Älvi

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

22 september 2024 leidis Reiko, Mariia ja Raido [sedemicra]

Eelmine käik siiakanti oli asi veel lukus. Täna sai kenasti ligi. Tee peal sai lehmadega tõtt vahitud ning nullis pehmet jalaalust nauditud. Võtsime kaardipaki ja jätsime koera, pingviini, delfiini ja orava - üks tegelane iga masti eest. Täname kutsumast!

21 juuli 2024 leidis Marite ja Aavo [marite]

Kuivade jalgadega kohale ei saanud, aga õige varustusega pole probleemi kõndida vees. Muidugi vesi oli ka soe. Päeva viimaseks aardeks oli hea valik. Täname peitjat!

3 september 2023 leidis Laido [catman]

Vot see on lahe saar. Kui olime ratastega Natturi külla jõudnud asusime otsima sobivat teed saarele. Lahked külaelanikud näitasid kõige parema teeotsa kätte. Jätsime rattad sadama juurde ja edasi kõndisime läbi mägiveiste karjamaa saare poole. Kuna veetase oli suht kõrge, sai jalatsid ära võetud ja läbi mere saare poole sumbatud. Saar on pisike ja kena, eriti meeldis saare põhjapoolne osa. Tänud peitjale ilusasse kohta juhatamast.

20 august 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

19 august 2022 leidis Krissu ,Dauno ja Aive [yksk6ik]

Ka see tipp tahtis vallutamist. Täna oli siia täiesti kuiv jalutuskäik. Karjaaias tervitasid meid pisikesed veised oma vanematega. Tänud

19 august 2022 leidis Yksk6ik ja [sunflower]

Peale kuradisaart tulime siia.Teekond viis ka veiste juurest mööda,küll need väiksed on ikka armsad.Aardeni oli teekond täna lausa drive in.Aitäh!

31 märts 2022 leidis Krista, Üllar, Säde [küülikhops]

Meie esimene aare, mille kogemata leidsime ja siis hakkasimegi uurima, mis asi see geopeitus on. Aitäh peitjale!

27 september 2021 leidis RTO [geokuus]

Keeruline oli teed leida, avasime elektrikarjuseid ja tulime läbi. Ehk ei häirinud väga kohalikke. Mõnusalt salapärane looduskaunis kohake ja palju linde :) Tagasiteel nägime suurte sarvedega veiseid naaberkarjamaal, kelle aias ilmselt minnes käisime. Täname seiklema kutsumast!

11 september 2021 kommenteeris Merle [meteta]

Täna mööda rannikut matkates piilusin esialgu sadamahoone juurest, mis olud Älvi saarele minekuks täna on. Läbi paksu udu tuvastasin, et võrreldes minu eelmise külastusega on siin hoopis teistmoodi. Mägiveised on head tööd teinud, rannajoon puhas ja täiesti roostikuvaba, lisaks teekond saarele kuiv ja kena. Loomulikult ei jätnud ma nüüd ka seda põiget tegemata. Jalutasin saarele, tegin põhjapoolseimas tipus väikese kommisöömise pausi ning jätkasin oma tänast matka, enne pimedat vaja ju Võsule jõuda;).

Aardega kõik hästi, nunnult maskeeritud ja ootab külastajaid.

8 august 2021 leidis   [tunk]

Märtsi lõpus, umbes nädal enne lindude pesitsushooaega käisin üle merejää proovimas. aga jääpangad hulpisid juba üsna lahtiselt ja vette astudes oleks sügavust jagunud tublisti üle põlve. Nii suur see tahtmine ei olnud ja võtsin vastu otsuse parem suve lõpus uuesti tulla. Näiteks täna. Mõeldud-tehtud. Kohalike veiste vahelt läbi sammudes tänasin neid hea töö eest mugavama raja rajamisel. Suurema vaevata sai kohale ja küllalt madala veetaseme tõttu läks saarele jõudmine üle ootuste ladusalt. Nullis jäi aaregi kiirelt silma ja kõik tundus igati heas korras. Aitäh!

6 detsember 2020 leidis Raimond, Sebastian, Mari-Anna, Raiko [raku178]

Et saarele pääseda ja tagasi saada, oli vaja natuke ikka jalanõud märjaks teha. Aga vahva retk oli. Aitäh.

28 august 2020 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Auto jätsime tee äärde viimaste majade juurde. Algul mõtlesime, et alustame rännakut kohe kalda äärest, kuid veendusime, et seal on kõrkjad ja üsna ebameeldiv maastik. Polnud siis midagi muud teha, kui jalutada aeda sisse ja kohtuda perenaise ja tema kolme valge karvapalliga, kes meid rõõmsalt tervitama jooksid. Küsimuse peale, kas ja kuidas saarele saab, oli esimene vastus, et üldse ei saagi. Sellise vastusega me rahule ei saanud jääda ja edasi usutledes selgus, et ikka on täitsa õige koht, aga jube ohtlik. Rästikuid pidi seal kümnete viisi olema ja suured nagu voolikud. Meil soovitati kummikud jalga tõmmata, kui ikka edasi minna julgeme. Jalutasime siis veelkord autoni tagasi, panime kummikud jalga ja liikusime edasi perenaiselt saadud juhiste järgi. Mõnusalt metsarajalt jõudsime sadama moodi kohta ja sealt edasi viis heakorrastatud kaldaäär ja kõrkjatesse sisse tallatud rada. Avastasime, et praegu ei olnudki tegemist saarega vaid pigem poolsaarega. Maismaa ja saare vahel oli kuiv kiviriba, mida mööda sai ilma jalgu märjaks tegemata kohale jalutada. Ühtegi ussi ega muud ohtu me ei märganud. Aarde leidsime ilusti ja sellega oli kõik korras.

Täname ilusasse kohta juhatamast, praegu ilmselt ideaalne aeg selle aarde külastamiseks.

23 august 2020 leidis Meelis [meetre]

Aare kenasti paigas... Seekord leitud ilma igasuguse tehnoloogia abita

9 august 2020 leidis Marko, Merit [marko57]

Leitud.

2 august 2020 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Päeva teine samalaadne matk. Siin oli isegi kergem. Teekond oli niikuinii lühem ning vesi nii palju üle kummiku ei tulnud. Aarde leidsime kiiresti. Üllatuslikult oli enne meid seal samal päeval suurem kamp mugusid käinud. Vahva, aitäh!

2 august 2020 leidis Liis&Kaupo [lepalind]

See oli teine päeva eesmärk, sest suvel palju mõnusam siia tulla kui muul aastaajal. Parkisime auto enne maju ning jalutasime suure ringiga kohale. Tükk aega otsisime õiget vettemineku kohta, sest tulime põhja poolt. Lõunast tulles oleks see kohe silma jäänud. Vesi oli poolde säärde, vähemasti seal kus ma käisin, võisin ka mõne sammu rajalt kõrvale sattuda. Leid oli kerge ning nagu logiraamatust näha, siis sellel suvel juba kaks seltskonda juhuslikult leidnud. Ilus koht, aitäh seda tutvustamast.

26 juuli 2020 leidis Priit [peakas]

Käsmuga asjad ühel pool, oli valida kas Pardikannu või Älvi. Valik langes Älvi peale, Platseerisime ennast vee äärde pingi peale ja korra käisin ümber nurga vaatamas, et kuidas lähenemisega on. Ei tundunud nagu väga, aga kui kohalik supleja veest välja sai ja andis kinnitust, et see on ikka õige tee, siis ajasin säärikud jalga ja läksin vaatasin põhjalikumalt. Oligi nii, et ainult natuke algust oli peidus, edasi oli juba rada konkreetsem ja astumine mõnusam. Vee ületamiseks olid ka hetkel ideaalilähedased tingimused, seega sai kummikuga paterdades mõnusasti saarele. Tänud aarde eest, tore jalutamine oli!

22 märts 2020 leidis Reigo [noexcuses]

Leitud. Tänud

22 märts 2020 leidis Sander [nogravity]

Täitsa sai kummaritega üle jalutada, ilus koht, tänud :)

30 märts 2019 leidis Inge [aunad]

Oli valida - kas täna või 4 kuu pärast. No muidugi täna. Priit oli nõus autot juhtima ja tõkkepuu taga ootama. Mina aga läksin vapralt edasi 3 koeraga kohtuma. Koerad sügatud ja nende perenaiselt juhised ning hoiatus kõrge veeseisu kohta saadud, jalutasin vapralt edasi. Peagi hakkas saar paistma. Varakevadiselt mõnusa nähtavusega leidsin üsna pea ka koha, kus peaks kõrgem maariba olema. Seal oli aeg kummikud susside vastu vahetada ning vesisele teekonnale asuda. Tegelikult oli vesi siiski üsna madal, nii poolde säärde. Kummikuga siiski jalad kuivaks poleks lainetuse tõttu jäänud, nii et jalatsivalik oli igati õigustatud. Puhus mahe tuulekene, lainekestes hõljusid laisalt aardevalvuritest luiged, isegi päike piilus ja saarele jõudsin liigagi kiiresti. Kiirelt leitud aare oli oma tuulutus asendis kenasti kuiv ja heas korras. Oh kuidas mulle väikesaared meeldivad. Tänan mõnusat kohta tutvustamast.

21 oktoober 2018 leidis Reigo ja Kairi [ftp2006]

Leitud

12 august 2017 leidis Laur ja [puutetundlik]

Tänane lemmik, aitäh natuke teistsugust logimaminekut korraldamiast :).

12 august 2017 leidis Maris ja [laur]

Kuna nädalavahetuse plaanid keerati pea peale, oli vaja uued teha ja otsustasime võtta igast selliseid aardeid Põhjarannikul, millele kindlasti ei õnnestu kiiret logimist muul ajal teha. Enne seda olid veel mõned, millel mul juba leiud kirjas, niiet need jäid ainult Marise leida. See oli siis minu jaoks esimene. Lugesime natuke logisi, et saada aimu kust tasub läheneda. Palju targemaks ei saanud, kuna Mihkli logi suurest koerast hoidis soovitatud kohast eemale. Seda just seetõttu, et meil oli endal ka koer kaasas ja kesteab mispidiseks jamaks seal võib minna. Otsustasime siis vähe kaugemalt minna juba mööda rannajoont. Läksime üle heinamaa veeni, kuid kahjuks selgus, et ega seal mingit randa polegi, ainult kõrkjad. Mis siis muud kui vette ja kahlasime mööda seda kuni jõudsime kuiva kohani enne Älvit. Sealt minnes saab hetkel täiesti rahulikult ka kuiva jalaga käidud. Aarde endaga läks ikka ka aega, kuna gps jooksutas ringi ja levi oli suht nullis. Telefoni oli salvestatud niipalju, et vihje on pildil aga mis kasu sellest, kui pilti ei lae :D Mõne aja pärast puhus tuul ühe pulga neligeed ikka kohale ja saime pildi lahti. Seejärel tuli leid juba kiirelt, umbes 20m eemal sealt kus me otsisime. Logi kirja ja tuldud teed tagasi :) Tänud peitjale!

31 juuli 2017 leidis Andres ja Heili [andresk]

Lahke pererahvas lubas otse Älvi poolsaarele läbi nende õue minna. Ei tea, kas selleks oli võlusõna "geopeitus" või midagi muud. Aare ise oli poolenisti täitsa väljas ja vahtis meile otsa. Eeldasime, et see ei pea nii olema, veidi maskeeringut poleks paha. Tagasi tulles saime tõelise paduka osaliseks, nii et see reis jääb igavesti meelde.

23 juuli 2017 leidis Mihkel [mihkelp]

Lähenesin teetõkke kaudu, sest logides on kirjas, et sealtkaudu läheb legaalne lähenemistee. Tulin tõkke alt läbi ja kohe oli minu juures hiiglaslik haukuv koer. Tavaliselt haukuv koer ei hammusta, aga see loom tungis ikka väga lähedale. Hoidsin ratast enda ja tema vahel barjäärina ja liikusin mööda teed edasi. Sadamast läks edasi väike rajake. Jätsin ratta maha ja läksin sobivat kohta otsima läbi kõrkjate murdmiseks. Endalegi üllatuseks leidsin aardeni viiva rajakese. Isegi vesi oli viisakalt koomale tõmmanud, pidin ainult 10 sammu madalas vees astuma. Terve see saar oli penoplasti tükikesi täis, kas keegi tassib seda sinna või on meri koostöös tuulega selle pahandusega hakkama saanud? Panin logi kirja ja läksin tagasi ratta juurde. Tagasi ei tahtnud ma eriti sealt teetõkke kohast minna selle koera pärast, üritasin siis mööda kallast edasi liikuda, aga see muutus kiiresti võsaseks. Sain aru, et ainus võimalus siit ära on läbi teetõkke. Võtsin julguse kokku ja läksin. Suurt koera ei tulnudki, tuli ainult väike valge klähvits, kes mind ei häirinud. Aitäh!

21 juuli 2017 leidis Merle ja Tessa [meteta]

Pärast hiljutist Kõinastule käiku, kuhu tuli põlvini vees mitu tundi sumbata, laps küll kõhkles, kas tahab seda aaret otsima minna, aga meelitasin ikka kohale ja oli väga rahul, et tuli. Auto jätsime eemale, kust mõtlesime algul risti mere äärde minna ja piki seda saareni, kohalik lahke proua aga arvas, mere äärt mööda on kehva, mingu me otse läbi küla ja ärgu me kartke ka tõkkepuud, mis on avalikul teel ja sealt võib vabalt läbi jalutada. Nii tegimegi, aga ilma selle julgustuseta oleks küll kahelnud ja hoidnud tagasi sooviga mitte kellegi hoovi sattuda.. Päris kuiva jalaga ei saanud, aga tõeline nauding. Aare paistis kaugelt silma, pärast püüdsime natuke rohkem sammalt peale panna. Täname siia juhatamast!

20 jaanuar 2017 leidis Martin, Frigus [martinjalaura]

Kaua olin seda täpikest jõllitanud ja oodanud seda õiget aega. Täna "jätsin" ta siis lõpuks teepeale ja rändasin aardeni. Vesi mõnusalt madala ja kõrge vahepealne, laine pisut üle kummiku aga muidu tossusügavus. Koer sai ka palju hullata. Tänud peitjale, aare ilus.

22 oktoober 2016 leidis Allan, Anne, Henriko ja Kleone [kleone]

Madal veetase tõotas kuiva jalaga kohalejõudmist. Parkisime auto kellegi värava lähedusse ja ringiga metsast ümber elamise paadikuurideni. Sealt tahtsime otse suuna aardele võtta, kuid ega meri igas kohas ka nii madal polnud. Kummikutega poleks probleemi olnud, kuid keegi meist ei märganud neid jalga panna. Saarekesel olid linud kõva lahingut pidanud: üks vedeles siin, teine seal, kolmas järgmises kohas. Aarde leid tuli kiirelt. Saarelt lahkudes tuli meile vastu Ingrid, kellega hiljemgi koos mõne aardeotingu teostasime. Aitäh.

22 oktoober 2016 leidis Anne,Kleone,Henriko ja [thunder]

Geoparklast panime saare poole jugama liiga otsest teed pidi.Tagasiteel tegime väikese kõvera sisse.Saarelt lahkudes kohtusime Ingridiga kellega tegime hiljem koos veel mitmeid aardeid.Tänud!

22 oktoober 2016 leidis Anne, Allan, Kleone, Henriko [nuffi]

Timixi jutu järgi pidi sinna kuiva jalaga pääsema! Ei noh pääsebki kui teed mööda minna. Õige geopeitur valib aga otsetee ju. Õnneks meri saapast üle ei tulnud, pläterdasime kohale. Tagasi leidsime ikka inimese tee ja Ingridi. Tänud aarde eest, ja tore oli tuttavaks saada!

22 oktoober 2016 leidis Ingrid [ingrid]

Saar, mis hetkel rohkem nagu poolsaar, oli asustatud. Juba kaugelt nägin saare kaldal vilksamisi inimesi, kes kadusid saare sisemusse. Ise saarele jõudes olid need inimesed taas nähtavale jõudnud ja teel kaldale. Osad lausa tuttavad ja teised said ka tuttavaks. Tänud saarele kutsumast.

16 oktoober 2016 leidis Tanel ja Sirja [phantom]

Kuna meri oli lõunasse puhkama läinud, siis tundus hea aeg mõned meretagused aarded ära korjata. See oli esimene. Seal, kus peaks meri olema, oli isegi lihtsam kõndida kui seal, kus peaks kallas olema. Mingist läbi vee minekust polnud juttugi. Aitäh peitjale.

16 oktoober 2016 leidis Tanel ja Sirja [sirts]

Nüüd siis nende aarete ring, kus ootad seda parimat aega nende otsimiseks. See nädalavahe sobis selleks suurepäraselt. Veetase nii madal. Isegi kummikuga ei olnud siin midagi teha. Ainult jalutamise vaev või pigem ikka nauding. Ilm oli võrratult ilus. Vaated suurepärased. Polnudki siin kunagi käinud. Aitäh peitjale.

2 oktoober 2016 leidis Heldur [heldur]

Arvasin olevat küll üsna lootusetuks ettevõtmiseks, et peale tormi vesi veel kõrge jne, aga läksin siiski vaatama. Läksin Luige talu kõrvalt mere äärt mööda kohale. Kõrkjates oli lai tee sees ja madalik oli enamuses osas lausa veest väljas. Üks luik ei viitsinud kohe sugugi minu eest ära vette minna, 10 m ehk oli vahe, kui lõpuks vette astus ja natuke eemale ujus, ise jutustas (aa võibolla tänitas). Aardekarp paistis juba kaugele, panin talle rohkem maskeeringut peale aga eks järgmised sügistormid võivad selle uuesti laiali puhuda. Tänud peitjale selle mõnusa, tänaõhtuse viimase retke eest!

11 september 2016 leidis Kätty Marek Mabell [roostevabaseib]

Sai pisut pilliroos seigeldud,kuid siiski õige rada tuvastatud.jala sai ikka märjaks.Tänud peitjale.Logid kirja ja siis väike piknik.

2 september 2016 leidis Margus ja [kaksikmadu]

Vesi ei olnud väga soe ega ka mitte väga madal, aga käisime ja logisime ikkagi :) Aitäh!

4 august 2016 leidis Kadri, Kloo ja Marko [markosu]

Vesi oli soe ja madal. Läksime üle ja logisime.

30 juuli 2016 ei leidnud Kalle, Anton, Martin ja [ninnymen]

Ei soovinud elanikke häirida ja spetsiaalset teerada mereni ei leidnud, next time.

30 juuli 2016 leidis D, J, O, G ja [kaits747]

Keeluaeg on möödas ja aare (ainult siin) avatud. Saime kohale nö kuiva jalaga ja aarde leidmine polnud ka probleem. Leitud oli teda viimati 16 juuli sel aastal. Aare ise oli tänu vähesele külastusele veidi rõske. Sääsed aga segasid meid seal pikemalt teda tuulutada. Aitähh. Nii vahva kohake.

20 september 2015 leidis Andres [elektrik]

Kõigepealt jätsin auto vähe kaugemale ja proovisin mööda mere äärt minna. Ei jõudnud eriti kaugele. Sõitsin lähemale, parkisin enam-vähem sinna, kus teelt maha keerates saaks otse maakitsuse juurde (eeltöö maaameti kaardiga). Kuid siin oli kas värav, aed või kellegi hoov. Kõndisin siis edasi-tagasi, otsides parimat kohta kaldale minekuks. Selle peale tulid kohale kaks valget koera ja veidi hiljem peremees. Küsisin siis Älvile pääsemise kohta. Peremees näitas raja kätte ja saigi minema hakata. Korralik maantee läks saarele. Üks koertest tuli ka saarele kaasa. Aare leitud, tuli koer ka vaatama, millega tegu. Tema jaoks seal midagi huvitavat ei olnud, hiljem veepiirilt leitud riideräbalast paistis rohkem rõõmu olevat. Tagasiteel nägin suurt tünni. Ronisin ka sinna otsa ning veendusin, et surnud linnud on sees.

21 august 2015 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)

Täname õue kutsumast!

21 august 2015 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Ilus sissejuhatus nädalavahetusele. Kõik kohad täis hoolitset ümbrust, millel lõppev päev teeb parasjagu viimast paid. Jah tee kohani oli pügatud, meie pidime muidugi ikka ka veidi roostiku katsuma. Kohapeal selgus et kuuldused koha ilust on levinud, erinevaid seltskondi oli ees lausa kolm. Jätsime siis endast märgid maha ja suundusime Mustoja RMK laagriplatsi suunas

21 august 2015 leidis Mia-Marii, Janar [matkymbereesti]

Selle aarde otsimine on päeva tipp emotsioon. Kuna mul on oma ümber Eesti matkaga sellel saarel käimata, siis oli ka hea saarele tiir peale jalutada ja samas aare ära korjata. Parkisime auto ühe pere väravasse ja küsisime luba, kas tohime auto siia parkida ja nende hoovist läbi jalutada. Peremees oli lahke ja lubas ning näitas veel suuna ka kätte, kuhu minema peab. Saarele minek läks ladusalt, piknik tehtud ja aare leitud. Tagasi tulles otsustasime, et küsime peremehelt natuke vett kaasa. Peremees oli Võsult allikast just seda toomas käinud. Natuke piinlik oli võtta, kui teine oli selleks palju vaeva näinud, aga enam saanud tagasi ka puigelda. Kinkisin peremehele tänutäheks ja "teemaksuks" 3 šokolaadi. Tänasime ilusti ja läksime auto juurde. Olime just autosse istunud ja hakkasin autot käivitama, kui tuli peremees suure tomati kastiga. Mõtlesin, et võtan paar, aga öeldi, et neil tomateid nii palju, et võtku ma terve kast. VAU, VAU; VAU. Ma ei osanud peale aitäh midagi öelda, aga suured suured tänud. Lahkeid inimesi on Eestis ikka olemas, seda olen ma oma matkal päris mitu korda kogenud.

16 august 2015 leidis Dmitri [dimhesse]

Leitud! Aitäh!

13 august 2015 leidis Kaie [kaie01]

Älvil käidud ja aare leitud. Trimmerdatud rajast oli tõesti palju abi, muidu vist oleksime siiamaani seal roostikus ekslemas.

13 august 2015 leidis Mari, Kaie, Karmel [mari97]

Kena käik! Tänu teate eest, et rada on sisse niidetud - teadsime, mida otsida ja ei pidanud roostikus ragistama. Sõbralik külarahvas teatas kõrgest veeseisust, kuid polnud hullu midagi - vaid jalgealused kivid olid üpris libedad. Mingi osa teest saatsid meid kolm kaunist arvatavasti samojeedi koera :). Viimane logisissekanne pärines 31. juulist. Aiku teatas leiust. Vägagi tundus, et Aiku oli juhuslikult silmatorkavat kändu uurinud ning aarde leidnud :).

11 juuli 2015 kommenteeris Markko [synnip]

Kohalik noorperemees palus teada anda, et tegi "saksa turistidele" roostiku sisse trimmeriga tee sisse. Nelja päeva pärast saate kõik viisakalt saare poole astuma hakata

21 veebruar 2015 leidis Liis ja Madis [cherub]

Siin vedas Madisel rohkem, kui Vana Jüri aarde juures- vesi oli piisavalt madal ja minu kummikud said oma tööga hakkama. Aarde leidsime ruttu, aitäh!

21 veebruar 2015 leidis Liis ja Madis [madis1989]

Käisime ka siin saarel ära täna. Äge koht nagu Vana Jüri aarde puhulgi. Aitäh kutsumast!

16 november 2014 leidis Markko, Richard, Roland, Hanno [synnip]

Tegime hommikul virgastava jalutuskäigu Älvile. Meri on kaugele taandunud, nii et viie meetri laiune trass viib saarele. Läbi pilliroo on keegi traktoriga ramminud, seega kõik eeldused mõnusaks aardeotsimiseks loodud. Muuhulgas saigi aare teist korda üles otsitud.

Aardega kõik korras, ainult logiraamat hakkab niiskuse tõttu lehti eraldama.

24 oktoober 2014 leidis Anni,Ott,Krista [krista]

Mööda väikest rada liikusime pilliroo suunas. Lähimast taluõuest kostis koera haukumist, ju ta meiega pahandas. Väga kõrge pillirooseina tagant paistis saareke. Aga kuidas sinna pääseb? Olime kaugele läinud ja tulime tagasi kohani, kus ühed rööpad vee suunas kulgesid. Kohtusime rõõmsameelse seltskonna ja koeraga. Päike oli loojumas, kui lähenesime saarele mööda liiva-kivi teed. Merevesi oli jääs rannast kolme meetri ulatuses. Saare tipus toimetasid luiged. Tutvusime saarega ja leidsime aarde. Tänud Raivole. J: helkur V:-

19 august 2014 leidis Seltskond segaseid ja mina [pekadrip]

Kolmas kord Älvil... Möödas on üle kolme kuu ja alles nüüd, mil häbitunne on pisut leevenenud, võin sellest seiklusest pajatada. ;)
Älvi... Tahate minna? Oh, see on lihtne. Olen seal ju kaks korda juba käinud. Peaaegu kuiva jalaga saab kohale. Ilus saar, ilus rada, ilus merepõhi.. Tean, kust minna, kuhu auto jätta. Võime minna mere äärt mööda, aga võime ka sealt minna. Eee, et panete ikka kummikud jalga? Noh... hea küll, võib ju kah.. Maitse asi, aga eks ma siis solidaarsusest panen kah, kuigi vett nad nagunii ju ei pea, aga ei ole ju vajagi...
Tunnen end kui elukogenud "kohalik". ;) Kogemused aastatest 2011 ja 2012 (vt. logisid) positiivselt selja taga, asi see nüüd ära käia.
Pargime auto ja läheme mere äärde. Jätame mere ääre seekord läbi käimata ja nagu ilmselt paljud teised enne meid (sest rada on veenev) "hiilime" aia tagant läbi metsa. Nii imelik oleks kellegi õuest läbi kõndida. Ja siis algas jama. Pilliroog lainetas tuules, kõrvenõgesed oma looduslikus ilus väärinuks Tootsile ishiase ravimiseks kuumaveevanni ja vihaks jõudmist. Kassitapp ronis igal pool, kus ronida kannatas... ja sellist pilti, nagu avanes 2012.aastal ei ole. Tee või tina. Mingit sisse niidetud rada seekord pole. Ilmselt gruppi külalisi sel aastal pole väljamaalt siia toodud... Okei, siis plaan B ehk aasta 2011 kordus. Olulisim ülesanne on leida rada. Kena, liivane, korralik, pilliroo vahelt. Justnagu oleks, kesk nõgeseid midagi... ja lootus sumbub paarikümne meetri jooksul pilliroos. Katse kaks... uus rajake ja sama seis. Rada pole. Ja... vett on ka natuke rohkem, kui varasematel aastatel. ;)
Nii me tallame mitu-setu raksu, edasi... kuni pilliroog läbimatuks muutub ja taas tagasi, et üritada paremat teed leida. Rannast ometi saareke paistab, nii lähedal, samas, nii kaugel...
Murrame taas pilliroogu ja nähtavus muutub nulliks, pilliroog lainetab meetri jagu vähemalt pea kohal. Vesi... veetase on ammu ületanud minu kummiku pidavusvõime ja hakkab lähenema kummiku nullpiirile. Üks koib nagunii läbimärg, kaob mõte valida paremat kohta... Vahet pole, kas üks ligunenud jalg või kaks. Samas, hakkab veidi õudne. Mina ju oskan ujuda, aga seltskonnas paaril tegelasel pole just parimad suhted veega. Lisaks kaasasolev tehnika, mis ilmselgelt merekoolist ei arva head...
Murrame kuidagi roost läbi, vesi kaugelt üle põlve ja avanev pilt on uskumatu. Seda maakitsust lihtsalt enam ei ole olemas. Vesi loksub ja lainetab uljalt. Alguses ei oska isegi oletada, kus see madal osa olla võiks. Kuidagi tekib aga arusaam, et see lainete murdumiskoht ongi see madalik. Sumpame kuidagi läbi sügavama osa (ise palvetan täiega, et mingit 1,5m sügavust sealt enne ei leia) ja olgu taevased jõud või maa-alused tänatud, jõuame madalikule. Vesi on "vaid" kummiku servani.
Vaevaliselt (sest kummikutes on ju liitreid vett, pluss vettinud vilttallad) jõuame saarele. Oehhh... lõpuks. Olime vist oma tubli tunni seda paarisadat meetrit forsseerinud. Kallasime käimadest merevee välja, väänasime sokid-tallad kuivemaks ja panime jalga tagasi. Noh, ei saaks öelda, et väga palju kuivem oleks hakanud. ;) Saarel meenus Kajakamuna aarde otsimine läbimärjas trikoos... Siin olid vettinud vaid jalad õnneks...
Vajalikud protseduurid õnneks eriti pingutusi ei nõudnud ja saime asuda tagasiteele. Nüüd oli veidi lihtsam, oletasime madaliku kulgemise ja sukeldusime taas pilliroogu. Müstika, me ei leidnud ka nüüd mingit erilist raja moodi asja. Ometi oli siin ju käidud ka enne meid. Loodus on sel aastal ikka eriliselt lopsakas...
Kuid sirge siht ja sihtmärk silme ees, gepsus olevad eelnevad siksakid said sirgeks veetud jõhkralt ja lõpuks võiski seista taas kindlal pinnal. Uus kummikute tühjaks valamine (sest madalikul oli vesi siiski üle kummarite serva, eriti kui laine mõnusalt vett viskas) ja imekiirelt auto poole punuma. Küll oli hea tunne neljarattalise juures maha istuda, ligunenud koivad ära kuivatada ja midagi kuiva jalga panna... Ja kui tühi oli selle operatsiooni järel kõht. Pidi see ju olema siuh-sinna, säuh-tagasi käik. Noh, käkitegu või nii.. Tegime kiired võikud ja pistsime pintslisse. Ja siis algas operatsioon Ö. Öömaja otsimine. Või telkimiskoha. Võtsime sihiks Purekkari. Enne oli aga seltskond valmis veel Kuradisaarele minema, Vana Jüri aaret otsima.. Oh age. Noh, aga sinna peaks ju küll mööda maad saama. Marsime mere äärde... ja Käsmu ning Kuradisaarel lainetab lai meri. Ei mingit maad ega liivariba... Õnneks hakkas saabuma hämarus ja igasugune mõte Kurkset kordama hakata õnneks kadus. Mereveetase oli uskumatu ikka..
Lugesime päeva lõppenuks ja kimasime Purekkarile. Maabusime seal ja laotasime oma sokid nöörile kuivama. Nööri ju majapidamises ikka on. Pesulõkse? Neid ei ole, aga kaablikinnitused ajavad ju asja ära. Nii nad rippu saidki. Tuul loperdas sokkides ja meie jõime kuuma teed, jäägriga. Mõnus soe puges naha vahele ja saabuv pimedus lõi lõkke eriliselt säravalt leegitsema...
Istusin seal ja mõtlesin, et ei enam mina kedagi kuskile vii. Mingu ise, mina võin sabas tolgendada edaspidi... Nii piinlik oli. Siiamaani on. ;) Kaaslased oma logis on küll väga delikaatselt viisakad olnud ja mind säästnud...
Mentor või asi..

Kolm on kohtu asi. Sain oma kohtu kätte. ;)

PS. Tõele au andes, ma olen hilisema kolme kuu jooksul neid veel saanud "omadega rappa vedada", ikka käivad mul sabas. ;) On ikka julgeid...

PPS. Aga Älvile läheks ikkagi veelkord. ;)

19 august 2014 leidis Seltskond segaseid ja [aaplane]

... Ja ees ootas meid dessant Älvile... Tegime vist kõva kaheksa katset õige teeots leida, kuid ikka panime omadega rappa. Lõpuks loobusime mõttest jalanõud kuivana hoida ja murdsime läbi roostiku vaba vee poole. Ja siis oli pilt selge- nägime täpselt ära lainemurrukoha- võtsime suuna sinna ja asi oligi lahendatud... jalutuskäik läbi mere, vahepääl pai maltsataimele, mis tunnistas ilmselgelt tavalisest hoopis kõrgemat veetaset- ja saar oligi käeulatuses... Kuivale maale jõudes kallasime kummikud vees tühjaks, väänasime sokid kuivemaks, tõmbasime tiba hinge ja asusime aaret otsima. Õnneks pole tegu "mikroga metsas", seega see üritus ei võtnud enam vägakaua aega. Ja tagasitee oli juba nagu lapsemäng liivakastis :) Tänud peitjale vapustavalt kifti elamuse eest :)Ja loomulikult veelkord tänusõnad Mentorile, kes viitsis meid sinna lohistada :)

18 august 2014 leidis Karl [zdrk]

Antud asukoht oli tuttav. Umbes kuu aega tagasi olin seal aga täpselt 1 päev ei mahtunud liikumispiirangu aega. Otsisin sobivat lähenemisteed aga ühtegi ei paistnud. Seega ründasin ühelt teerajalt pilliroogu. Seoses selle tegevusega tuli kerge emo tunne peale. Sain tunda lõikehaavu igale poole. Tee tundus lõputu, tuul oli tugev ja teerada mu taga kadus kiiremini kui murdsin. Jõudes veepiirini sain samuti avastuse osaliseks, et olin pannud vähe mööda ja sattusin ebavajalikult sügavasse vette. Suundusin siis neemele ja hakkasin liikuma. Õiget teed mööda oleks põhimõtteliselt saanud ka tossudega minna nii, et vesi sisse ei tule. Aarde juures paistis maskeering juba kaugelt silma.

Tagasiteel ma muidugi enam enda teed ei leidnud ja pidin uuesti umbrohusesse pilliroogu, mis seob kõik taimed omavahel kokku, jalad ees minema. Poolel teel sattusin kuidagi moodi mingi olemasoleva raja peale ja edasi kulges juba mõnusalt.

11 august 2014 kommenteeris Markko [synnip]

Infoks uutele otsijatele. Too teetõke, kuhu kõik välja jõuavad on legaalne viis, kuidas mereäärde jõuda. Tegu küll eramaaga, kuid tee on kaetud servituudiga, nii et pole vaja häbis või salaja mööda seda teed jalutada ja kohalikku minisadamasse välja jõuda

2 august 2014 leidis Anna, Karol, Renno & [kallo]

Taaskordne tõdemus, et mere ääres on raske liikuda. Ei taha ju päris läbi aedade patseerida. Nii liikusime meiega siis aia tagant, läbi metsa ja siis jõudsime ikka samale teele välja, mis kulgeb läbi majahoovi. Sealt edasi mööda mereäärt jõudsime madaliku alguseni, aga tõsine pilliroomüür oli ees. Kuna arvasime, et me oleme esimesed selle aarde otsijad sel aastal, ei arvanud me, et mingit georada siin olla võiks ja nii rajasimegi ise omale tee. Veidi rassimist, ja läbi olimegi. Siis selgus muidugi, et olime veidi valesti arvestanud ja madalikust möödas. Korrigeerisime suunda ja võisimegi mööda kiviteed saarele jalutada. Veetase oli tubli pool meetrit madamal, seega ei mingit probleemi. Aardelogi kirjutades selgus, et ikka on siin äsja käidud. Ka suisa samal päeval. Seega tagasitee oli kergem, leidsime päris hea ja sissekäidud raja läbi pilliroo. Miks me kohe ei oleks võinud seda kasutada! :)

Tänud aarde eest, igati külastustväärt koht. Sellise aarde puhul ei ole ka selline enese loodusest läbimurdmine liiast!

2 august 2014 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Üks kohalik saatis naabri juurde ja see jälle esimese juurde tagasi. Lõpuks valisime meretee. Aarde leidsime ruttu. Tagasi tulles proovisime ujuda, aga üle põlve vesi kusagil ei olnud. Aitäh!

27 juuli 2014 leidis Rudolf, Martin [matu07]

Sõitsime ja sõitsime mööda väikseid teekesi, kuni ühel hetkel enam edasi ei saanud. Loobusime nulli sõitmise plaanist ja jätkasime jalgsi. Ehk siis ikka traditsiooniliselt: eravaldus ees? Murrame ümbert. Metsaalune oli küll minusuguse lõunaosariiklase jaoks naljakas, sest tundus, nagu eelkõige kasvaks seal kivid ja vahetevahel on ka mõne puu jaoks ruumi jäänud.

Kui meri vastu tuli, otsustasime mööda randa jätkata. Varsti sai rand otsa ja saime mõnusasti pilliroos ragistada. Pärast Mädajärvesid oli see muidugi köki-möki. Edasi oli jälle suht draivinn, kui väike harrastuskoproloogia õppetund välja arvata. Aare väga vinks-vonks, hakkas juba kaugelt silma.

Edasi tuli kindlasti ujumas käia ja selline privaatne rand sobis selleks ideaalselt. Rannast leidsime suure ~2,5x2,5-meetrise tünni, mis jõle põnev tundus. Aga esmalt tuli ennast maha jahutada. Rand oli muidugi kivine ja vetikatest libe, aga krt, üks vajalikumaid ja seega parimaid suplemiskogemusi mul üldse. Uuesti veest välja tulles sattusime mingi eriti haige kivikülvi otsa, nii et parim taktika tundus püsida kõhuli ja ennast mööda sooje ligaseid kive edasi tõmmata, kuni vesi päris madalaks läks. Seejärel ronis Rudolf veel tünni otsa ja leidis, et see on täis surnud linde. Vahva.

Tagasiteel murdsime veel paksemast kõrkjavõsast läbi, millele kassitapp oli vajalikku struktuurset vastupidavust lisanud. Ja siis jõudsime kena rajani, mis õigesse kohta välja viis... Igatahes on koht soovitamist väärt, kuna nii privaatset miljonivaadet ja salaranda ei leia iga päev. Aitäh peitjale!

27 juuli 2014 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Kohale jõudes ärritas meid kergelt asjaolu, et keegi oli randa mineva tee kinni pannud. Mis siis ikka, parkisime tsiklid tõkkepuu kõrvale, heitsime kaitsvad vammused seljast ja võtsime lonksu juua. Ühtäkki tuli üles jube kärsakas, mis osutus minu jope varrukaks, miks oli natuke üles sulanud kokkupuutel kuuma sumpsiga. Paigutasin jope natuke vähem tuleohtlikult, haarasime sihikindlalt ujumisriided ja läksime aarde järele.

Kuna läbi õuede ei tahtnud jalutada, murdsime kõrvalt. Mere ääres ei osanud ka paremat teed valida kui läbi roostiku, nii et murdsime ka sealt läbi nii nagu jumal juhatab. Navigeerisime väikesel maakitsusel mööda lugematust arvust luigekangidest ja õigepea leidsimegi aarde. Logi kirjutades avastasime, et seda pole ligi aasta aega keegi külastanud. Aarde sisu oli puhas ja kuiv, nii et igati hästi säilinud.

Siinkohal meie kannatus katkes ja ei jäänud üle muud kui ujuma minna. Kõndida tuli küll üsna pikalt teravatel kividel, et arvestatava sügavusega vesi kätte jõuaks, aga värskendav jahutus oli seda väärt. Päike küttis nii, et selle lühikese ajaga, kui me vees olime, jõudsid higist läbivettinud riided kuuma kivi peal ära kuivada.

Tagasi suutsime mingi nipiga murda läbi veel hullema roostiku ja alles lõpus avastasime, et metsa äärest läks rada ka...

Siit edasi olime me juba piisavalt näljased ja veetustunud, et läksime kiiremas korras Võsule poodi varusid täiendama.

Inimeste ja autode kogus seal oli küll selline, mida me ei oodanud, aga vaatamata nendele massidele ei olnud õnneks poest jäätis otsa saanud :)

Igatahes äge koht, teisiti poleks kindlasti siia sattunud. Aitäh!

21 august 2013 leidis Taali ja Halliki [lkillah]

Vaatasin kaarti ja sõitsime aina õiges suunas kui mingi hetk oli tee peal väravaed. Tundus, et tee lõppeb eramaja hoovis. Matkasime siis üle kändude ja mätaste. Juba kaugelt nägin kuhu vaja minna, aga õige madalik oli vaja enne leida. Kuna kavas oli jõuda ka Kuradi saarel asuva aarde juurde, siis sai seljakotti hommikul pandud plätad, mis teravate kivide eest kaitset pakuks. Seekord andsid mõlemad plätupaarid vees sumpamisele alla. Känd oli kergesti ära tuntav. Tagasiteel lõikasime. Tänud aarde eest! V:puust auto J:oravapoiss+kaarti

9 august 2013 leidis Markko, Kadri, Itiliis, Richard, Keaty, Rigobert, Kirke, Bali, Arabella [synnip]

Kohe hea kui sõber suvitub selle aarde juures. Saarel olen ise paar suve tagasi viibinud, aga toona ei teadnud ma geopeitusest suurt midagi.

Seekord sai sõbrale külla mindud kindla sooviga too aare üles leida ning logida. Vihmahoogude vahepeal hakkasime seltskonnaga saare poole rühkima. Kuna noorperemees ei viitsinud seekord trimmeriga rada ette ajada, siis sai läbi mõnusalt niiske ja määriva pilliroo aardeni rühitud. Kui pilliroost läbi saime ning ees seisis läbi vee sumamine, otsustasin plätud jätta mandrile. Otsus ei olnud eriti hea - väikeseid ümaraid kive ja muud jama oli nii palju, et ma kõmpisin nagu lombakas teistele järgi, ise veel last süles kandes ja lootes, et ma pikali ei kuku.

Kuna sõber oli aarde juba varem leidnud, siis hakkas ta saarel mind oma pojaga juhendama soe-külm meetodil, ilma et ma saaks üldse gepsu vahtida ja keskenduda. Aga kuna aare on ikkagi suhteliselt lihtsalt leitav, siis pääsesin häbist ruttu ja sain ära logitud. Tegime saarele veel väikse tiiru peale ja alustasime minu jaoks piinarikast teed tagasi. Kord mandrile jõudes tundusid plätud olevat kui taevakingitus ja sukeldusime uuesti pilliroogu. Seekord kasutasime teist sissetallatud rada, mis minu arust oli veel hullem ja nilbem kui esimene, aga koju me ükskord jõudsime.

Tänud peitjale

1 august 2013 ei leidnud Markus, Piia ja Mairi [maipri]

Ei tea miks ma arvasin, et leiame selle aarde. Igatahes auto parkisime küla keskele ja kuna kõhud olid jube tühjad ja kell juba 19:30 siis tegime kiire kartulipudru söömise. Termosega oli keev vesi kenasti kaasa võetud ja ainult segamise vaev oligi. Söök maitses hää ja seni kui ma Markust endale selga upitasin tahtis üks jänes Piia pikali joosta. Küll sai nalja! Asjad autos tagasi, poiss seljas, Piiale suund kätte näidatud ja minekule. Jalutasime küla lõppu ja siis läbi metsa väikest rada mööda vaatetornist ja sadamast mööda ning olimegi ninadega auto poole. Älvit nägime vaid eemalt ja otsimisest/leidmisest oli asi kaugel. Kahte last sinna vedada üksi ei jõua ja kas peabki kõik aarde esimesel korral leidma. Teisel korral tuleme koos issiga kes suvepäevatab praegu Peipsi ääres. Matka pikkuseks saime 2,1 km. Aga see aare meeldib meile ka mitteleiuna. Aitäh peitjale!

31 juuli 2013 leidis Kirsika, Karel ja [donkewjones]

Jalga sai veetud kummikud aga mõte puudus. Leitud. J:Patsikumm V: Midagi

27 juuli 2013 leidis Vaimar [vaimar]

Siin olin kolmandat korda. Sügise ei tahtnud läbi jääkülma vee kahlata. Hiljem vaatasin kaarte ja uskusin ka kuiva jalaga sinna pääsevat mõnel ajal. 10. juulil olingi juba sadamakohas kui miski meel ütles, et siin oli ju millalgi ka keeluaeg. Nii oligi, jäi tookord katki ja täna olime perega tagasi. Kaardid alt ei vedanud ja matkake oli tore. Linnusitasaarele ei hakanud täna ronima.

16 juuli 2013 leidis jalgratas ja [timix]

Älvi - see on see aare, mille tõttu sai mu matk just selline, nagu ta sai. Seetõttu tegin juurde Ida-Virumaa otsa, et jõuda siis just 16-ndal, et Lahemaale täppi ei jääks. Esialgsete plaanide järgi oleks jõudnud 15-ndal ja see poleks kohe üldse vastuvõetav olnud. Pedassaare poolt tulin mööda väikest teed mere äärde välja, aga ei näinud, kus see saar nüüd siin on. Nägin läheduses ühte naisterahvast ja küsisin, et kuidas sinna saab. Tema vastu, et kas seal mingit piirangut pole? Tänasest võib, ütlesin rõõmsalt. Ta ütles, et poolsaare tippu saab jalgrattaga, autoga ei saa, seal värav ees. Nii oligi. Tipus võttis mind vastu lahtine koer, kelle omanik õnneks kohe ära viis. Siis hakkasin otsima rada läbi kõrkjate, kuidas säärele saada. Ja ma ei leidnudki seda. Ragistasin natuke seal kõrkjates ja andsin alla. Läksin lihtsalt julmalt läbi mere. Vesi oli umbes niimoodi üle põlve. Küll aga oli nii jube tuul, et see tahtis mind seisu pealt ümber lükata, need libedad kivid ka kaasa ei aidanud, kuid hakkama sain. Saarele jõudnud, nägin keeluala silti, kuid kuupäevad olid sealt kustunud. Jalgadel hakkas ka külm, aga need kuivasid õnneks ära ja siis enam polnud :) Aarde leidsin muidugi kiirelt, aga seest leidsin 15. juuli kuupäevaga leiulogi, mis oli veel keeluaeg. Kuidas siis niimoodi võib. Tagasi läksin juba mööda säärt ja läbi kõrkjate. Aitäh! Oli tore elamus.

15 juuli 2013 leidis Andre, Ander, Andrus, Klaire [tiiger1111]

Väga äge! Tänud :)

11 november 2012 leidis Anna, Sander ja Kristofer [anna]

See oli tõepoolest meie päeva aare. Müstiline oli hämaruses läbi kõrgete kõrkjate saare poole minna ja mõelda, et tahaks ikka enne päris pimedat tagasi jõuda. Väike Kristofer küsis mult, et kas ma ka kombain olen:) Ja vaatamata sügistuulele sai saarele kummikutega ilusti. Tagasi tulime juba teed mööda.

11 november 2012 leidis Sander, Anna, Kristofer [sander_s]

see kus see aare oli ja kuidas ja millal ta leitud sai oli tõsiselt äge.. sügisõhtu viimastel minutitel kus veel üleüldse midagi nägi murdsime suht suvalisest kohast läbi 4 meetri kõrguse kõrkjatetihniku, laps kukil, tuvastasime kaardi pealt nähtuva madala koha mida mööda kummikutega kuiva jalaga saarele sai, juba praktiliselt pimedas jooksime selle saare läbi ja õnneks ka praktiliselt esimesest taskulambi valgel uuritud kohast leidsime aarde, siis jälle jooksuga tagasi. kihvt saar, ja sügisõhtu pimeduses muidugi ka omajagu kõhe. kindlasti selle päeva parim aare!

2 september 2012 leidis Margus, Airi, Maris [max]

Et matk saarele liiga lihtne ei oleks, valisime tuulise ilma. Altja kõrtsis istudes kuulasime väljas puhuvat tuult ja vaatasime kõikuvaid puulatvu ning mõtisklesime, et kas ikka on tark tegu just täna mere peale jalutama minna. No kui geopeitur on ühe aarde otsimise mõtte pähe võtnud, ega siis on ta üsna põikpäine. Sõitsime sobivasse kohta, jätsime auto aiavärava taha ja ragistasime kohalikust võsast läbi mere äärde. Esimene tore üllatus oli roostikku rajatud lai tee saksa turistile :) Ka meile sobis see tee väga hästi. Siis võtsime suuna saarele. Ega meri ei olnud kõrge, ainult pahkluuni. Kuid tuul puhus mere peale ilusaid laineid. Lained laksusid mõnusasti vastu meie sääri ja püksid said väga märjaks ning kummikus lainetas ookean. Aga aare oli tore ja matk aarde juurde vahva. Teine üllatus tuli veidi hiljem, siis kui me tagasiteel selles küla taga võpsikus totaalselt ära eksisime (koos 3 gps-uga, millest 1 oli juba niigi üsna kasutu) ning eriti arusaamatu oli, et kuhu on kadunud meie auto. Vot siis aardeotsijaid, otsivad metsas pisikest karpi, aga suuure auto kaotavad ära. Lõpp hea, kõik hea, ka auto sai leitud õigest aiaväravast. Täname aardepeitjat, sellised matkad meile meeldivad.

2 september 2012 leidis Maris, Margus ja Airi [airce]

Peale einestamist Altja Kõrtsis suundusime merd pisut lähemalt kaema. Kummikud osutusid täiesti mõtetuteks käimadeks, need kõikse paremad jalavarjud olid ikka koju jäänud. Päike paistis, tuul puhus, laine loksus ja mina vedasin kogu seda veemassi, mis kummari sisse mahtus endaga kaasas. Tagasiteel tundus, et kivikesed merepõhjas olid vahepeal ääretult libedaks muutunud ning minu niigi lühike kukesamm jäi veel lühemaks. Jalad said korralikult leotatud ja tegelikult oli ju vääga vahva, sest mis siin kurta, kui auto juures sai kogu märg riietus kuiva vastu vahetatud ja seejärel sõime jälle komme :) Suured tänud.

26 august 2012 leidis Piret, Mart, Timo, Melli [sylli]

Kenasti olid rajad igatpidi sees nii rannas kui maakitsusel. Vahva loodus oli aarde ümbruses. Tore õhtune jalutuskäik. Tänud! EVEJ

19 august 2012 leidis Anneli ja Reino [errvee]
Võtsime retke saarele hoolimata ähvardavatest vihmapilvedest. Auto jätsime keset küla ja siis randa pidi maakitsuseni, mis tänase veeseisuga kuiva jalaga saarele lubas minna. Aare tuli välja kiirelt, uudistasime saart ja ümbritsevat. Tagasiminekuks olid suuremad vihmapilved ja laussadu kohal. Aare korras. EVEJ.

5 august 2012 leidis Peep ja Kadri [parrot]
Läbi pilliroo Saksa kolleegide jaoks sisse niidetud maanteed pidi ja pahkluuni meres kohale. Kohapeal viskas geps segast. Ei tea kas segas suur hulk metalli, selle jõmaka silindri näol. Aga ikka leitud sai. Vajalikud toimingud aetud pladinal suurele maale tagasi. Meri oleks nagu sügavamaks jäänud. Aarde peidukas praegu päris hea. Ei tea kas ka sakslaste tulekuks tuunitud. Igatahes tänud juhatamast.

5 august 2012 leidis Peep ja [pekadrip]
On möödunud aasta ja mina taas Älvile teel, rõõmuga aaret koos Peebuga uuesti leidmas. Ajad ja olud on muutunud, kui aasta tagasi andis teed pilliroogu nõgeste vahelt ikka otsida, kuid leitud rajake oli nii põnev oma üle pea ulatuvate pillirookõrte ja liivase rajakesega, siis nüüd oli rada lausa sisse niidetud ja tekkis tunne nagu kõnniks kõrrepõllul. Kui eelmisel aastal oli võimalik muretult kuiva jalaga kohale jõuda, siis sel aastal sai teha jalad pahkluuni märjaks. Muus osas oli kõik enam-vähem sama ilus nagu toona, vaid ilm oli ilusam...
Tänud, sinna võiks minna kasvõi kolmandat kordagi. Aare korras. EVEJ

4 august 2012 leidis Merike ja [alex]
Kolm on kohtu seadus...juba kolmandat korda siia tulles oli hinges millegi pärast väga halb eelaimus...Kuna liginemise teed olid juba korduvalt läbi uuritud, siis valmistas tõeliselt halva üllatuse, et tavaline(eelmine aasta lausa niidetud rannariba) oli mattunud suure roheluse alla mida mina nimetaks siloks.Eelkõige oli seal ka kohutavalt valusalt hammustavaid nõgeseid mis panid ikka korraga tantsima nii jenkat kui ka kaerajaani.Jõudnud peaaegu eesmärgini kus eelmine aasta oli jäledad kivid, muda ning rada merele, jäi minul suu lahti:suurepärane, värskelt niidetud rada läbi kõrkjate mis viis välja otse rajale!Ja viimane kulges lausa läbi mere nii, et pahkluud said küll värskendust aga nõgesemürgiseid põlvi jahutades pidin ise meka suunas langema ning põlvitama.Täiesti uskumatu pilt minu jaoks kuna vaimusilmas olid eelmise sügise "ookeani"lained.Nii saigi lõdva jalalaba saatel saarele logima ja ka tagasi.Suured tänud tundmatule heategijale kes oli tee sisse niitnud ning aarde peitjale kah tänud!

4 august 2012 leidis Alex ja [mooritz]
Sellele aardele lähenesime esmalt mööda mereäärt ja siis läbi pilliroo, kuhu oli sisse niidetud lausa maantee. Vesi oli mõnusalt soe ja päike näitas oma kauneimaid värve. Saarele saime veel päikesega taevapiiril. Leidsime kiirelt peidiku ja logisime( täna oli seal käinud hulk Saksa geokolleege, võib-olla nende jaoks see rada oligi seal pilliroos :P). Tagasiteel päike enam ei paistnud, oli peitunud pilvepatjade vahele, väga kaunis oli see päikeseloojang. Tänud vahva koha eest!

29 juuli 2012 leidis Hannes ja Kaur [kaurp]

Leitud

29 juuli 2012 leidis Hannes ja Kaur [hpalang1]
Täitsa kuiva jalga sai - OK, ühe koha peal sai tald altpoolt märjaks. Samas sillaotsale pihtasaamine läbi roostiku oli lustakas, aga õnnestus ülihästi. Saarel ei mingeid probleeme, aare oli kenasti talvitunud, triksis ja traksis. Samad sõnad siingi: aitäh, ilma aardeta ma sinna saarele poleks kunagi roninud.

28 märts 2012 kommenteeris Alex [alex]
Mitteleidu ei hakka panema kuna loodetud jää või maa asemel oli jälle märg ning külm ollus.Ei õnnestunud enne aarde puhkusele minekut see külastus ning nüüd jääb oodata vaid suve.

16 september 2011 ei leidnud Alex [alex]
Jätnud viisakalt oma majakese ca 1300m kaugusele alustasin kiir retke kaitstuna nõgeste, pilliroo jms. eest.Kohale jõudes oli aga hämmastus suur:pilliroogu pole, nõgeseid samuti aga kuskilt on ilmunud vesi ja mandri ning saare vahel möllavad pealegi ca meetrised lained.Kiire kontroll-küsimus oma vaimse tervise kohta sai vastuse, et jookse Forest...jookse.Nii ma tegingi ja ehk kunagi või millalgi uuesti.

6 august 2011 leidis Peep,Kadri,Mariann,Martin & Liisu [liiisu]
Algul tekkis küsimus kuidas sinna saada. Siis tekkis küsimus kas sinna saab kuiva jalaga. Ja siis .. saime vastused. Sinna saame nii ja aardeni jõuame kuiva jalaga. Tore ja ilus koht. Hästi mõnus oli jalutada seal ja loodust imetleda. Tänud peitjale sinna juhatamast. :)

6 august 2011 leidis Kadri, Peep, Mariann, Liis, Martin [martiini]
Esmapilgul selgus, et kuiva jalaga ei olegi võimalik aarde juurde saada. Uurisin nii üht kui teist rada. Õnneks sai leitud see õige. Aare alistus meile kiirelt. Tänud!

6 august 2011 leidis Minu pere ja mina [pekadrip]
Peale Lobi alistamist, suundusime järgmist punkti vallutama. Ja ikka need eramaad ja erateed ja teed, mille kohta nagu ei saa täpselt arugi, on nad siis eramaad või erateed. Igatahes, ühel heal momendil, kui taaskord teel ees tõkestav puu sai isu otsa ja jätsime auto lihtsalt lähimasse viisakasse kohta eemale eramaadest. Sealt läksime joonelt mere äärde lootusega, et mööda rannajoont mingi rada kulgeb. Vaist ei petnudki, täitsa viisakas jalgrada kulges Älvi suunas. Mingil hetkel tekkis aga tunne, et kuidagi oleks merele vaja saada. ees kõrguv pilliroog polnud aga üldse väga julgustav. Meenus Mädajärv, mida Joonasega sai suvel külastatud. Mõte mudast pilliroo vahel oli vastik. Siiski, Martin asus uurima üht sobivas suunas kulgevat rajakest ja jess!, täitsa võimalik oli kuiva jalaga Älvile jõuda. Ei mingit muda ega muud jõledust :D Ainult tervistav meretuul tahtis väikese lapse minema puhuda. Aarde leid tuli kiirelt. Imetlesime veel kummalist metalltünni, mille otstarvet esialgu me ära arvata ei suutnud. Tagasiteel sattusime aga järgmiste romantikute juurde, kes mereäärsel lõkkekohal olid šampuse ära klaarinud. Meesterahvas küsis, et näe, ära me ei eksinudki ja seletas, et puutõkked võib ikka teelt ju ära tõsta ning läbi sõita... tema siis teadiski, et see metalltünn olla omal ajal olnud meremärk-poi. Kunagi ammu suurema tormiga aga oli omalt kohalt lahkunud ja randa (Älvile) maandunud. Seal ta nüüd siis ongi- metallivaraste unistus, nii palju rauda ripakil.
Aitäh peitjale selle väga toreda saarevallutuse eest!

24 juuli 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Valmistusime läbi vee solberdama, kuid asi oli täiesti kuiva jalaga läbitav. Mobiil jäi kuskile männituka äärde, kus keset teed ilutses männipakk. Aardeni näits GPS 700m. Astusime mööda kallasrada ja läbi roo. Kohati oli nõgeseid rohkem kui muru ja tuli osavalt hüpata, et mitte kõrvetada saada. Seejärel mõnus maariba, saarel aga valisime vale suuna. Saime veel natuke mööda võsa, muru ja libedaid kivemööda komberdada, enne kui normaalse georaja peale saime. Aarde juures sattusime aga pisikeste punaste valvur-sipelgate rünnaku ohvriks. Kolevalusasti hammustasid. Logisime ruttu ja vaatasime, et tulema saime. Igaljuhul oli käik meeldejääv - sellega täitus meie 800-s aardeleid Eestis. Täname! EVEJ

23 juuli 2011 leidis Inga ja Aigar [katsulas]
Peale seda, kui kohalikelt vajalik suund ja luba kätte saadud oli, läks retk ootamatult libedalt. Kõige keerulisem oligi kaldaäärsest roostikust läbi murda - kuna aga mõned minutid enne meid oli hulk kohalikke saarele suundunud, oli seegi suhteliselt lihtne. Ainsaks võimaluseks vett üle kummiku ääre saada, oleks olnud see kuhugi mõned meetrid eemale kummuli lükata. Kokkuvõttes väga vahva jalutuskäik ning ühel saarel jälle kuiva jalaga käidud - aitäh peitjale!

23 juuli 2011 leidis Aigar ja Inga [kingu]
Leitud kell 20.10.
Alguses mõtlesime, et ei lähe. Siis hakkasime teed otsima. Esimene tee osutus võsakaks ning mõtlesime jälle, et ei lähe. Siis proovisime teist teed ning lõpuks küsisime koguni koeraga jalutava naisinimese käest abi. Kuna tema teatas, et sinna saab täitsa hästi kohale mööda teed ning üks seltskond juba läks sinna, siis otsustasime proovida.
Läksime mööda teed, ragistasime läbi pilliroo ning olimegi kohas, kust sai saarele. Täitsa kuiva jalaga. Seltskonda nägime, kuid nemad ei olnud geopeiturid.
Loomulikult läksime saarel aardeni ringiga, et siis pärast otseteed tagasi tulla. Aga teostus täitsa kena. Tänud huvitava matka eest.

16 juuli 2011 leidis Kats, Reio, jäljekoerad Kuta ja Luna [carina]
Siiamaani tunnen, kuidas muda läbi varbavahede pressib ja plätusid iga natukese aja tagant jõuga merepõhjast välja tuleb kiskuda. Miks minna otse, kui saab ka ringiga ja läbi kõrkjate ja nõgeste ja läbi vee ja läbi muda :D ?! Nagu ikka, tagasiteel sai avastatud ka tsiviliseeritum viis lähenemiseks. Järgmistele võime öelda, et juulikuise veetasemega on seal olemas lähenemiseks täiesti kuiv rada, kus kõrkjad on aja jooksul juba piisavalt ära painutatud, et nendega võitlema ei pea. See koht tuleb aga teil endil ära aimata :) Aare oli kuiv ja korras, leid kiire. Olime nii online logide kui kohaliku logiraamatu järgi selle aasta esimesed leidjad!

9 oktoober 2010 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

29 august 2010 leidis Lauri [shadow]
Leidsin oma 200'nda aarde. Koht oli väga ilus isegi tormise ilmaga. Esialgu arvasin, et kõige kiirem tee kahe punkti vahel on sirge. Kui vesi üle kummiku tahtis tulla, siis mõtlesin ümber. Pilliroos sai ikka ragistatud... hea, et geps kaasa oli, muidu oleks seal siiani. =)

28 august 2010 leidis Heike ja Liina [deggy87]
Koht on tõesti vahva, super lausa. Aga teel saarele unistasin hirmsasti plätudest ..

28 august 2010 leidis Liina ja Heike [debora]
Maaomanik niitis muru ja lubas lahkelt meil auto oma maja ette jätta. Edasi suundusime õiget teeotsa saarele leidma - mis väga lihtsalt ei tulnudki. Õige teerada leitud, suundusime saarele. Vesi õnneks väga külm veel ei olnud, aga paljajalu kulges meie teekond ütluste "ai-ai-ai..." saatel. Kohale jõudes vaatasime natukene saarel ringi ning siis otsisime ka aarde. Meeldejääv ja vahva aarderetk ;) Aitäh juhatamast :)

15 august 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Kuna Mardi talu paistis olevat täpselt parajalt lähedal aardele ja viimane võimalik parkimiskoht, siis sealt me teele asusime. Rohumaal oli aimatav rada mere äärde ning mere ääres aimatav rada saarekese poole. Aga otseloomulikult tatsasime õigest geokiirtee mahasõidust mööda ja tagasi jalutades seda õiget ei leidnud. Läksime siis kuskilt pilliroogu (rada tundus minevat) aga mingi hetk selgus, et ikka ei lähe. Kuna me juba omast arust poole peal olime, siis läksime edasi ja rajasime uue maantee. Pilliroost läbi, avastasime ennast mõnusa põlvini, jalanõusid neelava vee äärest. Pool kiirel sammul tammusime otsejoones "tammini", mis saarekesele viis. Kui sinna saime, siis edasi oli juba lihtne. Meenutas Natuke BrokRogain X-i. Tunne ja emotsioon olid sarnased. Tänud!

8 august 2010 leidis Hanno & Carolina [caro]
Tükk aega tiirutasime ning üritasime pilliroost läbi tungida. Lõpuks leidus täitsa kena ja korralik rada. Vett oli väga väga vähe, peaaegu oleks kuiva jalaga saanud. Saarel oli kanda kinnitanud üks seltskond, kes meid ka kohe valmivatele pannkookidele kutsus. Aare leitud ja logitud, läksin hoopis ujuma, ainuke mõistlik tegevus sellise kuumaga. :) Aitäh peitjale mõnusa jalutuskäigu eest!

28 juuli 2010 leidis Tiiu, Eero ja jäljekoer Flora [kolla]
Palava ilmaga peabki mööda merd ja mereäärt matkama. Kõige keerulisem oli leida läbipääsu kõrgetest kõrkjatest, tiirutasime seal jupp aega kuni sobivat kohta märkasime. Koht on vahva, kohalik tädi rääkis pärast, et kõrgema veega ja tormiga on ikka saar mis saar. Aare oli jumala avalikult, püüdsin natuke paremini katta, looma- ja linnuriik on jube uudishimulik, kui ainult kooretükk on peal siis kohe peab sinna alla vaatama, seda olen lausa oma silmaga näinud. EVEJ ja suur tänu meid sinna juhatamast!

31 märts 2010 leidis Triin [trine]
Ausalt öeldes ei olnud mul täna üldsegi aega aardeid otsida, aga kuna homsest algab keeluaeg, siis tuli aeg leida... Enamik teeotsi sarnanes endiselt korralike lumehangedega, lähima parkla leidsin aardest 1,3 km kauguselt kahe talu postkastide juurest. Teekond mereni oli äärmiselt vaevaline, sest lumekoorik on parajasti nii nõrk, et iga sammuga poole meetri sügavusele vajuda, aga nii terav, et üle kummiku ääre sääred siniseks piitsutada. Kõige mugavam oli teekond üle mere ehk üle värvilise sileda jää. Aare oli õnneks nähtav ka lumega ning peidik mugavalt ilmselge. Purk oli huvitaval kombel siiski kilekotti tagasi pugenud ja nii ma ta ka jätsin. Aitäh põnevasse kohta juhatamast!

22 november 2009 leidis Liisa, Paavo & Triin [linnapreili]
Leitud.

22 november 2009 leidis Liisa, Triin & Paavo [speedy]
Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et loetud tunnid enne öise geoaktsiooni algust tegin ma plaanidevabaduses Linnapreili tiimile ettepaneku minna rajule geo-ööretkele. Ideed välja heites ei aimanud me keegi, et sellest kujuneb planeeritult 300 km, kuid planeerimatult 12-tunnine öökatsumus, mis kestis 21:00-09:00.
Muretsesin pisut Mardi talu asukate pärast, aga neid auto eemal värava juures ei häirinud. Ise silkasime sealt otse mereranda ja püüdsime ka lambivalgused madalana hoida. Poolel teel kohtasime vahvat Vesivedurit ja äärmiselt hoolega valmis sätitud kaluri lõkkeaset. Pole vist ilusamat ööd selle aarde otsimiseks (v.a. suveööd) - 1 000 000 tähte sirasid taevavõlvil ja valgustasid me 100-meetrist teed läbi kuni 10 cm kõrguse veeriba, et kell 0000 ülivõrdes kirjeldatavas kohas asuv aare leida. Milline numbrimaagia :-D
Aare korras. Julgesime omavolitseda ja aardelt kilekoti ümber ära võtta ning asetasime selle vabalt purgikaane peale. Nii hea teostusega püsib aare niimoodi kuivem ja puhtam. Suured aitähid nii vinge koha eest, Raivo!

16 november 2009 leidis Leho & Lauri [morgot]
Oleks saanud täitsa kuiva jalaga aga kui kummik jalas siis tuleb ikka otse läbi vee minna. Vaadates seda adru rida siis on see vesi mingi aeg ikka parajalt kõrge olnud. Aare ise oli väga loogilise maskeeringu all.

16 november 2009 leidis Leho & Lauri [algaja]
Kummikud varbakülge ja minekut. Trampisime otse läbi vee kohale ja siis täiesti kuiva jalaga tagasi. Tore oli solberdada. EVEJ

14 november 2009 leidis Ove [ove]
Huvitav, et kõik räägivad logides kummikutest ja vesisest teest aardeni. Olin muidugi ennastki varustanud kummikutega kuid vett ma ei näinud ja aardeni minev tee oli täiesti kuiv! Aardeni jalutamine oli tänu vee puudumisele vaid puhas rõõm.

6 september 2009 leidis Hanno [hanno5000]
Auto jätsin kuhugi kiviaia kõrvale ja ise sahistasin läbi märha heinamaa mere poole, varsti avastasingi ennast kõrgetest kõrkjatest ning peagi ka vee äärest. Natuke kõrgema kummiku jaoks oli veetase ettevaatlikult liikudes päris paras ning peagi olin ka saarel. Tegin kõigepealt sellele kerge tiiru peale ja siis võtsin ka aarde oma korralikust ja puhtast peidukast välja, väike vahetuskaup, logi kirja ning tagasiteele. Mõnusalt veedetud tunnike oli, tänud!

23 august 2009 kommenteeris www.geopeitus.ee [kaits747]
GC tunnus GC1XKV4 loomisel

22 august 2009 leidis Karmo & Merle [merle]
Jätsime auto tõkkepuu taha ja jooksime metsa poole. Tükk aega otsisime õiget kohta, kust mere poole pöörduda, lõpuks ikka leidsime. Väga romantiline koht. Aare kergesti leitav :) EVEJ.

15 august 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Sellele teele, mida mööda sai mõni aeg tagasi paadisilla juurde sõita, oli pandud tõkkepuu. Läksime ringi ja leidsime rannast Natturi sadama ja suunaviida "Lennusadam". Kaugust ei olnud märgitud ning meie igatahes lähedusest sellist sadamat ei leidnud. Leidsime hoopis aarde ja suure rauast mahuti rannakividelt - huvitav, milleks see oli tehtud ja kustkohast see sinna randa sai. V: pastakas, J: klaaskuulid ja pisike pastakas.

10 august 2009 leidis Lembit [polekala]
Auto jätsin sinna, kus jalgrada läks mereäärde. Jalgrada lõppes mereääres. Sai siis võetud jalanõud ära ja paljajalu saarele viiva maakitsuseni kõnnitud. Merepõhi on seal täisa timm ja jalutuskäik oli mõnus. Tänud! EVEJ.

10 august 2009 leidis mari ja siim ja taavi [marx303]
käisime ära. See oli täna rohkem poolsaare moodi saar.natuke tutvusime ümbrusega ja leidsime parima koha lähenemiseks. Saarel oli keegi pidutsenud. Kuigi Mikil oli selleks põhjust, me teda ei kahtlustanud. Kännu sees oli liiga palju pudeleid. Kotita neid ära tuua me ei suutnud. Aitäh Raivole vahva aarde eest! Evej.

9 august 2009 leidis Kink & Urmo [kink]
Nagu allpool kirjas, ristusid seekord meie teed teise geopeituriga, Ainiga, kellega koos siis sai jalutuskäik ilusale saarele ettevõetud. Olime küll valmis kõndima läbi mere, aga seekord sai täiesti kuivalt kohale.

9 august 2009 leidis Kink ja Urmo [floyd]
Olime just auto ära parkinud ja end minekule seadmas, kui saabus Ain. Aini olime me märganud tema suht silmatorkava geomobiili pärast juba Võsul, kuid siis me veel ei teadnud, et tegu on geopeituriga :) Koos jalutasime saarele, aarde leidsime lihtsalt. J: Smurfi

9 august 2009 leidis Ain [aints]
Uus roosa geomobiil oli parajasti nii palju sisse sõidetud, et sellega võis nüüd kihutada tervelt 35 km/h. See tunniajalise teekonna kaugusel asuv aare sobis sestap tänast päeva sisustama ülihästi. Teel aarde juurde kohtasin piimapukki, kurba teadet surnud lehmast ning kahte geopeiturit. Viimastega kulgesime ühiselt jalgsi aarde juurde, tegemata jalataldugi märjaks. Aarde leidsime ruttu, sest pilku köitis miski, mis pilku köitis. EVEJ. Aitäh peitjale, polnud sellisest lihtsalt vallutatavast väikesaarest aimugi!

1 august 2009 leidis Ermo [pioneer]
Tänud peitjatele sellisesse kohta juhatamise eest! Aare korras. EVEJ.

30 juuli 2009 leidis Aili ja Osvald [osvald]
See oli teine kord seda saart külastada. Eelmisel korral läksime sinna siis kui oli liikumiskeeld ja tulime edasiminekut keelava sildi juurest tagasi. Sel korral piirangut polnud ja sai rahulikult saarel jalutada. Vahetasime ühe võtmehoidja teise vastu.

26 juuli 2009 leidis Miki ja Blond [miki]
No ei pidanud kiusatusele vastu. Kuigi oli plaanis muru niita ja muid kasulikke asju teha.. aga kui nii nina alla pannakse uus aare, ilm on ka ilus, siis hakkas väike geopeitur kusagil sees kraapima ja nii see läks. Kohale jõudes parkisime geomobiili naabermaja värava lähedale, uurisime väljas peesitava pererahva käest, kuidas kõige paremini ligi saab ja jalutasime kohale. Ilmselt saaks madalama veeseisuga ka kuiva jalaga kohale, meie saime poole sääreni päkad märjaks. Koha peal oli asi lihtne, koordinaat täpne ja vihjele vastavast kohast tuli aare sipsti välja. Ja nii see esimene 1000 täis saigi. Parim koht ümmarguse numbri tähistamiseks, Raivo aarded on kõik omaette pärlid sealkandis. Ja igasugused väikesaared on mu alati mu lemmikud olnud. Tänud peitjale. :)

26 juuli 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".