Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Timmkanal (ka Uusjõgi) on kanal Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas. Timmkanal kaevati 1850ndatel, ühendamaks Ura jõge Rannametsa jõega. Kanali pikkus on 10 km ja jõgikond 28 km2.
Timmkanali lasi kaevata ühe rikka talu peremees - Timm! Kanal sai kaevatud, et kuivaendada põlde ning teha nad veelgi viljakamaks. Sel ajal polnud talumeestel tööd ning seepärast oli vanal Timmil tööjõud väga odav, talumehed käisid kaevamas seda sisuliselt leiva raha eest.
Oma lapsepõlves olen nendel suurepärastel kallastel käinud mitmeid ja mitmeid kordi, isegi ujumas, kuigi peab mainima, et ujumiseks see jõgi just perfektne pole kuna voolab sisse väga palju külmi allikaid. Aga karastuseks kuumal suvepäeval tasub kindlasti sisse hüpata!
Aare ongi peidetud ühte vahvasse kohta Rannametsa jõe äärde, kuhu suubub ka Timmkanali jõgi.
Auto jäta koordinaatidele N 58° 07.968 E 024° 33.775 ning jaluta mäe tippu:)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1TE4P
Logiteadete statistika: 139 (95,9%) 6 4 1 1 0 0 Kokku: 151
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
GC-s omanik arhiveeris.
Käisime tutvumas selle aasta võistlusmaatikuga ja üksiti logisime ka aarde. Pisut ohtlik logimine. Tänud!
Siin me otsisime 1,5pealt ja 3,5 pealt. Leidsime lõpuks 2,5 pealt. Tänud peitjale
Navi juhatas kõige pealt valele poole jõge. Ei hakanud sealt üle ukerdama just. Ümberkukkunud puu oleks vast libe ka olnud... Tulime õigele poole siiski ja sai natuke üle mõeldud. Kahtlustasin pidevalt, et ma varsti lõpetan vees. Aga siis vaatasin maastiku astet ja ronisin üles tagasi ja üsna ruttu näitas end ka aare. Aitäh Timmile selle vuliseva kanali eest!
See suhteliselt vanem aare siin profi-Kapuude vahel on minu poolt siiani teenimatult tähelepanuta jäänud. Praegustes oludes on maastik siin küll tublisti üle 1.5 (ütleks pigem 2.5), kuid absoluutselt tähelepanuväärne ning igati mõnus! Kaardirakendus juhatas autoga lähimasse punkti mäe tipus, kuhu ma keelumärkide puudusel madalapõhjalisega kohale veeresin kah. Kirjelduses märgitud parklakoordinaati ei taibanud varem vaadata kui alles hlljem tagantjärele. Autost nulli läksin väga ebageopeiturlikult - laugemat nõlva pidi ringiga, kuid tagasi tulin juba otse, nagu peab! Aitäh, aare on korras, kuid nõuab otsijatelt hoolt, et ta oma kohalt plehku ei paneks.
Jälle üks piirkond, kuhu polegi sattunud. Väga ilus mets ja toredad künkad. Timmkanali veevulina saatel oli aaret päris mõnus otsida. Null tahtis rohkem võssa saata, aga vihje ja varasemad logid olid abiks. Tänud peitjale!
Jalutasime mäest üles ja mäest alla ja kanali äärt pidi ja olimegi aarde juures. Leid oli kiire, karbiga kõik parimas korras.
Pärast läksime ka niisama Kapuusid vaatama, et mis tulevikus ees ootamas on. Ja ühte ussi nägime ka päevitamas.
Aitäh!
Margusel pool esimesest kevadsuplusest tehtud.
Aare leitud ja logitud. Aitäh!
Seni, kuni tehti ettevalmistumisi järjekordse puu otsa ronimiseks, käisime selle aarde juures. Margus sai ka jõevees solistada. Aitäh.
Selle aarde külastasime ära siis, kui kõigil Kapuu 4 ronitud rai. Mõnusalt lihtsalt peidetud vanakool, vihjet piiludes leidsime esimesest kohast kuhu vaatasime. Ning logiraamat oli originaal, ägedalt edev ja bling veel pealekauba, selliseid on samuti alati eriline käes hoida; aitäh peitjatele :).
Kapuude vahepeal tegime väikese jalutuskäigu ja vaatasime Timmkanali ka üle. Tänan.
Juba õhtust saadik oli mingi Timmkanali jutt liikvel ja täiesti arusaadaval põhjusel - oli ju häiriv täpike nõnda lähedale paigutatud. Jätsime mehed puid kallistama ja astusime korraks teiselepoole kanalit. Jalutuskäik kulus mõnusalt ära, sest külm tahtis juba veidi kontidesse pugema hakata ning nõnda sai talle üks-null tehtud. Kandsime nimed ilusasse kuldsesse raamatusse ja suundusime tagasi köitega mängima. Aitäh!
Lihtsalt tuli seekord aga ilmaga ei vedanud vihma kallas kõvasti.
Jõulumäe sündmuselt tulles ja enne Kapuu 4 juurde minnes käisime siit kanali äärest läbi. Kuna enne meid olid Liis&Kaups siin käinud, siis meie jaoks tuli leid lihtsalt. Taastasime endise olukorra, panime aardekarbile mõned pulgad peale, et oleks aimatav geokuhi. Täname aarde eest!
Ussi nägime, plätserdada saime, suuri otsimise ringe teha ja normaalseid kohti uurida. Aga selle peale poleks küll tulnud .... Seekord me seda ei leidnud ja kes teab kas järgmine kord mälu mäletab. Vesi oli soe vähemalt. ... Peitja võttis ühendust ja lubas taastada algse olukorra. Tema aaret originaalis maa alla ei peitnud, see elab seal oma elu.
See aare sai leitud vahepausiks Kapuudele. Pidi olema kahe minuti leid ja selle kalpsasin kummikutega läbi veekogu. Peakokk Kaups jäi gurmeed valmistama. 2min asemel olin ikka märgatavalt kauem ja muudkui poleerisin. Selline tunne oli juba, et samal kuupäeval leidnu võttis aarde kaasa. Varsti tuli Kaups appi ning siis ka me veel ei leidnud. Kolmandal katsel, tänu Ovele, kes siiski polnud karpi kaasa võtnud, vaid kellelt vihje saime, selgus, et karp oli 10cm paksuse liivakihi all ja palja silmaga seda ei näegi. Maa alla karpe ei peideta, eksole. Tegime geokuhja peale, et järgmised ei peaks labidatega tulema. Oleks kena, kui sellistes olukordades, kus aarded ongi maa alla sattunud, siis pandaks paar oksa märkeks peale. Ei ole ju nii raske, eriti veel metsa all.
Metsa vahel GPS nõrk, aga muidu leitav kui piirkonna peab.
Kümme tugrikut paikapidava vihje ja kümme tugrikut vapustavalt ilusa looduskauni koha eest. Väga timm!
Kapuude juurde väike vaepala kahe jalaga maa peal leidmiseks. Tänan.
Kunagi Kapuude vallutamise vahel, sai ka siia logiraamatusse logi kirja. Sai täitsa ära unustatud selle aarde logimine.
Tänud ka.
Puulatvades kõõlumise kõrval said tiimitööna nimed ka siia kirja. Tänud.
Selline m6nus ja konkreetne vanakoolikas. J6gi oli piisavalat ära kuivanud. Sai valida kas kivilit kivile v6i siis m66da purret. Igayks oma rada pidi. M6nus lihtne vahepala teiste siinsete pärlite vahele. Tänud peitjale
Aardeni minek oli suht raske. Seevastu tagasitulek oli äämiselt lihtne.
Peagi saabuvat kümnendat sünnipäeva saab Timmkanali aare tähistada uues ja puhtas karbis. Pidu!
Uut karpi soovib, praegusel kaas õhtal omadega (praegu seal toidukarp umbes 10x20cm)
Leitud ja logitud. Kaunis koht. Konteineri kaanes on korralik auk sees.
Kopraonu küll ei kohanud aga kohtusin äärmiselt kuningliku suure kärbseseenega, mis tuletas meelde kunagise kamraadi õpetussõnu kuidas punamütsikest töödelda, et temaga kõrgemaid dimensioone vallutada. Pärast kiiret kaalumist ja meeldetuletust, et olen täiskasvanu ikka jõudnud isend kellel on liiga palju kohustusi ja kaotada, jäi punamüts minust sel korral maha. Suurematel loodussõpradel soovitan juba seente pärast läbi astuda
Täitsa mõnus turnimine. Ilus jõgi ja ilus mets. Igaks juhuks lähenesin teiselt poolt jõge ka. Kuna vett oli vähe, siis sealt sai jõe kivisele põhjale laskuda ning mõlemat kõrget kallast ühekorraga imetleda. Tänud juhatamast.
Sellest, et keegi seal jupp aega käinud ei ole, andsid märku pidevalt näole jäävad ämblikuvõrgud. Karbil kaas endiselt katki, ehk keegi, kes tabab siinseid logisid enne minekut lugeda, saab uue, keskmise suurusega karbi kaasa võtta. Tftc!
Väga kihvti koha peal. Täitsa üle ääre. Ja milline kuldne logiraamat. Tänud :)
Nii ilus aare :-) kahjuks oli karbil kaan katki aga aare iseenesest korras.tänud juhatamast.
Tõeliselt kena peidukoht ja mõnus jalutuskäik ilusate vaadetega. Kuigi aare on jõe kaldal metsas, ei olnud nullis peidukoha osas kahtlustki. Suur tänu peitjale et meid nii toredasse kohta juhatas. NB! Aardekarbi kaanest on kild väljas ja seega vajaks aare hooldust, pakkisime nii hästi kui võimalik kilesse.
Aare oli oma pesast välja libisenud ja vedeles nõlval. Mingi ime läbi ei olnud ta veel jõkke jõudnud. Panin korralikult tagasi ja julgestasin oksaga. Aitäh!
Tekkis kohe soov autoga mäkketõusu proovida, aga jätsin siiski tee äärde. Mõnus jalutuskäik ilusas kohas.
Väga ilus jõekallas. Nautisin iga minutit mis ma seal jalutasin. Looduslikku rahu ja vaikust proovis segada vaid vees plärtserdav kobras. Siis kolistasin mina mittetahtlikult talle vastu karbiga ja kobras kadus ära kuhugi peitu. Aitäh kohta näitamast!
See aare tundus üksinda paiknevat ja piisavalt lihtne, et ka hämaruses leida. Käisime, ronisime ja nautisime - aitäh!
Ilus koht. Alguses üritasime murda teiselt poolt, aga noh, ega soovituslik parkimiskoht igavusest ju panda... Varsti saab siit mustikaid!
Parkisin auto ära, jalutasin nulli ja võtsin loogilisest kohast aarde. Isegi pärapõrgus tuksi keeratud tuju läks veidi paremaks. Aitäh peitjale.
Pärapõrgust sai kanali algus üle vaadatud ja otsetee viis ilusti aardeni.Tänud!
Ootamatult huvitav koht ja kena algus ka geotuurile. Muidugi oli Piia see kes andis käsu kuhu mul tuleb ronida.
Hea kerge leid geopeituse päeva lõpuks. Auto jätsime sinna kuhu näidatud ja mööda rada nulli, aare välja, logi kirja, öökulli (Sobilik lind piirkonda) helkur aardesse ja kodu poole tagasi. Suvel kindlasti ilus koht matkamiseks. Tänud. AH JAAA... Kõige eksklusiivsem logiraamat üldse. Senileitutest muidugi.
Esialgu usaldasin navitädi ja jõudsin aardest 50 meetri kaugusele. Kõik on muidu tore ja ilus, aga millal ometi tehakse navigaatoritele selgeks, et "sealsamas teisel pool seda suurt vett" ei ole mõistliku inimese jaoks päris adekvaatne viis sihtpunktile lähenemiseks (olgu, geopeitur kui mõistlik inimene on veel omaette Pandora laegas).
Lähenesin siis soovitatud suunast mööda igati kena metsarada. Mõnus avar männimets. Nagu oma kodumetsas jalutaks. Lõpp tekitas mu peas veel eriti tugeva analoogia minu enda esimese aardega. Peakski tal üle tüki aja taas külas käima. Aitäh kutsumast!
Keegi hoolas inimene oli tee aardeni lausa labidaga puhtaks kaevanud, nii et käisin kui asfaldil. Geps saatis mind küll konkreetselt puu taha, aga õnneks vihje on täpne. Tänud juhatamast, suvel on seal kindlasti palju ilusam.
Järjekordne öine aare Kui vett ei karda, siis saab kiiremini kohale ja leiab aarde lihtsamalt Julmalt läbi jõe minnes kulus aarde leidmiseks pimedas vaid paar minutit. Vesi on napilt põlvini
Kolm aaret sai täna otsitud ja kõikide puhul tekitas mobiili-geps mulle ainult peapööritust. Nii ka siin. Alguses hakkasime nullile lähenema päris suure ringiga, kui nullini oli 15 meetrit, siis oli me ees minukõrgune (ja ma olen suti alla 2 m pikk) niiske võpsik. Ei kutsunud sukelduma. Seda enam, et minuga oli koolieelik kaasas, kes oleks sinna täitsa ära uppunud.
Mis siis ikka, ots ringi ja läheneme teiselt poolt. Mäest üles ja mäest alla. Selle tulemusena saime isegi väidetavasse nulli, aga seal ei olnud ühtegi vihjele vastavat moodustist. Ma kujutan ette, kuidas mu autoriteet väikemehe silmis kahanes, kes lootis ägedat aardeotsingut, selmet vahib mingit kolget metsa all kepiga maad sonkimas, midagi mobiilile pobisemas ja seda põrnitsemas ning taeva poole vibutamas. Peagi andiski ta alla ning hakkas hoopis metsmaasikaid ja mustikad metsa alt otsima ning mina lahtiste silmadega loogilisemaid kohti otsima, et natukenegi enda eneseväärikust taastada. Loogika võitis ja pärast 3-4 minutilist otsimist leidsin aarde. Enesevabanduseks oli see gepsu järgi 37 meetrit nullist eemal, aga koolieelikut ei paistnud see väga huvitavat.
Tänud peitjale, panin esimesed eurod päris-gepsu ostmiseks kõrvale ära
Kui ringiga ei saa, siis otse ikka saab. Nagu mulle meeldib, lähenesin nii otse kui võimalik. Selline huvitav jõesopp end ära peitnud siia. Otsida eriti vaja polnud, loodusmärkide lugemisest aitas. Tänan!
Kiire peatus, mõnus jalutus radadel, aitäh! Aarde kaas vist oli katki, sisuga aga kõik kõige paremas korras. Aitäh! EVEJ
Algul valisime aardele lähenemiseks vale kalda. Mina ei viitsinud tagasi minna ja olin nõus üle puude ronima, kuid poisid leidsid, et see ei ole sellise ilmaga kõige mõistlikum tegu. Kõndisime siis tiiruga aardeni ja panime nimed kirja.
Algul proovisime ühelt poolt. Sealt polnud võimalik kuidagi üle jõe saada. Teiselt poolt minnes oli asi tunduvalt lihtsam ja leid tuli kiiresti, tänud.
"Mis sellest väiksest kraavist siis ikka üle minna on, palgid ju lähevad." Valisime siiski inimlikuma lahenduse ja leid tuli kiirelt :) Aitäh!
Sattusime alustuseks valele poole jõge. Kui selgus, et siit küll midagi otsida ei ole, läksime õigele poole ja varsti märkas Kairi võimalikku peidukohta. Seal ta oligi. Aitäh!
Esialgu üritas GPS saata mind vale kraavi serva. Loogika sai võidu ja õigest otsimiskohast tuli karp välja. Tänud
Mõnus jalutuskäik :) Seenelisi oli aga palju näha ja korvid tundusid ka täis olevat.
üllatavalt kena koht.. ootasin mingit suvalist kraaviperve. leid tuli kaa kähku.
Lähenesin aardele Häädemeeste poolt. Auto GPS arvas vist, et tahan seenele minna, mitte aaret otsima ja soovitas pidevalt pöörata metsa kord paremale kord vasakule poole. Kuna tee tuttav sõitsin meelekindlalt kanali juurde ja loobusin GPS-ist. Vaatasin kaarti ja nägin, et aare asub otse metsatee pikendusel jõekese lähistel. Tegin nagu peitja soovitas - otse edasi ja üles mäkke. Edasi läks asi huvitavaks, kuid lõpuks sain aardeni ja leidsin aardest ilusa logiraamatu. Logi sai kirja ja tagasiteel nautisin veel ilusaid vaateid Timmkanalile. EVEJ Tänud peitjatele.
Lasime endid gpsil nulli vedada ja aarde leidmine käis kähku,tagasi geokäula poole suundusime mööda georajakesi:) Tänud peitjatele!
Tee parkimiskohani on muidugi porine aga rada aardeni täitsa ok. Naabermaja valvenässul jättis üllatusest haukumine kah järgi. Ei tulegi meie juurde, lähevad hoopis teisele poole metsa. Veider. Jõgi oli äge. Kohati lausa marutas oma sängis. Käisin kanalit ka ikka kaemas. Selline magistraalkraavi mõõtu. Aga mets aarderaja ääres oli ilus. Sellisel puhkab ka minu vana metsamehe silm. Tänud.
Lõpuks paastumaarjapäeva needus ometi võttis puhkepausi ja lasi ühe aarde ka ilma igasuguste jauramisteta leida. (Äkki elab ta hoopis piiritsoonis ja me olime piisavalt kaugele jõudnud? ) Õige koht auto jaoks (lugemisoskusest on vahel kasu kah ;) ), õige teerada, õiged numbrid gepsus ja peagi ka õige peidukoht silma all. Kena kuldne logiraamat, kuid kena kuldne pliiats mulle ei sobinud. Kasutasin enda oma... Imetlesime vee voolamist pisut ja marssisime tagasi. Isegi kummikuid poleks tarvis olnud. Nii muretu leid lausa oli. Hämmastav. Selle peale lubasime endale tassikese sooja teed ja kaks Lätis tehtud kuklit.
Aitäh aarde eest! EVEJ
PS: minigrip on räbal, kuid esialgu pole sellest probleemi...
Auto parkisin laia metsatee äärde ja edasi juba jalgupidi. Kohapeal pidasin endaga nõu, kust otsimist alustada. Piilusin igaks juhuks alla ja olin juba minekul järgmist objekti takseerima kui silmanurgast märkasin õiget objekti. Vahva kuldne logiraamat.
Suure tuhinaga valisin kõige lähem punkti kuhu autoga ligi sai, kuid sellest oli vähe abi, aardeni me ei jõudnud ja vesi oli ka piisavalt jahe, et suplema minna. Seega kiire positsiooni vahetus ning peale väikest jalutuskäiku, hämaral õhtutunnil, logitud.
Lähenesime aardele esialgu vale külje alt, kuid avastasime vea kiiresti. Kui õige teeots käes, leidsime aarde kohe üles. Muidu ilus koht, kahju et väljas vihma sadas ning juba hämar oli. Oleks tahtnud rohkem ringi vaadata.
Ikka autoga, ikka autoga, aga seekord ei saanudki... Väike jalutuskäik pani veidi mõtlema, et kuidas need talumehed seda kanalit ikka kaevasid. Tohutu töö. Aare kenas kohas ja ei peitnud end väga. Aitäh, tore koht.
Kui tahad aaret leida võiks ikka enne uurida kummale poole kallast see jääb. Esmalt olime muidugi valel kaldal, sest sinna sai autoga lähemale. Oh seda laiskust. Viga sai kohe parandatud ja jalutasime õigel kaldapoolel aardeni ja leid tuli kiirelt. Aitäh!
Kui mõistus ei võta,siis.. Autod said pargitud aardele väga mugavalt lähedale, et sealt kiirelt ja lihtsalt aardele läheneda, mõnikümmend meetrit minna ainult ju. Seljas edev valge seelik ja jalas plätud. Ja edasi - nõgesed, järsk kallas, vesi, jälle järsk kallas.. Aarde tuli oma peidukast kiirelt välja, logiraamat oli väga kaunis. Tagasi läksime ringiga valge inimese kombel :)
Loogikat ja vihjet oleks võinud rohkem usaldada kui gepsu. Aare korras, aitäh.
Vaja ikka vaadata mis kohti Geps näitab, alt ja ülevalt aga kätte saime, kõige ilusam logiraamat siiani, tänu!
Gps ei tahtnud seal metsa all kohe õiget kohta kätte näidata ja nii sai seal ikka tuuseldatud, aga lõpuks kuulsin rõõmuhüüet ja sain sääskede käest ära. Tänud.
Päris mõnus oli päikeselise metsa all kevadise veekohina saatel aarde poole jalutada. Kaldapealsetel võis silmata veel üksikuid jäätükke, millest päikese jõud üle ei olnud käinud. Aga kauaks neidki, nii et pikalt oodatud kevad on omas täies jõus võimu üle võtmas. Aare ka kenasti oma pesas.
Aitäh peitjale!
Leidsime hommikul paar minutit enne kella seitset, päeva teise aardena, nii tund peale seda, kui võtsime lätlaste Munchauseni. Ilus on siin varahommikul, kas teate :) Pardid sõdisid mingite teiste vee-elukatega, hirmus pladin ja prääksumine käis, ja kui logisin, lendas kohale suur haigur, ei pannud mind sugugi tähele, ja maandus otse mu alla jõe kaldale ... Aare ise oli täpselt seal kus pidi ja sellises olekus nagu pidi. Aitäh!
Pärast rääkisime ka kohalikele oma käigust ning neil oli Timmkanali tekke kohta natuke teine versioon. Nimelt polevat talumees seda siiski mitte päris omal tahtel kaevanud, vaid teinud seda mõisasakste tellimusel. Samas olevat mängus olnud ka tibake kaval-antsulikku valskust - sakstele öeldud, et kaevatakse 100 mehega - pooled ühest ja pooled teisest otsast. Tegelikult oli kaevajaid poole vähem olnud ning kui härrad kontrollima tulid, viidi need 50 matsi kibekiiresti mööda rabateid kanali teise otsa, kus neid siis uue satsi pähe esitleti. :-D