Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kord seigelnud Kalevipoeg ringi oma kodukandis. Olles kolme päeva jooksul leidnud arvukalt igasuguseid vabadussambaid, mälestuskive tuntud isikutele, jalutanud rabamatkaradadel ning külastanud paljusid mõisasid ja kirikuid, kohtunud oma teekonnal teiste hulgas ka Vana Toomaga, kes püüdis kiviga kurge püüda, kolme mungaga, kel saunateekond ees, loendanud sildade all ja peal kõike võimalikku loenduvat ja mitteloenduvat, jõudis ta kena mõisa juurde. Ja suurest rahulolust eelnevate päevade seikluste peale mõeldes, haaras spontaanselt märsist ettevalmistatud aardekarbi ning heitis selle lõdva randmeliigutusega mõisa viimaste omanike matmispaiga poole.
Vihje: Aardeni viib tee mööda kaunist pärnaalleed ning möödub ka väikesest järvekesest.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1WCX3
Logiteadete statistika:
186 (96,9%)
6
3
0
0
0
0
Kokku: 195
Huvitav matmispaik, vaatasime selle üle ning siis läksime aaret otsima. Kaaslase treenitud silm juba kaugel tuvastas potensiaalse peitmiskoha. Täname!
Kuna kaart ei ütle ju, kuna tee läbimatuks muutub, siis tuleb sõita, kuni edasi enam ei saa. Juhtus aga nii, et viimasesse risti jõudes (pärast kõige hullemas kohas lapsevankri mööda laskmist) oli ees üks mülgatus, kust väga läbi ronida ei tahtnud. Ringi keeramiseks ruumi ei olnud, sest mülgatus okupeeris just ristmikku. Tagasi ka ei tahtnud ajada, sest see allamäge minek ei olnud kõige meeldivam. Lõpuks katsusin jalaga järgi ja selle info põhjal surusin ikka oma käru läbi. Õnneks teisel pool oli ringi keeramise koht olemas. Parkisime käru, korjasime aarde, sõime lõuna ja siis surusime mülkast läbi tagasi. Käru terve, geopeiturid söönud ja mülgas ka vist eriti hullemaks ei muutunud, seega kõik läks hästi. Täname kutsumast!
Kuna kummalgi suveseiklusel kui siin käisin polnud aega aaretega tegeleda, siis tuli nüüd spetsiaalselt läbi käia.
Viimane kord, kui Suveseiklus siinmail oli, tõid legendid siia ka ning põhimõtteliselt järgmisel päeval pärast seiklemise lõppu peideti see aare. Ehk siis mul 15 aastat leidmata. Peaaegu oleks juhtunud, et see aare oleks ka seekord leidmata jäänud, sest legendid suunasid meid ümber järve matkama, tõid ka siia, kuid ma ei taibanud, et see ju seesama koht. Õnneks olid kaaslased nõus mulle ekstra sõidu siia tegema ning nii ma selle heas korras vanakese leidsin. Siit jääb meelde ka meie seiklemise teine vale vastus, mis saatsime. Mis värvi on Olga kleit? No ei ole ju valge, sirelililla on! :D
Täna on Kairi sünnipäev???? Selle puhul tema esimene aardeleid. Konto tegime juba mõnda aega tagasi ja nüüd esimene logi. Sünnipäeva raames tutvustas Kairi oma lemmik alleed, mis Saarjärveni juhatab. Tegime ringi ümber järve ning logisime.
Tänasel mõnusal kevadilmal ülimalt tore kulgemine kujunes välja. Kuna olime kodust kaugele seiklema tulnud, siis igatahes minu jalad tahtsid liigutamist ja ilmselgelt ka mu neljajalgsel kaaslasel. Võtsime kohe asja rahulikult. Jalutasime igale poole, kuhu pilk pidama jäi ja ühesõnaga veetsime siin ühe toreda pooltunni. Tänud kutsumast ja näitamast ja peitmast.
Vaatasin matmispaiga üle ja siis sukeldusin metsa alla karbikest otsima. Kiirelt hakkas üks objekt silma ja seal ta peidus oligi. Jalutasin tagasi ja mõtlesin, et huvitav, miks küll aardel selline nimi. Siis aga lugesin infotahvli läbi ja seegi müsteerium sai lahenduse. Aitäh!
Peale Rmk platsi külastust ning teel tööle sai siit läbi astutud. Ilus kohake. Tänud siia juhatamast!
Üllatas, et see juba nii vana aare ja alles nüüd sattusime siia.Supperilus allee, aga see tee...Õudne lihtsalt kuidas on võimalik see nii treppi sõita.Auto jätsime infotahvli juurde ja poolel teel aardeni saime aru, et see oli õige otsus.Sellel kitsal teel tuiskas meile vastu mingi valge Opeli ront ja ei kujuta ette olukorda Kui meie oleks just autoga talle vastu sõitnud. Aarde leidis Carmen kohe esimesest vaadatud kohast, ning peale logi kirjapanemist kulgesime tagasi.
Tulime matkarada kaema ja tegime väikse põike ka siia. Paksu lumist platsi nähes loobusime, ülalt tuli ka tihedalt lund lisaks. Matkarada oli tore ja eks kunagi siis tuleb siia tagasi tulla. Tänud.
Juba aasta Luual koolis käinud ja see kena koht ikka logimata. Viga paradatud sammalde määramisega käsikäes.
Leidsime! Tore on tagasi olla. Minu esimene otsing pärast pisut enam kui 10- aastast pausi ja laste päris esimene geopeitus. Vahetasime kraami ka - käepael ja Sammalhabeme kleeps tulid meiega ja mündid jätsime asemele.
Väga põnev oli leida sealt metsa alt ka paarimeetrine jugapuu! See hämmastab mind, sest jugapuud ei tohiks kasvada siinsetes metsades :) Ja see pärnaallee oli meeliülendav !
See 1,5 peidukas võib mõnel hetkel lausa 4ni kerida. Täna oli metsaalune ilusaid lehekesi täis ja karta oli, et tuleb väga pikk otsing. Aga suur aitäh juurika paigaldajale ka minu poolt. Aare leitud paari minutiga. Aitäh!
Kõik GPSid ja kaardid näitasid erinevat kohta (ja juhatatud kohta jõudes, suunasid hoopis teise kohta). Lõpuks sai kuidagi õnnega pooleks õige objekt ikkagi leitud. Tundus nagu oleks tunde seal edasi ja tagasi matkanud ja kõiki võimalikke kohti uurinud, aga pärast kella vaadates selgus, et kulus vaid 15 minutit. Ehk siis tegelikult pole midagi kurta. Koht ikka väga huvitav ja ilma geopeituseta poleks siia sattuda küll osanud. Päev oli olnud pikk ja matkarajale sel korral ei jõudnud, aga nüüd on teadmine sellise koha olemasolust ja küll see matk ka tulevikus teoks saab. Aitäh, see oli meeleolukas punkt nädalavahetuse väljasõidule!!
Auto jätsime natuke kaugemale ja läksime otsima. Jalanõud said veidi poriseks, aga aardeni jõudes olid märjast murust puhtad :) Aitäh!
Kunagi sealkandis olles ei jäänud silma. Nüüd logisid lugedes rahvusvaheliselt lehelt tuli ka leid kiirelt. Küll Eestis ikka neid matmispaiku leidub. Aitäh!
Otsisime endale ööbimiseks platsi ja aare jäi täitsa teekonnale. Uskumatult palju on meil metsas matmispaiku. Tänud
Olime natuke laiendatud seltskonnaga Saare järve matkarada läbimas. Aarde otsimine oli vaevarikas. Kõikvõimalikud geokuhilad olid kaetud äsja sadanud lumega, seega kogu meie toimetamine siin metsa all meenutas nagu nööpnõela otsimist heinakuhjast. Ometi Kairi selle meile vajaliku nõela leidis. Tänud!
Leitud. Aga nagu aarde kirjelduses öeldud ... täiesti suvalises suunas visatud/peidetud aare. Seda seal pimedas otsida pole küll mingi lõbu :/
Matkarada ise oli väga vahva, kuid leitud aare osutus suureks pettumuseks. Lugesime logisid geokuhilatest ning tuhnisime metsaalust läbi, kuniks peidetud aare jäi üpris suvalises kohas jalge ette. Selline peitmisviis ei ole üldsegi rõõmustav ja jätab liiga palju juhuslikkuse hooleks.
Geokuhila leidmine on langevate lehtede ajal üllatavalt keeruline, aga leitud ta sai.
Veidi piidlemist nulli piirkonnas ja geokuhila märkamine andis põhjuse skoorida. Samuti sai läbitud matkarada ja külastatud krahvide matmispaik.
Kiire leid, kuid minigrip kott vajaks vahetust, märkmik on veidi niiske, tänud peitjale!
Siin ootasin ka natuke aega vihma möödumist ja siis suundusin logima, tänud.
Uus geopäev algas siit. Praegusel aastaajal tuli leid libedalt. Talvel võib siin probleeme tekkida. Keegi oli aardesse suitsu pannud. See tuli minuga kaasa ilma vahetuskaupa tegemata. Sellise kraami koht pole aardes. Pärast mõtlesin et vaatame lähedal asuva lõkkeplatsi ka üle. Tee oli nii kehv et veokonks hakkas korduvalt kõva pauguga vagu kündma. Seega sai kiirelt selgeks, et see koht pole minu jaoks ja loobusin mõttest.
Tänud.
Aare istus kenasti koordinaatidel. Aitäh pärimuslikku lugu tutvustamast!
Kirjeldus oli huvitav, aga kohapeal midagi lummavat ei näinud. Pärna allee ja järv olid tegelikult lahedad. Väike jalutus nulli ja kui gps näitas 0 meetrit, sai aare leitud.
Autost nulli poole vantsides mõtlesin: tõenäoliselt vanakoolikas, milliste leidmisega mul pahatihti kõvasti aega läheb kui üldse õnnestub. Seega vaim oli valmis keskmisest pikemaks peatuseks. Tegelikult kulus meil nullis karbi märkamiseks vaid minutike. Eks madala taimestikuga aastaajal ole omad eelised.
Puhkuse esimese osa viiekümne esimene aare. Esmalt vaatasin platsi üle ja tõdesin, et terve rist valmistub vist vaikselt "silda laskma". Karbi sain kiiresti, sellel oli sääraselt sirgelt laotud geokuhi peal, et mööda ei saa ju vaadata.
Juba varem külastatud kena paik. Kindlasti tuleks ka tiir ümber järve teha.
Käisin vist siin aasta tagasi mitteleidmas, kuigi täna tuli Kerli abiga leid täitsa kiiresti. Ikka veel meeldis mulle teel siia see uhke allee. Aitäh!
Kuigi me Helle-Mariga kogesime mõlemad käesoleval hommikul esimesi gripitunnuseid, siis tööpostilt vabanemise ajaks olime jõudnud arusaamisele, et värske õhu mürgitus on puhas väljamõeldis, millega vanemad meid kunagi väiksena hilisõhtul tuppa kupatasid. Ei allunud me provokatsioonidele siis ja mõned asjad elus ei muutu kunagi :P Ka Tom oli pisut nohune ja vajas abistavat kätt, et nina puhtaks saada kui Helle-Mari oma jõuvarusid alahindas ja ta nospli kogemata päris peeneks pigistas. Tom ütles "Emme paha emme, tegi haiget", mille peale Helle-Mari vastas, et "I aint even sorry". Kui muidu arvasin, et Helle-Maril on Aasta Ema tiitel järgmiseks kolmeks aastaks kindlustatud, siis ding-ding-ding, neljas aasta on ka nüüd purgis :D Tegime Kvissentalis väikse tanklapeatuse, et end Sirelililla tarbeks sääsemürgiga varustada, kuigi imho on kõik OFFid ikka väga-väga-VÄGAGI ONid. Viimane usk kadus kui seda OFFi ühele tegelasele otse peale pihustasin ja keset süümepiinadeta imemist leidis ta veel jõudeaega, et mulle oma tähendusrikast naeratust demonstreerida. Võiksin lausa vanduda, et kuulsin teda irvitamas. Nii kasutan nende nunnude peal pigem taktikat, et kes viimasena naerab, on elus :P Tegime väikse jalutuskäigu, mille jooksul Helle-Mari viis mind kurssi, milline meeletu võsa meid ees ootab ja kuidas ta Tommiga seda karbikest kaua-kaua otsis, aga leida ei suutnud. Helle-Mari oli täna liiga paljas ja kuna miniseeliku-hooaeg on juba käes, siis otsustasime, et sisenen ise sääskede maadlusmatšile ja Helle-Mari ülesandeks jääb Round1 plakatiga ringi käia ja niisama ilus olla. Leid tuli nii kiirelt, et Round 2-ni ei jõudnud ja ühtegi mõrva ei sooritanud. Ilus koht, aitäh! :)
Vat mulle sellised kohad ikka väga meeldivad. Ajalugu ja puha. Mõnus. Aitäh.
Pärast Kääpa aarde logimist otsustasime mehega üle vaadata, mis on saanud Saare mõistast. Sattusime sinna oma eksprompt pulmareisi ajal, nüüd juba ligi 16a tagasi ning siis oli mõisapargi kõrval ürdiaed ning pargis koduloomade loomaaed - turism möllas. Aga nüüd polnud kummastki jälgegi.
Seekord tegime põike järve suunas ka. Ja aarde läheduses olnud infotahvlit uurides sai mulle selgeks ka aarde nimi. Lõpuks. Infotahvlil kirjas olev ajalugu on rahva seas laialdaselt levinud. Olin sama juttu kuulnud ka oma vanaemalt, kelle vanavanemad seal kandis elasid.
Saare järvest olen ammu kuulnud kuid selle äärde pole veel sattunud. Õhtupäikeses päris kena koht. Järve kaldale majakese juurde oli kogunenud noorte seltskond, kes jälgisid mu autot sellise pilguga nagu oleksin nende poolt Lätti poodi saadetud. Igatahes liiklus sellel vaiksel teel Järve ja maantee vahel oli päris tihe. Metsas valitses vaikus ja rahu. Nullis vaatasin veidi ringi kuni geokuhi silma jäi. Muidugi üks asi, millega ei osanud arvestad oli alustaimestik ja lühikestes pükstes aarde otsimine oli täiesti vale valik. Nüüd nahk hetkeks rikutud. Hiljem vaatasin Saare mõisniku matmispaiga üle. Aitäh.
Autoga mööda alleed nulli suunas kihutades tahtis tekkida hüpnoos. Allee oleks pidanud mitu kilomeetrit pikem olema ja ka kiirus veel suurem. Mulle meeldis sealt läbi sõitmine. Järve nähes tekkis uus meeldimine. Tõsiselt ilus koht. Enne nulli jõudmist näitas nool RMK platsile ja automaatselt keerasin autonina sinna suunas. Kuigi tegelikult oli plaan ööbida nimekirjas oleva järgmise aarde juures Kääpas, kuid see siin paistis sobivat vähemalt sama hästi.
Auto parkisin otse lõkkekoha kõrvale. Sõites oli hämar aga metsa all peaaegu täiesti pime. Kükloop pähe ja taskulamp kätte ja nulli poole teele. Lisaboonusena tuli välja, et siinne territoorium on keskkonnaseire ala. Terve metsaalune erinevaid mõõteriistu täis. Puudel on küljes voolikud, igal pool kanistrid ja suured lehtrid. Mäe otsas ka üks maja. Mingi piirkond oli veel ka paeltega piiratud. Nulli lähedusest leitud kalmistu oli ka üllatus. Praegu kividelt midagi välja lugeda polnud võimalik. Jäädvustasin paar pilti ja läksin edasi nulli. Ümbruskond ei tõotanud head. Maapind oli kaetud paksu sügislehestikuga. Lisaks oli nüüd täiesti kottpime. Eeldus oli, et tegemist vanakooli tüüpi peidukaga. Mõningase otsimise järel proovisin ennast veenda, et targem on tulla hommikul tagasi aga visadus viis sel korral ikka sihile. Taskulambi valgusvihule jäi miski ebapära.
RMK lõkkeplatsile tegin üles tule. Vähemalt proovisin. Kui leegi olin üles saanud, siis läksin puid juurde raiuma. Tagasi jõudes oli aga kõik kuiv materjal ära põlenud. Ehk siis paber. Kuna olin kõik mõistliku paberi ära nüüd hävitanud, siis olid alles vaid papptaldrikud. Pole ammu nii pahane olnud tuletegemise peale. Lihtsalt ei võta tuld need niisked / märjad puud. Lõpuks pidin taguma hunniku millimeetri paksuseid pilpaid ja siis elu eest taldrikuga lehvitama, et kasvõi need tuld võtaks. Iga kord kui proovisin natukenegi suuremat puud panna, siis kustus ära. Millimeetristele siis järgnesid 2mm paksused puud, siis 4mm, siis 8mm jne. Lõpuks kui söed sain, siis oli esimesest süütamisest möödas umbes 2 ja pool tundi. Vahepeal oli küll tunne, et minu poolest võib selle liha juba metsa alla ka visata. Kui lõpuks süüa sain, siis olin väga rahul, et ära kannatasin.
Sellega lõppes väikese sügisese geotuuri teine päev. Aitäh!
Selle järve ääres on lapsena palju käidud. Täitsa tore oli üle hulga aja taas seda paika näha. Väga mõnus olemine oli. Aitäh selle kõige eest!
Leitud rattamatka marsruuti natuke kõrvale väänates. Väga ilus koht! Aitäh.
Pärnaallee oli ilus ja järv jäi silma. Mõisnike matmispaik ka üle vaadatud ja aaregi leitud. Tänud.
Algul käis Tõnu otsimas, kuid ei leidnud. Siis oli minu kord. Aare lasi enda ümber veidi tiirutada, kuid siis märkasin geokuhja ja oligi aare leitud. Täname!
Sai mõnda aega otsitud ja peale seda, kui õige koordinaat sisestatud, läks juba tunduvalt kiiremini :) Tänud peitjale!
Maskeering osutus päris heaks. Andis ikka tiirutada metsavahel. Õnneks oli siiski geokuhi jäetud, mis jäi varsti silma. Tänud siia kutsumast!
Matk toredate inimestega ümber Saare järve sellele järgneva värskendava järvesupluse ning ürditee ja koduleivaga - ei millestki paremast oska septembrihommikus unustadagi...no kui just ühest aardest:) Meie ülivahva giid Vahur Sepp oli mõisalegendi juba teel ära rääkinud ja kohal jäi vaid põnev otsimise elevus. Enamikule esimene. Aega võttis, aga kätte ta tuli...huvitav, et just sünnipäevalapse omasse:)
Vahepeal, kui olime Ragne koduteele tagasi saatnud, selgus, et Mattiasel on vaja Alatskivi poole teele asuda. Kuna keegi kuskile kiirustama ei pidanud, siis otsustasime geonädalavahetust edasi nautida ja vastavalt ajalisele võimalusele teele jäävaid aardeid noppida. Sirelililla juures tutvusime koha ajalooga ja lõpuks saime ka põhjalikult otsida, sest ükski kaasasolev seade ei tahtnud nulli asukohta reeta ja peidukavariante leidsime vähemalt kümme kui mitte rohkem. Lõpuks avastas Iti, et üks koht on siiski vaatamata ja sai karbile näpud taha.
Aitäh peitjale :)
Autole oli metsavahel parkimiskoha leidmisega kohe tegu - seenelisi oli metsas nii palju nagu oleks mingi suurem festival käsil:)
Konteiner oli seest üsna like. Eemaldasin sealt aegunud rahvaürituste reklaamid, mis konteineril korralikult sulguda ei lubanud ja olles ise ka ligumärjad. Ei jätnud midagi.
Tänud peitjatele! Kuna olen enamuse oma teadlikust elust elanud Jõgevamaal, pean ennast selle maakonnaga seotuks. Selle kauni paiga olemasolust polnud mul aga seninini aimugi:)
Tänud!
Siin aarde juures oli tore - päike ei paistnud peale ja see tõi veidi leevendust. Kohe ilmnes muidugi uus häda - sääsed ja muud tiivulised. Uudistasime infotahvlit ja viskasime kohale pilgu peale, enne kui suundusime aarde kallale. Vahelduseks on hea selliseid vanu traditsioonilis karpe otsida, aitäh!
Lugesime seda paika tutvustavat infotahvlit ja logisime aarde. Gps viis üsna ilusti meid õige kohani, ei pidanud ringi tiirutama ja tiivulisi ülearu palju toitma. Tehtud.
Oi, kus tuhlasime ja vingusime, kuid leid tuli peale 10m otsinguid. Aitäh!
Kõndimise pealt lugesin teistele legendi ja vajaliku lauseni jõudes olime juba õigest teeotsast veidi möödas. Sellest polnud midagi, õhtu oli ilus ja seal metsas jalutada väga mõnus. Natuke saime üle murdunud puude turnida ka. Aitäh aarde eest!
Autod pidime jätma head paarsada meetrit kaugemale. Tuuleke oli kaks kuuske teele risti ette murdnud ja see kindlustas meile veidi pikema ja mõnusa jalutuskäigu. Metsa all aitas terane silm rohkem kui geps. Logiraamat on veidi niiske, aga ei midagi hullu, ülejäänud aare hea tervise juures. Pärnaallee oli loojuva päikse käes eriti ilus. Aitäh siia juhatamast.
Üliilus koht, aga kahju, et mõisakompleks (selle jäänused) laguneb. Ürdiaia jäänuste vahelt saime selle aasta esimesed (mets)maasikad ka :) Aitäh!
Minu kaardiluure järgi oleks see tee varsti ilusamaks läinud ja metsast välja ka viinud. Aga jah, need põhjatud mülkad, kus jalagi pehmevõitu tundus, ei lasknud seda hüpoteesi kontrollima minna.
Kahjuks oli väljas juba üsna pime kui aardeni jõudsime. Päris nullilähedale sõitu ei hakanud üritama, jätsime masina ühe tõusu algusesse, kuna tundus, et talle võib seal nii meeldima hakata, et pärast ära tulla ei taha. Aare igati korras, tutvusime ka hauaplatsiga.
Ilus allee. Ilus järveke. Mets ka OK. Aaret tuli natuke otsida, aga lõpuks jäi ise silma. Aitäh!
Maarja-Magdaleenast siiapoole sõitma hakates võttis vägisi kiruma, et küll on tee, kui järjekordne porisahmakas vastu autoakent lendas. Ühel hetkel aga olid otse auto ees teed ületamas neli väärikat põdraisandat ja -emandat ja siis ei kahetsenud küll enam hetkegi, et just see tee sai valitud. Aardeni sõit mööda alleed oli muidugi meeliülendav kogemus. Tegelikult ma küll lootsin, et see allee jääb jalutusteekonnale :) Oi kuidas mulle meeldivad sellised aarded, kus on ühendatud matk kaunis looduses ja ka kultuurilooline osa. Nii et kes aarde nime päritolu teada soovib, lugegu kindlasti nulli lähedal olev infotahvel läbi. Muidu tasub ka lugeda, seal on palju huvitavat infot koha kohta. Aarde ise leidsin hetkel, kui gepsu järgi oli minna veel 10 meetrit. Hakkasin vaatama, kuhu suunas pöörduda, kui miski tähelepanu köitis. Aitäh jälle ühe toreda koha tutvustamise eest!
Natuke võsas ragistamist ja leitud ta saigi. Tänud peitjale.
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
Ilusa ilmaga hommikul nautisime liikumis järve juurde, otsisme väikese vaevaga ülesse aarde ja logisime, Siin ei hakanud kogu matkarada läbima, piirdusime Manteuffelite matmispaigaga tutvumisega. Omandasime info olnud aegade sündmustest
Esimene katse aarde juurde saada ebaõnnestus, kuid selle eest saime palju mustikaid ja metsmaasikaid ning ka mõne seene. Seejärel sõitsime ringiga kohale ning aare tuli kiirelt peidust välja. Aitäh! EVEJ
Väga huvitav koht, aitäh juhatamast! Aaret pidi veidike otsima, kuid ei midagi üle jõu.
Tuttav viis mind sinna järve äärde ja mainis, et seal on olemas aare. Kuna mu nutitelefon andis saba, siis seekord oli kaasas mutitelefon. Sellest hoolimata, sai umbmäärasest, kuid õigest kohast otsida ja oligi leitud. Kui oleks kodutööd teinud ja lugenud netist eelmise leidja logi, oleks teadnud, mida kaasa võtta. Logiraamat oli tõesti natuke niiske, kuid mitte väga hull. Tänud :)
Nüüd tundus olevat veidi alamaskeeritud, katsusime leida kompromissi. Järgmised otsijad võiksid natuke donotiiti viia, sisu on niiskevõitu. Võtsime eluka, kes vaatenurgast sõltuvalt võib olla laev, sisalik või tolmuimeja, ja jätsime kleepeka. Aitäh.
Sirelite aeg ilmselgelt veel ei olnud, lilla värv on küll ilus, aare leitud, tänan õhtuse jalutuse eest!
Väga äge koht! Ma kahjuks, ei saa aru, miks pannakse aaretesse toidujääke ja plögaseid pakendeid. See meelitab ligi närilisi, sipelgaid ja teisi loomi. Kas tõesti ei suudeta prügi metsast välja prügikasti viia. Aardes oli tuubitäis magusat ollust.
GP 1395 / GC 1636
Teel aardeni sain ma endale pükste külge juba kaks puuki. Aarde leidmisega läks parajalt aega, sest oli teine väga üle maskeeritud. Vast järgmisetel on nüüd natuke lihtsam. Aitäh!
Tee oli möödunud tormist oksapuru täis, õnneks suuremaid langenuid ei olnud. Kuna oli pime jäi järv ja muu ilu nägemata, loodetavasti toob tee kunagi valgemal ajal siia tagasi. Aare korras.
Vahi aga, kus on järv keset paksu laant! Aardeni on mõnus väike jalgrada, natukene saab sellel ka targemaks. Aitäh!
Lähenesime aardele Lutikajärve poolt. Ühel hetkel oli tee kinni. Nüüd teame aga see-eest ilusaid matkaradu ja telkimiskohti Saare järve ääres.
Põhja poolt tulles nägime muidugi ilusat alleed. Mina pole nii tihedasti istutatud puualleed näinud, tundus aga väga huvitav ja omapärane.
Aarde juures lugesime infosilti ja arutlesime tolle aja kommete ja inimeste saatuse kohta. Siis hakkas müristama ja tuli kiirelt logida, et varju jõuda. Suur tänu koha näitamise eest!
Ma pole oma elus veel näinud niiiiii ilusat ja tihedat pärnaalleed :) Väga ilus :)
CL.
No oli tahtmine ümmargune number puhkuse lõpuks täis saada. Kuldkalake ei sobinud, sest seal toimus kohalik suurüritus laada vormis. Põikasime siis teelt kõrvale ja võtsime selle karbikese. Teelt kõrvale tõmbas veidi kukeseente korjamise huvi, kui lõpuks nulline jõudsin tekkis juba kahtlus, et äkki puude all geps väga täpne ei olegi. Ja siis jäigi silma arvestatav geokuhi ja aare selle all. boonusena jõudsin veel RMK mõõtmisbaasini, millest paar pilti klõpsutatud.
Olime parasjagu järvel kalal, kui tuli meelde, et seal lähedal ka üks aare. Kasutades telefone, jõudsime aardepaika- väga huvitav koht, poleks muidu sinna sattunudki.
Leidsime meie esimese aarde ilusti aga tegime asja enda jaoks keerulisemaks ja läksime ringiga kuigi oleks võinud auto lähemale parkida. Õnneks on kevad ja suurt võsa pole veel kasvanud. Aarde sisu ok! Võtsime märgi ja jätsime südame.
Tjahhhh... Vat siin ta nüüd siis on... Miski mõned aastad tagasi sai siinkandis ju suisa telkimas käidud- ja oleks ma siis osanud aimata,et miski hilistalvel/varakevadel siia traavima satun. Elamus oli korralik.
Enne töö, siis lõbu... sel põhimõttel pöörasime autonina aarde suunas. Parkisime auto pisut kaugemale ja marssisime aardeni. Mingeid probleeme sel korral meil polnud. GPS juhatas otse aardeni, täpsus oli okei ja aardelgi sellisesse kohta sobilik geokuhi tehtud. Eks vanemad aarded ju olegi sellised... Kuivataśime nii palju kui suutsime karbi sisu. Logiraamat oli kuive, kuid üks mängukaart ja harilik pliiats puha vettinud. Kaardi eemaldasin karbist ja pliiatsi panime karbi peale lihtsalt, sest aardes ta hakkaks varsti hallitama.
Seega, aardes pole toimivat pliiatsit! Leiate selle karbi pealt...
Ja siis veetsime äärmiselt vahva pooltunni Saare mõisas tuulates ja kohaliku onu jutustamist kuulates. Mis ja kus millal oli. Hämmastav on vanemate inimeste ajataju ja mälu... See oli 31-l, see oli 75-ndal jne...
Seega, tänud selle aardega siia kanti meid toomast!
Leidsid Marko, Marion, Crack. Jätsime ühekroonise. Aare ilmus nähtavale alles siis kui pikast metsa all sonkimisest tüdinenuna ära minnes jalaga teelejääva "aaret varjava objekti" pihta pauk sai pandud. Kellele neid metssigade moodi mudas sonkimise aardeid vaja on??? :s Eriti talvel kui maapind jääs ning kärss kärnas?
Leidsid Marko, Marion, Crack. Jätsime ühekroonise. Aare ilmus nähtavale alles siis kui pikast metsa all sonkimisest tüdinenuna ära minnes jalaga teelejääva "aaret varjava objekti" pihta pauk sai pandud. Kellele neid metssigade moodi mudas sonkimise aardeid vaja on??? :s Eriti talvel kui maapind jääs ning kärss kärnas?
Kääpa aarde juurest tulime siia mõttega, et ah, aare on mõnekümne meetri kaugusel autost, parkmetsas - mis see siis ära ei ole. Ee jah, alahindasime kõvasti nii olusid, enda võimetust, gepsu kaikapildumisvõimet kui ka ilma. Peaasi, et lõpuks ikkagi ära tuli. Aitäh!
Siin läks asi juba huvitavamaks. Esiteks ei suutnud Martini telefonigeps ikka üldse ära otsustada, kuskohas selle maamuna peal ta parasjagu asub, nii et enamus ajast kulus lihtsalt mitmekümne meetri raadiuses võsas tuiamisele. Vihma oli tulnud ja tuli aga juurde, nii et hakkasid riidedki seda taevaandi aina rohkem endasse imama.
Otsisime siit ja sealt, aga loogilisi peidukohti ei jäänud eriti silma. Logidega tutvudes sai selgeks, et polnud kaugeltki esimesed sama murega. Kuna vaikselt hakkas juba meel mustaks tõmbama selle tulutu ettevõtmise peale, saime gepsu enam-vähem mõõtevea kaugusele nullist ja ütlesime hea küll, 5 minti veel ja anname alla. Ja vaevu oli see jõudnud kõlada, kui Martin oma lambi õigesse kohta suunas - nimelt oli aarde maskeering osaliselt mõne kuuga jõudnud maha tulla ja nurgage paistis välja. Oli see vast vedamine, sest tühjade kätega siit ära minna oleks ikka parajalt nüri olnud. Saime logitud ja edasi uute seikluste poole. Tänud!
Leitud. Nullpunktist küll midagi huvitavat ei leidnud, aga kui korrigeerisin GPSi näitu selle järgi kui palju ta kuhu suunas ta kõrvaloleva tee peal metsa näitas siis jäi peatselt ka kahtlane peidik silma ja seal ta oligi. Sireleid küll lähedusest ei leidnud. Logiraamat veidi niiskevõitu. V:sauruse. J:punase märgi.
Teadagi, et loll pea on ikka kere nuhtlus. Nii läks ka selle aardega. Ega ju ei vaadanud algul täpselt, kus see aare asub ja nii sõitsimegi järve alla serva, vaadates kaardilt, et mööda järve äärt läheb ka tee ja sealt saame ilusti aarde juurde. Aga tutkit brat! Siis tuli parkla ja tõkkepuu ees. Sealt edasi ei saanud. Vaatasime, et no, linnulennult 1,1km, pole ju hullu. Tegime siis poisiga väikse hommikuse jooksu. Mööda rada tuli kokku vast ikka 1,5km või veidi enamgi. Igal juhul sai naha soojaks. Ja siis teisel pool järve tegi veidi meele mõrudaks küll, kui selguks, et seal täitsa talu olemas ja korralik kruusatee ehk et sealtpoolt oleks autoga saanud ca 50m peale :) Aga noh, liikumine on ju kasulik ja nii saigi hommikune 3km jooksu tehtud.
Aare ise alistus kiirelt. Tänud peitjale. EVEJ.
Kuivatasime sisu ära, aga aare karjub niiskuseimari järele. Aitäh!
GPS pildus ikka korralikke aiateibaid. +- 12m oli täpsuseks. Kuid natuke geopeituri silma kasutades oli aardeleid kiiresti tulema :). Aitäh ! Eestis leitud aardeid #700 !
Natuke metsa all tiirutamist ja leitud. Käisin ka matmispaigas.
Omamoodi kurva looga koht. Aga tänud näitamast! sääski oli siin meeletult, sööta jõudsin vist vaid pooled.
Siia lasin poisid juba täitsa omapead.
Korraldasid paraja segaduse. Likvideerisime oma jäljed ilusasti ära.
Enne seda olime käinud söömas. Peipsi Lained olid suletud. Liikusime Mustveesse sööma. Piraadi juures tundus meile mittesobiv õhkkond ja suhtumine. Nüüd olid Peipsi Lained juba avatud. Soovitan mina ja soovitavad kõik kes kaasas olid. Fantastiline suhtumine ja toit oli seal.
(Lihtsalt pidin ära mainima.)
Leitud koos Taunoga. Tänud!
Aardekarbis oli sentimeetri jagu vett. Kallasin selle välja, kuid sisu jäi endiselt veidi niiskeks. Logiraamat, mis on eraldi minigripis, oli kuiv ja korras.