Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juba ammu ammu tekkis mõte, et aarded tuleks panna kõige ilusamatesse Eesti randadesse ja kuna Kaberneeme rand on üks mu lemmikuid, siis algab siit Rannapiiga aarete sarja teekond.
Et aarde leidmine liiga kerge ei oleks siis aare asub algkoordinaatidelt asimuudil 290 umbes 270 meetrit loogilises kohas. Metsa mööda pole mõtet minna, saab kohale ka mööda teed. Kohale jõudes peaksid kohe nägema, kus see aare küll olla võiks.
Mine kindlasti ka randa, muidu jääb äkki suplev rannapiiga nägemata ;)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lastesõbralik (2), ilus_vaade (2), ujumiskoht (2), seened (1), muguoht (1), lemmikloomasõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), telkimiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1W13Z
Logiteadete statistika: 170 (93,4%) 12 4 2 1 0 0 Kokku: 189
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2024.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Omaniku kontrollini kinni.
No ei ole sugugi lihtne, asimuudi on minu jaoks keerulised. Siiski proovisin ja kõmpisin mööda metsateid ja teekesi mitmes suunas oma tänase "sammunormi" täis. Rannas käisin ka, midagi Rannapiigake sarnast ei leidnud, aaret ka muidugi mitte. Aitab küll, las jääb minu logita. Aitäh männimetsa õhu jagamise eest!
Nagu olin õiges kohas ja vihjele vastav objekt oli ka seal.
GC lehel on ka mitteleide juba kogunenud. Keegi võiks kontrollida olemasolu.
Mõistatus ammu lahendatud, nüüd tulime logima. Auto sai küll paarsada meetrit eemale jäetud, kuigi oleks saanud nulli sõita. Kohapeal toksasin aaret pooljuhuslikult, saigi teine kiirelt leitud.
Täpi paika saamine polnud mingi kunst, kuid kohale tulemiseks läks ikka üksjagu aega mööda. Nüüd, kui ilmad võiksid vaikselt ka rannas viibimiseks sobilikud olla, tulime vaatama. Otsingutega kaua ei läinud, täitsa tore koht ja karp. Aitäh!
Koordinaadid sai kunagi ammu-ammu välja arvutatud. Alles nüüd Kaberneemes ja loomulikult sai väike jalutuskäik ette võetud. Aardest sai üks roostetav padrun välja tõstetud. Tänud peitjale
Tulime metsa ja randa jalutama ning “täiesti juhuslikult” (nagu mugu seda kerge irooniaga mainis;) jäi muidugi ka üks aare täpselt meie teele;). Nullile lähenedes jäi silma värske jäljerida, mille omanike eesmärk ei tekitanud kahtlustki. Karp oli ideaalselt maskeeritud, nagu kaval rebane oleks oma koheva sabaga tegutsemisjälgi peitnud. Leidsime siiski üles;) Tundus küll, et oleme üsna omapead siin, aga logides saime ootamatult lähedalt teretuse. Logiraamatus oli tänaseid külastajaid kolm, seepärast pidasime kahte mööduvat tervitajat esialgu lihtsalt jalutajateks, kuid selgus, et ilmselt olime siiski geopeituritele vahele jäänud:). Üritasime sama hästi maskeerida kui eelmised ja jätkasime oma jalutuskäiku rannas.
Mõned tormasid muidugi kohe jääd testima, ikka vaja ju proovida äkki saab jalad märjaks. Luiged poseerisid meile sünkroonis tagumikud püsti. Varsti sadas taevast laia lund. Lõbutsesime lumega, sõime lund, mõned sõid isegi Vytautas jäätist. Oli tore õhtupoolik. Aitäh peitjale.
Üks beach girl oli lume sees uurakil ja tegeles ei tea millega. Teine beach girl leidis aarde. Mina lihtsalt vaatasin. Aitäh!
Meie jaoks uus rand, mõnus jalutuskäik läbi männimetsa. Vihjest oli leidmisel abi :) Rannapiiga varjus ilmselt udus. Täname kohta tutvustamast!
Kogu oma teadliku lapsepõlve sai veeta just Kaberneemes. See oli meil külajaanipidude koht, kus oli melu- pufetid, muusika, lõke palju inimesi. Niii änxa. Samuti nn. Läänerand- see on/oli liivapõhjaga rand, kus lisaks kohalikele käis ka väääääääääga palju külavälist seltskonda rannamõnusid nautimas. Aarde ja ranna vahel aga oli piiritsooni riba. Isegi mina mäletan, kuidas seda riba rehadega/atradega kammiti ja sinna astumine oli keelatud :D Koht, kus on palju mälestusi. Tänud aarde eest :)
Mul on kahtlus, et olen siin mitteleidmas käinud võib olla samal ajal, kui Kaberneeme aarde algusest mahakulumise tõttu adekvaatseid juhiseid ei saanud ja jäid mõlema aarde juures sinised lõustad märkimata.
Igatahes lõpu sain täna kätte, aga algne asimuut juhisega teed mööda liikuda suunas selgi korral veidi metsa. Aga nurk lõpuks paistis ja saab sellegi kollase täpi jalust ära.
Siin sai päris pikalt mõeldud ja tuhnitud, kuni tulime mõttele, et kaart võib olla nihkes. Ja nii ta leitud saigi Nüüd peab vihje küll paika Tänud
Meetrid ja asimuut paigas siis oli ainult kohaleminemise vaev.Aitäh!
Jätsime auto ilusti selleks lubatud kohta ja jalutasime edasi. Kuigi kõik teeotsad on keelumärke täis, siis paljud nendest välja ei tee ja metsaalune oli autosid ja grillivaid seltskondi täis. Suuna määramisega panime natuke mööda ja liikusime tunde järgi vajalikule kaugusele. Siis hakkasime ringi vaatama ja üsna pea märkasime ka vihjele vastavat objekti. Aare oligi leitud. Jääme ootama ka peitja lubatud Rannapiiga seeria järgmisi aardeid.
Kahe vihmasabina vahel jalutasime nullist aarde juurde ja siis ruttu tagasi. Oleks tahtnud merd ka piiluda, aga jube külm oli.
Julge hundi rind on rasvane, mõtlesin, ja lasin oma isikliku armsa verekoera kompassiga metsa, teadmata suunas liduma. Aga ära sa ütle - samal ajal kui mina tinistasin sõrmega mingit puu sisse torgatud hüljatud, roostes pussnuga, röökis tema taamalt, et leitud! Asimuudid pole mu suurimad sõbrad, rohkem nagu tuttavad või pigem isegi nagu need inimesed, kellega ma hommikuti sama bussi ootan, aga ega ma neid rohkem ju eriti ei tunne. No jah siis. Täna ma nagu oleks siis ühele neist naeratanud ja too naeratas vastu. Leitud ja logitud. Aitäh.
Ma käin tavaliselt ka mõistatusaaretest ringiga mööda. Liiga palju on sattunud sokivärvimõistatusi ja see on igasuguse tahte mõistatustega tegelemiseks üsna hapraks söönud. Ka selle aarde puhul juba oli paistmas loobumine, kuid kaks pead on ikka kaks pead :)
Kodutöö oli varasemalt tehtud. Nüüd jäi sobivalt tee peale, tänud.
Õnneks nägin juba kaugelt seda õiget vihjeobjekti. Pidasin alguses kamuflaaži alt paistvat karbinurka sodiks. Lähemalt uurides osutus aga täiesti aardekarbiks. Jätsin ka järgmistele pisikese värvipleki paistma. Tänud!
Ragistasin veidi vales kohas aga tänu vihjele leidsin ülesse. Tänud :)
Üllatusin isegi, et mul siinkandis oli üks mõistatus ette lahendatud. Igatahes punkt oli kaardile kantud ja võis kohale minna. Meri veel enda poole ei tõmmanud aga aare küll. Kohapeal tundus nagu polekski õiges kohas. Alles vihje piilumisega sain enesekindluse tagasi. Karp oli koguaeg nina all olnud, lihtsalt looduslik kamoflaas on niivõrd hea, et ei osanud peidukat kahtlustadagi. Näppu jäi üks õnnetu karp, sisu oli kõvasti niiskust saanud. Puhusin sellele eluvaimu taas sisse, nimi kirja ja edasi.
Tänud.
Karbi sisu oli märg ja logiraamat niiske. Kuivatasin karbi, andsin logiraamatule vähe kuuma ja pistsin selle uude kotti.
Umbes kuu aega tagasi sai sealkandis käidud ja meelega mingid aarded seemneks jäetud, et oleks põhjust uuesti tulla. See oli siis täna sihtpunktiks.
Mõistatuse osa oli eelnevalt lahendatud.
Kiire leid! Tänud!
Siin oli tegemist küll Mardi hea suunataju ja kõhutundega. Täpselt aarde kõrval teatas Mart, et see ongi õige koht! Ja oligi! Aitäh peitjale ilusat randa näitamast! EVEJ
Enne hooaja lõppu oli vaja veel Pootsmani suvekohvikut külastada ning lähim veel leidmata aare tuli loomulikult ka plaani võtta. Õige kaardirakenduse abiga leitud nullis oli leid kiire. Täname.
Kahju et see järjekas kunagi katki jäi, ilusate randade sari oleks küll ju mõnus otsida, ka täna :).
Selle aarde juures sai juba paar aastat tagasi tiirutatud, aga et siis polnud täpne punkt välja arvutatud ja vihjest ei piisanud, jäi leid kirja saamata. Seekord olin ise õige koha enne kodus välja arvutanud, aga millegipärast oli see fakt meelest läinud ja lasin veel kaaslasel ka seda uuesti teha. Aru ma ei saa, miks sellele aardele draivinne tehakse. Jah, suuri keelumärke küll metsa all pole, kuid väiksemad on, millel ilusti kirjas, et hoia loodust. Pole ju vaja ilmtingimata metsateedel paarutada. Meie igatahes jätsime sõiduvahendi ühe sellise märgi juurde ja jalutasime aardeni, hingates sisse mõnusat männimetsa lõhna. Leid tuli kiirelt. Kahju, et see seeria vaid ühe aardega piirdus. Aitäh!
Nagu ikka on meil pühapäeval traditsiooniks üks jalutuskäik teha. Nii me siia sattusime. Endalegi üllatuseks leidsin kaardilt aarde asukoha nõelaga märgituna. Oli vaja ainult kohale minna ja logi kirja panna. Nu päris nii lihtsalt see ka ei käinud. Slaavi mugud tegid kõrval grilli, nii ma siis hiilisin ja luurasin, lootuses, et mind ei märgata. Peale logimist sai jalutaud ka randa ja ennäe imet oligi rannapiiga rannas, kivil istumas. Tänud aarde eest.
Päris täpselt saime lõpu paika, mistõttu leidsime ka aarde ruttu. Tänud!
Pimedas andis ikka õiget teed siia leida, aga õnneks oli mul kogenud teejuht käepärast võtta. Tänan.
Enne Kaberneeme tulekut tegin igaks juhuks veel uue mõõtmise. Aardeni oli 20 meetrit, parkisin. Läksin välja ja vaatasin, aardeni oli 10 meetrit. Tore, meenus vihje. Läksin ja võtsin aarde, mis oligi kohe mu kõrval. No nii lihtsat aaret pole tükil ajal olnud. Aitäh, koht on ilus, tulen siia kindlasti tagasi!
Peale rannas käiku mõtlesime aardeid otsida. Sai kohe õiges suunas mindud ja isegi õige objekt leitud aga maskeering oli liiga hea. Tegime paar tiiru ja ainuke loogiline koht tuli uuesti üle vaadata, sealt aarde leidsimegi. Tänud!
Liiklus oli nii ilusal suvepäeval rannani viivatel teedel tihedam kui Tallinna kesklinnas :) Õnneks mugude hord leidmist ei raskendanud. Tänud!
Peale eelmist mälu järgi toimetamist läksin koju ja panin õige koha kaardile. Seega nüüd sai minna ja otsida. Lapsed olid kohe läinud, meie Birgitiga suundusime siis õigesse kohta. Natuke vaatamist ja Birgit karjub, et siin peaks olema. Läksin kohale just siis kui Birgit karbi välja võttis. Nimed kirja ja uutele jahimaadele. Kusjuures me olime eelmisel korral täpselt selles kohas. Tänan peitjat.
See kord jäi leidmata. Olin kiiruga kodus kaardi järgi lõpu paika pannud aga kiirustades jäi telefoni kaardile märkimata, seega tuli kohale minnes liikuda mälu järgi. Ei midagi. Selge, peale 20 minutilist otsimist otsustasime teha siis ausalt ning minna algusesse, võtta kompass välja ja sammuma hakata. Kuna Birgit oli enne näinud rästikut, siis sammude lugemine läbi kõrge sambla ja räga jäi mulle. Jõudsin kohale ja ikka sama koht, mis kaardil oli. Ei ühtki sobivat kohta, õigemini on võimalik lasta loovus lendu ja leida neid vihjele sobivaid kohti kümneid. Ükski ei sobinud. Nüüd koju jõudes lõin kaardi uuesti lahti ja sain aru, et mul on liialt pikad sammud. Seega tuleb tagasi minna ja otsida jälle seda sobivat vihjet.
Kodutöö oli tehtud. Kuid kui kohale jõudsime, sai otsitud veel tükk aega. Koht tundus õige aga ei osanud arvestada nii hea maskeeringuga. Lõpuks sai kõik ilusti logitud. Tänud peitjale!
Eelnevalt olin kodus lõpu ära määranud,nüüd siis kohale logima.Aga vot ei läinud nii ludinal.Naiselik vaist viis siin leiuni minu osa leidmisel oli tühine,lõpuks selgus et olin c 30 meetrit mööda lajatanud.Täname saime logitud.
Asimuut? Kompass? Kas meil on kompass? Telefonis mingi oligi,aga selle tööpõhimõttest aru ei saanudki. Õnneks kõva tuul ja kuulmise järgi mere suund tuvastatav. Ja oligi 4. Mererand on täna mõnusakt inimtühi,nii et Aki sai rõõmsalt ringi tuuseldada.
Jalutasime randa ning kui tõele au anda, siis neid nelikuid leidsime siit rohkem kui ühe komplekti. See aga meid segadusse ei ajanud ning aare avaldas end vastupanu osutamata. Täname.
Karbikaaneke paistis juba eemalt silma. Tagasi pannes kohendasin maskeeringut.
Lugedes aarde kirjeldust oli suht selge kuhu poole liikuda ;) Aare avaldas end kiirelt :) Aitäh! Rannas oli tore pikutada ja vaikust nautida :)
Lahendamise osas tegime küll eelneval õhtul kodutööd, aga siis nentisime, et seda on lihtsam kohapeal vaadata .. ja nii oligi. Karp avaldas end Katile kiirelt. Ja kuna see koht meile meeldis, siis tulime varsti tagasi, hooldasime aaret, pidasime pikniku ja sulistasime natuke vees. Aitäh.
Leidmine mingeid raskusi ei valmistanud ... mina olin küll üllatunud, et see nii lihtsalt läks :)
Karpi avades oli natuke halvem üllatus. See oli seest täitsa ligumärg ja haises vastikult. Püüdsime anda endast parima ja tegime väikese kuivatustiiru, aga kuna vesi oli tunginud ka logiraamatusse, siis peale Kaberneeme külastust tulime tagasi ja võtsime karbi endaga randa kaasa - päikest võtma. Sel ajal kui lapsed sulistasid vees, lugesin ma hoopis logiraamatut. No tavaliselt ikka on nii, et kõikidesse logidesse pole aega süveneda - nüüd oli seda aega kohe mitme tunni jagu. Ja tegelikult hea oli, et tagasi tulime, lugemise lõpuks avastasin, et enda nime unustasin ma esimese ringiga hoopistükis kirja panemata.
Rannapiigasid oli ka, igas vanuses ja eri mõõtu :)
V: pall, J: münt.
Täname!
Karp ja logiraamat kuivatatud, raamatule uus gripikas. Aardest eemaldatud kõik niiskuse toimel hävinenud asjad. Nii logiraamatu kotti kui ka karpi sai lisatus 2 niiskuskogujat.
Aare seest täitsa märg. Hetkel võtab rannas päikest ja kuivab, tagasi hiljemalt paari tunni pärast.
Suplevat rannapiigat kahjuks ei näinud, ju siis polnud ilm sobilik.
Koordinaat oli eelnevalt välja arvutatud, nüüd oli vaid kohalemineku vaev. Kohapeal tuli aare välja lausa jala alt, õnneks viga ei saanud. Aitäh peitjale.
Saime mõnusalt lumes sumbata. Võrreldes linnaga on seal ikka ilus talvevõlumaa. :) Aardega läks meil natuke aega, kuid kes otsib, see leiab. :) Tänud peitjale!
Oma kuradi keelumärkidega kõige "paremates" kohtades. Pööran ma jee seal talvel lumega niimoodi ringi, et kinni ei jää. Aarde endaga läks lihtsalt, aitäh!
Kõik olid kodus lõpu koordinaadid välja arvutanud ja aardeleiuga ei läinud ka kaua. Tänud peitjale!
Kohapeal oli vihjest küll abi, kuid karp ei tahtnud ennast hästi paljastada. Kaua siiski ei läinud. Aitäh!
Trampisime jupp aega nullis ringi, kui lõpuks avastasime,et aare oli kogu aeg käeulatuses.
Kodutööna sai õige punkt kaardile, autoga päris kohale siiski ei läinud, kuigi oleks ilma keelusiltideta ligipääsu leidnud küll, lihtsalt see variant tundus ebaviisakas. Seal mere ääres olen aegade jooksul ikka käinud - seda poolt, kuhu päike loojub, kutsusime Kaberneeme õhturannaks ja kivisemat idakülge hommikurannaks. Õhturannas oli meri üldiselt tasasem. Rannapiigad peesitasid vähemalt vanasti rohkem hommikurannas, küll Kaberla ojast allpool, umbes poolel teel Kaberneeme ja Haapse vahel, seal kus rannariba jälle liivane. Lisatud lingil näeb humoorikat videot Võimalik-Vaid-Venemaal-tüüpi rannapiiga tööõnnetusest.
Leidsime objekti, kust otsida kiiresti aga aaret polnud, kontrollisime läheduses olevaid kohti ja siis taas sama objekti aga ikka mitte midagi. Siis avastasin, et oli kogu aeg olnud otsekontaktis konteineriga :D J: samsungi mobiilikoti
Metsa tehakse talvel, nii minagi kirvega metsa läksin. Tulemuseks leitud aare ja logi kirjas. Aare vajab enne kevadist suurvett kindlasti omaniku abistavat kätt.
Kui asimuudi täpsemalt paika saime siis märkasime ka vihjet ja leidsime aarde. Oli teine suht avalikult seal lebamas, panime igaks juhuks natuke rohkem geokuhja peale.
Algul sai valel suunal rannas ära käia,hiljem sai asimuuti korrigeeritud ja aaret külastatud. Tänud peitjale.
Kõigepealt sai tükk aega valel suunal vihjele sarnaseid kohti otsida.Pärast õiges kohas ja kursil läks palju kiiremini.
Aarde sisu on niiskeks läinud, karp pole piisavalt õhukindel.Telefon näitas küll asimuute, aga meetreid luges valesti. Distants sai mõõdetud sammupaaride abil, mis olid piisavalt täpsed.
Selle aarde leidmisega läks nii kiiresti, et kui minu pööningukorruse eri osakondade vahel tekkinud kommunikatsioonihäireid klaariti siis Indrek oma ainsa (vasaku) käega hoidis nutitelefoni, rooli, ja aegajalt käigukangi. Ning siis: Kohal. Logitud.
Üldiselt ma georetkedel eriti tihti mõistatusaardeid ei otsi kuna nendega võib palju aega minna ja siis näeb vähem eri kohti. Seekord selle aarde siiski klikkisin lahti ja nägin oma meeldivaks üllatuseks et tegu oli lihtsa asimuut-distants aardega. Olles samal ajal ka roolis, õnnestus oma nutiäppi provotseerida õigeid numbreid näitama ja nii saigi autoga kiirelt loetud meetrite kauguseni aardest. Kahtlane koht jäi ka juba enne silma kui auto peatus.
Aare ise oli hästi mugude eest varjatud aga paraku väga märg. Kuigi logiraamatu minigrip oli pealtnäha terve, oli ka logiraamat niiske. Ehk aarde autor või mõni tihedamini sealkandis liikuv peitur võtaks ta kuivatamisele!
Ilusa koha tõttu tiirutasin meelega seal ringi. Tulen teinekordki tagasi. Tänud kutsumast!
Hmm, mõistatus. No mis siis ikka, tundus tehtav. Aga ikka oli vaja kohapeal ringitada, ehkki esimene mõte oli õige, lihtsalt ei vaadanud hoolikalt. Tänud peitjatele!
Veel üks jalutuskäik liivas ja mändide vahel. Kaua ei läinud, kõik tibens-tobens.
Leitud, maskeering oli suht olematu, parandasime, lisasime ka kaks niiskuse eemaldajat, logiraamat oli läbi vettinud.
Elis sirutas käe ja tõmbas aarde välja. EVEJ Tänud peitjale
Leitud vigade paranduse käigus. Seekord suurendasime oma otsinguringi ning abiks olid ka logiteadete juures olevad pildid. Tagantjärgi muigasime ja otsustasime, et aare oli lihtsalt liiga lihtne, et me seda esimese katsega leida oleksime suutnud. Aitäh randa kutsumast! EVEJ
Mõistatusele sai otsa vaadatud ja lõpp-punkti koordinaadid Maa-ameti kaardi abil välja arvutatud juba millalgi suve lõpus või sügisel. Ning korra isegi otsima vändatud, kuid siis võttis üks teine aare kogu aja ning kohale ei jõudnudki.
Nüüd aga tahtis Liina mere äärde ning mis võiks olla selleks sobivam, kui Rannapiiga aarde otsimine? Sõitsime autoga kuhugi sinna, kus nullpunkt märgitud ning seejärel jalutasime antud asimuudil. Peagi jäi silma üks objekt, mis oli nii silmatorkavalt erinev, et aarde peidukohas polnud vähimatki kahtlust. Peagi kookisin ka karbi välja, mis tänu pehmele talvele täiesti võimalik ning panin nimed kirja. Seejärel läksime mere äärde ja ei pidanud pettuma - rannapiiga oli omast käest võtta. ;)
Aitäh aarde eest! Tore lihtne mõistatus!
Peale kohaliku kaubandusvõrgu kord sulanud ja uuesti külmunud jäätistega tutvumist siirdusime ranna poole. Tore kui selliseid looduse mõistatusi ka on kus ei pea end netis eelnevalt hulluks ajama. Suundusime umbes kuhugi suunas ja seda nõutud kaugusel siis "kaugemalt" aina õigemasse kohta liikudes aarde avastasimegi. Enne seda tegime pikniku ning otsisime pilguga merest rannapiigat. Piigade piilumiseks tuleb vist suvel tagasi tulla. Praegu ei soovinud ükski end karastada jõulujärgses vihmasabinas. Päästsime aardest TB ja jätsime rannast leitud mänguasju. Karbi kaane alune oli veidi niiske aga üldseisund aardel hea. Aitähh! Koha jätsime meelde.
(edit) rändurit http://coord.info/TB3PJHP me aardest küll ei leidnud. Seal oli hoopis teine mille logida saime.
Väheke läks aega jah, aitas pilt kus tütarlaps jalgrattaga peal.
määrasime asimuudi päikse järgi. eks selle aarde otsimisega läks ikke natsa aega ka. karu õnneks leidis. tänud!
Üllatavalt palju mustikaid oli veel asimuudil 290 :) Paistab et see koht ahvatleb rohkem sooja suve ilmaga telkijaid kui mustikate korjajaid, sest logimine oli inimtühjuses. Mõnus jalutuskäik :)
Hommikuses päikesepaistes polnud siin õnneks ühtegi mugu ja nõnda sai rahulikult toimetada, toimetada kui rasultaadini jõudsin
See on nüüd küll piinlik, et Kaberneeme aarded nii kauaks otsimata on jäänud. Enne geopeituse avastamist, käisin ma seal suviti ikka iga nädal ning juba geopeiturina sai seal korra ka eelmine suvi käidud, aga siis võtsime ainult ühe Kaberneeme aarde. Vahepeal on olnud nii palju muud geotegemist, et polegi kodukandis jõudnud ringi vaadata. See viga sai nüüd parandatud. Koordinaat sai kodus valmis vaadatud ning nüüd oli vaid kohalemineku vaev. Panime rattad puu najale ning kõndisime aardest mööda. Siis helises telefon ning rääkimise ajal jalutasin nullist eemale ja... karp juba paistis. Aitäh!
Seekord oli kodus õige lõpp-punkti koordinaat välja arvutatud. Samal ajal kui ma otsisin valedest kohtadest, rääkis Tanel telefoniga ja nii muuseas suutis aarde samal ajal üles leida. Siis sain aru ka vihje tähendusest
Maa-ameti kaardil sai aarde asukoht eelnevalt paika pandud - see õnnestus isegi tahvelarvutis! Sai mindud ortofoto järgi kohale. Geocaching-u rakendus näitas ilusti kaugust nullist. Maa-ameti ortofoto-kaardil sai jälgitud oma asukohta. Kõik õnnestus lausa suurepäraselt. Jõudsin kohe õigesse kohta ja kahtlane objekt paistiski silma! Õnneks polnud mugusid ja sai rahulikult tegutseda. Seal lähedal seisis küll üks auto, aga sinna tuli rahvas alles siis, kui olin karbi tagasi pannud. Loodus on seal ilus ja varem polnud käinud! Tänud peitjale!
Eelmine kord jäi mugude rohkuse tõttu leidmata, täna oli seal ainult 1 auto, mis leidmist ei takistanud. Kuna asukoht oli päris täpselt välja peilitud, siis läksin kohe õigesse kohta ja vihje erilist eksimisruumi ei jätnud.
Mõistatus??? Äkki siiski piiluks? Igastahes lõpuks oli kõige raskem osa autole sobiva platsi leidmine ja edasine vaid kõhutunde järgimine. Siia, siis siia ja no seal ta ju vist võiks olla... jah, ongi. Nii ta siis umbes oligi. Protseduurid tehtud, käisin mina ka merd piilumas. Oli sama märg, kui päev varem Erus. Ja liiva oli siin natuke rohkem. Rannapiiga oli aga maamehele mehele läinud vist, sest näha teda polnud... Kahjuks.
Aitäh aarde eest! EVEJ
Palju rohkem muret, kui aarde leidmine oli parkimisega. Ei tea kust ilmuvad sissesõidu keelu märgid, millest vist küll meie ainukesena hoolisime. Vahepeal üks kavala pilguga siiami kass. Lõputu arv metsateesid. Ei oskagi öelda kuidagi küllalt lihtsalt tuli see aare. Tänud.
Panen ka mitteleiu ikka kirja kuigi ega ma väga korralikult seal otsida ei saanud. Tänase ilusa ilmaga oli metsaalune ja rand paksult rahvast täis - tegin ühe põgusa ringi aga midagi kahtlast silma ei jäänud. Väga ei tahtnud seal autode, telkide ja inimeste vahel ringi luusida ja loobusin. Tuleb kehvema ilmaga uuesti proovida.
Teel aardele oli väga tugev paduvihm, et kojamehed pidid käima maksimum kiirusel, et midagi näha oleks. Kasutasime ühelt poolsaarelt teisele minekuks ühte metsavahe teed, kus kohtusime kitsega. Pilte oli suhteliselt raske teha, kuna ta pidevalt hüppas fookusest välja kui sai klõpsatud pildi tegemise nuppu, kuigi kits oli meist 10 meetri kaugusel koguaeg.
Jõudes randa, otsustasime ennem ujumas käia ja siis tegeleda antud aarde otsingutega. Polnud varem Kaberneeme randa saatunud. Vesi tundus tänu möödunud paduvihmale soojem kui õhk ise ja oli mõnusalt värskendav suplus.
Aardest endast. Kodutöö oli tegemata ja seega ei teadnud kus see õige null täpselt asub. Liikusime umbes 270m raadiuses loogilisse suunda, kuni hakkas uuesti oavarrest kallama. Kõndisime natukene veel ja siis otsustasime, et praegu pole absoluutselt mugav enam midagi otsida ja kunagi tulevikus proovida uuesti. Jooksime autosse ja avastasime, et kell on juba 21:45. Sõitsime kähku Kaberneeme poodi ja pettumuseks pidime nägema, et pood oli ainult 8-ni lahti, seega jäi kesvamärjuke reede õhtuks ostmata :P
Rannapiigasid, lapsi ja isaseidki oli rand täis. Kuigi päike paistis, ei olnud vees kedagi, sest kõik jälgisid taevast ja ei suutnud otsustada, mida edasi teha või tegemata jätta. Taevas sähvis välkude seeria ja müristas kõrvulukustavalt, kuid vihma ei sadanud. See vaate-ja kuuldemäng kestis peaegu 40 minutit ning peletas lõpuks kõik rannast minema. Aarde me siiski leidsime, asimuudile saime pihta, kuid sammude lugemine läks sassi, õnneks oli vihje täpne. Kirjutusvahend tuleks endal kaasa võtta, sest kohalik pastakas ei kirjutanud ja pliiatsi jaoks oli logiraamat veidi niiske. Lähedale on keegi vägeva onni ehitanud ja selles oli lesimise jälgi.
Kus selle asja juures oli ikka autodega jälgi tehtud. Rannapiigat kahjuks näha ei õnnestunud kuid mõned džiibid olid küll varbad vette kastnud. Üks koletuma õllekõhuga mugu seisis käed puusas ja atesteeris meie tegevust eemalt. Õnneks nii eemalt, et midagi tal näha ei õnnestunud.
Varahommikul oli rand täiesti inimtühi. Vesi oli jõle külm. Aare veidi niiske. EV. J: lammas. Tänan.
Aarde leidsime, meetreid sammudega lugedes oli eksimine vaid neli meetrit ja vihje oli väge hea antud kohas just, ka väga täpne. Keerulisem oli aga otsimine, sest mugud olid tulnud pühapäeva veetma ja grilli tegema. Ometi sai leitud logitud ja uuesti peidetud nii, et keegi ei märganud. Kahjuks jäi küll rannapiiga nägemata, oli selle põhjuseks külm vesi või varane kevad veel, ei oska öelda, kuid kõik järgnevad võiksid ikkagi minna teda kaema. Kõrval puupeal on üks vihje veel, kuid seda on raskem leida kui aaret ennast, kuid kui leiate, teadke, et olete tulnud õiges suunas! Aardega kõik OK! EVEJ
otsisime, otsisime, otsisime, joonistasime liivale, otsisime, katsusime kui külm vesi sügisel ikka on, otsisime, Sass leidis
saime ikka otsida, aga pisut ka oma lolluse tõttu sest asimuut sai esimese korraga vähe mööda
Leidsime, aga seda kõige puhtama juhuse tõttu. Nimelt sai otsitud raskusastmele vastavat peidikut. Aga päriselt ka, see küll ei vasta 1.0-le. Kohta arvestades ei saakski vastata, seega ma paneks raskusastmeks vähemalt 2.0- tegu ikkagi täielikult maskeeritud peidikuga. Ka "ainus loogiline peidik" selgub alles vihjet lugedes.
Liikusime oma arust õiges suunas, kuid kahjuks loogiline koht silma ei hakanud. See eest saime nautida ilusat ning sügise kohta üllatavalt tuulevaikset randa.
Täna olin eilsest targem ning igaks juhuks panin ämbri ja noa autosse kui aardejahile läksin. Ja õigesti tegin, sest seeni oli metsas ikka jube palju, kahjuks suurem osa mulle tundmatud aga vähemalt ämbri põhja sain tuttavate seentega kaetud. Seekord läks aardega ikka jube lihtsalt võrreldes eelmiste kordadega kuna olin vahepeal õppinud c:geo'd paremini kasutama. Karbi nurk paistis veidi välja, peitsin veidi paremini. Aare korras, EVEJ.
Maa-ameti kaardil oli kodutööna välja mõõdetud vajalik kaugus viidatud asimuudil ja GPS juhatas aardeni mõnemeetrise täpsusega. Aare on heas korras. Ümbruskonna metsad on seeni ja seenelisi täis.
Päris pikalt läks, kuna igalpool kuhu me vaatasime olid mugud. Lõpuks siiski leidsime mingi muguvaba hetke ja logisime kiirelt.