Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Äntu maastikukaitseala paikneb Lääne-Viru maakonna lõunaosas, kogupindala on 473 ha. Kaitseala huvipakkuvamad objektid on allikajärved, mis kuuluvad Eestis haruldaste lubjatoiteliste järvede hulka.
Äntu Sinijärv on põhjapoolseim, väga sopilise kaldajoonega. Sinijärv on Eesti kõige selgema, eriliselt sinakasrohelise veega järv. Järve põhjaosas on suured allikad, mille "töötamist" on võimalik paadiga sõites näha, kuna vesi on ka kõige sügavamas kohas (8 m) põhjani läbipaistev. Suurte allikalehtrite tõttu on vesi siin suvelgi jahe.
Äntu Roheline järv jääb Sini- ja Valgejärve vahele. Selle järve keskmine sügavus on 3,3 m. Rohelise värvuse annab põhja kattev järvelubi, põhjani läbipaistev rohtukasvanud vesi ja ümberringi rohetav loodus.
Äntu Valgejärv on kuni 8 m sügavune. Allikatoitelise järve vesi on väga läbipaistev ja heleroheline, kohati valge. Põhja katab järvelubi. Järv on ka allvee¬sportlaste meeliskoht. Arvatakse, et Valgejärv peidab endas varandust. Rootslased olid Põhjasõja ajal põgenedes oma raudse rahakirstu järve uputanud. Keegi seda ei leidnud. Ainult Mäetaguse möldrile oli rahakasti asukoht unes ilmunud, kuid ta pidi pärast varanduse kättesaamist sellest poole vaestele jagama. Seda ta ei tahtnud teha ja uppus varanduse väljavõtmisel.
Kasut. materjalid http://www.v-maarja.ee
Nüüd siis aardest.
Koordinaadid juhatavad Sind Valgejärve parklasse. Läheduses näed kahte infotahvlit. Tutvu nendega, uuri Äntu-Nõmme looduse õpperaja kaarti ja olemasolevaid vahepunkte. Liigu sellesse punkti, mis on 10 korda suurem Äntu Sinijärvest. (Kontrolliks võib lisada, et see punkt on 10 korda väiksem Äntu Punamäel asuva linnuse pikkusest. Seda infotahvlilt ei leia)
Olles jõudnud õigesse kohta, suundu selle numbriga posti juurest lõunasse. Kui oled õigel teel, leiad üsna pea infotahvli. Vihjeks veel nii palju, et linnulennult on rajatähise ja infotahvli kaugus umbes 45m. Kohale jõudes loe läbi tekst vee- ja kaldataimedest ning leia juhised järgmisesse punkti jõudmiseks. Palun ÄRA KAEVA!
Aarde peidukoht on pildil oleva kase all, looduslikus pesas.
Edu! :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (4), ilus_vaade (2), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1VPPP
Logiteadete statistika: 112 (94,1%) 7 5 1 2 0 0 Kokku: 127
Eelmistest logidest innustatuna proovisin otsida. Aega ju oli, ilm ka ilus. Ühest kohast õnnestuski koordinaadid leida, täiesti loetavad kusjuures. Lõpp oli lihtne, puu on alles, aare ka. Tsipa niiske aga see on Eestis normaalne. Aitäh aarde eest.
Ega väga ei otsinud, hoidsime silmad lahti ehk hakkab õige kask silma, ei hakanud.
Aarde otsimine sattus küll täpselt sellele päevale, kui GP-lehele ligi ei saanud. Õnneks geojumalad halastasid ja see üks hetk, kui lehe ifot näha oli, nägin lõppasukoha pildi ära ja siis tuli leid juba kiiresti.
Lõpuks sai ka selle multika teekond kaaslastega ette võetud. Täitsa mõistatuseks on muutunud tõesti. Tänud
Selline ajahamba poolt näritud ja ligadi-logadi multi-mõistatus on just paras puremiseks koos mõnusa seltskonnaga. Kuna infotahvlid on vahetatud ja uutesse kohtadesse paigutatud, siis tõdesime alguses, et kirjelduse infoga ainuüksi seda asja ära ei lahenda. Aga netist leiab ka vanu kaarte ja nii saime erinevate matkakaartide võrdlusel ja kontrolltehte abil potentsiaalse punkti edasiliikumiseks paika. Järgmises peatuskohas jäime meie veetaimede teemal filosofeerima ja Salme otsustas ümbruses ringi vaadata, kas leiab järgmise punkti. Õige kiiresti tuligi kõne, et tal järgmine punkt tuvastatud. Sealt leidsime lausa dubleeritud info lõpu asukohaga. Salme lippas läbi metsa kohale, meie liigutasime end koos autoga natuke lähemale. Kui vana-inimesed kohale jõudsid oli aardekarp muidugi leitud, kuid ega meiltki seda otsimisrõõmu ära võetud. Karbis loksus talvine lumesulavesi, mille välja valasime. Logiraamat oli minigripis kuiv. Puhastasime karbi sisu, eemaldasime märja sodi, panime uue juhendi ja kirjutusvahendi ning markeerisime karbi. Nüüd on lõpuga taas kõik korras, kuid selle leidmiseks peab ikka päris hea jäljekoera nina olema, et kõik vahepunktid leida.
Äntu värvidest pooled olid külastatud aegu tagasi, kui siin esimest korda Ämma rajal seiklesin. Siis jäi viimases vahepunktis lahendamine saabunud vihma tõttu pooleli.
Täna tulime alustatut lõpule viima ja vaatama, millised on taastamise võimalused.
Alustasime Punamäe infotahvli juurest, mis kenasti olemas on Punamäe oosi alguses. Edasi liikusime lõppu, kus veidikese ringi vaatamise järel vihjepildile vastavast kohast aare kenasti vastu vaatas. Liigvee valasime välja ja originaal logiraamatu gripi koti vahetasime välja ning panime aarde oma pessa tagasi. Edasi liikusime viimase vahepunkti suunas. Vahepunkti asukohas olnud infotahvel on kolinud ja jääb kirjelduses viidatud eelmisest punktist, mis ka on pisut põhja poole kolinud, nüüd 85m kagu suunas. Seal uurisime pisut vee- ja kaldataimestiku infot ning lisasime objektile kahes erinevas formaadis lõpu info.
Kuna nummerdatud rajatähiseid enam ei ole, siis aardekirjeldus vajab muutmist.
Tänan peitmast.
Varemleidnu abiga sain puudulikust vahepunktist edasi ning lõpus oli konteined täitsa olemas. Siiski võiks vahepunkti ikkagi taastada. Siin nii ilus, et poleks üldse kahju tulla tagasi ja asi korralikult läbi teha. Aitäh!
Paistab, et sellest on saanud nüüd mõistatusaare. Kirjelduses oleva rajatähise ja infotahvli arvatava asukoha leidsin osalt logide abil loodusest üles, kuid edasi viivat infot mitte. Juba kohapeal tundus, et olemasolevad objektid on tõenäoliselt liiga uued. Käisin lähemal olevad rajad ka läbi, kaske ei õnnestunud tuvastada. Püüdsin kogu ÄMM seeria jooksul kase suhtes silmad lahti hoida, paraku polnud koguaeg meeles.
Kas peitja või keegi varemleidnutest võiks üle kontrollida, kas rajal on kõik aarde leidmiseks vajalikud vahepunktid alles ja info leitav.
Mnjah, selle multiga oli ikka paras ikaldus. Algusest saime üsna üheseltmõistetava sihtpunkti, aga kuna rajamärgistused olid kõik üsna värskelt uuendatud, siis mingit edasiviivat infot me infotahvlilt leida ei suutnud. Võtsin siis kõne aarde viimati leidnud Tarmole ja sain kirjelduse järgmist infot kandva objekti kohta, aga tee või tina, ei olnud ka sellist enam maastikul leida. Vähemalt lõpus oli tops kenasti alles ja sai Madise poolt põhjaliku kuivatuse. Tänud Tarmole abi ja peitjale aarde eest!
Leidsime selle kase Priiduga üles. Jätan juriidilise osa siinkohal temale üles panna. Iseenesest oli tore ämmajahiga paralleelselt ka muid märke otsida... ainult et neid märke ei kippunud maastikul enam olema. Ja süüdistada ei saa agaruses mitte RMK-d (Madise staatiline mõtlemine) vaid kohalikku omavalitsust, mis post-koroonahooajaks valmistudes oli matkaraja inventari usinasti värskendanud.
See oli yks esimesi alguspunkte mida täna kylastasime. Tegelikult olin seda juba eelmine aasta peitmise ajal ka kylastamas käinud, aga tookord jäime omadega nii 88 peale et l6puni ei j6udnudki. Täna jätsingi selle oma matka viimaseks leiuks. Kui vaheepal olin pere maha raputanud siis nyyd läxin ytlesin k6igepealt tsau ja haarasin lapsed kaasa. Kambaga oli nac lihtsam. Aga otsisime siiski tykk aega tyhja. Metsas neti leviga oli nagu oli ja yhtegi pilti ei avanud. Ainuke mis laitmatult toimis oli geps. Tegin siiski viimases hädas geok6ne kus mulle kirjeldati siis vihjepildil olevat infot. Tänu sellele tuli ka leid. Vahva värk. Tänase päeva punkt ja nyyd järve ujuma ja l6kke äärde tsillima. Tänud peitjale
Raiskasin palju aega numbriga posti otsimisele, kuniks leidsin selle hoopis pikali maast. Järgmistele infoks, et vajaliku numbriga post jäi minust õige järve kaldal oleva silla kõrvale suhteliselt nähtavas asendis, aga see on ilmselt esimese suurema tuulega pikali. Infotahvli ja posti vahemaa on tegelikult nii väike, et saab ka ilma pikemalt pead vaevamata hakkama. Koordinaat käes, tegin enne ÄMM 33 kerge kõrvalepõike. Lõpus oli vihjepildist palju abi :) Aitäh!
Enne ÄMMa rajale suundumist sai selle multi algus endale selgeks tehtud. Pärast mööda kõndides oli ainus tüli rohkete suvitavate mugude vältimine, muidu kõik lihtne ja korras.
Koos ÄMM-aga said ka värvid oma lahenduse.
Meie täname!
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Väike põige ämma rajalt. Kohe alguses vaatasime välja kus selle aarde vahepunktid on ja see kus nad olid sobis hästi meie tänasele matkale. Vahepeal oli lihtsalt tarvis mitut pead, et meeles pidada asukohti ning üritada neist ämma taga ajades mitte mööda kihutada. Pa oli selle leidnud väga ammu, teistel veel lahendamata. Vahepunkt(id) olid oma aja kohta kõva tase juba. Kenasti leitud. Telgi katus juba paistab.
Esimesel Äntu retkel vaatasin seda aaret ja tundus liiga keeruline kõiki neid suundi ja asju uurima hakata. Teisel Äntu retkel sain kokku geopeitur Kalloga, kes ÄMMade vahel nagu muuseas ka selle aarde koordinaadid üles kirjutas. Kribasin siis endale ka ja kolmandal georetkel käisin logimas ära.
Väike vahepala ÄMM rajale. Juba aprillis ma püüdsin seda mõistatust lahendada. Algus läks libedalt, vahepunk tuli ka kiirelt kätte. Ja siis asusin lõppu taga ajama. Esimese hooga põrutasin boonusrajale aarde kanti, no kuidagi ei klappinud midagi. Suund vahepunkti tagasi kontrollima. Likvideerisin andmeid sisestades tekkinud vea ja uus koht tundus juba paljulubavam. Vahepeal jõudis sinna mingi ATV vend kohale loristada. See vaatas oja ületuskohta ja miskit podises seal. Vastuseks andsin, et minult sa küll heakskiitu ei saa, ja see pole ültse õige koht ATV jaoks. Tüüp podises veel midagi ja kadus seitsme tuule poole. Lõpuks jõudsin lõppu. Üksjagu sai tuhnitud aga leidu ei tulnudki.
Nüüd siis uuel ringil ja isegi varemleidja kaasas. See veel kinnitas, et õigest kohast otsisin aga ikka leidu ei tulnud. Kui sellest jamast ära tüdinesin , läksin 4 meetrit eemale ja võtsin topsi välja.
Tänud.
Kuna loodus on muutunud, siis tekkis siin hämming. Lõpuks siiski Silver suutis kohe üles leida. Pisut niiske oli, eemaldasime aarde ümber aukliku kilekoti.
Olime juhuslikult siinkandis liikvel ning siis muidugi jalutasime, otsisime õige info üles, arvutasime ja leidsime, mis vaja. Tänud aarde eest.
Väga geocachingu kasutajate vastane aare. Esiteks puudub pilt, millele vihjes viidatakse. Teiseks olid vahepunkti koordinaadid formaadis, mida äppi ei saa kohe sisestada. Kolmandaks, puudub eestikeelne kirjeldus. Neljandaks, infotahvli inglise keelses tekstis puuduvad vajalikud vastused. Lõpp hea, kõik hea, logi sai karbis oleva pooltöötava pastakaga raamatusse, aitäh!
Kunagi kui sai geopeitusega algust tehtud ja Punamäel Agelindet otsitud sai algne juhis üles leitud, aga kuna juua polnud kaasas, siis ei hakanud seda rohkem otsima. Nüüd ÄMMa seeriaga sai ka see multi otsitud ja leitud. Oli rohkemate punktidega kui algul arvasin. Siin tuli meile ka 2 matkajat vastu, keda kahtlaselt varsti uuesti vastu kõndimas nägime. Olid need tulnukad, kaks paari kaksikuid, või lihtsalt väga kiiresti kõndijad, jääbki vist vastuseta. Tänud!
Kui juba ÄMMaga ümber järve tiirutasime, siis sai ka selle jaoks eeltöö tehtud. Vaatasime ka paari vale puu alla igaks juhuks.
Logiraamat tahaks natuke päikesepaistel hingata ja kuivada. Muidu aare igati korras. Jätsime doominoklotsi. Tänud!
Mõnus multikas. Kirjeldus ehmatas natukene ära, aga kohapeal igati loogiline. Aitäh! Logi kell 01:23
Kena paik, mis sai selgeks tänasel ilusal päeval matkarajal matkates. Koos selle aardega sai meil siin ühe toreda matkaga ikka päris palju aardeid külastatud. Tänud!
ÄMMa radadel sai ka seda aaret külastatud. Tänan.
ÄMM-a rada läbides sai ka see aare ära lahendatud ning leitud. Küll olid ilusad vaated täna siin matkarajal ja milline vesi! Ei jõudnud ära imetleda. Aitäh peitjale.
Täitsa õige jutt. Koba peale see oli jah.
Kui ausalt öelda, siis täitsa koba peale leidsime aarde ja veidi hiljem ka vahepunkti. Nööp ka üldse ei aidanud otsimisele kaasa, istus potsti karbi peale. Suured tänud aarde eest.
Lahedad värvilised järved ja väga mõnus matkake nende ääres. Tänud juhatamast.
Oi huumor. Meie 300 GP aare. Seda multit alustades ütlesin ma kohe, et ringi jalutades otsige kaske, äkki joppab. Saime liikuma. Käisin ikka ka vales kohas(vist). Ja siis jalutasime teise "õigesse" kohta. Järsku tundus üks puu kuidagi tuttav....ONGI. Ja aare oligi seal puu all. Vahest ikka veab ka. Aitäh. Tore matk oli.
Täna siis avastasin, et üks lähiaare on jäänud leidmata, sest Locus seda jällegi ei näidanud. Koht iseenesest vägagi tuttav kuna kooliajal sai sealsed metsad kõik risti ja põiki läbi kolatud.Kunagi sõja ajal olid seal suured laskemoona laod ja peale seda kui sakslane need taganedes õhku lasi vedeles seda träni seal lademetes maas.Eks seda ole nüüdki ja vaadates teatud kohti jäi nii mõndagi silma, aga õnneks need paigad kõik käidavatest kohtadest kaugemal. Aardekarbi põhjas oli millegipärast vesi ja mina kusagil auku ei leidnud.Oli see nüüd kondents või siis ikkagi kaane vahelt sisse valgunud.Logiraamat tundus samuti niiske ja need lehtede vahe klambrid roostetasid juba.
Mõnus värviline järvede jalutuskäik sai juba varasügisel tehtud ja lõpukoordinaadid leitud. Siis jäi logiraamatu leidmine puuduva gepsu ja puu all peesitava rästikupaari taha pidama. Nüüd viisime siis lõpule. Jää alt vaba järve värvid on endiselt imelised! Aitäh peitjale!
See läks lihtsalt. Aardekarp oli aga oma pessa kinni külmunud, õnneks sai kaane pealt veel lihtsalt ära.
Siin järvede ümber olen päris mitmeid kordi kõndimas käinud, nüüd seekord siis põhjuseks geopeitus. Multi lahenes ja laabus kenasti. Mõnus jalutuskäik. Tänud peitjale! Mingi asutus oli oma rahvaga ka matkarajale tulnud. Vist üle eesti kokku tuldud, oma rahvast nad hästi ei tundnud sest ka mind taheti nende mängu vahepunktides nii kokkama kui kala püüdma panna. Pärast mõtlesin, et oleks ju võinud oma hommikupooliku natuke põnevamaks teha.... aga noh pärat neil võibolla mingi autasustamine ka, võitja kuulutatakse välja ja polegi sellist meest kohal ega ka palgalehel:)
Taas retkel. Seekord jõudsime juba vajaliku infotahvlini. Edasi minemiseks aga ei jagunud nutti. Pidime katkestama. Oleme niii algajad, geovaistu veel ei oma. Pildistasin tahvlit, et kodus edasi mõelda.
No lihtsalt selline päev. Pärast väikeseid kameraaltöid kodus läheme kindlasti uuesti.
Imelik küll - mina ja multiaare. Aga näe, ära tegin. Kahe esimese Äntu juures nii hästi ei läinud. Lõppaarde juurde autot parkides (no andke andeks, läksin jah lõppu autoga - mitte nulli loomulikult ega midagi sellist, kõik ikka Liikluseeskirjaga kooskõlas) pidas seal kõrval piknikku miski lasteseltskond, kes õnneks küll aarde lähedusse ei tikkunud. Võrdlesin pilti juuresoleva pildiga (joonis 1.1?) ning ühel hetkel läks roheline lamp põlema. Vesi järves oli külm, ainult käsi pesin.
Koht oli tuttav, mingil eluetapil sai Valgejärves sageli end ujutatud. Seda küll ei mäleta, kas ka teiste järvede juures kunagi käidud sai. Tegelikult üritasin juba kodus natuke eeltööd teha, aga see viis veidi segadusse. Kohapeal enam küsitavusi ei tekkinud ja kõik tundus igati loogiline. Mis aga sugugi loogiline pole, on minu suunataju. Võtan mütsi maha kõigi nende ees, kes on üritanud mind orienteeruma õpetada. Metsa pole küll kunagi jäänud veel, aga põhimõtet „Miks minna otse, kui saab ka ringiga“ paistan küll vägagi armastavat. Seekordki vaatasin matkaraja skeemilt oma arust suuna kätte, aga muidugi suutsin järve juurest täpselt vastassuunas keerata. Ega sellest midagi polnudki, saigi rohkem jalutada. Vahepeal ei saanud küll üldse enam oma asukohast aru, aga ei lasknud end sellest häirida ja peagi hüppas õige numbriga post ise võsast vastu. Kuna kompass tuli nagunii kuskilt koti põhjast üles otsida ja lähedal oli ülimõnus koht väikse pikniku pidamiseks, siis seda ka teha tuli. Pärast päraslõunakohvi tuleb ka tingimata leiba natuke luusse lasta, nii et seljakott pea alla ja pikutama. Päike paistis õrnalt, mahe tuuleõhk silitas juukseid, puud kohisesid, kauguses huikasid sookured... Viiest minutist sai 10, 15, 20 minutit, pool tundi... Kui järsku poleks mööda kõndinud lätlased või leedukad, oleksin vist õhtuni sinna mõnulema jäänud. Nad küll üritasid sosinal rääkida, aga lummus oli haihtunud ja ajasin end püsti. Panin suuna paika ja see osutus olevat täpselt selleks, kuskohast ma enne tulin. Jah, oli küll ka mingi infotahvel mulle teele ette jäänud, millele põgusalt (häbi!) pilgu peale heitsin, aga ei tundunud olevat see, mida otsisin. Ega nüüd jäänudki midagi muud üle kui kõrvad lontis tagasi minna ja veenduda, et on küll otsitud info seal olemas. Saadud lõpp-punkt tundus igati loogiline ja jalutuskäik jätkus. Kohapeal sain jälle tükk aega iseenda geopimedusele tunnistajaks olla ja valesid kaski poleerida, kuni lõpuks ilmselget geokuhja nägin. Isegi roosa sõrmus vedeles aarde kõrval maas. Tõeliselt tore multiaare. Aitäh peitjale!
Järvekaldad olid hommikusi matkajaid täis. Õnneks nad logimist ei seganud. Tänud peitjale!
Kuuekesi metsas-kolm naist, üks beebi ja kaks koera. Uskumatu aga rada oli läbitav ka vankriga, vähemalt siis, kui Kätlyn seda lükkab.
On täiesti uskumatu, mida loodus on võimeline looma! Kui keegi oleks mulle niisama rääkinud, et siin pisikesel alal üksteise kõrvale surutuna on kolm järve, millede vesi näeb tõepoolest välja kas valgem või sinisem või rohelisem kui teistel - ma poleks teda uskunud. Aga nüüd sain selles ise veenduda ja jalutuskäik siinsete järvede ümber oli tänase tripi üks mõnusamaid. Aitäh peitjatele järvi näitamast, oli tore ja hariv :).
Pusserdamist oli päris palju. Lõpuks kasutasime talupojaloogikat.
Tavaliselt mulle väga multiaarded ei istu, aga see oli väga tore ja vahva! Tänud!
Sisustasin Jõgevatreffi paraadi ja õhtuse bloki vahelist aega paari aarde otsimisega. Varem ma polnud sellega tegelenud, sest alguspunktiga oli halvasti. Äntu järved on vahvad, mõlema suurema järvega olen sukeldumiskursuste raames süvitsi põhjalikult tutvunud. Seekord tükk aega vahtisin algust nagu kits kinokuulutust, aga mitte kuidagi ei tahtnud asjad klappida. Lõpuks lõi pirni põlema ja tekkis ideepojuke. Suundusin rajale. Pahaaimamatult jalutasin üle ühe purde ja enne kui arugi sain käis äkitsi hirmus pauk ja olin täispikkuses seilili purde peal maas. Hea et veel üle ääre ei pudisenud. Korraks lõi isegi hinge kinni. Veidi toibusin ja leidsin ka otsitava. Kõigepealt otsisin kaske, siis taipasin teksti lugeda, et see hoopis vahepunkt. Sain siis juhised ja suundusin lõppu. Pilti polnud küll käepärast, aga õnneks aitas geovaist hädast välja. Aitäh peitjale.
Kunagi lapsepõlves on siin isegi käidud. Nüüd sai tehtud üks väike mustikatega täidetud matkake. Tänan!
Viimasesse värvilisse viskasid poisid katseks mündi. Paistis põhjast kätte küll. Aitäh huvitavatesse paikadesse juhtimise eest!
Leitud teel Geojaanilt koju. Karuonu oli Agelinde parklas vastused välja guugeldanud, kuid selgus, et uued infotahvlid on ka täitsa pädevad, et nende järgi aaret leida. Maxide autot nägime parklas. Jalutasime otseteed mööda vahepunktini ja siis jälle lõpppunktini ja nautisime Äntu värve. Väga mõnus ja hea aare. Logiraamat oli veidi niiske, kuid ei midagi hullu. Vahepeal kohtusime ka sun123451-ga, kes meie jälgedes aaret otsis. Geojaanipäeva järgne geopeiturite kontsentratsioon on kõrge :)
Hommikuseks jalutuskäiguks tundus see väga kena paik olema. Üllatav oli, et mõistatus nagu imeväel ennast ise meie ees lahti keris. Tihti peale tuli metsa all vaid õige rada leida, sest siin on vist tuulepoisid puude kallal möllanud ning neid on rohkesti üle radade langetatud. Lõpp tuli üllatavalt kiiresti, oleksime hea meelega veel paar punkti edasi liikunud.
Tänud Piretile ja Mardile, et siin peatuse tegid. Olin kunagi kodus eelnevalt järvekesi taga ajanud. Täna siis kohal käidud ja esimese hooga sai otsitavast möödagi tatsatud. Piret teadjam tüdruk, märkas õigel ajal meid tagasi suunata. Ilusad järvekesed. EVEJ. Tänud peitjale.
Kui mina alles infotahvlit uurisin ütleme umbes kümnendat korda, oli [Caro]&Co juba esimese punkti juurest tagasi jõudnud. Peatselt saime ka meie sammud õigesse suunda seatud ning ega kaua aega läinudki enne kui ka meie saime teekonda jätkata. Ega lõpuski kaua ei läinud, tore multi – mulle meeldis. Aitäh! EVEJ
Kuna jõudsin geojaanile liiga vara kohale, siis saadeti mind tagasi ümbruskonda aardeid otsima. Võtsin siis järgmise päeva nimekirja ette ja läksin Äntu järvesid avastama. Logide järgi sain aru, et vajab väikest kodust eeltööd, seega oli mul vastus olemas kuhu minema pean. Järvest tulid just välja 2 vanemat daami. Tatsasin neist kiiremas korras mööda. Infotahvli leidsin kiiresti üles aga koordinaati ei tuvastanud. Läksin siis sobivat numbriposti otsima aga ka seda ei leidnud. Uuesti infotahvli juurde ja seekord sain nägijaks. Selleks ajaks kui ma auto juurde jõudsin, olid ka mugud autosse just istumas. Mina ees, nemad mind jällitamas me lõpu poole jõudsimegi. Uurisin, et kas uuesti ujuma aga vastasid, et siin on ka nende jaoks liiga külm. Mina eemaldusin pilte tehes ja peagi olingi logi kirjutamas. Tänud! Väga lahedad järved oma värvuse ja vee puhtuse poolest
Kui kodus osa tööst tehtud, siis kohapeal on mõnus jalutada, leida ja logida. Mugud olid vist kalastamas, ei osanud neile muud tegvust pakkuda, millega nad teisel pool järve võisid täna tegelda, kuid meile nad tähelepanu ei pööranud. Tänud peitjale!
Kodutöö tulemusel teadsime, kuhu minna. Parklas oli suur infotahvel, me ei hakanud seda uurima. Aitäh!
Eelmine kord polnud ma selleks valmistunud, et infotahvleid polegi. Seekord oli kodutöö tehtud ning sõitsin joonelt õigesse kohta ning leidsin ka lõpu koordinaadi kähku. Lõpus läks ka kähku. Hästi mõnusad kristallselge veega järved need Äntu järved :) Aitäh!
Kirjeldus tuleks vist ka uute oludega vastavusse viia.
Tegelikult tahtsime Kiltsi mõisa minna kuid sõitsin õigest teeotsast mööda ja tagasipöörde võimalust otsides me leidsime endid Äntu järvede juurest. Kodus aarde logisid lugedes sain teada, et infotahvlid on kadunud. Nii see ka oli. Kodutööna sain teada, kuhu minna tuleb ja sinna me suunduma hakkasime. Kuna neid teeradu oli seal rohkem kui üks siis oli matkaraja tuvastamisega raskusi. Mõned meetrid astunud kohtasime rajal mugusid kes suundusid ujuma. Küsisime neilt teed ja nad lahkelt juhatasid meid õigele matkarajale. Natuke astunud nägime eemalt infotahvlit. Hakkasime sellelt otsima, mis numbriga tegu kuid numbri asemel leidsime hoopis koordinaadid. Egas midagi, läksime ja vaatasime mida me neilt koordinaatidelt leiame. Seal hakkas tulema kõigepealt vihjepuid ja lõpuks ka aare. Tänud.
Ei näinud ka meie neid tahvleid, tegime kodutööd ja asi kandis kollase täpi näol vilja. Väga uhked järved ja ilusad matkarajad, tänud siia juhatamast, tulen tagasi!
Ei paistnud jah neid infotahvleid enam kuskil. Vaid üks asjapulk puhastas sodi. Aga kodutööga - selle ja naaberaarde kirjelduses sisalduvaga - on vahepunkt tuvastatav.
Eeltöö tegime Lõviga eelmisel aastal. Kuna teine Karu ja Karuema polnud Äntu järvi veel näinud, siis sobis kenasti teha väike peatus ja ühendada looduse nautimine aarde otsimisega. Aare korras, võtsime pingviinid, jätsime karu. Täname ilusasse kohta juhatamast ja soovitame soojalt Äntu järvesid külastada.