10.Vänni Korgõmägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Siin läksid rajad looduses ja kaardil väheke erimoodi, tuli päikese järgi teed leida. Topsik eeskujulik, tänud peitjale.

Leitud Nipernaadi Lumeilvese retke käigus.

Haanja mägesid oleme nüüdseks vist igal aastaajal külastanud aga ikka on veel üht-teist otsimata. Tänasel suvesoojal kevadpäeval siis taas mõned mäevallutused.
Siia sai autoga mäe jalamile ja täitsa mõistlikul maastikul hommikuseks soojenduseks kerge tõus. Aardega tipp-topp olukord. Aitäh!

Leitud

Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Tänud aarde eest!

Leitud.

Aitäh aarde eest!

Ilma radadeta lumel vajub ikka kohati põlvini sisse.

Tänan peitmast.

Jäi ilusasti tee peale :)

Suvilast küll linnulennult vaid mõned kilomeetrid, aga kuidagi ei jõua neid tippe siin ära vallutada. Täna siiski sai üks tõus taas võetud. Püüdsin küll otsejoones üles liikuda, aga mingi ilus rada meelitas mind tipust eemale. Veel õigel hetkel taipasin viga ning suundusin tippu. Aarde logimise järel oli mu sisemine kompass nii segi, et auto poole liikusin päris suure kaarega. Üks jälle vähem. Aitäh!

Sõiduvahendiga sai kenasti mäejalamile, edasi väike tõus ja oligi järjekordne mägi vallutatud. Tänud aarde eest!

Siia jalutasime algul mööda teekest, siis otse aardeni.
Tänud

Vahetasin konteineri.

Parkimiseks läks veidi aega, aga leitud sai. Ei teagi täpselt, kas sai õigesse kohta end pargitud

Leitud, logitud, tänan!

Täna pidi tulema tavaline päev, kus nokitsen niisama enda asju. Kui mõned tunnid oli päev kestnud, siis ei viitsinud seda tavalist elu elada ja nuiasin Kaupot, et ta mulle Võrumaa mägede plaani paneks kokku. Varsti oli hea ja parkimiste osas üpris humoorikalt väljendatud kava koos ja tatsasin rõõmsalt majast auto poole. Tavaliselt ma sellest ei kirjutaks, aga täna polnud see mitte niisama auto poole jalutamine, vaid poolel teel lasi mingi lind mulle lagipähe. Möirgasin, jooksin tuppa ja Kaupo küüris selle jura mu peast maha. Isa irvitas kõrval ja märkis, et see toob õnne. Etteruttavalt olgu öeldud, et küllap oli tal õigus, sest 12st otsitud aardest 10 jäid põhimõtteliselt kohe silma, nii et õnne kui palju.

Igatahes oli see esimene täpp. Parkisin auto ja tegin väikse jalutuse. Vihje mu meelest eriti ei päde, aga maskeering oli nii geopeiturlik, et leidmisega probleeme polnud.

Tänud peitjale!

Leitud!

Ilm oli jätkuvalt mõnus kuigi taamalt hakkasid juba paistma äikesepilved! Aare kiirelt leitud ja edasi järgmise juurde!

Hakkasime siis Hannesega lastelaagri juurest liikuma ja plaan oli otse läbi metsa aarde juurest aardeni liikuda. Kokku siis 6tk ringina. No hea, et veel puud ja põõsad lehes polnud. Kaardil olev jõulurada kadus ka pidevalt ära ja nii me ekslesime kuue aarde nimel 3h. Ikka läbi ühe soo ja mäest üles ja alla ja veel ja veel. Nägime kahte paksu jänest, sookurgesid, põtrade pesitsuspaika ja palju punaseid seeni, millele nime ei osanud anda.
Igatahes, soovitus- otse aarde juurest aarde juurde liikumine kõige nutikam idee polnud- powertraili siin teha ei saa.
Aarded olid kõik lihtsasti leitavad, läbitud maa tuli kokku 7km.
Aitähh teistsugust liiki ehtsa matkatundega matka ja aarete eest!

Sellegi mäe otsas ei läinud enne aarde leidmist kaua, aitäh

Sai hooldus tehtud, täpsemalt eelmises logis. Ehk pädeb mõnda aega.

Kõhud täis, laskusime Olgluiõmäelt alla. Jälle ei olnud Nipernaadi matkaseltskonna sissetallutud rada meie suunaga sobiv. Tekkis küsimus, et mis see nende plaan küll on, sest ma omast arust sain üsna optimaalse trajektoori läbi kõikide tippude. Linnulennult tuli 35 kilomeetrit ja teede-radade kasutus maksimeeritud. Seda enam pani tegelikult imestama, et kuidas nad küll juba igalepoole ette on jõudnud :D Seega tegime jälle oma rada Vänni suunas. Korgõmäe (10.; 285.9m) jalamile jõudes keerasime metsa ja rühkisime mäest üles. Kolmeteistkümnes, 37 veel minna :) Tipus tuli aardeleid kohe esimesest loogilisest kohast otsides. Teine leid viiest otsitust. Logiraamatu minigrip katki, logiraamat ise jääkamakas. Panin selle jääkamaka uude tervesse kilesse ning lisasin niiskuseeemaldaja, uue logiraamatu ja mängujuhendi. Peitsime karbi uuesti ära ning jätkasime liikumist lõuna suunas.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Siia mäe poole oli üle pika aja jälle hea ja lihtne jalutada. Ei olnud üleliigseid orge ega märgalasid. Ja mägi ei näinud sugugi sünge välja. Tippu jõudes leidsime aarde lihtsalt maas vedelemas ja sisu oli kehvas seisus. Panime natukene maskeeringut peale aga et leida oleks jätkuvalt lihtne.

Edasi liikusime auto poole mööda maastikuratta rada. Kui see hakkas vales suunas minema, siis pöörasime teelt kõrvale, pressisime üle heinamaa ja jõudsime kruusateele.

Siia jõudes oli aare väga väga nähtav. Peale logimist proovisime teda veidi paremini tagasi maskeerida.

Karp vett täis. Logiraamat märg ja lagunenud.

Aanja vännide jaoks on iga küngas siinmail igaveste korgõ mägi :o) Plaani Jaanimäe otsast siiatulek oli isegi gepsukaardil optimaalselt teeradadega märgistatud, ei pidanud Maa-ameti kriipsude järgi ära arvama, kas mingi siht on päriselt siht või tegelikult hullem rapik kui ühtlaselt roheline metsaalune. Hea kui pikk ots tempot lubab hoida.

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 15: tähestiku järjekorras. Samunegi Vänni Korgõmägi oleks siis Vällämäe järel kõikse viimane. Ja kui tahaks kogudistantsi kontrolli all hoida, siis ole lahke ja anna küngastele uued nimed!

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Leitud! Tänud peitjale!! :)

Mitu aastat läks aega,aga nüüdseks kõik mäed alistatud :) Aitüma laheda seeria eest!

Puhkuseaegse kulu üheks hommikuäratuse lauseks oli saanud mõte, et "Äratus, hakkame liikuma, aarded ei oota, lähevad arhiivi". Eks ma ennekõike neid tippe siin silmas pidasingi.

Kunagi mitu aastat tagasi oli meil plaan jutti kõik ära vallutada, siis tuli aga 30 tundi kestev paduvihm ja see ajas meid metsast välja, samamoodi nagu metsavaht ajas metsast välja partisanid ja nende vastased.

Loodus oli saavutanud oma kõrglopsakuse ja ma ennustasin ette. et läheb meeletuks setuvõsa ragistamiseks. Algus oligi paljutõotav aga siis saime aru, et metsas on korraldatud rattavõistluseid, mis on jätnud maha radasid, mida kaardil pole aga millel puudub kõrge kohi. Samuti proovisime tippuliikumiseks otsida teravamaid kallakuid ja nii leidsime vähemvõsastunud pindasid. Vahepeal käisime ka Vaskna järve juures telkimas ja hommikul jätkasime kuni kõik viis vallutamata tippu lõpuks kõik läbitud sai.