. Aardepeidupaigaks oli väike männitukk, mis peale aarde veel igasugust atribuutikat peitis - pada, istepingid jms. Logisime ja tagasi läbi Karukäpa kaudu turbaväljade ja autode poole. Tänud kutsumast.

10 veebruar 2018 leidis Vanda, Reet, Sirja, Reino, Mari, Allan, Kaupo ja Kleone [kleone]

Pärast Karukäpa aarde logimist jätkus meie teekond nagu varemgi lume tuhisedes ja Kaupo juhtimisel. Kui oli umbes 300 m sihtpunkti jäänud, võis juba hakata aimama, kus aare redutab. Nii ta oligi aga seda ei osanud me oodata, milline paradiis keset raba meid ees ootab. Täiuslik telkimisplats tsivilisatsioonist eemal: pada, istepingid, laugas ujumiseks. Tagasitee autodeni kulges meie endi jälgedes, sest mõtetu oli hakata uut rada looma ja endid üleliigselt väsitama. See oli minu eelviimane leidmata Brok Rogain aare. Järele on jäänud veel viimane ehk kümnes. Aitäh.

10 veebruar 2018 leidis Allan&Kaupo&Kleone&Mari&Reet&Reino&Sirja&Vanda [lepalind]

Mõtlesin, et kui tööpäeviti ärkan 6:40, siis ei tohiks probleemi olla laupäeval natuke varem ärgata. Jajah, kell 4 oli uni läinud.

Kuigi teiste logide järgi tundub rabades matkamine väga tore olevat, siis hetkel on mul liiga palju raba aardeid, et neid kõiki räätsadega läbi tahaks käia. Ega talvelgi päris jalutuskäik pargis polnud. Siiski siin oli kergem kui Parikas. Kuigi aare on maapinnal, siis suur konteiner väga täpse koordinaadiga on välja kaevatav ka paksu lumega. Mulle jäi arusaamatuks, kust võtta küttepuud, kui siin ööbitakse. Kujutasin siin suvel ööbimist ette, pool ajast ujuks laukas ringi. Lõpuks autoni jõudes oli 8km käidud. Väsimust polnud ja olek oli hea.

24 september 2017 leidis Karl [zdrk]

Karukäpa aarde juurest võtsin suuna edasi BrokRogainile. Sättisin päikese järgi suuna paika ja hakkasin minema. See osa rabast oli nüüd hoopis kuivema poolsem kui varasema läbitud distantsil nähtu. Taimestik oli kohati lausa kuiv ja tahtis möödudes pudeneda tenniste sisse. Pidi siis vahepeal meelega minema mõnda märjemasse kohta, et loputada üleliigne soga välja. Tänu lihtsamale maastikule möödus see viimane kilomeeter üle ootuste kiiresti. Saarele pääs läks ka edukalt ja koht oli vähese logitöö tulemusel üllatus. Olin isegi auto juures mõelnud, et kas teeks kusagil rabas ühe sooja lõunaga peatuse. Aga laitsin siis enda mõtte maha. Tagantjärgi tarkusena oleks ikka võinud priimuse kaasa võtta. Logisin aarde, kiskusin maa seest välja ka viinapudeli. Nuusutasin. Täitsa viina lõhn veel aga kas tegemist on nüüdseks juba 30% või lausa 15%-se viinaga ei hakanud degusteerima. Las see jääda mõnele talveseiklejale.

Nüüd kaarti vaadates tundus see tagasitee autoni ilmatuma pikk. Oskasin vaid ohata paar korda. Esimese etapina pidi saarelt minema saama. No ei läinud nii hästi enam. Koht mis ennem kandis, lendas nüüd peale astudes vee alla. Tasakaal kadus aga suutsin ei tea kuidas maanduda õigele kaldale põlvili. Veesügavust poleks tahtnud testida, kuigi ei paistnud sügav. Sättisin eemaldunud silla detaili uuesti omale kohale ja alustasin pikka rabamatka tagasi autoni. Külmade märgade jalgade ja sooja päikese koosmõjul väsitas see matk mind kohe eriti. Lõpuks kui hakkasid paistma lagedad turbaväljad, siis leidsin endast veel lisaenergiat, et tõsta sammu kiirust ja tihedust. Kui jõudsin kaevanduses olevale kõvale pinnasele, siis olin küll täiesti läbi. Pesin tuletõrjeveevõtu kohas puhtaks oma räätsad, tennised ja jalad. Pistsin kõik päikese kätte kuivama ja lihtsalt nautisin tund aega päikest.

Kui autoni jõudsin oli kell juba nii palju, et oli aeg sõita tagasi Tallinnasse, et tööle minna. Päeva peale sain küll ainult 3 aaret aga kõik olid omaette aeganõudvad seiklused.

Aitäh!

15 juuli 2017 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Matk nõudis küll pingutust aga see oli seda väärt ;)
Täname mõnusa matka eest!

15 juuli 2017 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Enamus selle seeria aaretest on erinevate georetkete käigus leitud. Loomulikult on kogutud vihjed boonuse leidmiseks kaduma länud, ei teagi mida siis teha kas hakata algusest või... Seekord alustasime Karukäpa leidmisega. ja siis otse siia üle raba. Nagu eelmise aarde juures mainitud jäävad talvise rabaretked pigem ignore listi. Eriti kui sul on olemas räätsad, siis milleks jätta ennast ilma pakutud ilust, lõhnadest ja värvidest. Sääskedest, loomulikult ka pingutusest, emotsioonist peale umbes viiendat kilomeetrit räätsadega - et saaks neist neetud pinnalaiendajatest ükskord lahti. Aga ka emostioonist mida tajud, kui kõnnid üle hõljuva pinnase aardesaareni ja sügavustesse ei vajugi. Tore retk oli, huvitav ajahambast haaratud laagrikohake, mida nähes esimesel emotsioonil mõtled, et saaks kasvõi ühegi öö siin veeta, Aga loojuva päikese taustal sääski söötes mõistad, et ega ma ikka niikange tegija ka pole, pigem eelistaks ikka telki kuskil Venejärve kaldal kämpingus, ja ega soe dušš ka poleks paha... Ränduri jätsime ka. Täname südamest toreda ja mõtisklusi tekitava matka eest

15 jaanuar 2017 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Siia oli tõesti 2 põhjust tulla: esiteks aare ja teiseks oli siin lahe koht üllatuse jaoks.

See oli ikka väga lihtne Brok. 2 on veel jäänud, eks saab näha, mis aastanumbriga ma lõppu saan? Pea 3 aastat saab varsti 1-se leidmisest täis.

Tänud siia juhatamast, meil oli tore!

15 jaanuar 2017 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Selle aarde juurde jalutasime naaberaarde juurest. Võiks öelda, et oli lausa ideaalne talveilm - paar kraadi külma ja mõnesentimeetrine lumevaip maa ilusti valgeks teinud, samas ei seganud hanged liikumist. Aarde leidmisega läks ruttu. Kui nimed ja numbrid kirjas, siis tähistasime aarde naabruses olnud piknikuplatsil veidi äsjamöödunud sünnipäeva. Supermõnus. Aitäh!!!

18 detsember 2016 leidis Sannu, Heldur, Raili [raili]

Meie geopäeva sihtpunkt. Siia jõudes oli raba vastu juba usaldus nii palju kasvanud, et julgesin oma jalakesed laukajääle liuglema viia. No tõttöelda üksinda ei oleks ma seda trikki ikka teinud. Kuid Helduri kindlal veendumusel, et jää kannab küll ning Sannu truul heakskiidul, sain endast võitu. Ja olgem ausad.. kuratlikult hea meel on.. jälle üks kogemus, mida mäletada! Tänud aarde peitjale ja mõnusatele tiimikaaslastele!

18 detsember 2016 leidis Raili, Sannu, Heldur [heldur]

Soosaare raba kaks naaberaaret olid tänase päeva eesmärk. Peale kaheaastast vaheaega on siin lausa uus külastushooaeg avanenud:)Matkata oli kerge ja mõnus, üllatuseks oli raba juba korralikult jääs ja nii ei olnudki vaja eriti rada valida. Aardesaarel sai päris pikalt aega veedetud, laugastel liugu lastud ja kenake lõunasöök maha peetud ning pärnaõie-piparmündi teed rüübates loodust nauditud. Tagasiteel kaldusime lohakuse tõttu liialt vasakule ja 3,5 km-st sai 4,5 km, aga sellest ei olnud midagi, sest ilus oli olla ja mõnus oli astuda. Tänud peitjale!

23 oktoober 2016 leidis Sass, Hannes ja Triin [trine]

Minugi jaoks viimane BrokRogain, ja taas kord põhjus imestada, kuidas küll selliseid kohti leitakse. Väga lahe. Tagasi tiirutasime laugaste vahelt, mis oli kahtlemata ilusam variant kui otse -- halli taeva kiuste säras raba kõigis oma värvides. И никому не нужные врачи. Haiguste ravi, tagatud!

23 oktoober 2016 leidis Hannes, Sass ja Trine [hpalang1]

Et siis viimane leidmata brok ... Mõnus seeria oli, vedas igasugu imelikesse ja imelistesse kohtadesse, ja tõepoolest, see siin on vist tõesti kõige raskemini ligipääsetav.

Tulime naaberaarde juurest üle raba - mis see kilomeeter siis räätsadega allatuult tulla ei ole. Kõik sujus kenasti, aga tegi kõige noorema ülbeks, ja selmet ülekraavilauda sihipäraselt pruukida, oli vaja hakata räätsadega kaugushüpet tegema või vee kandevõimet testima või misiganes, aga räätsapidi samblas ta oli. Sikutas mis ta sikutas, aga sai kätte nii räätsa kui kummiku. Peeale seda võtsime aja maha, leidsime aarde, logisime, istusime niisama seal saare peale. See aare ei ole sugugi nii mahajäetud, kui siin logide põhjal paistab - 16. aprillil on sinna viidud KAKS PAKSU värsket logiraamatut. Tegime ühte neist esimese sissekande, aga tundub, et praeguse külastustempo juures jagub neid küll viimsepäeva laupäevani, kui mitte kauem.

Vesi joodud, šokolaad söödud, keerasime nina tagasi turbavälja poole. Tuul oli nüüd vastu, ja kui tulles vedas ära kursilt paremale, siis nüüd vasakule, ja tagajärg oligi see, et sukeldusime labürinti ja seiklesime seal natuke rohkem kui hädapärast tarvis. Samas, soo olemust näitas see sekelung täitsa kenasti.

Ja siis natuke veel ja juba paistsidki puu otsas räätsakotid. Kui kerge oli jälle astuda ja kui sügavale mättasse vajusid jalad :) Viimane 1,3 km mööda turbateed läks isegi külgtuules kiiresti, ja taas auto juures näitasid mõlemad endomondod üsna täpselt kaheksa kilti ja kellad kolm tundi. Mõnus. Kuivad riided selga, söök ja jook, minek.

Me täname!

26 detsember 2014 leidis Kaire,Enn,Arvet [arweto]

Loogiline jätk rabamatkale.Ees ootas matka raskeim osa,kuidas saarele saada. Otse jõululauast tulles oli kilosid rohkem kui äsja tekkinud jää kannatas.Nii tuli jaotada kaasatassitud kilod ühtlaselt jääle ja üle rullida.Logiraamat on märg.Tänud juhatamast!

28 juuni 2014 leidis Anna, Piret & [kallo]

Aarde külastus ette võetud üheskoos naaberaardega, nagu siin ikka kombeks. Logisid lugedes valmistusime põhjalikult, kuna eelnevate külastusajad on varieerunud mõnes tunnist kuni seitsmeni. Samas, päris kõike ikka ei suuda ette näha. Joogivesi (1,25 l) sai meil näiteks aarde juures otsa. Ega's midagi, raba vesi pidi ju puhas olema. Ütleme nii, et päris värvitu see vesi ei olnud, aga puhas ja joodav täiesti.

Matka alustasime ikka sama tõkkepuu tagant, kust teisedki. Kaasa tegime igaühele ca kahemeetrise matkakepi, ükskõik mis otstarbeks siis. Et hea karu taga ajada või siis end laukas vee peal hoida. Vaja aga läks neid vast kõige enam tasakaalu hoimiseks kui jala all maapind püdelaks osutus. Jätsime need järgmiste jaoks ootele rabaserva.

Kuna alustasime nõks enne keskpäeva, siis päike oli ilusti selja taga ning oma varju järgi oli väga hea suunda hoida. Vaatasid aga enda ees varju ja hoidsid sellest õige väheke paremale. Aeg-ajalt kontrollisime ka tehnilisi abivahendeid, ent see loogika toimis väga ilusti. Raba ise oli hea, leidus kõiksugu pinnast, väga tugevast väga pehmeni. Probleeme ei tekkinud kordagi, sobiva raja leidsime alati. Ei pidanud isegi suuri kõrvalepõikeid tegema, ühes kohas vaid tuli pisikeste rabajärvede vahelt läbi minemiseks veidi suunda muuta.

Kokkuvõtvalt, väga mõnus matk, mis meil kujunes kolme-ja pooletunniseks stardist finišisse. Selle sees ka 40-minutiline paus aarde juures ning 15-minutiline ujumine. Jah, kuna ilm oli soe, siis see küttis nahavahe ikka korralikult kuumaks. Tagasiteel oli selline jahutus hädavajalik. Rabajärve pindmine kiht oli ülisoe, aga seda vaid umbes 30cm. Selle alla jääv osa aga ülikülm, see aga selgus siis kui juba sisse oli hüpatud :)

Aarde juures kuivatasime logiraamatut. Kas eelnevatest ebaõnnestunud konteineri sulgemistest või kes-teab-millest tingutuna oli logiraamat niiske ning see ise ja muu tavaar seal aardes hallituslõhnaline. Vajab veelgi kuivatamist.

Tänud rabasse kutsumast, ega ilma selle aardeta siia poleks ju sattunud!

28 juuni 2014 leidis Piret, Anna, Kallo [sylli]

Kohal! Jõudsime siia Karukäpa aarde juurest ja teel nägime mitmeid karu käpa jälgi. Väga mõnus ilm ja päike ja tuul. Oleme teel geojaanipäevale. Loodame, et saame siit rabast välja ja jõuame sihtpunkti õigeaegselt. EVEJ

31 mai 2014 leidis Einar [pagarid]

Tuleb hea muraka-aasta. Maastik vastab raskusastmele.

31 mai 2014 leidis Mikk [silmsirkel]

Otsisime ka seda viimase leidja suusarada-ei olnud kuskil. Asukad on ammu lahkunud, pingid-toolid enam ei kanna. Järgmisele kiirele on üllatus aarde all. Kiirustage!

Aitäh!

30 märts 2013 leidis Mari [marx303]

Siin nägin räätsajälgi veidi rohkem kui enne. Aarde leidsin kenasti, aitäh väljakaevajatele ja aitäh Broki aardeseeria panijatele, need aarded toovad huvitavatesse kohtadesse. Siia poleks ma oma mõistusega tulla osanud. Õnneks gps aitas. Karu ega tema jälgi tänases sajus ei näinud. evej.

26 märts 2013 leidis Maku [maku]

Kui Karukäpp sai vallutatud tuli BrokRogain V ette võtta. Siin ei olnud ja mingeid probleeme, tuli järgneda jälgedele.

24 märts 2013 leidis Kadri, Merike ja [alex]

Minu viimane leidmata Brok sai kah roheliseks.Mingi aeg selle seeria aardeid vaadates tõusid kuklakarvad turri ja sõnad mis keelele kerkisid ei taht ka suust väljuda.Aga kõigeks on oma aeg ja lisaks rasketele ning mitte nii meeldivatele teekondadele on see täpp i-le mõnus ja lahe matk.Aina rohkem mõtlen ma metsavendadest mitte eriti heas võtmes aga see on hoopis teine lugu.Tänud aarde peitjatele...kõik retked olid omanäolised seiklused ja on jätkuvalt meeles.

24 märts 2013 leidis Merike, Alex ja [pekadrip]

Karukäpalt läksime edasi nagu eelkäijad enne meidki otse Broki suunas. Mis seal Karukäpas ikka pikemalt mediteerida, logides mainitud ainukest murakat polnud juba ammu ja uue valmimisega läheb sellise "sooja" kevadega ilmatu aeg. Seega, jalad kõhu alt välja ja edasi. Et olin juba üpris alguses aru saanud, et märg särk ja pael kaelas hingeldamine pole sellise mõõduka tuulega mu lemmikud, siis oli jube mõistlik ise asuda tempot tapma. Aeglase ja pika sammuga, egas räätsi või tiheda tippimisega ju liigselt kulutada. :) Niigi oli mul nende iseloomu taltsutamisega tsipa muresid, kuid kaablikinnitused on ju igal naisterahval taskus olemas, et keda või mida iganes kodustada... On ju?
Nii läksimegi vanades jälgedes aarde suunas. Õnneks olid eelmised ikka teadnud, kuhu neil asja ja Umb-Uugametsa me ei sattunud, vaid mõõduka aja järel paistis juba kutsuv pada ammu kustunud tulukese kohal. Oleks olnud totter nüüd eelkäijate rada eirata ja aardest mööda marssida, kuigi väga omapärased suusajäljed seda just teinud olid- tulid eikuskilt ja kadusid ka eikuskile, hoopis teise suunda, ei mingit puutumatut valget välja.
Aarde leidmine oli lihtne, kätte saamine nõudis pisut naiselikku veenmist suusakepiga, kuid tehtud ta sai. Lugesime logisid ja mõtlesime väljendi "sattusin siia juhuslikult ja jäin ööbima" üle. Üpris omapärane tundus- pisut jube, samas põnev. Jube, sest väidetavalt on sellel kohal päris verine ajalugu, tõenäoliselt suurte kirjanduslike liialdustega (25 meest surnud ja üks tank laukas, koerast rääkimata...), kuid vanarahvas räägib suitsust ja tulest veendunult... seega vastust sellele põletavale küsimusele teavad vaid need soosaare kõverikud männid, kuid nemad vaikivad...

Sellest hoolimata on see koht vahva, koos karugagi... Meie teda ei kohanud, juhuslikult sinna ei sattunud, ööbima ka ei jäänud, seega logisime omadki nimed raamatusse ja asusime tagasiteele. Aegajalt päike paistis, raba oli ilus, taevasse ilmusid Navitrollalikud pilved. Rahu ja vaikus, vaid räätsade klõbin. Mingil hetkel leidsime, et aitab eelkäijate sabas kõndimisest (no nii kõver rada oli ju :D ) ja otsustasime rajada oma tee, ise võtta endale õigus eksida. Ei eksinudki ära ja ühel hetkel olime taas kindlal mullal, ups, turbal.
Veider tunne oli räätsad ära võtta ja nagu tikkudel edasi tatsata... Ma ei tea, kuidas teistel, kuid minul oli hinges selline mõnus rahu, selg oli kuiv ja pulss ei olnud tõusnudki üles, seega super. :)

Viljandisse jõudes läksin taas tööle korraks, ütlesin ülemusele, et käisin väikese tiiru rabas, tegin tunni omi toimetusi veel, läksin koju... ja minu nädalavahetus alles algas sellega. Nii mõnus! Aitäh Alexile ja Merikesele, kes mind rappa viisid!

Aare korras. EVEJ Brokrogaini aaretest on jäänud veel vaid I ja III, Viljandimaa aaretest vaid 2.
Niuks-niuks, peitjad ärgake ometi!!!

http://wwx.sakala.ajaleht.ee/010704/esileht/artiklid/5011332.php

24 märts 2013 leidis Kadri, Alex ja [mooritz]

Karukäpa aarde juurest võtsime sihi selle aarde poole ja nagu ennegi ajas Kadri ees jälgi. Taevamustrid muutusid iga natukese aja tagant ja mina muudkui pidistasin ;).Niiviisi märkamatult jõudsimegi saarele ja mina ikka veel pildistasin.Vaatasime aardega tõtt, Kadri kaevas ja logis, mina pildistasin vajalikku infot ja mõtlesin, et siin olla karu nähtud. Brr, ei oleks mina temaga tõtt tahtnud hetkel vaadata, ühtegi kobedat puud ka pole läheduses kuhu otsa ronida. Aga pesa oli pärsi hubane. Pidi ikka omal ajal inimestel hirm sees olema, et nii kaugele teiste eest peitu poeti. Tagasitee tegime märksa lühema, vaatasime nö sihtmärgi valmis ja liikusime mööda lagedamaid kohti.Turbasemal pinnal astudes oli jalgadel aga hoopis teisem tunne. Tänud matkama kutsumast! Ja raja alguses on ka üldkasutatav telefon olemas :P

16 märts 2013 leidis Maris, Margus, Priit ja Airi [airce]

Karukäpa juurest kulgesime siia. Karu ega tema käppa ei õnnestunud siiski kummagi aarde juures kohata. Aare oli oma pesas kinni ja meil tuli veenmisoskust targalt kasutada, et kõik kenasti ühes tükis välja tuleks. See õnnestus hästi. Koht on huvitav, kuigi mõte, et siin võiks ööbida vaimustust ei tekita. Minul veel pooled Brok aarded leidmata. Seega palju elamusi on veel ees ootamas. Siin aga polnud ees enam midagi ja tuli kulgeda tagasi. Auto juures pidasime pikniku ja edasi kulges päevaplaan suvaliselt, kuna algselt rohkem plaanis polnudki. Suured tänud peitjatele ja matkasellidele!

16 märts 2013 leidis Airi & Priit, Maris & Margus [max]

Kaarti vaadates sai märgatud, et selles rabas nii meeldivalt lähestikku on kaks aaret. Nii siis saigi plaani peetud ja matkaselle kaasa kutsutud ning ühel mõnusal päikeselisel märtsipäeval tegime matka Karukäpa aardest siia aardesse ja tagasi autoni. Auto olime jätnud turbaväljade ette väravasse. Räätsadega oli mõnus astumine. Valget lund ja ääretut vaikust jagus siin rabas küllaga. Aaret tuli veidi koputada, aga muidu on täitsa leitav praeguse ilmaga. Kohapeal saab mõnusa pikniku pidada või isegi ööbida, kui karusid ja ekstreemsusi ei pelga :) Meie siiski piirdusime ainult väikse matkaga. Tore on selliseid paiku avastada.

16 märts 2013 leidis Maris, Margus, Airi ja [armastan]

Pärast pikka retke aarde juurde leidsime heas korras aarde. V:Midagi J:Midagi

3 juuni 2012 leidis Andres & Ave [afubu]
Maakoduraba aardeid oli juba ammu plaanis leidma minna, kaks korda sai proovitud, kolmandal korral õnnestus. Ilm oli äärmiselt vahelduv. Raba teine aare leitud avastasime selle aarde ümbruse eriliselt meeldiva ja uurides aarde sisu kuulsime äkki mingit sahinat. Arvasime, et äkki veel mõni matkaline. Tuli välja, et suur KARU! Korra oli ikka päris hirmus, mõmmik tõusis tagakäppadele, mina jäin suu ammuli fotokas käes filmima. Aga kui märkas, et ta üksi pole ehmatas ja pani plagama :) Väga mõnus koht aarde jaoks, suured tänud! :)
https://www.dropbox.com/s/fxwl745rfcrtdxb/P1170850.MOV

12 november 2011 leidis Olev [veskimees]
Selle rabamatka teine aare. Väga ilus ja omapärane koht.

22 september 2011 leidis Kalle [sookoll7]
Karukäpalt oli ainult kilomeetri jagu siia. Räätsad muutusid järjest raskemaks, seal käe otsas ja samm muutus lühemaks.Kohale jõudes oli koht oodatust ikka palju põnevam. Keegi oli väikese viinapudeli seal ära peitnud ja minul õnnestus see üles leida. Paigutasin selle aardekonteineri juurde uusi leidjaid ootama, kes tulevad talvel. Saavad siis keha soojendust võtta. Aare ise korras. Aitähh peitjatele!!

20 august 2011 leidis Ard, Partparkinson [kurisookaru]
Ja oi kui hääd sinikad sääl olid. Telefoni sammulugeja luges 8664 sammu :)

20 august 2011 leidis Kurisookaru, Ard [partparkinson]
2,5 päeva vurasime tsiklitel läbi Eesti ja leidime üles kõik Brok Rogain seeria aarded. Brok Rogain V - Aega läks ca 2,5 tundi. Väga vahva koht. Tsiklisvarustuses svammi sees matkamine ei ole just kõige lihtsam tegevus. Kõige raskema matkakaaslase jalge all murdus üks purretest ja mees kadus poolest kehast laukasse. Pärast kaaslase väljasikutamist muutsime natuke purde asukohta, et ka poolikust lauast sild üle ulataks.

12 märts 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Karukäpast võtsime suuna Brok Rogain V-le. Üle lumevälja ei olnud erilisi probleeme - vaid paar-kolm korda vajus jalg koos räätsaga tavapärasest sügavamale sisse. Üks kukkumine käis ka asja juurde. Laagriplatsil paistsid lumest välja vaid katel, kiik ja laud, ülejäänud "sisustus" oli vaid muhkudena aimatav. Kuna järve asukoht oli enam-vähem selge, GPS pani samas segast, saime tegelikult kaks null-punkti ning kolmanda, mis visuaalsel vaatlusel võinuks olla peidupaik, seda loomulikult ei olnud. Kühveldasime kõigepealt kaks vale kohta lahti ja kolmandast paljastus otsitav. Kaevetöid aitasid teostada väike sapöörilabidas ja kohapealt leitud helesinine kopsik. Viimane sai tänu tublile tööle ka seespoolt rohekast kihist puhtaks. Aare on ilusti kuiv ja korras, loodetavasti ei kahjusta teda ka kevadine suurvesi. EVEJ. Tagasiteel oli päike juba mõne lauka servast vee välja meelitanud. Kevad pole enam kaugel!Täname peitjaid toreda kuid väsitava retke eest! See aare kannab kõikide leitud aarete statistikas numbrit 777;)

29 august 2010 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Pärast eilset Suitsna rabaretke tundus paras lõdvestuseks Brokrogain V ja Karukäpa vallutada. Mõeldud-tehtud! Raba oli teistsugune - oluliselt tugevama pinnasega, aga selle eest kõrgema taimestikuga. Nii et kõndida oli ikkagi päris raske. Räätsadega liikusime loomulikult kõigest otse läbi. Isegi viimase veetaskistuse sumasime otse läbi kraavi, mis oli ka selle matka kõige ekstreemsem hetk :) Saarelt minema sai inimlikumat moodi, kasutades varianti, mida varemleidnud hästi teavad. Kuna eelmine leidja leidis aarde läbimärjana, siis ootasime ka meie midagi niisket, aga kõik oli hoopis täiesti kuiv. Kaant saab muideks kinni panna lausa 3 erinevat moodi, millest ainult 1 on õige variant. Täname! EVEJ

14 mai 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Esimesed neli BrokRogaini olid võetud, otsustasime jätkata. Tee sooserva oli sõiduautoga läbitav ja parkisime auto poole kilomeetri kaugusele soost. Sobiva sillakese leidsime kergesti, edasi läks raskemaks - õhutemperatuur oli kusagil 24 kraadi juures, päike lõõskas, soo oli vett täis, jalad vajusid kogu aeg sisse ja kummikud tahtsid jalast ära tulla. Kõigest hoolimata rühkisime sihtmärgi poole ja avastasime nulli ümber ringlauka. Vesi oli küll soe, kuid ujuda ei tahtnud ning sobivast kohast sai ka kuiva jalaga üle. Konteiner oli vett täis, sisemine minigrip-kott katki. Kuivatasime konteinerit ja asju salvrätikutega, seejärel riputasime need tuulduma ja "jalutasime" Karukäpa aardeni. Tagasiteel pakkisime asjad väikestesse minigrippidesse ja sulgesime konteineri kindlalt. Järgmised Brokrogainide otsijad - konteineri kaanel on kaks võimalikku asendit, neist ainult üks suleb konteineri õhukindlalt. Tagasitee tundus olevat veel rängem, sest päev läks üha kuumemaks, kuid 5 tunni ja 7,5 km järel olime tagasi auto juures ülimalt rahulolevatena - tehtud! V: pastakas, J: võtmehoidja-mootorrattur.

7 november 2009 leidis Lauri & Hanno [hanno5000]
Lauri on kõik olulisema juba ära öelnud... kinnitaks siiski veel omalt poolt ka, et räätsaga oli seal tõesti hea liikuda ja vahepeal tekkis põdrajälgi nähes küsimus, et kuidas see u. pool tonni kaaluv loom siin normaalselt liigelda saab... Auto juurest aardeni läks umbes kolmveerand tundi, koos Karukäpa juures käiguga saime autost-autoni ilusti kolme tunniga hakkama. Väga mõnus matk oli! Tänud peitjaile! EVEJ.

7 november 2009 leidis Hanno, Lauri [algaja]
Minekus sai kokku lepitud nädal tagasi. Panime hommikul kell 6 minema, et valget aega võimalikult palju kasutada. Parkisime auto ära ja see jäi ilmselt samasse kohta kus Paavo ja Miki oma teed alustasid. Kuskil kell 9 astusime auto juurest minema. (Tagasi olime umbes kell 1 päeval) Mõne aja hiljem saime teada, et oleks võinud veel vabalt umbes 600 meetrit edasi sõita. Aga see oli tagantjärgitarkus. Kuna polnud aimu, mis maastik on siis sai kohe auto juures räätsad alla pandud ja umbes 100 meetrit hiljem nad jälle alt ära korjata. Umbes 1,5 km enne aaret oli aga ilus tee lõppenud ja räätsad sai jälle alla panna. Edasi oli räätsadega lihtsalt jalutamine. Geokepina kasutasin 50mm kanalisatsioonitoru ja mõneski kohas torkides kadus 1,5 meetrit toru vee alla. Sai siis pisike ring tehtud. Pärast tracki uurides oli kogu tee aga pea otsejoones aardeni. Kohapeal saime natuke ukerdada enne logimist. Muidugi sai ka aardepurki kõige valemat kaudu välja sikutama hakatud. Pilte teha polnud eriti mõtet. Paks udu nullis kogu emotsiooni ja sama emotsiooni saaks ka mittevahutavat seebivett vaadates. Koht uudistatud panime edasi Karukäpa poole ja teel tagasi tegime veel ühe peatuse. Teekond aardeni oli aga palju lihtsam kui ma kartsin. Ja jällegi Puhatuga võrreldes oli seekord lihtsalt lonkimine. Tänud peitjale. EVEJ Kui tagasi auto juures olime siis puhkes äge sööming, hävitati päris arvestatav hulk kaasas olnud söödavaid ja joodavaid asju. Napilt oleksime ka gaseeritud veega teed keetma hakanud.

24 oktoober 2009 leidis Ove [ove]
Tänase päeva vaieldamatult kõige toredam aardeleid. Auto jätsin naabrivalve piirkonda, täpsemalt tegid kohalikud küttepuid kohas kuhu auto jätsin. Auto juurest oli pool kilomeetrit rabani ja sealt juba mööda sügisvärvides rabamaastikku ca 1,5km aardeni. Ilm oli tuulevaikne, pilvine kuid vihma ei sadanud. Teel aardeni kostitasin ennast jõhvikaega. Liikumisvahendiks valisin seekord räätsad ja nendega läks samm vahepeal isegi nii pikaks, et ühel hetkel jäi räätsa nina rabamättasse kinni ja samal hetkel olin põlvili maas ja sain ka varrukad märjaks. Vahetult aarde lähedal tundus juba korraks, et ees ootab veel üks tõsisem märjakssaamine aga õnneks pääses sellest tänu kohapealsele abivahendile. Täitsa huvitav on sellisest kohast leida laagripaika, mis tänaseks päevaks on küll mahajäetud välimusega. Aare ise oli korras ja esmalt panin kirja vajalikud tähed numbrid kuna ka minul on Broki aaretega olnud kogemusi kus tuleb uuesti tagasi tulla numbreid üles kirjutama. Väheste logide tõttu tundub, et seda aaret peetakse raskeks. Päris nii see ei ole ja soovitan veel enne suuremat lumesadu kindlasti rabasmatk ette võtta. Võtsin ja jätsin.

14 juuni 2009 leidis Jaanika ja Elvis [ullunt]
Karukäpa juurest edasi tuldud sama maa-ameti kaarti kasutades. Lähenemiseks taas kohalikke veekoguseid ära kasutades. Võimalik peidukoht hakkas juba poole maa pealt silma ja suund sinna võetud. Võimalik osutuski tõeseks. Peale mõneminutilist otsimist leidsime juba varasematest selle seeria aardele omase mõnusa konteineri. Meenete vahetus V: pisike MiniCooper auto ja aardesse mittemahtunud plaadi. Mille võin mõnele tõsisemale pungisõbrale edasi anda. J: kaelapael, õnne magneti ja veregrupi numbriga südameke.Peale mõnusat pisilõunat ja -puhkust alustasime tagasiteed. Ca poole kilomeetri kaugusele jõudnud prahvatas Janzal,et millegi väga olulise oleme ära unustanud. Samamoodi tulime ka BR3-st ära ja tuleb uuesti külastada. Nimelt selle aarde tähed-numbrid. Ütlesin siis,et oota siin lähen käin siva ära. Olin ära pea kaks tundi. Kuid õiget kohta ei suutnud leida. Panin ju umbes rappa. Mäletasin,et suuremad puud olid. Kahel korral ronisin mõne meetriste mändide latva. Sealt suuremaid puudesalusid tuvastades ja kohale minnes kontrollima jõudsin aarde asemel uuesti Janza juurde. Kelle ma olin jõudnud ka juba ära kaotada. Kolmandal korral latvu külastades märkasin õiget suunda. Enam ei usaldatud mind üksi kondama. Esimest korda otsima tormates arvas Janza,et tean õiget suundagi. Lubasin ju helistada,kui koha uuesti leian. Kuid esimene murelik kõne tuli juba veerand tunni pärast. Selgitasin olukorda. Tunni aja pärast olin juba ise eksinud. No-jah gpsinimesed selliseid olukordi juba ei saa. Teistkordselt saart külastades võtsime vajalikud numbrid. Ja tagasi algas teekond ilma lõputa. Jook oli otsas, ära sai proovitud juba rabavee joogikõlblikus. Meeled olid tuimad. Jalad vajusid nagu sügavamale. Üldse oli kõik äkki nii raske. Meeles mõlkus juba kõne inimestele kes siniste vilkuritega autodega ringi vuravad. Eesmärk oli siit lihtsalt välja saada. Oma arust otsemat teed pidi,kuid kusagil läks orienteerumine sassi. Suuna võtsime kõige lähedemal olnud metsa poole,et ainult ära saada kõvemale pinnasele kus seda õõtsumist vähem oleks. Seda logi kirjutades kisuvad jalad mingis asendis "mõnusalt" krampi. Lõpuks jalgadega kindlal maal kaarti uurides tõdesime,et oleme autost linnulennul paari kilomeetri kaugusel. Auto juures pisike ümberriietumine,et linnainimese välimus tagasi saada. Juba ära sõites arvutasime,et saime seitsmetunnise tõsise rabamatka ja umbes tosinajagu kilomeetreid. Ja on millest tõsiseid järeldusi teha.

15 mai 2009 kommenteeris www.geopeitus.ee [kaits747]
aardel on geocachingu tunnus GC1R9YP

2 mai 2009 leidis Priit, Janar, Siret [triip]
Räätsasid pole vaja, peitjate poolt soovitatud kummikuga jääks jalg kuivaks, matkasaapaga on hea aga jalg saab märjaks, paljajalu aga on liiga lihtne põlvini sisse astuda. Ühe sõnaga, saab ligi küll, minge vaadake, koht on seda väärt. Ei võtnud, jätsin eelmine nädal Viru Raba aardest võetud märgi.

2 mai 2009 leidis Priit, Janar ja Siret [leidiir]
Tänane eesmärk sai täidetud. Metsavendade laager leitud. Aga tee sinna oli päris raske. Ilma räätsadeta, ilma kummikuteta... Koht ise ilus, vaikne. V: kaelapaela J: põrkepall

25 aprill 2009 leidis Blond, Miki, Reilika & Paavo [speedy]
Aare sai nopitud teel Viljandisse lumelauasemu sünnipäevale. Diskuteerisime Mikiga lähenemissuuna üle ja leidsime lähima võimaliku tsivilisastioonipunkti suunal NNW, kuhu sai madalapõhjalisega mõned korrad põhja kolksutades vabalt kohale.. Sealt viis rabani arvestatav rada koos kraaviületussillaga. Aardeni jõudsime raudsuksudest 40 minutiga ja tagasi ilmselt veel kiiremini, läbides selle ajaga sinka-vonka tammudes 2+2 km. Kummikuid proovile ei pannud ja üle pahkluu vett ei tulnud. Nullis istusime metsavendade kombel sõbralikus ringis ja tähistasime Miki 900. aardeleidu kodumaal. Palju õnne! Tore, et saime tunnistajateks olla :-)
See oli igati BrokRogaini tiimi vääriline aare. Maastik ja peidupaik nende poolt, ülisobiv ilm ja -mõnus rändurite kamp meie poolt. Uskumatu koht keset raba ikka küll. Kummardus peitjatele! Ootame huviga järgmist üllatust.
Aare korras, vaid nännikilekotis on kuuliauk. EV. J: mõni 50 kr ettemaksuga Simpeli SIM.

25 aprill 2009 leidis Miki, Paavo, Reilika ja Blond [miki]
Tänu sellele aardele on mul nüüd kummikud olemas. Lõpuks. Teekonda planeerides tundus, et seekord ilma ei saa. Maastik oli täiesti oma 4.0 väärt, teekond kulges laugaste vahel ukerdades ja vahepeal oli tunda jalgade all veel mõnda jäätükki. Teekond läks hea seltskonnaga kiiremini, kui alguses lootsime ja koha peal ootas meid mõnus pesa. Aare tuli ka kiirelt kätte ning peale seda võtsime aja maha ja logelesime niisama. Ilus ümmargune verstapost sai täis ja aare sobis tähistamiseks nagu rusikas silmaauku. Sellised rabakad on mu lemmikud :) Peale seda vudisime tagasi. Ju vist olen talvel pekki või laisaks läinud. Igatahes, peale seda mõnusat matka olid lihased veel mitu päeva haiged ja treppidest üles venisin teosammul. Tänud peitjale.

25 aprill 2009 leidis Lembit [polekala]
Väga timm koht oli nullpunktis. Pidid ikka vaeva nägema, et selline asi sellisesse kohta luua. Tänud timmi aarde ja rabamatka eest. Eelmisel korral, kui karukäppa sai külastatud, ei olnud teada, kuhu brokrogaini meeskond aarde peitis. A no nüüd saigi kaks korda rabas matkatud, mõnus. EVEJ.

25 aprill 2009 leidis Sven ja Herti [hertz]
Oli mõnus matk. Ilma räätsedeta oleks olnud meie seiklus kindlasti raskem ja kohe kindlasti märjem. EV, J:kuuli

25 aprill 2009 leidis Herti ja Sven [geokrahv]
Aarde vallutamiseks sai tehtud pisut ettevalmistust. Kuna polnud teada milline seis rabas valitseb, siis päevakorda kerkisid räätsad. Ise sai miskit valmis tehtud aga need Jaan Tatikalikud vaimusünnitised lagunesid pärast aarde leidmist ära.(nuuks) Kogu teekond oli raske aga selle eest pikaks ajaks meeldejääv. Jätsime aardesse jahipüssi kuuli, ei võtnud midagi. Selle Rogaini käigus sai külastatud teistkordselt ka Karukäpa aaret. Tänud peitjatele!

24 aprill 2009 leidis Neeme [neeme]
Ei olekski sinna rabasse vist niipea sattunud, aga meeldivad mälestused eelmisest retkest ja järjest mõnusamaks muutuv ilm panid hinge kripeldama. Ratta peitsin rabaservas mätaste vahele, koordinaadid gepsu, et pärast jama ei tekiks ja teele. Tegelikult sai märksa suurem tiir tehtud, kui kohalejõudmiseks vajalik oleks olnud - selles rabalummuses läks gepsu vaatamine lihtsalt meelest ära :). Ka sihtpunkt oli minu jaoks meeldiv üllatus. Tasku pistsin näpitsad ja sinna jäi pisike sõiduvahend. Suured tänud aardetiimile!

24 aprill 2009 leidis Priit [otsingul]
See oli juba see, mida ma Hidalgo tiimilt ootasin. Et retke enda jaoks huvitavamaks teha, alustasin idasuunast eesmärgiga otse üle laugastiku minna. Väga põnev oli, aga ei soovita seda suunda ilma räätsadeta, kuna laukad olid kohati teineteisega ühendatud ja isegi räätsadega osutus lahtiste ühenduskohtade ületamine tihti võimatuks. Jõudnud otsingupiirkonda, tekkis mulje, et metsavennad on selle koha alles mõne aasta eest maha jätnud. Logiraamatut avades leidsin, et peale BrokRogaini tiimi lahkumist on üks metsavend seal siiski viibinud ja lahkunud 3 tundi enne minu saabumist. Logisin teisena kell 12:30. Puhkasin natuke ja tegin mõnusa lõunasöögi metsavendade köögis. V: Tulemasina ja kaelapaela J: sõduri püksirihma. Tänan mõnusa rabaretke eest!

19 aprill 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

8 jaanuar 2009 leidis Joonas [joonas444]
leitud 2009 suvel