15 juuli 2024 leidis misery, Sass, Kalev, Kristo [misery]

Kuna 01.05 katse lukus värava tõttu luhtus, oli nüüd katse nr. 2. Edukas :) Aarde kättesaamiseks oli vaja abivahendit (saab ka ilma, kui olla nõus jalad märjaks tegema). Väga lahe peidukas :)

2 juuni 2024 kommenteeris Piret [sylli]

Ei tea miks, aga värav oli lukus. Ühtegi keelavat ega hoiatavat silti ei olnud. Vaid infosilt, kus on kirjas talvine aeg, kus ei tohi siseneda. Aga hetkel peaks selle sildi järgi lahti olema. Infosildi esimene telefoninumber oli helistamisel automaatvastajal ja teisel telefonil võttis vastu keegi vanahärra, kes ei osanud midagi öelda peale selle, et värav peaks lahti olema.

29 august 2022 leidis Uusmario [uusmario]

Leitud

19 juuni 2021 leidis Margus ja Airi [airce]

Järjekordne koht, kuhu ma eluilmaski üksi ei läheks. Kuidas muidu seletada asjaolu, et mul tänaseni täiesti tavaline aare, mis kodust vaid 17 km kaugusel ja 18 aastat tagasi peidetud veel leidmata on?!. Õnneks on mul hea sõber, kes ilmselt kasvõi kaks korda kuus võiks kuhugi urgu, koopasse või kuhu iganes ronida või pugeda. Siin seda ronimist tuli isegi natuke ette, pugemist siiski mitte. Aga mitu numbrit suuremate kahlamispükstega oli seal ikka tore ukerdada. Üldiselt oli tegelikult nagu jalutuskäik pargis. Pisut küll pime ja mis peamine - jahe. Oh, kui hea jahe siin oli! Pärast välja leitsaku kätte astuda oli ikka karm. Margus oli siin kunagi juba käinud. See oli mäletatavasti ajal, mil meil toimus Mega üritus. Sellest on muidugi viis aastat möödas kah juba ja tema oli vägagi kinni selles kohas, kus aare siis asus. Kuid kuna seal mingeid teisi loogilisi kohti peale ühe polnud, siis sealt ma ta just välja võtsingi. Margus arvas jälle, et mu geonina ikka töökorras. Hea teada, et midagi veel töökorras on ;)

Aitäh!

24 mai 2021 leidis Geokriimsilmad [muhujan]

Tõlgendasime erinevaid kaarte pisut omamoodi ja seepärast läks meil maa alla jõudmisega pisut aega. Enne kohtusime tubli karjakasvatajaga kellele meeldivad veised aga Euroopa Liit mitte nii väga. Teemasse sisse väga ei läinud sest meil mõlemal oli oma projekt pooleli. Tundus, et pealampide ja kalamehesaabastega mööda karjamaad marssivad tüübid on sealkandis suht sage nähtus ja päriti vaid, et kas lähme nahkhiiri monitoorima? Noogutasime pead ja logisime aarde. Tänud!

14 mai 2021 kommenteeris Helen ja SalmeS [helen]

Korduvkülastus 2003. aastal leitud aarde juurde.

Salmet kohe tõmbab nagu magnetiga igasugu natuke ekstreemsematesse kohtadesse. Kuna eile sai talle soetatud kahlamispüksid, siis täna mulle vastupuiklemiskes võimalusi ei antud ja võtsime suuna sellele aardele, et uus kostüüm ära katsetada.
Kohapeal vaatasime kõik uudistamist väärt kohad üle ja siis hakkasime otsima kohta, kust siis lõpuks aarde juurde pääseb. Minu mäletamist mööda olid siin asjad 18 aastat tagas natuke teisiti. Tiirutasime ümbruses ringi, proovisime nõu saada ka karjaaias olevatelt veistelt ja lõpuks nemad meid õigele teele suunasidki :)
Maa all oli vaikne ja jahe ja vesi käigu põhjas oli nii selge ja külm, et isegi läbi kummikute hakkasid jalad külmetama. Solberdasime seal täpselt niipalju kui aarde leidmiseks vaja. Need käigud on tegelikult vägagi sümpaatsed ja üldsegi mitte hirmutavad. Aare oli täpselt seal, kus olema pidi ja uued kahlamispüksid said ka oma võimekust parasjagu näidata.

Vaatamata sellele, et olin aarde ammu-ammu leidnud, oli täna ikkagi kõik uus ja põnev, nagu poleks siin varem käinudki. Aitäh elamuste eest!

10 mai 2021 leidis Krissu ja Maret [yksk6ik]

Pidin täna hoopis õhtu kodus veetma. Maret aga pakkus välja selle aarde ja ma olin kohe nõus. Kummikud leidsin autost ja pealambi laenasin töökaaslaselt. Vett oli üksjagu, nahkhiiri kohtasime päris palju. Tänud

10 mai 2021 leidis Krissu & [madkool]

Leitud, logitud, täname!

6 mai 2021 leidis Reigo [noexcuses]

Tore jalutuskäik allmaailmas. Jalgu märjaks ei saanud kuigi oli millimeetrite mäng. Tänan

3 august 2020 leidis Anne-Mari [karburaator]

Esimene katsumus oli õige koha leidmine. Rooduvarjend oli igatahes ka vahva koht ja selle katusel jalutades õnnestus ka kitse üsna lähedalt näha :) Otsimine võttis nii kaua, et õues läks juba pimedaks, aga lõpuks tuli ka leid. Aitäh!

19 juuni 2020 leidis Kelli [keliskelli]

Tftc! Andis leida seda õiget auku, aga tänu teisele geopeiturile Arvole saime leitud :) vesi oli leebelt -1000 külm ma ütleks :D

8 juuni 2020 leidis Sven, Arvo ja Marko [markosu]

Plaan oli peale tööpäeva lõppu see aare (ja ehk veel midagi lisaks) üles otsida, jätkuks eelmisele tunneliaarete päevale.

Enne tunnelisse ronimist vaatasime läbi lähedal oleva rooduvarjendi. See tundus olevat uhkemate seintega kui varem külastatud. Siis läksime aga Sveni juhatusel aardeni viiva sissepääsu juurde. Sissepääs ise oli juba päris muljetavaldav. Alguses polnud üldse palju vett ja me otsus vaid kummikutega tulla tundus õige olevat. Mingil hetkel aga läks siiski vesi sügavamaks ning lasin vee kummikutesse. Kannatas ära küll, olin päev varem Vana raja I aarde juures juba harjutanud jahedama veega.

Tore, et aardeid sellistesse kohtadesse peidetakse. Aitäh!

8 juuni 2020 leidis Arvo, Marko ja Sven [arvoaljaste]

Tunneliaarete otsimisele oli vaja jätkupäeva. Pikalt loksutasime, kuni selgus, et Markole sobib peale tööd ja mul on esimene puhkusepäev. Siis sai ka Svenile hõigatud ja nii see asi kokku loksuski.

Juba nädal tagasi näitasin seda kanti sõbrale ja tema pojale. Käisime lähedaloleva rooduvarjendi põiki läbi ja ma aaret ei leidnud. Aga tunnel oli, sügavamale minna ei saanud.

Ka sel korral läksime Markoga juba varjendi ette ära, kui tuli Sven, kes ütles, et mis me siin jändame, et valesse auku tahame end toppida :D Et tema kunagi loginud ja hoopis mujalt kõik algas. No selge, ega kui juba siin olime, siis vaatasime ka varjendi põhjalikult üle ja väga ilusad siidised seinad on sel. Ja siis tunnelisse, mis nüüd vileuue väravaga piiritletud.

Väga kena tunnel, ilus ja viisakas, sodi ei mingitki. Eks me läksime jälle puusalt paugutama ja madal kummik siin ei kõlba, kõrgega ajaks asja ära küll. Aga me saime ikka krõbedas vees varbaid leotada ja pärast korralikult vett välja kallata triikis kummaritest. Karastatud meel ja valmis järgnevateks seiklusteks. Tänan, oli väga mõnus.

28 mai 2020 leidis Kaupo, Liis, Silver, Merle [meteta]

Muigan siiani, kuidas kunagi algajana, kui ei osanud veel maastiku raskusastmeid ega silte lugeda, siia kohale tulin ja sellise objekti eest leidsin. Piilusin küll pisut sisse, aga ei astunud sammukestki müürist edasi. Põnevad kohad, kuhu ilma turvalise kambata siiski minusugune iial ei julgeks minna. Mina kardan ju isegi maapealsetes militaarobjektides, kuhu aknast valgust ei paista. Kui ma kunagi ühe sellise kohta oma selgituse andsin, mida ma seal kardan, sain siira kommentaari: lollakas!:) No, aga põnev on ikka ja kambaga olen ma väga julge. Kaks suve tagasi avastasingi koos julgemate kaaslastega esimesed tunnelid. Selle aarde puhul oli mul ka suur rõõm avastada geosõbrad, kellel samuti siin veel käimata. Rõhutasin juba ammu Silverile, et ära siis minuta ära käi! Mees pidas sõna ja kui eile õhtul avaldunud uus Humala aare andis vihje taas tunnelitele, saigi paika plaan täna maaalune retk ette võtta.

Tore seltskond kogunes, kes paljasääri, kes suusamütsiga, igaühel erinev kummiku kõrgus. Viskasime nalja ja sammusime pimedusse. Enda arvates olid mul ka täitsa arvestatavad kummikud, aga siin sain varsti aru, et need pigem botikud:). Vastik tunne on aga ainult esimene lonks jääkülma vett üle serva saapasse valgumisel, järgmine sahmakas enam nii suurt elevust ei paku. Aardeni jõudmisel olid mu varbad juba üsna harjunud, et neid külmas vees leotatakse, nii polnud ka logiraamatuni jõudmine enam probleem.

Oli äge retk, üldse polnud hirmus.
Aitäh kaaslastele! Aitäh aarde eest.

28 mai 2020 leidis Kaupo, Liis, Merle ja [silver0]

Enamus Harjumaa tunneleid sai juba paar aastat tagasi läbi käidud. Paar tükki neist jäid siiski veel ootele. Sai küll hakatud eelmisel aastal juba hooaja alguses siia tulemiseks hoogu võtma aga käimata ta siiski jäi. Aga nüüd, kui avaldus Lauri uus aare mis tunnelitest rääkis, sai lausa tunni aja jooksul järgmiseks päevaks pädev kava kokku pandud katakombides kondamisteks. Ja nii me oma õhtuse tunnelituuriga siin kogunedes oma teekonda alustasime. Loomulikult jäi kohtudes esimesena asjana silma Liisi tutimüts. Pole nagu harjunud keset suve eriti sellist vaatepilti nägema. Tegelt teadsin küll, et see oli ju Kaupo hoolika kodutöö tulemus. Või kas oli ikka! Ma piirdusin siiski nokatsiga. Ja kuna oli oht hoolimata kummikutest jalad märjaks saada, siis jalga sikutasin kõige lühemad lühkad mis kapist leidsin. Rindkere oli plaanis siiski soojas hoida ja sinna sai ikka mitu kihti pusasid peale tõmmatud. See olukord andis aga võimaluse kuumale geopaarile vastulöögiks ning nüüd olin mina see, kes kummaline välja nägi. Kuna ma niikuinii veidrik, siis ei lasknud sellest pisidetailist häirida ning sulandusin kampa ja teekond tunnelisse võis alata. Suue oli uhke ja kutsuv. Aga mida kaugemale edasi seda rohkem hakkas vesi kiusama. Kaupo jalatsitest ei hakka üldse rääkima- liiga igav valik. Aga tollel hetkel jäid minu kummikud küll päris viimasele piirile. Paar korda tekkis ikka olukord, kus veepiir oli sentimeeti kaugusel kummiku servast. Naistest ei hakka rääkimagi, nende lühisäärelised ahmisid teekonnal ikka päris mitu korda vett sisse. Nagu ma aru sain, siis siin mängis ka rolli lakke suunatud pilk, eriti uniseid nahkhiiri jälgides. See õnneks tegi kõige keerulisemal momendil otsustamise lihtsamaks, kes küll ennast ohverdavalt aarde järgi läheb! Tagasiteel ei pääsenud minagi oma sahmakast, kiirustades sain ka mina tassitäie külma vett varvaste vahele.

Sellised kohad mulle meeldivad. Eriti mõnus on neid kambaga uurida. Tänud seltskonnale, peitjale, kui ka taastajale.

28 mai 2020 leidis Merle&Silver&Kaupo&Liis [luurebuss]

Leppisime omavahel kokku, et lähme üheskoos uut aaret võtma. Päike siras taevas ja nüüdki ei suutnud Silver küsimata jätta, miks ma mütsiga olen. Mõni aeg hiljem koobastes solberdades ma hoopis tänasin ennast, et vähemalt pea on soojas :)

Läksime maa alla ja peagi selgus, et taskulamp ei tööta. Jõudsin endale juba palju õnne soovida, kui õnneks teised hädast välja aitasid ja lahkelt enda taskulampi jagasid. Lootsin küll aardeni kuiva jalaga jõuda, kuid peagi selgus, et seda võib lootma jäädagi. Ei kulunud üldse kaua, kui alustuseks sai üks jalg märjaks ja siis teine. Kui aardeni jõudsime, siis ei jäänud muud üle, kui Merle ennast ohverdas ja aarde lähemale tõi.

16 mai 2020 leidis Sander ja Inge [aunad]

No ei soosinud ilm kuidagi kõrgustesse ronimist.. valisime siis aarde, mille külastamist ilm ei häiri. Igati kahtlane algus.. üle tarade ja läbi vee. No ikka nii korralikult sai sumatud, et kergetest kummikutest said külma vett rüüpavad veepommid. Aga ega õige geopeitur enne ei jäta, kui karbike leitud :D Tänan peitmast.

15 mai 2020 leidis Shh [hash]

sellele aardele lähenemine oli ikka üle kivide ja kändude aga tehtud me selle saime. nahkhiired ka tudusid veel ega lasknud end segada. suured tänud aarde eest! :)

12 juuli 2019 leidis Sander [nogravity]

Selle aarde logimise lükkasin siin kogu aeg edasi, nüüd juba nädala jagu. Tegelt tahtis oma vanast kaustast mõned pildid ka leida aga kuidagi ei jõua selle otsimiseni, las siis jääda.

Igatahes, lugesin korra aarde kirjelduse läbi ja sinna sõit ja kõik järgnev tuli juba peast kuna see koht pole üldse võõras. Kunagi hakkasin ka enda kaarti tegema ja kandsin igast maa alused tunnelid ja koopad kaardile ja kaardistasin käigud ära. Seega valesti minemisi mul polnud aga aarde leidmine võttis aega kuna usaldasin nulli ja otsisin valest kohast päris kaua. Siis viskasin peast kõik loetu ära ja läksin otsima sinna kuhu mina oleks aarde peitnud. Ja voilaa, täpselt seal ta oli, kätte sain ilma abivahendita ja jalad jäid ka kõige lõpuks kuivaks ;)

Aga sinna minekul oli üllatus suur kui ma ei leidnud enam teist tasandit :O Praegu sai liikuda seal alla 200m aga tegelt on see koht 700m pikk. Ehk siis seal oli koht kus sai teisele poole minna aga keegi on kurja vaeva näinud augu kive täis loobitud :( Ja sellest sissekäigust tahtsingi lisada ka mõne pildi / video

Tore, et seal juba aare on, kui poleks olnud oleksin ise sinna sama lahenduse teinud, seega suured suured tänud selle laheda seikluse eest :)

28 august 2018 leidis Anna & [kallo]

Kasutasime võimalust, veel saab ja võib seda aaret külastada. Nüüd oli meil olemas ka vastav varustus ning sukeldusime maa alla. Õnneks leidsime ka päris hea info, mis aitas meil leida õige lähenemistee.

Eks see vihje aarde juures on jah, noh, nagu ta on. Minu meelest ka hetkel see väga ei päde enam. Tänud aarde eest!

25 august 2018 leidis Gunnar ja [peakas]

Vaatasin kodus kaardi pealt loogilise lähenemistee välja ja kuni maa alla kobimiseni tundus kõik väga lubav. Paraku oli esimese kolme sammuga vesi rinnuni ja see pani kahtlema plaani õigsuses. Ega siis midagi, tulime maa peale tagasi ja hakkasime alternatiive otsima. Selline õnneks ka õige pea leidus ja seal olid olud juba märksa mõistlikumad. Aarde endaga läks suhteliselt kergelt, olgugi, et kirjeldused olevast vihjest ma suurt midagi aru ei saanud. Tänud peitjale!

22 juuli 2018 leidis Sven [svensaar]

Leitud

19 juuni 2018 leidis Alo ja Levia [pikkkasso]

Mis sa ikka vaidled, kui lemmiktunnelisse kutsutakse....Oligi suht' kena kohakene. Ikka rooduvarjend ja ikka tunnel, kus kunagi on olnud liiprid ja midagi veetud. Imepärane auk kuhugi järgmisele levelile... keegi on püüdnud kedagi eemal hoida - aga selle eemal hoidmise asemel on nad hoopis parema redeli tekitanud :) vett jah polnud eriti - kogu teekond oli ainult veidi niiske. Lõpp muidugi suutis vee kummikusse suunata - aga ega siis selle pisiasja pärast logimata ei jää, kui 99% asjast on tehtud. Vee võib hiljem poole tee peal või õues kummikutest välja valada :) oli tõesti tore retk ja tore tunnel. Puhas ja külm vesi. Aare leitud ja logitud - õues oli endiselt tugev tuul ja hoopis soojem kui maa all. Aitähh

16 juuni 2018 leidis Marje ja Paavo, Peeter ja Piia [piuks]

Üldiselt mulle need maa-alused käimised aboluutselt ei meeldi aga see koht oli erand :)
Täname!

16 juuni 2018 leidis Marje ja Paavo, Piia ja Peeter [blondiin]

See aare oli justkui emotsioonide laegas. Kuidas saab neid ühes väikeses käigus niipalju peidus olla? Justkui oleks maakera sees peidus teine, hulga suurem kera.
Alustuseks olime meie Piiaga seda kohta vältinud, et maaall ja veesees ka. Aga olles trahteris grillitud kalast ja õlust julgust saanud, võtsime tee siia ette.
Esimeseks emotsiooniks oli tõdemine inimmälu muutlikusest, üks meist oli siin käinud, aga ikka alustasime enda külastust vales kohas ja õige augu leidsime peaaegu juhuslikult. Aga see ongi tõestatud, et meenutused pole mitte ajust sinna talletatud piltide väljavõtmine, vaid aju teeb aktiivset tööd, kasvavad uued neuronijätked, kui me miskit meenutame. Iga meenutusega muudetakse aga seda, mida meenutatakse. Seetõttu mäletamegi sageli ühte hetke erinevalt (tehkem siis oma retkedel rohkem pilte, või nii ongi toredam, ühest asjast sünnib mitu maailma).
Siis näitas Piia oma emotsioone, mis teda valdavad maaall, kui peab veel sealgi sügavusse ja teadmatusse sukelduma. Hirm, kartus ja paanika on inimlikud jooned. Tegelikult ju evolutsioonis väljakujunenud ja ellujäämiseks hädavajalikud. Kui kogu maailm oleks täis vaid selliseid inimesi, nagu keskmine geopeitur, kes elulise vajaduseta sukeldub maaalla või siis veepõhja, ronib kõrgustesse, topib käe jumalteab kuhu, kulutab kütust liitrite viisi jne jne. Inimkond oleks ammu väljasurnud.
Kolmandaks emotsioon tunnelist, mis oli suhteliselt puhas, vesi selge ja sillerdav. Ma tõesti hakkasin siin, neisse meie tunnelitesse teistmoodi suhtuma. Kui veel õhtul vaatasin seda sylli üleslaetud videot, siis tekkis lausa soov veel ja veel neid kohata. Loomulikult on need maaalused käigud sageli reostatud ja rõsked. Siin sain aga tunda, et võib olla ka teistsugune.

Aardekonteiner - kas tõesti see? No oskab ikka mõni inimene lihtsusest imelist luua!

Tagasiteel hakkas meil osa seltskonnast tunnelist saasta eemaldama. Seegi põhjustas meie seltskonnas omad emotsioonid. Minuteada on meie nelik puhastverd eestlased, aga ennast ja kalleid kaaslasi aegajalt kõrvalt vaadates jäävad itaallased küll varju, vast sitsiillased suudaksid sammu pidada. Aga maitsestatud toit on alati , isegi ülevürtsitatult parem, kui soolata puder. Õhtused tervitused teile kallid seikluskaaslased

10 juuni 2018 leidis Krista, Mari, Piret, Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

10 juuni 2018 kommenteeris Piret, Heldur [sylli]

Minul oli see aare leitud! Aga põnev oli kaasa ikkagi minna. Eriti huvitavaks läks siis, kui sisse-väljapääsu teel oli sügav auk kaevatud! Seal põhjas tundus olema kitsas pilu, mis võiks olla samuti tunneli käik. Heldur puges vaatama ja kadus! Otsus järgneda oli kiire tulema. Mis sest, et seal veel aaret pole! :) Tunnel nagu teisedki. Aga tunneli lõpus paistis valgus. Kõndisime sinnani ja tuli välja, et maapinnalt sisse kukkunud ümmargune avaus. Piilusime edasi, samuti pikk tunnel, mille lõpus valendas valgus. Kõndisime sinnani ka. Sealgi oli maapinnalt sisse kukkunud auk. Augu põhja täitis inimese visatud sodi ja pealuud. Ära tundsin metssea pealuu. Tunnel jätkus aga edasi. Seal aga hakkas vesi tulema ja muutus aina sügavamaks. Mul olid jalas vaid kalamehekummikud, Helduril kalamehekostüüm. Jäin oma kummikute viimasel piiril Heldurit ootama, kes püüdis pääseda järgmise valguseni. Varsti enam sulinat ei kostnud. Veidi aja pärast tuli Heldur tagasi ja ütles, et vesi hakkas juba rinnuni jõudma ja ta ei saanud valguseni minna. Kuna seal all vesi nii ilusti sillerdas taskulambi paistel, siis jäädvustasin väikese videolõigu ka! Põnev oli! :) Aga need augud on väga ohtlikud seal maa peal, lihtsalt järsku pika rohu ja puude vahel. Tundus, et loomi kukub sinna sisse, kes enam välja ei pääse...

http:////toru.ee/view/88b2834fc7f7/

10 juuni 2018 leidis Piret,Heldur,Krista [krista]

Tänase tunnelite külastamise päeva viimane tunnel. Siin mulle meeldis, selge ja puhas vesi, lahe konteiner, ei tahmunud seinu ja palju-palju kadakaid. Neist kahe rohelise juurest muidugist kadusid kaks mu kaaslast, kolmas heegeldas autos. Lihtsalt üks kadus kuhugi sügavikku, korraks peanupp veel paistis ja meelitas teise ka järgnema ja läinud nad olidki. Kõmistasid kuskilt sügavusest veel, et ma nende suusakepid kaasa võtaksin, kui auto poole hakkan kulgema. Autoni jõudnud, teavitasin Mari, et Piretist ja Heldurist on hetkel vaid need kepid järgi, haihtusid. Pool päeva ootasime, kuniks nad ekspeditsioonilt naasesid. Tänud peitjale.

13 mai 2018 leidis Maire, Kristjan ja Aivar [ftf]

Kiire leid.

13 mai 2018 leidis Aivar, Maire ja Kristjan [sportlane]

Kiire leid, tänud.

13 mai 2018 leidis Tarmo [tarmoxy]

Seda aaret k2isin tegelikult juba eelmisel suvel otsimas, aga nagu hiljem aru sain kasutasin valet sisenemisteed. Kui aga korduvvisiiti plaanisin teha, hakkas juba kohalikel asukatel talvitumisperiood. Hommikul poiss tegi varajase 2ratuse ja mida sa kella 6 paikku muud ikka teed kui et s6idad v2lja aardejahile. Kummikud unustasin teise autosse, nii et ei j22nud muud yle kui et kalamehepyksid kaasa v6tta. Kui esimese hooga tundus tyytu ja palav siis viimastel meetritel olin v2gagi 6nnelik et kummiku asemel pykstes olin tulnud. P22stsin yhe talvituva r2nduri ka vabaks. Mulle sellised kohad meeldivad. T2nud siia meelitamast ;)

15 juuli 2017 leidis Airi, Tauno ja Tarvo [tralls]

01484

15 juuli 2017 leidis Airi, Tauno ja Tarvo [aurora]

Pimedas polnud sissepääsu leidmine just väga kerge, kõigepealt kolistasime veidi ühes teises rajatises ringi. Edasi läks kõik ladusalt. Samas tekkis ka probleem - nüüd pole enam kuhugi auku vaja aarde järgi ronida, vähemalt mitte siin lähedal :( Tänud!

15 juuli 2017 leidis Airi, Tauno ja [tarps]

Minu geoelu ja päeva kolmas Peeter Suure tunnelitesse peidetud aare. Kummikud olid igati abiks. :) Alguses sai ka natuke valet rajatist seestpoolt pikalt uuritud. Aitäh!

15 juuli 2017 ei leidnud iinakrista&H [iinakrista]

polnud seda öiget varustust kaasas ja vist otsisime ikka valest kohast kah. igatahes peab siia tagasi tulema.

8 juuni 2017 leidis Juta ja Helena [jutsi]

Üks paar erivarustust oli juba kodus olemas kuid kuna mina keeldun üksi sellistesse kohtadesse minemast, siis laenutasin kolleegilt teised veel. Kaasa rabasin tütardest suurema, selle, kellel julgust rohkem ja kahekesi käisime logisime ära. Koer värises terve aja sules, muidu ühtegi elushinge (loe nahkhiirt) ei kohanud. Tänud!

5 juuni 2017 leidis koos Marttiga [indrekn]

Vägevad koopad! Koos sõbraga sai uudistatud jälle tema lapsepõlve maadel. Nii mõndagi oli muutunud. Tore oli igatahes. Tänud peitjale!

28 mai 2017 leidis Carolys ja Maris [sun123451]

Tundub, et hirmul on suured silmad. Vast peaks ka minu geovarustuse komplekt täienema kahlamispükste võrra. Äi oleks rõõmus, ilmselt kuni selle hetkeni kui ta teada saab, et ma ei ole ikka kalasööjate seltskonnaga liitunud ning ei plaani neid sihtotstarbeliselt kasutama hakata. Hetkel veetase soosis ning asi polnudki nii hull kui vast võiks olla. Ronimisliigutusi kahlamispükstes on ikka omajagu naljakas teha aga kõik takistused said siiski ületatud. Vesi oli selge ning lõpus sain ka peidukohale küüned taha. Temperatuuri vahe maa all ning peal oli pühapäeval kaunis suur. Kõrvalhoone jäi seekord üle vaatamata aga eks saab ka see millalgi plaani võetud. Aitäh nii peitjale kui kaasotsijale! EVEJ

29 august 2016 leidis Sten ja [aaplane]

Mida teha vihmasel vabal esmaspäeval? Otse loomulikult minna selliseid aardeid otsima, mis eeldavad toimetamist "siseruumides". Nii ka täna. Ja siseruume oli selles kohas päris mitu... Vaat et tunnikese viibisime tiba valel territooriumil, nuuskisime vist kõik käigud läbi lausa mõlemal tasandil. Aga tulemusteta. Siis otsustas Sten teha geokõne aarde taastajale- saime ilmselge vihje, et algsest otsingupiirkonnast pole sügavat mõtet otsida. Või kui, siis lihtsalt populaarteaduslikust huvist objektiga tutvuda. Eks siis muutsime taktikat- ja vaat kus lops- asi lõppes tulemuslikult. Kummikud olid päeva- ja ajakohased- vaid lõpp kiskus tiba käest libisema. Aga nuputasime ka lõpus igati adekvaatse plaani välja- ja logisime aarde ära. Oli kift. Mina tänan :)

24 juuli 2016 leidis Piret ja Taivo [piretike]

Soojal suvepäeval polnud lühkadega hullu midagi ... kui õige augu oled leidnud :) Täname väga!

3 juuli 2016 leidis Anne, Tane, Karl, Maris, Mariann [nuffi]

Mehed susserdasid ja leppisid öösel mu tagaselja kokku Katakombidesse tuleku, kokku neid 3. Mis viga Tanelil, poeb aga oma sukeldumiskostüümi ja väljub sealt täiesti kuiv poisina! Kuna me olime ühe autoga, siis ma otsustasin teksade ja ketsidega sulistama minna, et mis see ikka ära ole. See idee laideti mul aga öösel kohe maha, et külm ja vesi sügav. Kui tavaliselt tuleb kuulata vanemate nõuannet, siis seekord tuli kuulata targemaid.

Mu üks kallis tuttav ütleb mu kohta "nihverdis", niisiis asusingi nihverdama ja objektiks sai Maris. Geojaanil olin ma suutnud just kõik võlad ära tasuda-lahendada ja juba suutisn ma uued tekitada, müstiline nihverdis tõesti! Sest Maris oli lahkesti nõus mulle oma kallist varandust "laenutama", juhhuu!

Selle kostüümiga käik oli kukepea ja me supertaskulambid õigustasid end täiega. Megalahe aare!!! Järgi jäi neid veel 2. Tanel ei hakanud riideid vahetama...

3 juuli 2016 leidis Tanel, Anne, Karl, Mariann ja Maris [phantom]

Päev varem pokkeriürituse käigus sai aardest mõne meetri kaugusel luurel käidud, seekord sobiva varustusega käidud nigu niuhti. Aitäh peitjale.

1 juuli 2016 leidis Ethel, Kristel, Annabel [mirtel]

Leitud ja logitud.

1 juuli 2016 leidis urban [urban]

Mega Poker-Run tekitas tõelise hasardi - läbitud üleskääritud pükstega, ainsaks valgustiks telefon – ja nõnda 2 korda järjest, kuivõrd esimesel korral jäid kaardid leidmata / Tänud peitjale ning tervitused [sylli]-le

1 juuli 2016 leidis Martti [metroo]

Selle aarde ära tegemiseks tuli mul sobiv võimalus: kummipüksid ja kummikud olid olemas, ilm oli soe ja päikseline ning ka geopokkeri-jokker tahtis ära toomist. Kuni käigu lõpuni oli mõnus kuiv, aga viimast sirutust aarde kättesaamiseks tehes hakkas järsku säärest külma vett sisse tulema. Korraks võttis ikka täitsa jahedaks, aga ei midagi hullu. Aitäh, meeldiv kogemus oli!

1 juuli 2016 leidis Piret, Mart [sylli]

Selle aarde leidsime tänu Poker Run-i mängule Geojaanipäev MEGA Estonia 2016 raames. Otsisime erineva värviga Poker Run mängu ümbrikke, mis olid peidetud olemasolevate aarete lähedusse. Algul olime Mardiga kahekesi ja tuulasime ringi vales kohas. Kui lõpuks gepsu uued patareid sisestasime, siis näitas õiget paika hoopis 100 m eemal. Auto juures ühinesime [urban]tiimiga, kellega koos läksime juba õigesse kohta.

Mulle väga meeldis vesisem osa teekonnast aardeni ja tagasi! Et hilise tunni tõttu oli kiire teisi kaarte otsima minna, siis ei jõudnud õieti ringigi vaadata! Selge! Tuleb tagasi tulla! Aitäh aarde eest selles kohas ja aitäh aaret seal taastamast! Väga kahju oleks, kui siia ei oleks sattunud. EVEJ

1 juuli 2016 leidis Ethel, Annabel, Reigo ja [satiire]

See aare on varasemalt mitu korda plaanis olnud, kuid millegi pärast on otsimine alati ära jäänud. Nüüd õnnestus lõpuks otsima minna.

Kuna mul on liiga madalad kummikud, siis neid ei hakanud üldse jalga toppima, läksin tossudega. Oi kui külm vesi oli. Üldiselt oli veetase madal, ainult viimane lõpp oli nii sügav, et seelik sai ikkagi märjaks.

Tunnelist välja tulles oli õues nii lämbe ja selline tunne, et maa peal on õhk otsa saanud.

Tänud peitjale, põnev otsimine oli. :)

1 juuli 2016 leidis Mariann ja Priit [kikael]

Uue megale pühendatud aarde juures tekkis juba idee, kuhu edasi minna. Kimasin siis rattaga koju ja haarasin vanaisa kummikud, mis mulle 9 numbrit suured on, aga see-eest pikemad kui enda omad. Jalad mahtusid mõnusalt koos ketsiga sisse ja lausa lust oli vees aarde poole solberdada. Kavalust kasutades ei pääsenud vesi kuidagi sisse. Tunnelist väljudes oli tunne nagu oleks kuhugi troopikasse sattunud. Aitäh, lõpuks leitud!

1 juuli 2016 leidis Ethel, Annabel, Kristel [sassu2907]

No lapsepõlves sai siin katakombides kolatud päris palju, olenemata sellest et vanemad ei lubanud, sest nende arust oli siin ohtlik, aga minu arust lahe. No selle aardega oli nii, et mul ei olnud plaanis. Aga Reix küsis üritusel tahad kaasa tulla me lähme maa alla. Loomulikult olin nõus. Vesi sügav ei olnud aga oi kui külm see oli. Aarde juurde oli vesi sügavam, aga ma kaval lasin Kristelil logiraamatu ära tuua, ühesõnaga viimase veega lõpu tegi Kristel. Seda aaret ma küll ei oleks üksi võtma läinud.

1 juuli 2016 leidis Mihkel [mihkelp]

Logitud GeoPokkeri käigus. Üldiselt oli veetase OK, aga viimase paari sammuga said mu varbad tunda külma tunnelivett. Tänud peitjale!

8 juuni 2016 leidis Allan, [ingrid]

Õige augu leidmine võttis aega, ei arvanud et see seal on, kus oli. Aga tore oli koopaturnee sellega lõpetada. Muutusin juba nii uljaks, et kummikusse sattunud vesi mind enam ei loksutanud. Tagasiteel otsisid karjused oma lehmi taga, arvasid vist et meil pagasnikus, aga polnud neid aardevalvureid ei seal ega ka koopas. Tänud koopasse juhatamast!

8 juuni 2016 leidis Ingrid ja [thunder]

Õige sissepääsu leidmine võttis ikka aega.Omajagu sai valedes kohtades ukerdatud ja pimesikku mängitud :)

Õige teeots käes oli juba niivõrd kuivõrd asi lihtne.Jalgadel hakkas külm,kuid leitud ja logitud ta sai.Nüüdseks kõik neli koobast kontole saadud.Aitäh tutvustamast!

29 mai 2016 leidis suur grupp venelasi ja [marx303]

Oi, ma põdesin ja tegin ettevalmistusi. Uurisin kaarte, laenasin emalt 2 numbrit väiksemad kõrged kummikud ja eemaldasin neist sisetallad, et nad kuidagi jalga mahuks. Võtsin ema igaks juhuks kaasa ja parkisin auto üsna nulli lähedale. Mingi bussike kihutas mööda, aga sealne pere suundus teisse suunda, vist päevitama.
Kuna kaarditöö oli mul tehtud ja paar sobilikku avaust leitud, siis toppisin kummikud jalga, jätsin vettkartvad asjad emale ja jalutasin nullist õiges suunas. Algus läks lihtsalt. Väikesed takistused olid lihtsalt läbitavad, ületatavad, alt mindavad ja esimesed vesised otsad läksid kah kärmelt. Koopa alguses nägin üht kala, aga muidu oli vaikne. Mingil ajal hakkasid kostma hääled. Kuna nad kajasid seintelt vastu, siis päris hästi ma aru ei saanud, kust nad tulevad. Ühe järjekordse takistuse juures tuli mulle vastu kaks venelast, kelledest üks kallas kummikutest vett välja. Ma ei teinud sellest välja, tervitasin vastutulijaid ja astusin edasi. Jutukõmin valjenes. Peagi nägin ka lambivalgust. Kusagil 10 inimest seisid ja lobisesid vaiksel häälel. Nende juurde jõudes mõtlesin vaikselt tervitada, kuid enne märkasin, kuidas üks noormeestest, pärast selgus, et Ivan, vaikselt midagi selja taha peitis. Rääkisime paar sõna ja siis nad küsisid, mida ma siin üksinda teen. Ütlesin, et tulin sama asja otsima, mida nad minu eest varjavad. Selle peale hakkasid nad naerma ja ma sain oma nime kah sisse kirjutada. Tagasi peitma läksin karpi koos Ivaniga, sest ma ju ei teadnud, kust nad selle võtsid. Ivanil olid mingid keemiakaitse tunkepüksid, nii et ta kihutas kiirelt läbi vee, tekitades kõrge laine. Päris lõpuni ma oma madalamate jalavarjudega tema kannul trügida ei tihanud. Vaikses vees oleks ehk saanud peaaegu lõppu välja... Aga teised tagant hüüdsid, et "tam otšen gluboko" ja kuna ma laheda peiduka ära nägin, siis piirdusin tõdemusega, et Laur on jätkuvalt vahva peitja ja kuivade jalgadega on parem olla, ning pöördusin koos Ivaniga tagasi teiste juurde.
Need toredad inimesed, keda koopas kohtasin, ei logi leide netti, aga tundus, et geopeitus meeldib kõigile. Koopast väljas oli ka väiksemaid tegelasi, kes enne kusagil kaugemal midagi uudistasid.
Mul oli tore ekskursioon. Suured tänud! Mulle väga meeldis!

26 mai 2016 leidis Arvi&Kaupo&Mirjam [lepalind]

Kõige keerukam oli sissepääs leida. Edasi oli nagu tavaline jalutuskäik. Laheda teostusega aare. Olen seal kandis ujumas käinud, teisel pool teel mõni sada meetrit. Ristküliku kujuline ja küllaltki sügav, selge veega bassein.

26 mai 2016 leidis Mirjam [mipi]

Leitud, lahe peidukoht, mõnus jalutuskäik lõpuni :)

25 mai 2016 leidis Halliki + Ian [lkillah]

Minu esimene maa-alune tunnel. Tavaliselt Ian riidleb minuga, et mul kodutöö tegemata. Seega valmistusin: lugesin logisid ja panin tarkuseteri kõrva taha. Kohapeal tundus kõik eeltöö mõttetuna... Ei mina leidnud mingit kolme auku... :P

Uurisime Ianiga peauksest algavaid käike ja lähiümbrust. Olin Ianile juba maininud, et imelik, et logidest on mainitud "kaeve", aga kus need siis on?! Enne kui suuna auto poole võtsime, käisin Ianile peale, lähme ka sinna ja vot! seal see avaus oligi.

Mine lihtsalt otse, roni, roni ja sulpsti vette! Iani kummikud tegid head tööd. Minul olid madalama äärega, seega mul vahet polnud kui lõpus sügavamasse vette logima pidin minema - mul jalad nagunii juba märjad. Tore ettevõtmine oli!!

24 mai 2016 leidis Tanel ja [kalmer]

Leitud. Aitäh!

24 mai 2016 leidis Kalmer ja Tanel [timix]

See kodule lähim leidmata aaret häiris juba pikka aega. See oli mul nüüd kolmas kord siia tulla. Korra olen proovinud aardeni minna, kuid siis hakkas vesi üle kummiku tulema ja jätsin plaani katki. Teine kord näitasin kunagi sügisel Kalmerile seda kohta, et näe, siin kuskil on aare. Siis polnud aga kummikuidki. Täna läks aga üle ootuste libedalt, sest vesi ei tulnudki üle kummikuääre. Ei teagi nüüd, kas oli hea aeg või head kummikud. Ja lõpp oli mõnus puänt asjale. Midagi nii lähedal, kuid samas nii kaugel stiilis. Muidugi meeldis, täname!

8 september 2015 kommenteeris   [laur]

No seal kontroll suht puudub selle konto üle. Siin on vähemalt Märdi poolt automaatne kinni minek peale pandud. Proovin uurida äkki saan ametlikult adopteerida ja ise kontrollida asja.

8 september 2015 kommenteeris Andres [aaplane]

Rahvusvahelisel lehel veel kättesaadav?.....

26 august 2015 leidis Helena, Alice, Robin, Sven ja Janar [matkymbereesti]

Selle aarde leiule aitas palju kaasa mentor tunk, kellele suured tänusõnad abi eest. Aga kui sulle ka antakse head nõu, siis ei tähenda, et ma seda normaalselt ära oskan kasutada. Meie võtsime kätte ja marssisime selle tunnelisüsteemi pea sissepääsu juurde. Esimene keda me seal kohtasime oli veise kari, kes oli end keset prügivälja mõnusalt sööma sättinud. Tunnelisse sai päris kenasti sisse, aga edasi liikumist takistas sügav vesi. Mul olid küll kalamehe kummikud jalas, aga nendest oli vähe kasu. Ainuke kes vette sai minna oli Sven. Temal olid jalas kalamehe püksid. Nii ta siis kadus pimedusse, vahepeal helistas ta meile šurfikaevude juurest, mis maapeale viisid. Kui ta kaks šurfikaevu oli läbinud, jäi ta pikemaks ajaks kadunuks. Lõpuks tuli kõne, kolmas kaev on sisse varisenud ja aaret seal ei ole. Nüüd jõudis mulle kohale, et sisse saab kolmanda šurfikaevu juurest. Peale Sveni saabumist võtsime suuna kolmanda kaevu suunas. Natuke enne kohale jõudmist kuulsin ees inimeste hääli. Mõtlesin, et äkki geopeiturid. Metsast väljudes, nägin lahkuvat jeepi. Kolmanda kaevu leidsime kohe üles. Laskudes alla lõi vastu vahtimist midagi harjumatut. Algul ei saanud ma aru, mis mind häiris. Kui olime jalutanud natuke sügavamale, hakkas ümbrus udusemaks minema. Siis taipasin, mis mind häirib. Enne meid oli seal all käinud mingi seltskond ja korraldanud seal korraliku tubaka suitsetamise peo. Igatahes oli seal paks suitsu pilv üleval. Kohtasime ühte nahkhiirt, kes vaeseke pidi seda suitsu seal ka peale meie lahkumist veel sisse hingama. Edasi jalutades hakkas pea mõtlema, et kui need polnud peiturid, mis on aardest saanud? Aga õnneks oli kohapeal vesi piisavalt sügav ja mugud polnud viitsinud edasi jalutada. Aare korras, logitud ja meie õnnelikud. Meie seltskonnas olid sellel korral paar Iirimaalt pärit last, need olid täiesti sillas kohast ja aardejahist. Autode juurde jalutuskäik läks pea aegu viperusteta, kui välja arvata see, et olime oma teelt paarsada meetrit kõrvale kaldunud. Suured tänud peitjale ja muidugi tunkile.

20 august 2015 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Ettenägelikult oli Einar kaasa võtnud kalamehekummikud. Nulli juures kohtusime mugudega, kes seda ümbrust hästi tundsid. Olid aastaid tagasi selle aarde seigeldes leidnud ning andsid head nõu. Aitäh!

20 august 2015 leidis Emily ja Eldar [emily]

Algul tiirutasime nõutult nulli juures. Seejärel otsisime hoolega valest kohast. Ja alles peale ühes logiteates kirjutatu peale sai võetud õige suund. Väga värskendav jalutuskäik oli aardeni. Palav kohe kindlasti ei hakanud. Logimist jälgis paar nahkhiirt. Väga vahva aare. EV, J: võtmepael.

19 august 2015 ei leidnud Laura, Elys, Janar [matkymbereesti]

Nu aru ma ei saa, mis jama nende tunnelitega on. Alati on esimene kord mitteleid. Tuiasime seal ruumides 2 ringi, käikude algusesse me ei sattunud. Ainuke kellega meil varisenud käigu juures kohtuda õnnestus olid kaks nahkhiirt. Kas see on ikka õige, et see on pandud tavalise aarde nimekirja. Tavaline aarde saab kätte ju ette antud kordinaatidelt, aga siin tuleb ju kõigepealt leida aarde juurde pääsemiseks tunneli algus. Meil see igatahes ei õnnestunud. Läbi paekivi ka ju ei hakkanud kaevama.

5 august 2015 leidis ingo, vivika, maik [maki]

Esimest korda otsisin seda aaret 2006.a välitöö raames. Mul olid jalas botased ja villased sokid. Ei mäleta, et vesi oleks olnud eriti külm. Kui leidsime aarde, siis minule jäi ülesandeks see üle poole meetri sügavusest veest ära tuua. Logiraamatusse me vist kirjutasime, aga kaasa vist ei võtnud midagi (ma ei mäleta tegelikult). Kaasas olid tollel korral ingo, vivika, minu kursuse ja mõned vanema kursuse tudengid. Üheksa aastat hiljem otsustasin otsima minna plätudega. Ütleks nii, et oli päris külm. Õnneks polnud ma ainus kellel olid plätud jalas :). Sellelgi korral sain aarde veeseest ära tuua, aga õnneks oli vesi madal, ainult põlvedeni. Kirjutasime logiraamatusse, kaasa ei võtnud midagi ja juurde ei pannud ka. Meil oli väga lõbus.

30 juuli 2015 leidis Karl, Markko ja Mihkel [zdrk]

Olen Markkoga juba pikka aega diskuteerinud, et peaks ette võtma ühe katakombide külastuse päeva. Seni olime mõlemad nõustunud, et tahaks ja peaks minema aga jutuks oligi ainult jäänud. Laupäeval koos õlut libistades suutsime lõpuks sobiva õhtu paika panna. Mina andsin lubaduse, et teen kogu vajaliku eeltöö ja Markko omalt poolt otsis seltskonnalisa, kelleks sai ta töökaaslane Mihkel.

Puhtjuhuslikult sattus meile tänaseks selline sitt suusailm, et oli lausa hea meel varju alla saada. Tutvustasin kaaslastele oma kaarte ja suundusime esmalt Metabentoniidi poole. Esimese raksuga põrutasime rooduvarjendisse, tegime endale väikese ekskursiooni ja proovisime seeläbi ka sissepääsu leida. Kaarti vaadates saime muidugi aru, et läbi varingu tunnelitesse ei pääse ja otsisime üles õige avavuse. Mõned turnimisliigutused ja peagi saimegi endi kummikute pidavust testida. Kõigil olid head kõrge säärega kummikud. Seega puudus hirm, et lainetega peksab üle ääre sisse. Sündmuskohale jõudes aga oli selge, et kuiva jalaga logima siiski ei jõua. Markko käis välja ettepaneku, et käib ise paljajalu ära. Meil Mihkliga ühtegi vastuväidet polnud ja tegime eemalt tarka nägu ning targutasime kust otsida võiks. Üks hetk ulatati mulle konteiner logimiseks ja saimegi asuda tagasiteele. Täitsa jalutuskäik veepargis minu meelest, ei midagi üle mõistuse. Mulle meeldis, tänud!

30 juuli 2015 leidis Markko, Karl, Mihkel [synnip]

Eelmisel nädalavahetusel sai Karliga õllepudeli taga mõtteid mõlgutades kokku lepitud, et teeme neljapäeval maa-aluste aarete tuuri. Et julgem minna oleks, sebisin töökaaslase ka kaasa.

Kui neljapäev ligines, siis hakkas natuke nagu viitsimatus korraks lähenema, aga vaadates tööaknast seda vesist ollust, mida nimetatakse Eestimaa suveks, tundus maa alla minek hea mõte. Kuna ma olin eelnevalt käskinud Karlil kaartidega eeltöö ära teha, siis me Mihkliga istusime pärast tööpäeva lõppu reisijatena autosse.

Algul oli sissepääsu leidmisega probleeme, sai varjendis tarbetult turnitud kuniks jäime varingu taha toppama. Seejärel hakkasime Maa-ameti väljaprindi järgi muid sissepääse otsima. Paar minutit märgade kadakatega müramist ja saimegi vihma eest peitu. Täielik jalutuskäik pargis kuni viimase 10 meetrini. Keegi initisiatiivi ei näidanud ja nii ma koukisin kummikud ja sokid jalast ning panin padavai vette. Karl päris täpselt vihjet ei mäletanud, mistõttu keskendusin igast prigudele, mitte sellele põhilisele. Lõpuks muidugi sain aru, et olen tohman.

Tagasi auto juurde minnes keeras üks auto uljalt me kõrvale. Mu peast käis läbi kaks varianti - geokolleeg või valvas kodanik. Aga kae perra, keset põldu tuli hoopis kaks neidu hobustega ja härra tuli hoopis neid karjatama. Meist ta sai muidugi aru, et maa all käisime. Puhusime törtsu juttu, laitsime maha ta idee, et käigud kuskile Keila-Joale viivad ning siirdusime järgmisele objektile.

19 juuli 2015 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Üks väike koopaekspeditsioon kuulub ikka hea geotripi juurde. Autoga ca 300 meetri peale, seal kummikud jalga ja läbi kadakate ja heina nulli poole. Sissepääsu leidmisega väga probleeme ei olnud ja edasi saime ühe pealambi ja telefoni valguste abil üldiselt hakkama.

Veetase enamuses probleeme ei valmistanud, alles paar meetrit enne lõppu kiskus asi kahtlaseks ning külm vesi leidis üles kõik kummikutes olevad tillukesed augud ülalpool põlve. Mingi nipiga suutsime alguses ka ainsat ilmselget eristuvat objekti ignoreerida ja otsida aaret kohtadest, kus teda ei pidanudki olema.

Tagasi välja jõudes oli päris vägev efekt, kus külmast koopast väljudes ühtäkki sooja niiske õhu kätte sai - prilliklaasid tõmbas igatahes korralikult uduseks.

Aitäh ägeda koha tutvustamise eest!

PS: äkki saaks aarde ka GC lehel arhiivist kuidagi välja tõsta?

19 juuli 2015 leidis Rudolf, Martin [matu07]

Vohh, veel üks põnev maa-alune aare, mis kindlalt plaanis sees oli. Rudolf kalamehesäärikutes, mina tavakummikutega, millel veel auto juures talda teipisin, sest viimati sai sealt üks oks läbi astutud. Kohe maa alla suundudes hakkas õige jahe, aga olime selleks valmis. Siis veidi ronimist ja hakkaski niiskemaks minema. Algul polnudki nagu väga häda midagi, aga mida kaugemale, seda rohkem pidin ma hoogu maha võtma, et ahtrilaine säärest sisse ei tuleks. Rudolf sai rahulikult edasi lasta, eks ma siis sulistasin seal omas tempos.

Finišieelsele kõrgendikule jõudsin nii, et umbes täpselt sentimeeter jäi veel kummiku ülemisest servast puudu. Kõrgendikust edasi polnud muidugi lootust kuivana pääseda, Rudolf võttis selle raske töö enda peale. Kohe selgus muidugi, et ta kalamehekummarid siiski lekivad põlvede juurest :) Esialgu leidsime lõpust ainult Käsna-Kalle elutu keha, aga veidi hoolikamalt ringi vaadates tuli ka aare välja. Täitsa kobe teostus :)

Tagasitee toimus sarnaselt - Rudolf ees ja mina tasa-tasa järele ulpimas. Kui vesi madalamaks läks, sain siiski tempot tõsta. Kel huvi, siis sissepääsu lähedalt leidsime veel ideaalses korras bulbulaatori, minge jaole! Koopast väljudes oleks nagu kuuma märja rätikuga vastu nägu saanud, selline kontrast oli külma koopa ja vihmajärgse päikeselise aasa vahel. Aitäh peitjatele ja taastajale, väärt koht ja väärt aare!

28 juuni 2015 leidis Lembit [polekala]

Eelmistest käikudest ei saanud veel küllalt ja otsustasime siia tulla. Koerad jäid auto juurde ning mina siblisin maapinna alla. Algul otsisin valedest kohtadest, siis sukeldusin õigesse. Täitsa vinged käigud seal. Vett oli täpselt nii palju, et kuni viimase künkani miskit kummikutest sisse ei loksunud. Seal võtsin kummikud jalast ja sumasin paljajalu aardeni. Täitsa mõnusa teostusega asi. Tänud!

20 juuni 2015 leidis   [tunk]

Pärastlõunaks lubas vihma, kuigi tegelikult ei sadanud üldse ning suurema osa päevast oli lausa päike väljas. Igatahes plaanid sai tehtud märja ilma järgi ja ette võetud kolm kollast täppi Tallinna läheduses, kohtades, kus on nagunii alati märg. Kummikud ajasin jalga, et kuivemat olemist võimalikult pikalt jaguks. Lõuani need ei ulatanud, aga Metabentoniidi skoorimiseks käivad tavalised kah. Tegelikult olin seda kanti juba muguna kunagi uudistanud, Isegi nahkhiiri nägin tookord, väljaspool nende tavapärast talvitumisperioodi.

Kellel võimu, võiks koordinaati korrigeerida, kirjelduses olev näitab üle 100 m mööda. Seetõttu otsisin tükk aega täitsa vale koha peal, praegusel kujul on tegemist sisuliselt mõistatusaardega, mille leiab loogika abil. Enam-vähem õiged koordinaadid peaks olema N 59°21'50.1", E 24°30'00.7". Maastiku raskusaste on individuaalne, aga kui Peeter I aare on 2.5, siis see siin on 1.5 jalutuskäik pargis :D Objektiivne raskusaste jääks ilmselt kuhugi 3.0-3.5 kanti mõlemal. Niipaljukest siis tähenärimist :o)

Peidukas ise väärib nüüd lisaks soovitussildile ka hea teostuse esile tõstmist, leidlik ja ideaalne lahendus antud oludesse. Kiitus taastajaile!

J: auto

16 juuni 2015 ei leidnud Karel ja Tanel [timix]

Ma läksingi nagu rohkem eelvaatlust tegema. Sest "Extra small" kummiga oleks ka naiivne head esitust loota. Aga koht muidugi ülilahe, hea meelega tulen tagasi :)

9 juuni 2015 leidis Nelli/Raul/Kaspar [kaspar]

Päeval oli plaan nina õhtuks õue pista. Nina õue panemisest sai päeva käigus hoopis nina maa-alla viimise plaan. Kuigi tööpäev venis pikemaks leidsime end ükshetk kenasti aarde lähistelt. Teised panid kummikud, mina aga aastaid tagasi ostetud kalamehepüksid (reaalselt olen nendega kalal käinud 2x, viimati 3a tagasi). Vaatasime tükk aega ringi enne kui õige augu avastasime ning nagu logidest lugeda kipub see seal tavaline probleem olema. Õige kohapeal olles midagi ekstreemset polnud. Lõpp tuli üpris järsku ning oli päris üllatav ja äge ;) Viis pluss teostus, aitäh juhatamast!

Tahtsin seda aaret otsida juba siis kui kunagi ammu geopeitusega tegelema hakkasin aga siis ei olnud see enam võimalik. Suur-suur aitäh taastajale!

6 juuni 2015 leidis Hannes, Kaur ja Ester [kaurp]

Leitud

6 juuni 2015 leidis Aix, Maarit [aixo]

Tüüpiline geopeitur jätab oma uhke tõutäku võimalikult kaugele nullist ja alles siis avastab, et sinna viib korralik maantee :) Ühesõnaga meie truu suksu jäi ootama ning suundusime jahile, läbi kadakate. Hetkeks oli tunne nagu oleksime Hiiumaa avarustesse sattunud. Peale pisikest maastiku luuret sai leitud õige suund ning sukeldusime pimedusse. Oi milline meeldiv jahedus! Mingil ajahetkel tekkis kahtlus, kas valitud teekond on õige. Päris mitmel korral oli plaan tuldud teed tagasi keerata. Kui lõpp hakkas paistma polnud enam kahtlust. Veel viimane pingutus, kotist haaratud abivahendi näol ning konteiner oli meie valduses. Väga meeldiv seiklus. Igatahes meie jalad jäid kuivaks :)

6 juuni 2015 leidis Hannes, Kaur ja Ester [ester]

Ma ei oska muud öelda, kui et auguga kummikud ruulivad antud kontekstis ikka täiega. Aga jah, tore koobas.

6 juuni 2015 leidis Hannes, Kaur ja Ester [hpalang1]

Sügeles. Kohe hulk aega sügeles. Aga kord oli kalendriseis vale, kord pold kambajõmmi jne jne jne. Täna siis langesid kõik asjaolud sobivasti kokku, sõitsime nulli, varustasime end vajalike vidinatega ja läksime skoorisime ära. Eks ta üks sihuke lihtsamat sorti neljapoolene ole, piisab tavalistest kummaritest ja heast lambist. Koordinaat on muidugi soovituslik. Aga lõpp on lahe, meile meeldis. Tänud, muidu vaevalt ...

30 mai 2015 ei leidnud Veiko [vx]

Raskusastmeid vaatamata sõitsin nulli, panin ratta maha ja hakkasin konteinerit otsima. Paari minuti pärast hakkasin logisid lugema ja siis sai selgeks millega siin tegu. Otsisin sissepääsud üles aga edasi üksi ja ilma valgustita minema ei hakanud. Vähemalt tean nüüd, et siin selline koht on. See oli ühtasi ka viimaseks peatuseks tänasel rattatuuril. Kuna kõht oli juba ammu tühi siis järgmiseks sihtkohaks sai kodu. Päevane läbisõit 63,87 km.

27 mai 2015 leidis Alex, Reix, Kaja, Signe, Bruno ja [tomm]

Kuupäev öeldi paar päeva varem ja siis polnudki muud kui tuli ennast kohale ajada. Lõpp tuli ootamatult kiiresti :)

27 mai 2015 leidis Alex, Reix, Tommid ja meie [kajaliis]

Pika planeerimise tulemusena sai ette võetud üks järjekordne segane geokolmapäev. Segane eelkõige seetõttu, kui normaalsed inimesed katsid end erinevat tüüpi kautšuki jääkidega, siis mõned mehed vedasid lihtsalt tossud jalga. Sportlik õhtupoolik, mis muud. Kui aus olla, siis võrreldes eelnevate käikudega, oli seekordne lausa titekas. Maa-alune teekond sai nii äkitsi otsa, et keegi ei oskand sõnagi öelda. Piinliku vaikuse pimeduses lõpetas Liis, kes läks looduse imeloomi nutiseadmesse püüdma. Jällegi üks põnev koht tänu geopeitusele avastatud. Täname!

27 mai 2015 leidis Kaja-Liisid, Signe, Tomm, Alex ja [reix]

Tänaseks oli kokku aetud seltskond, et teha ühine allmaa kivimiuuring. Üle pika aja sain näha jälle erinevat kummi- ja teibituuningut, õnneks oli tommi näol täna veel mõni tossumees. Võtsime kohast, mis võtta andis, st läbi sai uuritud kogu olemasolev maaalune ehituskunst. "Tähtis on leida õige auk" - lõpuks jõudsime ka aardeni ja olenemata sellest, et olime sellest enne autodega ilmselt üle sõitnud, oli kõik parimas korras. Tänud, vahva oli!

PS. Kuna kellegil logiraamatu juures sõnu suust ei tulnud, siis sinna ka midagi olulist kirja ei saanud :)

9 mai 2015 leidis Laur ja [puutetundlik]

Kuidas Teile meeldiks täna võita kõik see... :D. Täielik vedamisloterii jackpot kukkus mulle täna ikka sülle…:D. Niisiis, on ikka veel seesama päev, kui ma mööda linna (no olgu, väikese ringiga :D) rabarbereid taga otsin ja õhtul tööle lähen ja oma maja emadele pühapäevaks tordi ja koogi olen lubanud teha... Ja siis, just siis, kui ma olen teinud kõik selleks, et kohe-kohe avada oma köögis väike pagaritöökoda ilmneb täiesti reaalne võimalus teostada hoopis väljasõit meie kõige värskemalt taasavatud jubedasse nahkhiiretunnelisse, sest, nagu välja tuleb, sealne logiraamat on juhtumisi nii ebasobivas suuruses, et seda oleks tegelikult vaja kolmandik väiksemaks saagida… :D. No ja muidugi leidsid muud tegevused siis omale koha ajaühikus “paar tundi hiljem” :D. Juppidel on kasulik seda karpi igatahes üle põlve kummaritega otsima minna - mina sain oma jalad märjaks ja konteineri tagasipanekul olge ettevaatlikud - muidu teostate ka lisaks selle kättepüüdmisele veel tema päästemissiooni….:D. Ikka väga laheda koha on peitja kunagi aarde jaoks valitud ja kellel julgusest puudu ei jää, sellele soovitan kindlasti otsima minna :).

7 mai 2015 leidis Liis, Madis ja Priit [armastan]

Algul sai valesid kohti uurida ja siis õigest kohast.

Tänud peitjale :)

7 mai 2015 leidis Priit, Liis ja vaene läbivettinud Madis [cherub]

Madis tuli töölt ja me mõlemad ütlesime üheaegselt: "Mul tuli ilgelt hea idee!" Mina: "Noh, ütle sina enne!" Madis: "Lähme seda Metabentoniiti otsima!" Olin küll nutellapirukaid silmas pidanud, aga no kes see jaksab seda õhtu otsa kestvat mossitamist ära kuulata/vaadata? Uurisin kohe, et mis siis saab, kui vesi liiga kõrgeks läheb. "Võtan su selga," oli vastus. Kahtlustasin, et ju ta kohapeal ennast sellest kõrvale üritab nihverdada ja edasiruttavalt võib öelda, et mul oli õigus. Et ootamatult ühines meiega Priit, pidi Madis siiski oma lubadust täitma- ei saanud ju Priidu nähes niimoodi nõrgukesena näida... Niisiis sain minagi aardeni. Minult tuli idee aarde peiduka kohta ja Madis tegi ära selle füüsilisema poole. Madisel said varbad märjaks ja seetõttu läks logisse "Vaene läbivettinud Madis". Jälle huvitav käik, eks need nutellapirukad jäävad mingiks muuks ajaks. Aitäh!

7 mai 2015 leidis Priit, Liis ja Madis [madis1989]

Päeval enne aarde taastamisest teada saamist arutasime Liisiga, mida õhtul teha. Ühe variandina oli päevakorras Peeter I aarde koobaste külastus. Tänu usinatele taastajatele sai aga uude ning põnevasse kohta minna. Ei juhtu just iga päev, et saad leida aarde, mida viimati leiti 1716 päeva tagasi. Kui nägin, et aare on taastatud, tekkis kohe tahtmine õhtul pärast tööd logima minna. Maa-alused käigud mulle meeldivad ning polnudki ammu neis kolada saanud. Natukene moosisin Liisi, et ta ikka viitsiks tulla. Peamine argument mitte minekuks oli, et ta kummikud ei ole nii kõrge säärega. Sain ta nõusse, kui lubasin, et tassin kasvõi seljas kohale. Sättisime ennast minekule ning üsna pea jõudsime kohale. Liis arvas küll, et oleksin ka nulli saanud, aga jätsin auto siiski tee äärde parklasse. Käisime ühe sissepääsu juures, aga sealt ei leidnud mingit kohta, kust aare poole pääseda. Jõudsime maa peale tagasi ning hakkasime teist sissepääsu otsima, kui Priit helistab.

"Kus oled?"

"Metabentoniiti tulime otsima"

"Ei noh, seda ma näen, aga kus sa oled?"

"Kus sa tead, et me siin oleme?"

"Su auto jäi ette"

Priit plaanis küll uurida, et kas kummikuid on vaja, aga meid seal nähes tõi ta autost kummikud ning asusime üheskoos aaret otsima. Leidsime sissepääsu ning seiklus sai alguse. Vesi oli alguses madal, aga üsna pea pidingi oma lubadust täitma ning Liisi selga võtma. Veetase midagi väga hullu ei olnud kuni jõudsime aarde juurde.

"Madisel on kõige pikemad kummikud, tema läheb"

Ee, no kui nii ükshäälselt otsustati. Muidugi suutsin natukene kummikusse ajada vett, aga aare oli lõpuks käes. Arvasime, et Erko on juba logi kirja pannud, aga üllatusega oli logiraamat tühi. Huvitav, kelle jalgratta jäljed need siis olid seal piirkonnas? Või Erko ei leidnud aaret?

Aitäh esialgsetele peitjatele ning samuti suur tänu taastajatele. Mulle väga meeldis!

7 mai 2015 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

25 august 2010 leidis Lauri ja Erik [hel]
Kõik sai alguse sellest, kui foorumis tekkis teema selle aarde leidmise kohta. Lauri arvas, et peaks minema vaatama ja olin kohe nõus, sest sarnase Peeter I aarde külastus jättis sügava mulje. Lauri teipisime prügikottidega veekindlaks, ise tõmbasin jalga laenatud kalamehe säärikud (tuleb hankida, fantastilised asjad). Muidugi trampisime õiges käigus 2 korda, sest karpi ega riismeid me kohe ei leidnud, sel hetkel polnud keegi öelnud, et need juba ära olid korjatud. Aga selle eest saime kogu piirkonna maaaluse osa läbi käia. Tagasi õiges kohas tegime süvauuringuid ja leidsime vee seest ujumast minigripi koos logiraamatuga, mille haarasime kaasa ja peale kuivatamist nimed kirja :)

25 august 2010 leidis Erik, Lauri [algaja]
Käisime seal nö õiges käigus kaks korda. Esimesel korral ei leidnud midagi. Siis tegime teistele urgudele täisekskursiooni ja siis peale Lehoga konsulteerimist jälle tagasi. Tõdesin, et minu leiutis pidas vett ja jalad jäid kuivaks kuigi vesi oli üle kummikuserva. Lõpuks leidsime ka logiraamatu lisa, mis oli mingirip kotis ja vedeles vees. Sealt sai lugeda nii Paavo kui ka Andrease külastust. Hetkel on see leht minu käes. Kuna aardekarp oli kadunud siis teel tagasi pakkusin, et küllap varsti ka see kadumine selgeks saab. Ja nüüd on see ka foorumis selgeks saanud, miks me midagi muud sealt ei leidnud. Küll aga leidsime kaks nahkhiirt, üks oli mingis seinapraos ära kuivanud ja teine vedeles vee alla ning oli seepärast üsna hästi säilinud. Aardeleidmiseks julgen seda asja pidada seepärast, et peale lehe kuivamist saan ma sinna ka meie nimed kirjutada. J: sogane vesi, V: logiraamatu (eel)viimane versioon

15 aprill 2008 leidis Kristjan [kpihus]
See aare sai leitud täiesti juhuslikult, polnud õrna aimugi, et seal aare on. ei võtnud midagi, jätsin uue logiraamatu, mis sai tehtud käepärastest vahenditest. P.S ametlikult ei ole aare endiselt leitav.

10 juuli 2007 kommenteeris Leho [morgot]
Mööda sõites käisin olukorda tsekkamas
Selle aardega on nüüd jah nii, et kui ei ole tutvust inimesega kes sinna ukse ette pani siis sisse enam ei saa.

Vähemalt on see autoromu sealt ära veetud

24 juuni 2007 ei leidnud Mairi ja Priit [maipri]
Tuli mõte veidi käikudes tuuseldada. Alguses sai üle vaadatud mingised suuremad betoonehitised ja siis leidsime ka arvatavasti õige sissekäigu. Koopasuust oli alla veerenud põlenud auto. Aga jama oli selles, et ukse moodi avausele olid trellid ette pandud...ja need paistsid väga värksed. Ka lukk mis trell-ust kinni hoidis oli väga värske. Samuti oli näha, et kõrval roostes trelle oli veidi haljastatud (arvatavasti keevitamise jaoks). Üleval olid näha ka autojälgi, mis suundusid koopasuuni ja siis tagasi tee peale.

Keegi varem leidnud võiks üle vaadata kas õige sissepääs on tõesti trellitatud? Või äkki pääseb aardeni veel ka kuskilt teist kaudu?

27 mai 2007 leidis gpsitu [gpsitu]
Seaduskuuleka kodanikuna ootasin ära keeluaja lõppemise ning suundusin kolmandat korda kohapeale. Sedakorda polnud õige koopa leidmisega raskusi. Koopasuudmest õhkas külma, mispeale vahetasin riided ning varustasin end abivahenditega. Jõudsin kuiva nahaga peaaegu lõppu ja hing hõiskas sees. Aga nagu öeldakse - ära hõiska enne õhtut. Nimelt viimased kolm-neli meetrit tundusid minu abivahendite jaoks liiast olevat. Sügasin kukalt ning otsustasin siis neist üldse loobuda ning sumasin läbi põlvini ulatuva jääkülma vee aardeni ja tagasi kuiva kohta. Ja isegi selle mõne meetri läbimise peale hakkasid jalad krampi kiskuma. Igatahes müts maha nende kodanike ees, kes seda aaret talvel otsimas on käinud.

Sisu sorteerides itsitasin omaette pimeduses nagu Guglunk, sest leidsin aardest kondoomi - no kel seda seal vaja läheb? :-D Endale valisin ühe SIM-kaardi, sest mobla levi seal all niikuinii pole. Jätsin pritsika. Ekstremistidele. ;-)

Koopast välja, tagasi päikese kätte astudes oli tunne nagu oleks sauna sisenenud.

22 aprill 2007 leidis Paavo [speedy]
Käisin teist korda maa all kõik kohad läbi. No ikka ei ole, isegi sellist kohta pole nagu logipiltidel.. Maa peal enne loobumist või helistama hakkamist otsustasin veel kord GPS-i kätte võtta. Seisin nullis ja mõtlesin ning silmitsesin veidi ümbrust ja - käes! Koopaavausest oli üks põlenud autoromu alla veeretatud, teist ei paistnud. Edasi läks kõik nagu Kaido logis - ettevaatlik edasipüüdlemine asendus käigu lõpupoole hooletu kahlamisega aardeni, mida polnudki vaja otsida. Nahkhiiri polnud samuti. Nägin vaid konna, keda ma ei häirinud. Videokasseti karp on lahti, sest kraam ei mahu ära. Logi, ka eraldi leht üsna niiske, aga siiski logitav. V: ei miskit. J: 3 Simpeli SIM-kaarti.

21 aprill 2007 ei leidnud Silver ja Aare [karuonu]
Tuulasime tükk aega koobastes, aga millegipärast jäi mulje, et kuskil peab veel üks koobas olema, mida me ei avastanud ja see ongi õige.

10 jaanuar 2007 leidis Leho [morgot]
Sai ennast varustatud ja uuesti alla mindud. Tõepoolest oli vett palju, olenemata põlveni kummikutest sai ühe jala märjaks. Nahkhiiri ei näinud vist on külmematesse kohtadesse kolinud. Aare ise väga halvas seisus paber märg ja metall roostes. Videokassetikarp ei ole vist sobiv niisketesse oludesse. Logisin eraldi paberile. EVEJ

31 detsember 2006 ei leidnud Silvia, Kati & Paavo [speedy]
Olles lugenud nüüdseks kõik aardelogid läbi, kaldun arvama, et nimetatud pikk koobas, kuhu aare väidetavalt peidetud, ongi sisse vajunud, sest just selline lõpp sellel käigul oli. Tuli välja, et tegin täpselt samamoodi nagu kirjas Leho & Andruse 14. novembri 2006 logis ID:12948 e. täpselt vastupidiselt Öövahi aarde vihjele - nagu nõutud. Seega võiks arvata, et olime mõlemad õige koha poole teel, aga sinna ei saanudki jõuda. Igal juhul võiks aarde omanik Ingo kinnitada aarde (mitte)leitavust. Sest kui see on ikkagi seal, läheks kasvõi kohe korraliku lambiga tagasi! Vett eriti polnud, nahkhiiri ka mitte ja piisavalt kuivi kohti küllaga.

14 november 2006 ei leidnud Leho & Andrus [morgot]
Varustades ennast vastava tehnikaga sai suundutud aarde poole. Kohe tuli ka esimene takistus, sissepääsud olid võretatud ja lukustatud. Siiski sai leitud avaus kust sisse pääseda. Nagu pommiplahvatus oleks üle käinud. Peale ülemise korruse ülevaatamist sai suundutud korrus allapoole ühte käikku mis lõppes juba umbes 10 meetri pärast, nagu oleks kokku varisenud. Sees olles ei näinud, ei vett ei nahkhiiri ei aaret. Ainult laest pudenenud asfaldi tükid vedelesid igalpool.

1 juuli 2006 leidis max ja mooritz [mooritz]
Kuuma päikese eest merre sukeldun ma.. laulis keegi kunagi. Meie otsustasime täna maa alla sukelduda. Arvan et merevesi oli märksa soem kui see vesi mis meid seal ees ootas. Teel aardeni oli ka kõrgemaid kohti, nii sai vahepeal jalgades vere jälle liikuma. Max avastas keset käiku toru ja proovis soojenduseks torutantsu teha.Aare suht kehvas olukorras, vajaks niiskuskindlamat karpi ja uut logiraamatut. Praegu sai logi kirjutatud paberilehele. Et sisu suht märg siis võtma midagi ei hakanud lisasime vaid münte. Järgmistele otsijatele soovitan kalamehesäärikutega läheneda. Aga tunne oli mõnus kui külmast käigust taas päikese kätte saime. Preemiaks veel mõned maasikad , mida läheduses päris palju.

1 juuli 2006 leidis Margus ja Merike [max]
Kui kuumal suvepäeval on maa peal liiga kuum, siis võib ju sammud seada maa alla. Maa all on palju jahedam. Aardeni jõudsid ainult kõige vapramad. Aare on väga märg. Vajaks uut logiraamatut ja uut paremat veekindlamat karpi!!!

15 oktoober 2005 leidis Veronts, Sixten ja Rolts [sixten]
Tegime natukse pahandust ja käisime aardejuures ikkagi ära. Loomilikult otsisime eelmistel kordadel valest kohast, kus küll ka nahkhiiri. Kõik elajad jäid meist õnneks ilusti edasi magama. Aare väga niiske. Talveks võiks omanik selle seal isegi äratuua, mis ta seal ikka mädaneb ja meiesuguseid otsime ahvatleb. EJEV.

26 september 2005 leidis Miki [miki]
Loomulikult õnnestus mul koopasse ronida pooltühjade patareidega lamp kaasas. Õnneks oli mingi varu AA patakatega maglite jupats igaks juhuks kotis, see aitas tagasi. Aare loomulikult niiske, nagu eelmised kirjeldasid, ning täiesti olemas. Võtsin helkuri, jätsin mündi. PS. koopa lagi oli tukkuvaid nahkhiiri täis, kes ennast enne keeluaega olid juba sisse sättinud. Püüdsin oma toimetused kikivarvul ära teha ja lahkusin. Tundub, et sinna koopasse enam kellelgi enne kevadet asja ei tohiks olla.

17 september 2005 ei leidnud Veronts ja Sixten [sixten]
Otsisime täna teist korda, aga mida seal ei ole see on aare. Vihet järgides ei tohik olla raske aaret leida aga vastavas kohas on tühjus :( Keegi võiks aarde üle kontrollida.

18 august 2005 ei leidnud gpsitu [gpsitu]
Varustatud kummikute ja korraliku "prožektoriga", suundusin juba tuttavasse maa-alusesse rajatisse. Sealt, kus eelmine kord pooleli jätsin, väga kaugele edasi ei saanudki. Tuhnisin ka ülejäänud koridorid läbi, kuid ei näinud midagi teistes logides kirjeldatuga sarnast, vett oli ka ainult natuke. Ju see oli vale koht ja õige asub mujal. Aga mul pole õrna aimugi, kus... :-?

5 juuni 2005 ei leidnud Ninja ja gpsitu [gpsitu]
Kodus sai erivarustus välja otsitud, kohapeal selgus aga, et pool sellest ununes maha. Aga mitte see ei saanud takistuseks vaid pigem karastatud meele puudumine. Ninjal jagus seda nii kauaks, kui avastasime, et alumistele levelitele saab ettevaatamatult tegutsedes ka vabalangemist kasutades. Jätsin ta siis välja ootama ja suundusin treppi kasutades allapoole. Minu karastatud meel kadus siis, kui avastasin, et ka see ei olnud viimane tasand ning aare asub veelgi sügavamal.

6 mai 2005 leidis Ove [ove]
Külastasin aaret enne õhtupimedust. Kummikutega liginedes on aare väga lihtsas kohas ja aardeni jalutamine ei vajanudki karastatud meelt või olin selleks liiga hästi end ette valmistanud. Aare vedeles peidupaigas lahtiselt ja kogu sisu oli märg. Lisasin logi veebilehe väljaprindina kuid aarde omanik peaks aarde kindlasti korarstama. Üldse kutsuks sellisesse kohta aarete peitjaid kasutama vettpidavamaid aardekonteinereid, mis teeksid ka aardeleidmise meeldivamaks. Koobastes on aarded pidevalt niisketes oludes ja sellega tuleks peitmisel rohkem arvestada. EVEJ

7 jaanuar 2005 kommenteeris Taimo [taimo]
On selgunud, et aarde asukoht on kaitse all kui Vääna-Posti nahkhiirte talvitumispaik ning seda ei tohi külastada oktoobrist aprillini.
http://www.geopeitus.ee/foorum/read.php?1,500

3 oktoober 2004 leidis Pille-Riin, Arbuus, Pets, Willu [pioneer]
Peibutasin uskmatuid sõpru Geopeitusega ning pühapäevasel päeval sai punt kokku korjatud ja Tallinna lähiaardeid avastama mindud. Betoniit oli selle päeva kolmas ja ühtlasi ka viimane aare ning esimene koobasaare kõikide jaoks. Koopa suu leidsime põlema süüdatud autovrakkide järgi, millised omal jõul ka ära kustutasime. Õnneks kerkis toss kallakut mööda ülespoole, nii et koopa õhk oli puhas. Oma "Alpidega" võttis Ermo selle aarde avastamise enda kanda, mis oli tema jaoks ütlemata suurt adrenaliini tekitav, sest väga vahva oli üksinda absoluutses vaikuses ja pimeduses, taskulambi seasilma abil põlvini vees müdistada ning igal hektel oodata mingi eluka kõrri kargamast :-) Aarde leidmine oli iseenesest lihtne, sest kuhugile teda peita ei ole, aga logiraamatuga oli igatahes kellad - vettinud lehed ei võtnud kirjapulka enam omaks. Tagasitee koopa suus ootavate murelike kamraadide juurde oli sirgjooneline, sest jäsemed olid märjad ja autos ootamas varuriided. Järgmistele otsijatele vihjeks, et põrutage nii kaugele kui koopaots vastu tuleb!

26 juuni 2004 leidis Heikki [heikki]
26.06.04 Aarde juurde tegid ekpeditsiooni Heikki, Sander, Andre ja Tõnis.Kuna Helil ja koer Berryl puudus erivarustus jäid nemad maapinnale ootama.Esimesel katsel sattusime vale sissepääsu peale. Eelmiste külastajate vihjete järgi otsisime üles õige koha kust otsimistalustada. Aardeni jõudmine nõudis tõesti karastatud meelt kuna vesi oli külm ja kummik lasi vettsisse. Aare ise oli lihtsas kohas ja heas korras. Aardest ei võtnud me kaasamidagi. Lisasime aardesse väikese nahast rahakoti.

31 mai 2004 leidis Registreerimata [notreg]
31.05.04 külastasid Metabetoniidi aaret Sandra, sõdurpoiss Rait, Tony & YxiCAare oli OK! Võetud sai kaelapael, ning asemele sai taskulamp. Kahjuks mittetöötava pirniga.Veetase oli veits tõusnud, ning seega tuli kõige madalamate kummikute omanikku kukil vedada.Samuti ei pidanud sõdurpoisi kirsad sellisele vee koormusele vastu ja leotasid jalad varbavahedeni märjaks.

26 mai 2004 leidis Registreerimata [notreg]
Avastatud 26.05.04 22.22 Kuna Holmes oli seal kandis varem ringi käinud ning ka vihjed on üsna selged siis polnud nuputamist vaja vaid kindlat meelt. Aare korras aga see igavene niiskus.Kaks teami saatsid oma esindajad aardeni (Holmes ja Yxic, kes kurtis krampis jalgu). Lisasime suuvärskendaja ning võtsime SLO helkuri.

24 aprill 2004 leidis Kaido [kaits747]
24.04.04 -reisijututoa navigaatorina

24 aprill 2004 leidis Kaido [kaido]
24.04.04 kell 20:12 leidis Metabetoniidi aarde Reisijututoa seltskond koosseisus Kaido, Indrek ja Kaido(2). Vesi oli üsna külm ja veetase nii kõrge, et sügavamates kohtades ei piisanud ka soovitatud abivahenditest.Aardeni jõudsid mõlemad Kaidod, Indrek jäi turvama koopa sissepääsu juurde, kuhu keegi oli üritanud aardesse peitmiseks tuua kahte sõiduautot. Maa-aluse käigu sissepääsu leidsime juhuslikult ja praktiliselt kohe, kui olime jõudnud õigetele koordinaatidele.Koobas oli üllatavalt pikk ja pea kogu ulatuses vee all. Näha oli silikaat-tellistest tehtud radasid, mis ca 10-20 cm veepinnast allpool. Seintel puhkas öist väsimust välja õige mitu nahkhiirekobarat. Meist nad end häirida ei lasknud, me püüdsime ka neid mitte häirida.Koopa lõpukurvi jõudes olid jalad juba nii märjad ja vesi nii sügav, et loobusime ettevaatlikust astumisest ja kahlasime põlvinu märgadena kohale. Aare vedeles ainsal kuival künkal, seega leida polnud vajagi. Sisu oli täiesti kuiv. Võtsime silikoonõli, asemele panime helkuri, pastaka ja kaelapaela. Lisasime ka eesti- ja soomekeelse geopeituse infolehe.http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146 

1 veebruar 2004 leidis Liina [nuuskur]
01.02.04, assisteerivad Märti Nuuskurid Liina, Moonika, Triin, Kristjan, Sulev ja Aivo. Abivahendid puudulikud enamusel nuuskuritest. Niisiis on teekond autoni tagasi(arvestades seda et lisaks kõigele on väljas tõeline geopeituri ilm, vastavalt aastaajale) väga sihikindel, teades et seal on soe ja seal on kuum tee ja seal on kuivad sokid... mitte küll kõigil. Niipalju siis mütsiga löömisest et, mis ta siis on, teeme ära.

1 veebruar 2004 leidis Märt [mart]

01.02.04 Külastasid aaret Triin, Kristjan, Moonika, Liina, Aivo, Sulev ja Märt, jätkates üritust, mis nädal tagasi pooleli jäi abivahendite puudulikkuse tõttu. Aare oli välimistest kihtidest üsnagi niiske, seest aga õnneks peaaegu kuiv. Võtsime aardest medali ja klaaskuuli, asemele sai 2 kaelaehet ja võtmehoidja.Vaatamata hoolikale ettevalmistusele, osutusid paljud abivahendid siiski puudulikeks ja seega järgmise aarde juurde enam osa seltskonnast ei pääsenudki.

15 jaanuar 2004 leidis Registreerimata [notreg]
15.01.04 leidsid aarde Marco, Inksu ja Antikas. Kõigepealt kolasime valesaugus, aga kuna sealt aarde poole ei saanud, siis otsisisme teise ligipääsu. Erivarustusega oli napilt, aga karastatud meelt jagus. Aare oli heas korras,kaasa võtsime sinise jänese ja ühe medali. Asemele jätsime silikoonõli ja bussipileti.

14 august 2003 leidis Registreerimata [notreg]
14.08.03 leidsid aarde Kätlin, Marek ja Tambet. Tegelt üritasime juba päev enne, aga siis jäi asi erivarustuse taha:). Aare oli OK. Võtsime kaardid asmele juuksekumm. Nägime ka üht sellele kohale iseloomulikku elajat. Fotokas ununes:(. Peab mainima, et väga põnevad "x-file"_kohad Tallinna ümbruses. Kes neid ehitas? Mis otstarve? jne...mingitinfi?

19 juuni 2003 leidis Olavi [olavi]
Olavi teatas: Käisime Joonasega (13 a.) kohal - põhiliselt nuusktubaka pärast. :)Tiirutasime otse aarde kohal paar ringi enne kui pärale jõudis, kus ta olla võib.Aardeni jõudsime kenasti, aare ise oli kuiv ja korras. Võtsime sealt nuusktubaka (suur tänu, suur tänu :)) ja kaks klaasist asja.Juurde lisasime paki mängukaarte (kui igav on seal, saab mängida) ja kaks suurt medalit teistele vapratele.PS. Vinge taimestik on seal ümberringi - sõime mingit maitsvat lauku.

19 juuni 2003 leidis Helen [helen]
19.06.03 kell 19.06 leidsid aarde Helen ja Samuel. See oli meie 35-s leitud aare (väike juubel !).Antud koordinaatide järgi sõitsime autoga sõna otseses mõttes aarde peale. Kuna nii Öövahi kui 1. mai aarded olid meil juba vallutatud, siis oskasime ette aimata, millised raskused aardeni pääsemisel ees ootavad. Olime igati selleks valmistunud ning ekstreemvarustus kaasas. Väga huvitav koht oli. Aare kuiv ja OK!Tegime kande logiraamatusse, võtsime mälestuseks märgi ning lisasime ühe korteri (asub aardest ~10 km kaugusel) võtmed ning paar pastakat.