Päikeseloojangu aare

Sai korraldatud EGEA-Tartu talimatka, mille teekond viis meid ka siit läbi. Oli meeles küll, et kuskil laudteel on aare, kuid kui vaatasin, et kus see täpsemalt on siis olin sellest juba möödunud. Niisiis pidin natukene tagasi kõndima. Aare jäi aga õnneks kohe näppu. Aitäh!

 3 

Hooldus. Kuivatasin ja puhastasin karbi, eemaldasin prõgi, karp on õnneks tihendiga. Uus GC koodi ja aarde nimega logiraamat, harilik, minigripp, imurid, kiletatud juhend ja jätsin vahetuskaupa.

Nüüd aardega jälle kõik tip-top korras!

Tagasiteel kui laudtee lõppes

 1 

Meenikunno matkarada oli täna Este põhieesmärk. Minule oli see rohken nagu poonuseks, aarded ikka kõigepealt. Kuna aardel oli hooldusnõue peal siis oli vaja tegutseda, korraliku hoolduse ma siin tegingi. Tänud peitjale aarde eest!

 2 

Peale vaatetornist raba vaate imetlemist suundusime rajale. See oli mu tänase reisi üks põhieesmärkidest, geoaare lisaboonuseks. Liikusime hooga edasi, maitsesime jõhvikaid ja mina arvasin, et tuleb jõuda Päikeseloojangu majani. Nii vaatasin lihtsalt ümbrust ja rajakaardi vastu huvi ei tundnud. Õnneks uuris Tiit ikka kaarti ka ning ühel hetkel hõikas, et tagasi, me juba nii 100 m aardekohast möödas! Läksime tagasi ja õiges kohas ringi vaadates jäi peidikukoht peagi silma. Aare oli kannatada saanud, märg, nii et Tiit teostas põhjaliku hoolduse. Tõelise geopeituse fännina on tal seljakott igasuguseid abivahendeid täis. Aare sai korda ja logitud ning suundusime edasi mõnusale rajale. Aitäh peitjale!

Logiraamat on tõesti väga märg. Põgusast päikeses kuivatamisest kahjuks ei piisanud. Lisasin katkisesste minigripp-kotti veel ühe kaasas olnud koti (mis paraku ei pruugi olla täiesti ilma aukudeta) koos improviseeritud logiraamatuga ning kilekotist meisterdatud logiraamatu, mis on kindlasti veekindel, kuid kuhu on võimalik kirjutada ainult pastakaga (mis peab igaühel omal kaasas olema).

Ilus koht ja tore aare. Aitäh :) SO

Kummalisel kombel läks leidmiseks ikka natuke aega, kuigi karbi kinnitus oli päris kenasti näha. Aitäh peitjatele nii pika elueaga aarde eest! Kahjuks ei olnud ette planeeritud jalutuskäik, seega ei saanud vettinud karbi sisu kuidagi paremaks. Aga Suur Suujärves ujumine oli ülimõnus! Ehk mõni jalutama ja suplema mineja saab uue logiraamatu ja kilekoti viia.

Mõnus päikseline päev ja jalutuskäik tõid aarde kätte. Logiraamat on aga suhteliselt läbi vettinud.

Mõnus matk sai tehtud. Ilm oli ilus ja rohkemat ei osanud tahtagi. Enamus ajast olime rajal üksi niiet selles osas ka super. Aaret veidi otsisime, aga kaua aega ei läinud. Tänud peitjatele.

See aare on maikuus saanud 20-aastaseks ning meie oma 10 geoaasta jooksul polnud ikka veel seda leidnud. Oleme küll siin raba serval käinud, aga mitte kaugemal. Tänase kena sügisilmaga oli lausa lust siin jalutada ning muidugi tegid seda ka kümned teised inimesed, keda kõikjal kohtasime. Õnneks keegi meid aardeleiul ei seganud ja saime kergelt nimed kirja panna. Oli tõesti mõnus siin jalutada, noppida mõned jõhvikad ja seened ja nautida ilma. Aitäh.

Ilm oli täna selline seinast seina - sai nii päikest, tuult kui vihma. Väga äge suveilm! Ei mingit üheülbalisust!

Alguses, kui olime keset raba ja sadama hakkas, tundsime end veidi ilma poolt petetuna, aga mis seal ikka - nautisime suvedušši ja mõtlesime positiivseid mõtteid :) Vihm jäi järele täpselt siis, kui nulli jõudsime. Konteiner meiega mingeid pitsakaid mänge ei mänginud ja nii saime kiire logi kirja. Logiraamat oli kergelt niiske, aga ei midagi liiga hullu. Panin talle siiski uue gripkoti. Tagasi minnes puhus tuul riided peaaegu kuivaks ja ka päike andis ka oma panuse meie riidekuivatusprotsessi - külm ei hakanud.

Väga tore minimatk oli. Peaks teinekord taas siia tulema. Aitäh!

Saime natuke vihma. Natuke on hea. Leitud. Aitäh!

Reisi kolmandal päeval jõudsime Meenikunno rappa kuhu olime tahtnud ammu tulla. Algus oli väga kena ja peale paari vastutulija eemaldumist andsin teada, et nüüd tuleks kindlasti väike puhkepaus teha ja hakkasin kahtlasi kohti järjest läbi otsima kuid Elve võttis karbi lihtsalt peidust välja. Meie leidsime karbi maapinnalt kuid tagasi panime sinna kus see eeldatavasti olema pidi. Tänud.

Jooksin raja läbi. Korralik takistusterada, täna oli rabas rahvast nagu murdu. Isegi veesilmale ei saanud ligi, õnneks oli Valgejärve kõrvalt võtta.

Ilus koht, tänud.

Leitud. Aitäh!

Mõnus päikeseloojangu jalutuskäik sookailu lõhna saatel kiire aardenoppega. Aitäh peitjale!

Viskasime siis särgid ja rätikud maha ja hakkasime kummardama, läksime pea kümme meetrit edasi kui tundus mitte seal olevat, siis läksime meeter asjadest teisele poole ja seal ta oligi :D

Mõnus lihtne leid ja maagiline raba. Aitäh peitmast!

Kuivatasime topsikut ja eemaldasime vettinud sisu, millega pole enam midagi peale hakata. Peitja/järgmine otsija võib mõelda topsiku väljavahetamisele, tundub, et kaane tihend ei pea enam hästi vett kinni.

Leitud.

 1 

Jätkasime muudkui matka ja nautisime päikeselist ilma. Praegust veetaset vaadates oli korra isegi kuri kahtlus et äkki on tegemist allveeaardega. Aga ees ootas hoopis uus viisakas karp. Kummardus hooldajatele. Krabasime karbist kaasa yhe ränduri ja jätkasime matka. Aitähhid

Mõnikord oleme seda karbikest seal ikka otsimas käinud, aga mida pole seda pole. Seekord siis meil ka lõpuks nimed kirjas. Aitäh!

 4 

Aare taastatud

Karp kadunud, koha leidsime koos Herbaariumiga

GC: Didn't find it 20.05.22 Kinnituskoht sai leitud, aga tundus, et aaret polnud... (Sobib normaalsuuruses karp, kui keegi taastamismõtetega)

Leitud!

Leitud

Siin läks lihtsamini, kui eelmise aarde juures - mine jaluta vaid kohale ja võta karp välja. Ainult mugude suhtes tuli silm lahti hoida, sest tänasel ilusal talvepäeval jalutas rajal ohtralt erinevaid seltskondi. Nimed kirjas, matkasime veel veidi edasi, järveni. Kahjuks aeg ei lubanud täna rohkem rajal ringi vaadata, aga tuleme veel tagasi, sest vaatetorni juures jäi aare ju leidmata.

Sellest aardest olen varsti juba kahel käel loetav arv kordi lihtsalt üle kõndinud. Alguses teadmatusest, hiljem ebasobivate tingimuste või aardeotsinguks mittesobiva seltskonna tõttu. Nüüd lõpuks olime siin sellisel kellaajal, et otsi kasvõi pool tundi. Õnneks oli pere abiga leid kiire ning saime jätkata oma toredat varahommikust ringi. Aitäh!

Aardeni jõudmiseks pole koordinaate vaja vaadatagi, kui silmanurk tabab teiste matkaliste veidraid varjatud jõu- ja ilunumbreid. Tore matk, aare ja koht. Aitäh!

 1 

Tulime Tartusse tuttavatele külla ja tänase päeva põhiplaaniks oligi rabamatk sulpsuga. Esimese hooga oli neid võibolla sulpsutajaid rohkem kuid lõpuks käisime siiski Leannega kahekesi Suurjärves ujumas. Ilm oli mõnusalt päikeseline ja samm kerge. Korilasi võis kohata iga natukese maa tagant. Nullile lähemale jõudes oli näha ühte marjulist justtäpselt otsimiskoha kõrval. Üritasin seal küll erinevaid saapapaela sidumise ja päevakoera pildistamise pettemanöövreid teha. Aga lõpuks jõudsin tõdemuseni et marjulise korv oli sõna otseses mõttes aarde peale asetatud ;) Marjuline ise oli õnnex natukene kaugemal ja libistasin topsiku vaikselt välja. Kaks hetke hiljem kui ootasin uut hetke et karp tagasi panna möödusid veel kaks inimest küsides et kas siin ongi see punkt ja kas vahetasin nänni. Selline teolt tabamine siis. Meie jutu peale teritas ka marjuline eemalt kõrvu ja küsis et mis seal minu korvi all peidus on? Kas mingi varandus? Muigasime et jah tõesti sõna otseses mõttes oli korvi alla aare peidetud :D Tutvustasin mõne sõnaga marjulisele geopeitust ja siis jätkasime juba oma matka. Rabast välja jõudes metsaringile hakkas tee äärest igasugu seeni silma ja nii me noppisime üks kivipuravik, kaks kasepuravikku... kuni sattusime sellise laigu peale kus kasvas kukkeseeni nii et kollane. 4-5 ruutmeetrise maa ala pealt noppisime 2,7kg kukeseeni. Kuna meil korve kaasas polnud siis varudressikal sai peaauku puravik ette korgiks sätitud ja kehaosa siis pungil täis korjatud ;) Igati kordaläinud rabamatk. 3h ja pea 9km kvaliteetaega. Tänud peitjale

Basket marks the spot ;)

Enne rabasse minekut tegime Liipsaare metsaonni juures lõunapausi. Kuna tornis oli pidevalt rahvast, siis otsustasime esmalt käia selle aarde juures. Ilm oli suviselt soe ja päikseline ning rahvast oli matkarajale ilma nautima tulnud omajagu. Aarde peidukohas ootasime muguvaba hetke ja panime kiirelt nime kirja. Nüüd võtsime suuna tagasi, et ka torniaare leida. Täname!

Leitud, tänud!

Tegime raja läbi algusega läbi metsa ja siis laudteele ;) nautisime kauneid vaateid ja mõnusalt sooja ilma :) Aaret otsima asudes lähenesid seljatagant perekond mugusid nii, et oma tegevuse maskeerimiseks etendasime mõnda aega fotoshooti (kusjuures väga ägedad pildid ja videod tulid :D), kui kõrvalised silmapaarid läinud tuli ka leid kiirelt :) Aitäh, imeline päeva algus oli siin :)

Oi mis vanake! Aga kui teised uut torniaaret otsima hakkasid, tegin ma jooksusörki, et see siit ka kaasa võtta. Kiire ja lihtne leid, jooksin ka tagasi. Ja sealt siis juba selguski, et torniaardega tuli FTF ja et tegelt pole aaret väga keeruline seal leida. Eks sel korral jäi kogu rada läbi jalutamata olude tõttu. Aga nagu elus ikka, siis vaevalt ma siia viimast korda juhtusin. Aitäh peitjatele.

Meenikunno taaskülastus, mida geopeitus aitab kenasti dateerida -- eelmine käik siia aastal 2005. 16 aastaga on puud kõrgemaks kasvanud, rada laiemaks läinud ja vaatetorn muutunud ebakindlamaks. Lõunapoolne majake on jäänud samaks, aga laud, kuhu 2005a oli auk sisse põletatud, on asendatud. Poroloonid pinkidel paistavad vanad :D

Tegime täisringi läbi nii laudtee kui ka metsaraja, see viimane osutus isegi põnevamaks kui kaardi pealt oodata võis, eriti sipelgate ala, kus kavalamad suutsid kuidagi eriti osavalt liikuva inimese tenniste külge klammerduda.

2037 näeme.

Kuivav raba

Mäletan oma kõige esimest külastust siia. Metsas rabasin põõnava ussi kõrvalt mustikaid. Torni juurest leidsin kiikuva nõia. Rabas viskasin end kõhuli, et pildistada imelisi lillekesi.Rmk maja juures vaatasin,kui äge maja. Nüüd on palju vett merre voolanud.. Mustikatest isu täis söödud, nõid vanaks jäänud,imelistest lilledest veel imelisemaid leitud ja maja on nagu maja ikka. Rabas on siiski ikka mõnus. Tänud

Leitud. Lemmik koht Põlvamaal:)

Mõnus jalutus, ilus soo. EVEJ

Mõnusa jalutuskäigu juurde üks aare om vääga hää.

Ilus raba ja mõnus jalutuskäik! Aitäh!

Tänane jalutuskäiguaare, see puude otsas kiikumine on lahe küll aga päevanormi samme annavad välja väga vaevaliselt :D. Seega vedas mul sajaga, et selle aarde asukoht nii sobivalt lähedale jäi, natuke pikema matka tegemiseks ideaalne koht, aitäh :).

Ilus päikeseloojang ja kiire leid nullis. Aitäh!

Sellest rabast olen siiani vaid jutte kuulnud. Nüüd siis käidud ja boonusena oli siin ka aare, kuhu nimed kirja panna. Tänud!

Leitud minu esimese aardena :) Aitäh!

Leitud, logitud. Aitäh!

Selle aarde leidisme päris kiirelt. Ilus ilm oli meelitanud loodusesse palju rahvast kuid meil õnnestus aare leida ja logida ilma mugudeta. Suur tänu!

Ilus ilm kutsus rappa matkale. Aare leitud :) Aitäh peitjatele ????

Juba mõnda aega olen oodanud sobivat päeva, mil tulla ja siinse raba ning kogu selle paiga ilu nautida. Nüüd ilusal päikeselisel päeval saigi tuldud. Hinges soov leida lisaks aardele ka mõned punased marjad. Kokkuvõttes väga mõnusad tunnid said siin veedetud ja jõhvikad maitsesid ka hästi :) Rabas on lihtsalt võrratu.

Aardega kõik parimas korras ja lisaks mõnele eelnevale logile oli uues logiraamatus ka tänase kuupäevaga sissekanne juba ees. Aitäh peitmast ja taastamast!

Tänase laisa hommiku mõnusas päikesepaistes sai kohale jalutatud ja kasutatud muguvaba hetke logimiseks. Tagasi panemise ajaks olid eemalt küll mõned mugud paistma hakanud, kuid eks laudteed ju selleks olegi, et suvalise sirge peal istuda ja kõik ketsipaelad uuesti kinni siduda :D Rabas on alati mõnus. Tänan peitmast.

 4 

Uus konteiner. Head otsimist!

Koht kus aare võis kunagi olla on täitsa tuvastatav aga aaret pole!

On kadunud. Ei leidnud

Tänud aarde eest!

Kui suguvõsas on suvised sünnipäevad kõik tähistamata, siis enne suve lõppu tähistavat kooli algust on tarvis siiski need ära tähistada ja selleks sobib hästi väike matk. Aare paistis juba kaugelt, panin ta tagasi sinna, kus tundus olevat tema pesa. Aitäh!

Tuttav matkarada juba muguajast.Tänud peitmast

Siin tegime kiire jalutuskäigu aardeni ja tagasi. Pärast läksime Mustjärve ujuma. Ei mäletagi, kas nii head ilma aardeta RMK lõkkekohta olen varem külastanud. See koht tasuks küll aardega ära märkida.

 1 

Minu #450. Meenikunnos olen niiii palju käinud, aga enne geopeitust oli eesmärk lihtsalt raja ühest otsast teise jõuda, nüüd oli eesmärk teine ja õnneks täitus see kiiresti.

Hea leid

Rekordkuumus kedagi rappa ei meelitanud. Nii saime segamatult nautida raba ilu, teineteist ja mõnusat suplust rabajärves.
Ja boonuseks leidsime ka aarde, kuhu jätsime ränduri.
Täname!

Eelmine kord käisin siin rabas muguna. aasta oli 2006 ja korraldasin oma poja klassile Tartust lahkumise ja hüvastijätu matka ja kulgemist Lõuna Eestis. Aare oli siis ka olemas, aga muguna sa sellest ei hooli ega tea. Tookord oli kevad ja soo oli täis talve üleelanud jõhvikaid, nüüd aga oli südasuvi ja suvised jõhvikad alles korjasid punakat tooni. Ja tunne oli nagu kõnniks kõrbes, kuigi jalage all oli pinnas mis võib endasse imeda. Seega oli rabajärves ujumine hetkeline aga ikkagi meeldiv leevendus. Eksteemse ilma tõttu oli raba keskpäeval inimtühi ja saime aarde juures segamatult askeldada. Piia asetas vist ühe lutika ka karpi

Plaan rabasse minna oli ammu paigas, aare oli lisaboonus:) Kohtasime seal uuesti geopeitureid, kellega koos mõni tund varem Jõemuuli aaret otsisime.

Ürituselt tegime väikese pausi ja võtsime ette jalutuskäigu rabas. Vihma küll kallas aga see ei seganud ja nimi sai seekord kirja. Tänud peitjale.

 1 

Koeraga kahekesi muidu inimtühjas rabas on tõeline nauding jalutada, isegi väikese vihmaga. Tänud!

 8 

Selle aasta jaanipäeva otsustasime veeta tavapärasest teisiti, reedel pakkisime telgid ja magamiskotid autosse ning võtsime ilma kindlate plaanideta suuna kagusse.
Nii me lihtsalt kulgesime, nautides Tartu-, Põlva- ja Võrumaa maastikku, metsi ja järvesid koos jäätisepausidega kohalike põnevate vaatamisväärtuste juures. Piusale jäime pisut pikemaks lõbutsema, pärast mida tuli tulla kordusujumisele Obinitsa järve. Lõpuks oli aeg siiski tänase ööbimiskoha peale mõtlema hakata, pärast mõne koha kaardistamist püsititasime telgi Nohipalu Valgjärve äärde. Jaanilaupäev mööduski ebatraditsiooniliselt, lõkke asemel keetsime suppi priimusel ja üle lõkke hüppamise asendasime järvel suppamise ning ujumisega.

Päike oli juba loojunud, aga no päris pimedaks ju ikka veel ei lähe, und ka nagu pole, öine jahedus sunnib tekki ümber tirima.. viskasin enda arvates lihtsalt nalja pärast õhku mõtte, et külm hakkabb, lähme magama või siis hoopis öömatkale, mõttepaus oli väga lühike ja Tessa oli esimene, kes kohe oli valmis püsti kargama ja mitte selleks, et magama minna... Ei saanud enam siis vabandusi otsima hakata, ajasime meiegi end rippkiigest püsti. Ring ümber Valgjärve tundus liiga lühike, nii võtsime suuna ka Mustjärvele ja kuna seltskond oli juba nii reibas, juhtuski, et sujuvalt avastasime end varsti ka Meenikunno raba matkarajalt. Mulle meeldis eriti metsavaheline lõik, kus kitsal rajal tuli ka mudaseid kohti ületadada, pärast oli rabalaudteel lausa lust jalutada, saatjaks vali konnade krooksumine ja lindude hõisked. Peatusime mitmel korral ja lihtsalt kuulatasime. Suures suurjärves ääres tekkis ka juba uus plaan võimaliku sügisese matka osas, sest raba oli lummav ja Põlvamaa on vahva. Nautisime ööd ja jalutuskäiku, aga geopeitur meie sees ei lubanud siiski ka karbist peatumata mööduda, aardekarp uus ja ilus ka, veidi peale südaööd panime nimed kirja.

Täname! Meil oli väga väga tore ja ilmselt tuleme siia veel.

 1 

Mul oli täna tunne, et tahan olla rabas ja tahan olla üksi. Harv ja imelik kombinatsioon, aga mina ise olengi enda suurim boss, tuleb kuulata. Kokkuvõttes sain jällegi ülivinge elamuse, olin terves Meenikunno rabas ihuüksi kõik need kolm tundi. Ilm oli mõnus, vedelesin laudteel raamatut lugedes, käisin ihualasti suures rabajärves ujumas, lonkisin ja nautlesin kogu matkarja läbi. Kui see kogemus inimest ei muuda ja tõelise sisemise taatlemisena ei mõju, ei tööta miski. Aitäh imelise esmaspäeva eest!

 18 

Oma puhkuse geotuuri 6. õhtut tulin veetma Meenikunno rappa. Ühtlasi on see mu tuuri viimane õhtuchill.

Mõned aastad tagasi küsis sõber mult, kui palju näinud geopeiturilt, kuhu ma soovitaks Kagu-Eestis minna. Ei saanud ju vastata, et mul mitutuhat leidu ja seal Eestimaa nurgas mitte kui ühtegi. Palusin mõtlemisaega ja asusin eeltööd tegema. Meenikunno raba ja selle ümbrus sai mu nr.1 soovituseks. Pärast sain selle eest ka kiita.

Auto jätsin miskipärast Päikeseloojangu metsamaja parklasse. Ju siis mulle meeldib käia pikemaid teid. Parklas oli Räpina Aianduskooli mikrobuss ja vähe eemal ka suur pirakas reisibuss. Seltskond oli rahvusvaheline ja kogu see mass oli seal metsamaja juures. Pärast vaatasin, et kahekordne maja maksab vaid €65 ööpäev.

Teel nulli vaatasin raba ja nägin, et see ikka hoopis teistsugune kui harjunud nägema. Ei ühtegi laugast, taimestik võrdlemisi kõrgeks kasvanud. Peaaegu nagu ei olekski raba. Vaated olid siiski väga kaunid. Eriti järve ääres. Esmajoones läksin otsisin aarde üles. Väga uhkelt taastatud! Siis otsustasin, et lähen suurde Suur Suurjärve ujuma. Olin juba poolest saati vees ja siis kuulsin inimhääli lähenemas. Kähku välja ja riidesse. Uurisin matkalistelt kas teisel pool raja alguses on onn vaba. Sain jaatava vastuse. Hakkasin nüüd kiirkõnnil tagasi auto poole liikuma. Kihutasin järgmisesse parklasse ja nüüd naudin vaatetornis päikeseloojangut.

Imeline päev ja õhtu, et lõpetada oma puhkuse geotuur. Homme teel koju mõned arhiveeritud aarded nopin aga suurt ei midagi. Täna tuleb chill&grill asemel lihtsalt chill, sest jäin poe külastusega totaalselt hiljapeale. Süüa on 3 banaani ja juua on ainult õlut. Isegi hommikuse kohvi jaoks pidin rabajärvest vett võtma. Raske elu.. :D Öö tuleb mul selle eest kõige uhkem. Onn on ebanormaalselt luksuslik.

Aitäh aarde peitjale, taastajale ja ka mu tuurile kaasaelajatele!

Start

Liiklemine lubatud vaid rasketehnikaga

Suur Suur Suurjärv :P

Natuke veel loojanguni aega

Maailma parim onn. Kõik on olemas. Isegi pehme voodi on valmis

Jah, see on kamin!

 7 

Vahel on see tunne, et paganamamoodi veab. Ja vot siin ja praegu ongi mul see tunne. Pidanud pikalt emadepäeva nädalavahetuse plaani, sõita veidi Lõuna Eestisse tuuritama, tegime viimasel hetkel plaani muudatuse ning tõstsime oma sõidu pühapäeva peale. Oli lootus, et vast antakse selleks päevaks kuiva ilma. Ja anti. Siin rabas lausa kallati meile peale päikesesoojust ja -sära. Üks imeline raba. Fantastiline laudtee. Selline veidike teistmoodi. Ja siis leiame siit tutika aarde, mis ametlikult küll kannab peitmiseaastat 2003, aga tegelikult on taastatud umbes kuu tagasi. Saame kirjutada uude logiraamatusse esimesed read südames suur tänutunne taastajale. Suur-suur tänu!

mõni ilus näkineid . .

. . võib osutuda päris ehtsaks nõiaks

järv

pilvede peegeldus

 12 

Uus karp sai vanast asukohast ca 30 m lääne poole tsipa kuivema koha peale. Uued koordinaadid 57 56.325 27 18.791

Vaatame, äkki homme sealkandis liikumas.

Ilmselt vajab kontrolli mõne eelmise leidja poolt

Otsisime hoolega, aga netu.

Ehk võiks omanik kontrollida, kas aare on üldse alles.

Lasin pundi õpilasi rappa ja ikka päris korralikult otsisime nii enne kui pärast koordinaati ka. Ei paistnud aardepoegagi.

Kahjuks ei leidnud..

Võhandu maraton vaadatud oli soov ka sellele aardele pilk peale visata. Rattaga mõõda laudteed oli natuke ukerdamist aga kohale jõudsin. Uurisin nullist mõlemale poole umbes 30-50 m ulatuses aga mida ei leidnud oli aare. Kuna aeg sai otsa siis pidin lahkuma. Tuleb veel tagasi tulla ja loodetavasti on siis laudtee juba uuendatud. Uued lauad ja alused olid juba ootel.

 1 

Sai otsitud ja mitteleitud. Aga rabajalutuskäik oli mõnus, emale kohe väga väga meeldis! Tänud!

Pidasime Liipsaares Kätu sünnipäeva. Tegime õhtul ka matkarajal ringi. Raba peal oli veel valge, otsisime oma kümnekesi u pool tundi. Ei suutnud nullist ja nulli lähedalt leida. Päikeseloojangu maja juurest tagasi Liipsaarde läksime juba pimedas mööda metsa. Oh oli see alles poris ukerdamine.

Varahommikul alustatud matka keskosas pesitsev punkt. Natuke otsimist ja sai leitud.

Gps ei suutnud otsustada, kuhu mind saata ja olin juba tegelikult loobunud (endas pettunud ka), otsisin tükk aega valedest kohtadest. Kui edasi liikusin jäi lihtsalt silma. Nii lihtne, et otsima ei peagi. Tänud, raba on tõesti ilus.

01558

Väga ilus matkarada. Tänud!

Väga ilus matkarada! Aare paistis hästi silma. Tänud!

Uut aarderetke planeerides avastasin väga ammu logimata jäänud aarde. Õnneks on aarde leidmisest hoolega pilte tehtud kunagi, nii et saab ilusti kuupäevagi kätte.

Peale Vastseliina maarahva laata väike jalutuskäik :) Aare ilusas kohas, ilm oli ka ilus. Evej.

Ilus pühapäev meelitab ikka rappa. Esimese hooga kõndisime aardest sadakond meetrit mööda, kui nulli tagasi kõndisime leidsime väikse otsimise peale ilusti ühe matrjoška. Uudistasime veidi karpide sisu, kirjutasime nimed raamatusse ja nautisime väikest pühapäevast matka edasi. Vahetuskaupa ei teinud. Tänud mõnusa aarde eest :)

Enne töö ja siis lõbu! Matk läbi viidud ja siis aaret otsima!!! Päris nullis ei olnud aga leitud ta sai! :D

Järjekordne väljasõit rabasse. Seekord siis Meenikunno raba. Konteiner oli veidi jäässe kinni jäänud, kuid pärast mõningat füüsilist kontakti muutus koostööaltiks. Logiraamat kuiv ja heas seisus.

 3 

Meenikunno rabas käisin viimati nii kaua aega tagasi, et enam ei mäletagi õieti, milline see välja nägi. Ega seekordki täispikka matka teha saanud, vaid pidin leppima kõigest aardeni jalutamisega. Õnneks polnud sel hetkel rabas enam erilisi inimhorde. Alustasime otsimisega 150 m kauguselt ja sealt me aarde leidsimegi. Tundus, et kaks aaret olid ühinenud. Suurem karp oli seest niiske, väiksem ilusti kuiv. Kuna minu arust peaks aare ikkagi koordinaatidel paiknema, siis sai ta sinna tagasi toimetatud ja turvaliselt paigutatud, nii et edaspidi võib nullist otsida. Rappa tulen kindlasti veel tagasi. Päikeseloojangu maja sai üle vaadatud ja juba tekkis kujutluspilt, kuidas hilissügisel-talvel sinna tsivilisatsioonist küllastununa pageda. Aitäh siia juhatamast!

Leidsime ka umbes 150m eemalt "matrjoška" aarde. Kaaslane otsustas karbi nulli tagasi toimetada.

Tänud!

Lugesin logisid ja sain teada, et aare paikneb eemal. Leitud kiirelt. Ajastus oli ka suurepärane, sest matkarajal (tegelikult kõrval ka) oli ilusa ilma tõttu palju inimesi. Ülejäänud matkaraja läbisime samuti. Millegipärast märkasime päris mitut inimest, kes meie kaugenedes viskusid laudteele kõhuli või meie lähenedes kargasid krapsakalt pikaliolekust püsti. Tervitused neile :) Britt -128, Tiia - 35

Ei leidnud :(

Nullist ei suutnud midagi leida.Tornis logisi lugedes suurendasin märgatavalt otsinguala ja tagasiteeel jäi konteiner silma.Ilus kuiv ja korras.Tänud juhatamast!

Aare leitud 150 m eemalt, nautisime rabamatka täiega.

Aare oli koordinaatidest u 150m eemal... Või on seal tõesti siis mitu aaret? Igatahes oli juba päris hämar ja me rohkem otsima ei hakanud, et tuvastada, kas seal veel miskit on.

432 päeva tagasi käisin siin, imetlesin vaadet tornist, nautisin raba ilu ... Täna tulin siia vaid logima...

100 m raadiuses täiesti aus mitteleid!

1-ne aare minu ignorelistis!

 2 

Päikeseloojangu aare ennast meile enne päikesetõusu näole ei andnud. Saatsime unised magama ja asusime aarde poole teele. Liipsaare torni parandatakse ja selle juurest on tehtud uus ja uhke trepp kuni laudteeni. Laudtee ise on kõndimiskõlblik, veidi ettevaatust ei tee paha. Raba oli udune, päike polnud veel piiluma hakanud ja isegi linnud ei laulnud. Kohapeal tuuslasime nullis, sellest sada ja rohkemgi veel meetreid eemal, aga aaret ei leidnud. Lõpuks kui kõik võimalikud kohad olid läbi vaadatud, põlvitatud, püherdatud ja Ragne oli ka tuka märjaks saanud, otsustasime, et aitab küll. Raske oli uskuda, et nii suur aare meil märkamata jääb. Nii pimedad me ju olla ei saa, aga ilmselgelt olime. Läksime küll kurbade nägudega, aga varahommikune jalutuskäik rabas oli seda käimist väärt.

Leitud +2 pindu

Ju siis on vana aare ikka alles kuskil? Kes satub, võiks uurida, kahte karpi pole küll mõtet seal hoida, üks neist tuleks ära tuua ja koordinaatidele üks alles jätta.

 2 

Meiega juhtus selle aarde otsimisel imelik lugu! Kui hakkasime aardele lähenema hakkasid kõik maad uurima, et kus see olla võib ja võtsime aarde välja umbes 200m enne õiget koordinaatide kohta, logisime ära ja mõtsime, et gps eksib. Mõtlesime, et igaks juhuks kontrollime ka õiget kohta ja seal oli samuti aare :) Ehk siis seal on 200m raadiuses kaks ühe ja sama nimega aaret. Väga kummaline :)

 5 

Raba(radade) vastu on mul nõrkus, loomulikult. Siia tulin spetsiaalselt päikeseloojangu ajal, aga kogemata vist valelt poolt :o) Ehk siis Liipsaare metsaonni suunast, mitte nõnda romantiliselt kõlava Päikeseloojangu metsamaja juurest. Sedakorda loojus päike kahjuks küll pilve taha. Tegelikult olen rabades viibinud päris igasugustel õhtutel ja hommikutel - mulle isiklikult meeldivad kõige enam külmad varahommikud suvises rabas kui laugastelt kerkib udu ja tõusev päike selle üle kuldab. Müstiline veerandtund, mida pühendunud fotograafid spetsiaalselt kella 3 ajal öösel vaatetornidesse kaadrisse püüdma lähevad.

Mis laudtee seisukorda puutub, siis ärge peljake, see on täitsa ok veel, üle keskmise isegi. Kingu käis küllap kontskingudega ja hirmutab niisama :P

 2 

Kohe kohe on mets ja raba muutumas imekauniks. Soovitan soojalt üks jalutus loodusesse veel ette võtta, enne kui ilm muutub märjaks ja koledaks:)
Tänud peitjale!

Meie olime kolmas seltskond sael laudteel hetkel. Tagasitulles nägime ka päikeseloojangu ära. Tänud!

Aitäh!

 1 

Jätsime aarde päeva lõpuks, et saaks ikka päikeseloojanguks kohale ja loodetavasti sealsamas ka ööbida. Kuid läksid meie plaanid viltu. Kohale jõudsime juba suht hämaras, kuna päike oli paksu vine taga ning majakese oli vallutanud seltskond, kes ei paistnud tahtvatki sealt lahkuda. Kuna me seal aga juba olime, siis läksime vähemalt aaret otsima.
Suht puine raba võttis vastu. Ja laudtee on ikka väga kehvas seisus - pidi ette vaatama, kuhu astuda, muidu võis lõpetada põlvist saati vees kahe laua vahel. Pikapeale läks aga raba ilme juba rabalikumaks ja laudtee ka paremaks. Nulli jõudes algas püsti-pikali mäng, mis tähendas seda, et iga poole meetri taga viskusime laudteele ja uurisime, millised latid aaret peidavad. Nullist päris kaugel, u 10 m, tuvastasin lõpuks kilekotijäänused koos karbiga. Uh, leitud.
Tagasitee oli lühem nagu ikka ja siis sai ka korra torni ronitud, kuigi väga kõrgele me ei julgenud minna - tornilauad tundusid samas seisus olevat, mis laudtee omad.
Kuna seltskonnale sõnad "Smokie Antslas" ei mõjunud, siis pidime loobuma oma sealsest ööbimisplaanist ja võtsime suuna Värskale.
Tänud juhatamast. Muidu poleks sinna ikka sattunud.

 1 

Peale mõnusat suplust Valgejärves, ei saanud ju kohe koju sõita, kui siin lähedal üks aare korjamata. Üllatus oli suur, kui avastasime, et kitsas laudtee oli ära lammutatud ja selle asemele oli ehitatud hullult lai magistraal tee. Tee võis ju lai olla, aga paarituvate sipelgate jaoks jäi see ikka kitsaks ja terve pesakond otsustas minu kraevahel ja riietel maanuda. Oleks siis ainult maandunud, need sindrid ju hammustasid ka. Midagi on viltu viimastel päevadel minu GPS iga. Pidevalt hangub ära. Õnneks oli kaasas Elys, kelle nina leiab ka aarded üles ilma abivahenditeta. Omanikule teadmiseks, et aare on üpris märg. Peale logimist korjasime veel pool ämbrit mustikaid ja siis oli aeg ka koju sõita.

Tänud peitjale !

Kahju, et see päike nii kiirest looja läks, oleks veel tahtnud seda rahu ja vaikust nautida. Tänud peitjale.

Aarde karp oli seest märg, kuivatasime seda nii palju kui võimalik, kuid logiraamat jäi siiski pisut niiskeks. Järgmistel föön siis kaasa! :) EVEJ.

 1 

Jõudsime küll loojangu ajaks kohale, aga otsustasime selle siiski hommikuks jätta. Hommikul käisime terve raja läbi, ei mäletagi millal viimati nii pikka matka ette oleks võtnud, aga matk tasus end kuhjaga ära. Ilusa rabajärve äärse võisid metsaasukad kaht näkki silmata…

Kaunis hommikune retk.

GP 1461 / GC 1702

Mõnus jalutuskäik ja ilus vaade järvele. Aitäh!

 1 

Hommikune jalutuskäik matkarajal, aare plussiks juures. Tip top.

 3 

Võtame hooldusteate siis ka maha, puuduv juhend vast midagi väga hullu pole. Aitäh Mustadele Pantritele ja nuffile-kleonele!

Tutvustasin kahekümnele tudengile ja kolleegile geopeitust. Leidis Laura. Kahjuks ununes kilekott Päikeseloojangu maja juurde.

 4 

Alustuseks vahetasime välja geoaarde karbi. Sai veidu veekindlam. Puudu veel geoaarde juhend. Aardeks jätsime viis helkurit, mille markeerisid oma nimedega Noorte Kotkaste rühma Must Panter viis poissi :) Süstime geoaarde pisikut juba pisikestele :)

 4 

Saabusime otse Päkapikumaja aarde juurest. Metsateel kannatas madala autoga täna kenasti sõita. Auto jäi parklasse ja ise suundusime laudteele jalutama. Selleks, et kiiremini edasi saada tuli Henriko kukile võtta. Nullis ja selle ümbruses olime mingil hetkel kõik kolmekesi uuel laudteel kõhuli maas. Mida aga ei olnud oli aare. Kuna tekkis sügav kahtlus, et laudtee uuendamise käigus on ka aare kaotsi läinud, siis võtsime ja taastasime aarde, kuna koht väärib külastamist. Kui ise sinna kaugesse kanti vast niipea ei satu, oleks tõesti palve võtta järgmistel otsijatel või niisama matkajatel ilmastikukindlam karp ja juhend kaasa koos minigripiga. Tänud.

Aare vajab hooldust ja kohe kõike, mida geoaare sisaldama peaks. Kes järgmisena läheb, palun aidake, see praegune seisab tõesti ainult tahtejõu ja ausõna peal üleval, õigemini all. Koht on super, on vaadata, saab matkata, grillida ja ka soojas majas ööbida!

 4 

Läksime meiegi omadega täitsa rappa, no algus nagu täpselt kellegi eelnev mõnus logi, et rada nagu miniseelik " lubab palju aga tegelt ei näita mitte tuttkitki", nimelt oli laudtee täiesti uus, kuid mida polnud, oli aare! Tagasi lõkkeplatsile jõudes nägime vana lauahunnikut, ilmselt aare on ka seal nüüd. Kuna ma tean, et ei satu siiakanti niipea, siis otsustasime aarde taastada..... Kuid ka see auto ei sisalda mingit geovarustust, siis sai aare tehtud asjadest "Best before"!

1) ükekordne kõige odavam võileivakarp, millest just sõin oma viimase võileiva

2) poolik märkmik, sest üljäänus olid isiklikud geomärkmed

3) kasutatud pastapliiats, mis ei pruugi kaua üldse kirjutada

4) rebitud geoleht aardekirjeldusega, sest teise poole peal olid numbrid, millele proovisime tulutult helistada

5) ümbriseks kilekott, mis oli juba enne niruvõitu...

Ilus päikeseline päev rabas jalutamiseks, ka aare andis ennast ilusti kätte.

 1 

Kui õigese kohta jõudsime asusime kiirelt otsima kuna päike hakkas loojuma ja tahtsime ka pärast ujuma minna. Triinu võtis plätud ära ja läks jalgu pidi soosse ja hakkas lautee alust läbi kontrollima. Sirje, aga (kes enem pole aardeid leidnud) vaatas, et üks laud, lautee all, liigub ja kangutas ta selle lahti ja ka aare oli leitud. Logisime ära ja panime aarde tagasi oma kohale. Meie gpsi järgi oli õige koht meeter eemal.

J: klaaskuuli

Leidmisega probleeme ei olnud. Kai sattus seisma täpselt sinna, kus aare paiknes. Logimisega läks maru kiireks, sest müdinal lähenes laste ekskursioonigrupp.

Ah, üks mõnus väike rabamatk õhtu lõpetuseks toidab alati.

Siin rabas olen korduvalt varem käinud igasugustel aastaaegadel ja nii ühel kui teisel pool ka ööbinud. Nüüd siis tuleb välja, at ka aardest mitu korda sama hästi kui üle kõndinud!

Aitäh tagasi kutsumast, alati mõnus koht, kus olla!

 1 

Veidi vihmane see matk seekord oli, aga millised aroomid! Keegi keetis raba peal moosi, kõik kohad olid magusat lõhna täis :)

Teel Geojaanipäevale: Tundus, et siingi olen käinud. Veidi uudistasin tornis, siis kiire kõnnakuga aarde järgi, Toora juures kokkulepitud kell tagus juba selga. Igal juhul tänud, ilus koht kuigi täna pikalt nautida ei saanud.

Lahe laudtee, mida olen juba mitmeid kordi läbi jalutanud. Seekord nööpisin ka aarde sealt. Logisin ka muidugi. Kaupa ei vahetanud.

 1 

Pääsesin lõpuks ometi töölt ja lahkusin linnast. Ülejäänud segaste seltskond ootas mind Tartus, et minna kuskile... Kuhu täpselt, ei teadnud meist veel keegi. Kokku saades algas arutelu, mida näitab ilmateade ja mida ihkab hing. ;) Kuna ilmataat ennustajate väitel tuult-tormi-pussnuge ja väikeseid poisse lubas, siis tundus mõistlik telkimise asemel endale katus pea kohale sebida. Väike tuustimine esmalt geopeituse lehel ja siis oligi suund olemas. Liipsaare onn.
Ja kohapeal tekkis tunne, et paradiis on siiski olemas. Sellist sooja õhtut, mil võiks maikuus mõnusalt õues olla, ka öösel, sellist vaikust, sääsevabadust pole ei varem ega ka hiljem kohanud. Vaid käod kauguses ja läheduses tõotasid pikka iga. Tegime lõket, käisime tornis öist udu rabas imetlemas ja vastu hommikut kobisime alles magama. No sellist ööd ei saa ju lihtsalt maha põõnata! Nii algaski hommik üpris hilja, nagu ikka on lapsed varasemad. ;) Ei jäänud teistelgi muud üle, kui jalad alla ajada ja lõpuks vaadata, kus asub aare. Nii saimegi päikeselise rabaretke endale.. Ja aardegi leidis noorim, sest istus õiges kohas maha ja arvas, et puhkepaus kulub ära. :D
Aardega asjad ühel pool, võisime asuda teele, uute seikluste suunas...
Suur aitäh peitjaile aarde eest! Ja ilm.ee-le selle nässu läinud ilmaennustuse eest, mis meile selle õhtu ja öö paradiisis võimaldas. ;)

Aardest eemaldasin kõik ligumärjad asjad (mingid paberid ja vettinud "donotiitid"), välimine karp oli vett täis, sisemine täitsa kuiv...

Minu jaoks oli see vist teine raba- aare. Kena laudtee, mida infotahvlitel asuva teabe kohaselt hakatakse sel aastal renoveerima, viis meid üpris lähedale aarde asukohale. Ilm oli fantastiline- hommiku- udu oli sisuliselt ära küpsetatud, musta värvi riietus lausa imas päikeseenergiat endasse....

Kuna Põlva kanti niikuinii asja oli, otsustasin läbi proovida rea seni erinevatel põhjustel otsimata jäänud aardeid. See oli esimene. Tuttav koht, aga alati rõõmuga külastatav. Päike paistis ja sadas rahet - ei mäletagi enne sellist nalja. Aare korras, laudtee vajaks hooldust. Selle geokõmpimisega hakkab füüsiline vorm kahtlaselt heaks minema. Mõnus, aitäh peitjale!

Kui mina leidsin laudteelt ainult sipelgaid, siis Lauri leidis terve aarde. Päris äge!

Viimati käisin Meenikunno rabas siis kui ma veel päris poisikene olin. Mõnus tunne oli seda kohta jälle külastada. Laudtee oli küll amortiseerunud ja mõned lauad olid ka rabas ära mädanenud, aga tee oli läbitav.

 7 

Kui lund ei ole, tuleb Meenikunno rappa minna, suusatada ja uisutada saab vettinud laudade peal küll :). Otsisin seda putukasööjat e. siis Huulheina. Millegipärast ei leidnud. Kuigi ma teadsin, et tegelikult peab olema. Ju siis läks puhkusele mõneks ajaks ja tagasi tulles sööb juba mõne jänese või hoopis kitse. Nii ma siis sorisin seal samblas ja korjasin jõhvikaid suhu pistmiseks. Iga natukese aja tagant Tanel ka peatus ja vaatas, et ma ikka ära ei eksiks :D, silmas ehk ka muid asju peale GPSi ekraani. Nii me läksime jõhvikad, jõhvikad, Huulheina netu, jõhvikad, jõhvikad, oi... aare, jõhvikad. Olgu Huulheina ei ole siis pole. Läksime tagasi. Kui ma hiljem meenutama hakkasin, tuli mulle meelde üks seik ühest ammusest suvest. Tookord oli Meenikunno raba oli põhiline koht pea puhkamiseks. Pead puhates leidsin ühe karbi, mis sisaldas minu jaoks naljakaid pudinaid, kuid tundus siiski piisavalt tähtis, et see tagasi oma kohale asetada. Olin selle leidnud juba enne kui teada sain, mis loom see geopeitus on :D. Vahva ja aitäh.

 1 

Jõululaupäev seljataga, välja oli ilus sügisilm, isegi vihma ei sadanud. Päike oli just loojunud. Esimese hooga ehmatasime ära kui raja alguses kollaseid linte nägime, aga õnneks kõrvalolev silt teatas, et omal vastutusel võib siiski minna. Rada oli päris libe, mõned lauad ka ära mädanenud. Ma jõudsin vaevalt öelda, kuskil siin peaks olema, kui Maris juba karbi välja tõmbas. Veidi valasime suuremast karbist vett välja väiksema karbi sisu ilusti kuiv ja korras. Aardest võtsime kaasa kilpkonna, omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjatele.

Raba suletud???

Teiselt poolt selgus ka, miks

Rajavalvur

Karu ja Lõvi meid sinna sohu juhatasid. Matk oli mõnus, aare sai leitud ja kõik jäid rahule!

 1 

Hendriku sünnari puhul oli plaanis teha väike matk ja väike aardeotsing, mis tegelikkuses kujunesid mõlemad päris keskmisteks. Raba oli vaikne ning vett palju, pidi hoolas olema, et laudteel mitte libastuda. Nulli ümbruses läks suuremaks otsimiseks, kuni Taavi silm tabas päiksekiire tagasipeegeldumas karbikaanelt. EV, jätsime kilpkonna. Täname juhatamast.

 1 

Kuna olin juba pikalt ette planeerinud külastada Lõuna Eestit ja nägin üleval teadet, võtsin ühendust Alexiga kes mulle toimetas taastatud ning hästi hoolitsetud vana logiraamatu, et see siis tagasi aardesse paigutada. Teel aardeni nautisin täie raha eest seda mõnusat ning meeletult kaunist, päiksepaistelist sügisilma. Minu üllatuseks oli rabas rohkem inimesi, lausa hordidena jalutasid nad mulle vastu ning teretasid viisakalt. Nullis tuli oodata sobivat hetke ning kaasavõetud 2003 aasta logiraamat, millest hõngus ajaloolist lõhna, sai asetatud oma värisevate kätega, aardesse.

Kusagil seal

Rajakene metsaservas

Kui keegi täiesti teadlikult läheb enne kevadet pealinna kandist seda aaret otsima, siis annaks vana ja ajaloolise väärtusega(ikkagi üle 10 aasta seal olnud) Logiraamatu kaasa, et see aardesse tagasi saaks. Võtke siis minuga eelnevalt ühendust :)

 1 

Kõik, kõik on uus- septembrikuus .

 1 

Selle aarde poole liikudes sain selgeks termini "rabasprint". Päike hakkas oma soojendavat mõju juba kaotama ja nii me sammu lisasime, et sooja saada. Rajast väljaspool arutasid kaks mammit kõiki maailmaasju ja tegelesid korilusega. Aga päike hakkas tõesti loojuma, fotikapildile ta aga kuidagi jääda ei tahtnud. Aare läbis väikse hoolduskuuri. Panime uue karbi,logiraamatu ja juhendi. Aardest lahkus vana logiraamat ( kuivab ää ja ehk saab aardesse tagasi), ligumärg gp juhend ja roosteatanud märk. Tagasitee oli tõusvas tempos. Mammid aga jäid meist veel rappa, juttu jätkus seal ilmselt kohvitagi kauemaks :D.

Rahvast oli rabas palju. Õnneks peidukoha juures mitteühtegi. EVEJ

Aare on otsast lõpuni märg ja vajab uut konteinerit, juhendit ja muud aardelaekasse kuuluvat. Paariliitrine või väiksem külmikukarp oleks ok. Peab mahtima laudtee alla.

Normaalne raba. Trepist alla nagu peab (erinevalt mõnest soomaa rabast). Aga. Paljukiidetud kuiv aare oli kaltsmärg, sest keegi oli osanud ta kaas allapoole peita. Lisaks - minigripp-kotid on efektiivsed ainult juhul, kui need sulgeda. Need paar pisiasja olid ilmselt meelest läinud ja nüüd on tulemus käes. Eemaldasime laekast Lätlaste 2007 kalendri, mis oli vett täis. Karbi ümbert korjasime ära musta räbaldunud koti, samuti minigripp kotid, mis ujusid. Jätsime karbi oma peidukohta ja kaane irvakile- ehk taheneb veidi. Siiski vajab aare hooldust ja kogu kupatuse väljavahetamist. Tänud juhatamast!

Leitud

Ma imetlen, kuidas see karp seest kuiv püsib. Sest kui talle käpataha saime, siis kõik solises. Kott solises, peidukas solises, karp oli väljast märg... Aga seest puhta kuiv ja kena. Ja Meenikunno raba ise on ju vana sõber, keda on alati hea näha. Muidugi kahju, et RMK oma silditegemismeeskonda korralikku tõlki ei raatsi palgata, nii kaob osa olulisest infist võõrkeelsele lugejale ära - või ongi see poliitika erialaterminid tavakeelde üldistada? Rabapoolne mõhnanõlv, mis veel kümmekond aastat tagasi oli paljas, hakkab ära võsastuma ja vaatetorn kipub madalaks jääma ... Igatahes tänud, siia olen valmis alati tagasi tulema.

Paistis sedasi, et ei ole talvel eriti hästi leitav või kätte saadav.

Pime ja vihmane V: Euro J: Puidupolt

Kilekott aardekarbi ümber oli väga räbal, kuid vahetuseks uut kaasas polnud. Proovisime seda sättida ümber karbi nii, et karp märjaks ei saaks. Ilus ilm oli ja rahvast ikka liikus seal. Lisaks inimestele oli palju väikseid sisalikke laudteel päikest nautimas. EVEJ

Hea ja korralik maantee on sinna rajatud. Lausa lust on seal jalutada. Hoolimata imelikust ilmast oli peale meie veel seal inimesi.

Leidsime üsna kiirelt, sest vihje "rajalt mitte maha astuda" ei jäta just palju tõlgendamisruumi.

Ei võtnud midagi, jätsime smiley ja seejärel käisime raja lõpuni välja, proovisime vastavalt soovitusele rabavett juua (täitsa hea teine), ronisime ka vaatetorni otsa ümbrust uudistama

P.S. logiraamatus olid päris mitu sissekannet, mida siin kirjas pole

Väga mõnus jalutuskäik rabas. Aitäh!

Kuna GPS-i kasutasime esimest korda siis kiirustades sai sisestatud valed koordinaadid. Ka see koht oli vägagi usutav (täpselt laudadest tee pöördekohas). Tänu kooli ajast pärinevatele teadmistele matemaatikast, sai koordinaadid korrigeeritud ja aare leitud. Ja oh seda rõõmu. 3 aastane geopeitur Tarvi tundist sellest vast suurimat rõõmu. Võtsime mudelauto, lisasime kleepse.

Kaasas olnud grill ja saslõkk olid päikse loojangu ajal fantastilised ja lahkusime sealt alles täielikus pimeduses.