Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kirjalikes allikates on Osmussaart nimetatud juba 13. sajandil, aga nime usutakse pärinevat Vikingi või Rauaajast ning seostatakse vikingite jumala Odeniga. Temaga seob saart mitu legendi: üks rändrahn kandis Odeni nime (Odens stain), mida uskumustes peeti isegi Odeni hauakiviks. Teise pärimuse järgi olevat Oden Põõsaspea neemelt astudes tühjendanud oma saapast liiva, millest saigi Osmussaar.
Osmussaare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased. 1930ndatel aastatel elas Osmussaarel seitse perekonda (ligi 140 inimest). Saare keskosas asunud sumbküla kandis nime Bien. Praegusel ajal on saarel kaks püsielanikku.
Kõige märkimisväärsemaks säilinud ehitiseks on 1766. aastal rajatud lubjakivist kabeli (Jesu Kapell) varemed, mida on hakatud restaureerima. Aare ongi peidetud kabeli lähedusse.
Ah, et miks on aarde nimi Jörpa? Otsige aare üles, saate teada! :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: väikesaar (2), lastesõbralik (1), ilus_vaade (1), soovitan (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1VMAC
Logiteadete statistika: 86 (97,7%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 89
Vantsisime kurvalt mitteleiu pealt siis Jörpa suunas ja teekonnal sai siis aegajalt pidurdatud, kuna maasikad ei lasknud lihtsalt niisama endast mööda minna. Kabel oli ka lahe ja paar lahedat militaarehitist oli teekonnal veel, mida jäime uudistama ja pildistama. Siin siis saima ennast taas rohelisele lainele kuna aare sai leitud. Tänud peitjatele.
Ilus suvepäev, kadakad, lambad ja nii ta leiud sai.
Osmussaarele sattusin koos Henriko ja "Käime Koos!" liikumissarja seltskonnaga. Sel ajal, kui teised kuulasid giidi juttu kabelis, käisme meie Henrikoga kiirelt kadakate vahel. Aare korras, Aitäh!
Ühel imeilusal juuni esmaspäeval oli maruvahva päev Osmussaarel. Matka käigus noppisime ka mõned aarded.
Kõigepealt suur tänu Linnapreilile, kes meid saarele orgunnis. Peale korralikku kloppimist ja märjaks saamist, õnnelikult jälle kahejalaga kindlal pinnal, jalutasime Jörpale külla. Uudistamist siin jagus kõigile ja karp sai ka kenasti leitud. Tänan.
Ilmaga meil vedas täiega, soe ja mõnus oli saarel jalutada. Aarde peidukas paljastas end ruttu. Tänud
Ühinesin ka mina geopeiturite seltskonnaga, kes laupäeva hommikul Osmussaarele suundus. Päev oli tore ja kõik planeeritud aarded said leitud! Aitäh Linnapreilile organiseerimise eest!!!
Saime meiegi juba ammu kutse Osmussaarele minekuks. Koheselt võtsin ühendust vanaemaga ning teatasin talle kuupäeva millal oleks vaja lapsi hoida, saime ajaliselt kõik klappima ning Jah sõna sai öeldud. Merereis saarele kulges hoogsalt lainetel hüpatas aga polnudki ammu sellist sõitu saanud, seega tore vaheldus. Esimesena võtsime suuna Jörpa juurde, kus leid tuli kiirelt. Aitäh!
Kui mõni aeg tagasi jõudis meieni pakkumine Osmussaarele minna, siis oli "jah" sõna praktiliselt kohe öeldud. On ju võimalikult paljude väikesaarte külastamine meie selle suvehooaja suur plaan.
Suur-suur tänu Linnapreilile, kes selle organiseerimise ette võttis ja meile toreda paadisõidu kokku leppis.
Kogunesime Dirhami sadamas ja varsti juba kuulsime proua kapteni hõikeid, et tuleksime paadisillale päästeveste selga panema. Jalutasime siis kaile ja hakkasime ringi vaatama, et kus see laev Arabella on? Polnud näha nagu ühtegi alust, millega natuke tuulisema ilmaga merele minna. Ja siis lõpuks märkasime kai serva all üht mootoriga kummipaati, kus palju oranze veste. Ega me vist keegi algul uskunud, et sinna 12 inimest mahub ja sellega peamegi Osmusaarele sõitma. Kapteni käredal ja väga emotsioonikal korraldamisel õnnestus siiski kõigil end paati pressida ja saime kuidagi kaldast lahti. Meid hoiatati kohe, et läbimärjaks saame niikuinii. Laine oli päris korralik ja esialgu paat põntsutas nagu autoga Tallinna auklikel tänavatel sõites. Kuid õige pea saime lausa Ameerika mägesid tunda, kui paat hüples laineharjadel ja soolast vett pritsis laias kaares üle paadi ja muidugi meile peale. Pool tunnikest kõige rajumat paadisõitu, mida ma iial kogenud olen ja olimegi saarel. Täitsa elus, natuke märjad ja õnnelikud nii kohale jõudmise kui ilusa päikselise ilma eest.
Esimesena võtsime sihi Jörpa suunas. Liikusime ühtse sõbraliku kambana. Kellel see aare leitud, sai kabeli juures väikse puhkepausi teha. Teised suundusid võssa aaret otsima. Paljude teravate pilkude eest aare peitu ei jäänud ja tõmbasime Jõrpa päevavalgele. Aardega kõik korras ja Jörpa ka täies hiilguses oma varandust valvamas.
Aitäh peitjale!
Tegime talguseltskonnaga õhtuse jalutuskäigu, et tutvuda maastiku ja objektiga, vaatasime üle laeva ja kasarmud, peale mida võttis eesrindlikum noorsugu ette tee kabeli juurde. Vraki poolt tulles sihtisime kahe järve vahele, oli kergelt vesine aga sama kergelt ka läbitav. Põõsaste vahel oli elamusseiklus- tunne end nagu lammas ehk tavapärased lambarajad olid rohkem tunneli mõõtu, kus pidi küürus või kägarkõnnis liikuma. Jörpa avaldus nulli jõudes üsna kähku aga mingit ahaa efekti ei tekkinud. Tegelikult oli karbis liiga palju nodi, mis võib hooletumal pakkimisel takistada karbi sulgemist. Kõige põnevam asi oli vana ORWO slaid. Igatahes nimed kirjas ja tuju hea.
Arabella tõi meid saarele ja tore giid rääkis huvitavaid lugusid. Mina aga lipsasin aeg-ajalt vasakule ja logisin aardeid. Sellega läks kiirelt. Üsna kohe vaatasin õigesse kohta ja sain Jörpal vuntsist kinni. Tänan.
Teel Jörpa juurde leidsime mõnusa pingi, kus einestada ning siis täis tõhu ja rõõmsa meelega sai nullist ka aare võetud
Teel kabelist aardeni suutsime väga ühte lammast häirida. Määgis ja oli rahulolematu et julgesime ta tallede juurde tulla. Kui mõlemad talled tagasi ema külje alla jõudsid lambad eemaldusid ja saime ka aarde rahulikult üles otsida.
Vat ei olnud õnne. 50-pealine matkaseltskond kibeles juba edasi minema ja ma ei tahtnud olla see kõikse suurem pidur. Nüüd kui leidjate pilte vaadata, siis tagasihoidlik hinnang ütleb, et koordinaat on julgelt mööda... a võibolla mul endal on hoopis midagi mööda.
Kui Minion tahtis ühendada meeldiva kasulikuga ehk külastada mõnda väikesaart ning samas ka lahendada mõned geoaarded ära, siis mis mul muud üle jäi kui nõustuda. Igatahes võtsime ämmakandidaadi kaasa ning nii see seiklus algaski. Olgugi, et tegu oli turismigrupiga, siis me nihverdasime ennast alati ära, et saaks mugusid kartvaid tegusi teha. Igatahes Jörpa oli kodus ja nimed saime kirja. Tänud aarde eest :)
Olime Osmussaarel esimest korda. Tulime suurema grupiga matkama, kuid tegime mitmeid kõrvalepõikeid. Tegime ringi kabeli ümber ja kalmistul. Leidsime aarde ja leidsime Jörpa. Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Midagi sellelt saarelt ikka leidsime ka. Eriti hea, et ka pool vihjet sai kaasa. Aitäh!
Miskid ajad tagasi leppisime kokku, et teeme Osmussaarele üle kalastusreisi. Nii panimegi sadamamaja kaheks päevaks kinni ning rentisime ka mereäärse sauna. Mis viga nii chillimise vahepeal ka saarega tutvuda ja aardeid taga ajada. See sai valitud esimeseks. Kohapeal veidi võimlesin ja sain Jörpal vuntsiotsast kinni. Aitähhid!
Vaatasime kaugusest kirikut, käisime kadakate vahel ära ja siis vaatasime kirikut juba veidi lähemalt. Aitäh!
Üksinda oleksin kindlasti läinud laevavraki juurest otsejoones soise ala poole ja siis hakanud leiutama kuidas kuiva jalaga üle saada. Kellelgi teisel nii lolle mõtteid polnud ja läksime ringiga tuldud teedpidi kabeli varemeteni. Üks duo hargnes meist juba vraki juures ja teine duo jäi varemete juurde. Seega karbi järele läksime vähendatud kooseisus. Karp oli positsioonilt lahkunud ja lamas väga avalikult. Seal kõrval oli mitu rebaseurgu. Ehk see reinuvader käib vahetevahel igavusest karbiga mängimas. Seni kuni teised logimisprotseduuriga tegelesid, veendusin taskulambiga valgustades, et mitte miskit roomamakutsuvat seal all ei paista. Pärast tutvusime ka vaatamisväärsusega. Aitäh!
Siin sai osa seltskonda jalga puhata kuniks me aarde otsingul olime.Õnneks leid tuli kiirelt.Aitäh!
Pärast laevavrakki matkaseltskond mõneks ajaks vähenes, osad suundusid otse majaka suunas, suurem osa suundus siia. Need, kel leitud jäid kabeli pingile ootama, ülejäänud põikasid kadakate vahele. Täname!
Ma ikka imestan kuidas eelkõige vanasti mõeldi aarde nimesid välja. Mida rohkem aardeid seda kergemini (mis sest et aeglasemalt) läheb matkamine.
Osmussaare külastuse teine otsitav. Osadel meist oli see aare juba varasemalt leitud. Nii jäigi meid kuus, kes seekord teelt kadakate vahele keerasid. See oli vist tänase päeva lihtsaim leid, aare polnud peidus. Tuli vaid teda veidike meelitada, et ulatuks temani ja siis saaks logi kirja panna.
Vist tundsime ära. Igatahes leitud ja logitud. Tänud
Ülejäänud matkarahvas tutvus kabeliga, meie kiirelt Jörpaga. Aare korras, aitäh.
Leidsime aga loodetud TB-d sees polnud.
Mõnus päev Osmussaarel koos toredate kaaslastega. Aitäh!
Andsin giidile teada, et käime korraks seitmsmekesi kadakais, peagi naaseme. Mis mängu me seitsmekesi mängime, see jäi meil giidile mainimata ja giid omakorda meile ei öelnud, mida ta arvas, et me mängime. Jörpa leidsime kadaka kõrval lesimast, meist jäi ta varjulisemasse peidukasse. Tänud peitjale.
Kardetud vihma asemel saatis meid sellel teel enamus aja päikesepaiste. Täitsa vahva matk oli. Kes tahtis kuulas või vestles giidiga, kes tahtis kulges mõnusas tuules üksteisega eri teemadel vesteldes järgmise huvipunktini või aardeni ja sealt edasi. Igaüks pildistas vist erinevas värvuses lambaid, kes olid tõelises vabapidamises, isegi villa neil ei aetud ja ka seda olid lambad siis omakäel saare eri paigusse endalt maha püganud.
Aarde pistsime loogilisse kohta, kas see algselt ka seal oli, ei tea.
Kahju oli saaregiidi juttudest eemale põigata aaret otsima. Aga too lahe giid teadis küll, mis "kõrvalepõikeid" me teeme. Mingi hetk ütles, et "aus mäng" mina vihjeid ei anna! Tubli mees!
Kabeli juures sai pikalt juttu veeretatud.
Selle aarde otsimisele ei kulunud hetkegi. Kas oli talv või loomad või aeg abiks olnud, aga karp puhkas rahulikult mitte kõige selgema sinise taeva all. Sisu oli õnneks kenasti korras. Aitäh!
Teekond saarele oli veidi kõhe ja loksutav, aga kohapeal oli fiiling hea. Alustasime jalutuskäiku kabeli juurde ja esimene leid Osmussaare kadakate vahelt sai leitud. Tänud.
Esimene leitud aare Osmussaarel.Kõigepealt sai põgusalt tutvutud kabeliga.Seejärel suundusime kadakate vahele ja peagi oli eeldatav peidukas lokaliseeritud.Peagi oli ka karp käes ja nimed kirjas.Aare ise on kenasti talvitunud :) Tänud!
Tuleb tunnistada asjaolu, et ma ei leidnud seda aaret :( Aga mis seal ikka, ju tuleb siis tagasi minna :)
Esimesed kaaslased kadusid tee peal ära. Eks paistab, kas pandi uusi juurde...
GP 1539 / GC 1783
Esimene aare Osmussaarel. Peale logimist arutasime Osmussaare aarde võimaliku asukoha üle ja vaatasime kabeli jäänused üle. Tänud!
Kunagi 2001. aastal sai käidud orienteerujate pundiga Osmussaarel, millest jäi väga hea mälestus. Mõtlesin, et siia tulen ma ilmtingimata veel tagasi. Osmussaare Reisid on vahepeal hakanud igasuviselt pakkuma mitmesuguseid võimalusi saare külastuseks. Pidevalt on aga mul edasi lükatud sõidu ette võtmine. Head võimalust polnud ka punti kokku ajada. Siis tuli minu ellu geopeitus ja palju uusi tuttavaid, kes samuti armastavad looduses liikuda-matkata. Nüüd 2015. aasta augustis hakkasid suveilmad näitama oma kõige ilusamat palet ja kui vaba aega ka just parasjagu laialt käes, tekkis kihk Osmussaarele minna. Tuttavatest geopeituritest Laur oli ka just ära käinud seal. Osmussaare Reiside korraldatavatel plaanipärastel väljumistel üksikkohtade hinnad 35 eurot, tellitavatel reisidel aga võimalik kahandada hinda kõigest 15 euroni inimese kohta! Nii tekkis idee kokku panna geopeiturite punt. Paraku pidi leppima tõsiasjaga, et kõigile ei sobi tööpäev, nii langes liisk pühapäevale, mis kujunes kahjuks oluliselt tuulisemaks, kui sellele eelnenud nädala päevad. Õnneks siiski püsis ilm päikesepaisteline ja suhteliselt soe. Saare esimeseks leitud aardeks sai loomulikult sadama poolt tulles lähim ehk Jörpa. Minu meelest võiks see Jörpa kabelist natuke kaugemal olla, kuna kabel vääriks omanimelist aaret, aga see selleks. "Jörpa" oli veidi lagunenud, aga naljakas. Karp tuleks arvatavasti suurema vastu vahetada, kuna kogu varandus ei taha praegusesse hästi ära mahtuda. Peidik natuke labane, võiks parem olla. Pärast logimist uudistasime-pildistasime kabelit (mis oli 14 aasta jooksul läbi teinud totaalse muutumise). Siis istusime maha, üritamaks välja tuletada Osmussaare aarde asukohta, kuigi üks number oli meil veel puudu. Jörpa aardest saadud vihje järgi pakkusin ma muu hulgas isegi õige koha välja, aga see selgus sajaprotsendilidse kindlusega alles siis, kui aare leitud.
Kunagi aastal 1987 vaatasin seinal rippuvat ENSV kaarti ja mõtlesin, mismoodi kõik need kohad välja näha võiks, Sõrve säär, Osmussaar, Narva jõgi, Eesti-Läti-Vene piiri kokkusaamine... nüüd on neist paljud piirkonnad ära nähtud, kõik tänu geopeitusele. Jörpa, ise jah on kaunikesti lagunenud. Aare kenas korras. Ja jällegi edasi Palangu värsketes jälgedes, kes massist irduda üritasid.
Siin käis kõva tiimitöö. Pärast logimist tuli väike söögi- ja mõistatusepaus. Hirmsasti üritati Osmussaare mõistatust lahendada. Õnneks saime peagi siiski teekonda jätkata. Aitäh!
Aarde leiti kellegi poolt üles, keegi märkis nimed, keegi täiendas karbi sisu ning siis algas pikk arutelu selle üle, kus Osmussaare aare ennast peidab (üks vastus oli meil puudu ning nii ei pidanud huvitav olema, et võtame Osmussaare teisest aardest teise poole vihjest). Aitäh, aare ok!
Meretee oli kehvasti hööveldatud ja hüplik, aga kohale me jõudsime ja kalad olid endiselt dieedil, ei jagund neile rohelisevõitu nägudest hoolimata mitte kui midagi. Jätsime teised sadamasse infotahvleid uurima ja hakkasime tasakesi minema. Kabeli juures oli piisavalt aega, et karp üles leida ja nimed kirja panna, siis veel kabelit ennast ja mälestuskiva uurida, alles siis hakkas järgmine joru paistma. Ilus kant, aitäh kutsumast!
Siia sõitsime jalavaeva vähendamiseks oma eelmisest parkimiskohast Tuuliga. Madal vesi ja kivid algasid kaldast juba üsna kaugelt, seega saime päris pika maa jalgsi paati rannajooneni vedada. Aga see-eest polnud vaja karta, et sõiduk omapead kuskile ära ujub :). Saare kolmest aardest tuli selle leid kõige kergemini. Viimane karp ka leitud/logitud, oli aeg hakata mõtlema tagasiteele. Kuid võrreldes hommikuga oli ilm muutunud vahepeal tuulisemaks ning meri lainesemaks ja taevasse keris ka tumedamaid pilvi, mis eemal vihma sadasid… Tagasi me siiski lõpuks jõudsime, küll täiesti läbimärgadena, kuid ikkagi ühes tükis ja sama tervetena kui lahkudes :). Ja kui auto maksimumile keeratud soojapuhur ka riided kuivemaks ning sooja jälle kontidesse puhus, läks asi juba päris mõnusaks :). Kokku oli see üks muhe tripp ja küllap ei jää ka viimaseks väikesaarekaks. Või üldse saarekaks, neid kollaseid mumme täis pikitud veesligunejaid meil ju siia jätkub…:D.
Olime sõpradega kahepäevasel Osmussaare matkal. Sai ka aare ära nopitud. Jörpa elu ja tervise juures.
Tänan aarde eest!
Olles kabeli varemete juures tuli meelde, et on selline tore mäng nagu geopeitus. Telefonist äpp lahti ja mida ma näen, minust 80 meetri kaugusel on aare peidetud. Pikka mõtlemist ei olnud ja 5 minuti pärast oli aare leitud. Jörpa kuju on muidugi hindamatu kunstilise väärtusega. Elu esimene aare leitud, selgus, et saare teises otsas on ka üks aare. Kui kahjuks sai sealt juba ära tuldud ja paat juba ootas. Ehk teinekord jälle.
Pärast seda kui olime enamus saart läbi käinud ja pidanud ühe mõnusa pikniku kabeli juures oli paras aeg ka aare ülesse otsida. Leidsime suhtelislet lihtsalt aga ütleks et Jörpa on juba päevi näinud. EVEJ
Saarel leitud aaretest esimene. Veidi läks aega, lihtsalt koordinaadid olid vähe teised, kui need, millega meie üritasime leida, peale korrigeerimist kiire leid, jörpa oli vähe kulunud olemisega. Aitäh
ilm oli väga ilus tuuletu,hetkega tekkis idee paadiga sõitma minna,kiire otsing näitas,et Osmusaar on hea idee.Kiire kodutöö ja juba olimegi autos,paat sabas.Saarele jõudes tervitas meid just lahkuv seltskond. Teekond oli lastele huvitav sest kohe sadama lähedal tervitasid meid vabalt ringi jooksvad lambad :) Kabeli juures väike ringkäik ja siis aardeotsingule,küll need kadakad on ikka teravad ja vastikud aga see meid ei takistanud,ja varsti kõlas "leidsin" konteiner vedeles oma algsest pesast veits eemalaga õnneks heas korrs. Kohe tervitas meid Jörpa mis tekitas lastes nalja.Aardes läksid vahetusse tikud liblikas ja münt asemele jäi meenemünt ja kaks lelu. kahjuks oli meil aeg piiratud ja kaugemaid objekte vaatama minna ei olnud võimalik.Ilus tänan juhatamast.
Peale seda, kui konkurendid olid teinud kiirvisiidi mere taha, võtsin reisikorraldajaga ühendust ning panime ka päeva paika.
Päev oli ilus, meri tüüne ja seltskond lõbus. Parim mis olla saab. Aare sadamast parasjagu nii kaugel, et aeg üks peatus teha. Tänud!
Tükk aega sai imetletud kabelit ja vaadatud niisama ringi.Pisut ajas muigama Peebu nägu kui ta kohalike mälestuskive otsis, ise neid ümbritsevale tarale sisuliselt nõjatudes :)Mingi hetk meie read hõrenesid ning kõige hääletumaga eesotsas kadusime vaikselt kadakate vahele.Karpi eriti otsida ei saanudki kuna ta vedeles lihtsalt maapinnal.Väike mudimine ja kõik mahtuski sinna tagasi koos meie logidega.Aitäh!
Omamoodi huumorimeel neil peitjatel ikka. :P Kes või mis on Jörpa, sellest oli mul oma kindel ettekujutus... vaid üht isikut teatakse selle nime all, kuigi talle endale see nimi ei pidavat üldse meeldivat. Et ta aga selline just on, mnjaaaaaa.... :P
Teekond Jörpani oli kadakane ja kiviklibune, ehk siis väike sääre- ja tallamassaaž koos nõelraviga oli tasuta pealekauba, lisaks päikesevannile ja tuulepaile.
Otsides teed Jörpani, sattudes kadakate vahel vanarauale, mõtisklesin, et kui palju on üle Osmussaare ikka veel metalli vedelemas... jäänuk militaarsest tegevusest. Igastahes saaks probleemideta peita kadakatesse aarde, vihjega "magnet". :D
Jörpa vedeles aga karbiga lageda taeva all... ikkagi avaliku elu tegelane. Vähe sellest, et vedeles... tagasi karpi ei tahtnud ta minna. Ikka kippus üht või teist osa endast karbi serva vahele jätma. Mhhh, kahtlased kombed tal... Võib-olla kutsus ta aga hoopis tantsule?
Ülemvõimu vastu aga ei saa, seega jõuvõtteid kasutades toppisime ta tagasi ja peitsime karbi eeldatavasse peidukohta. Kaua ta ikka vedeleb seal niisama...
Kabelist olime me tulnud, kabeli juurde läksime ka tagasi... Pisike ilmalik meelelahutus vahepeal. ;) Hingekella ei löödud kellegile...
Aitäh peitjaile, kes andsid põhjuse Osmussaarele tulla! Aare korras. EVEJ
Minul läks kabeli ja mälestuskivide aia vaatamisega nii kaua, et jääb üle vaid teisi uskuda nagu oleks aare lihtsalt päikse käes peesitanud. No ju ta nii oli. Tänud.
Soojal keskpäeval jõudsime Nõvale. Esmakordselt tundsin end kui siilike udus, nii paks oli see merelt rulluv mass. Kuid tundus , et meri on täna meiega sõber, natuke ootamist , udu laialipuhumist ja juba võiski tunda paadi all mere vaikset loksumist. Nii me vaikselt pea tuuletul merel loksudes Osmussaare poole kiikusime. Kapteneid oli kaks, vana merekaru ja veel üsna roheline kaptenihakatis ka ;). Osmussaarel seadsime sammud esteks selle aarde suunas. Vaikselt kadakate vahel kõndimist, püüdes lambaid mitte häirida ,jõudsimegi pea kabeli juurde. Uudistasime veidi ringi ja siis sukeldusime kadakatesse. Aga aare, noh seda ei saanudki otsida, tema ootas meid lageda taeva all, ilma mingisuguse maskeeringuta. Jörpa muidugi ka :D. Aarde panime tagasi tema oletatavasse peidukasse, mis osutuski õigeks kohaks. Ja edasi läbi lillede ja heinamaa, millel olid kirjud liblikad ja vanad õunapuud. Tänud matkaseltskonnale, kaptenitele ja aardepeitjale !
Muidu leidsime, aga aarde asukoht vajab abi. Ilm oli mõnusalt jahe Ev
Käisin peale praktikapäeva lõppu kirikut vaatamas ja korjasin ka aarde ära :).
Järjekordse sügismatka sai ette võetud Osmussaarele. Ilm fantast, saar samuti. Leid tuli lihtsalt, Jörpa üllatas oma loomutruuduses :). V:märgi, J: ei mäleta