Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud Viljandimaa kõige kõrgemasse tippu, Rutu mäele. Kõrgus merepinnast 146m. Soovituslik lähenemistee saab alguse koordinaatidelt:
N 58°02.372'
E 25°38.715'
Teele jääb ka grillimisplats koos palklaua, käimla ja lasipuuga, mille külge saab teid kohale toonud hobujõud kinni siduda. Madalapõhjalisega saab sinna platsile võib-olla ka. Suurepärane koht telkimiseks.
Aarde leidmiseks kaevata ega muudmoodi loodust kahjustada ei tohi. Ärge unustage hetkekski, et viibite looduskaitse alal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (8), lahe_teostus (2), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1ZFCX
Logiteadete statistika: 157 (100,0%) 0 5 2 0 1 0 Kokku: 165
Auto jätsin suure tee äärde ja tegin jalutuskäigu puhkekohta ning sealt edasi mäele. Mäele jõudes pisut sai ikka tiirutatud, kuni kahtlane koht silma jäi. Logiraamatut lehitsedes mõtisklesin, et tegelikult pakuks kellegiga koos geopeitumine jagatud rõõmu leiust rohkem..
Tänan peitmast.
12 aastat tagasi sai siin metsades korraldatud suuremat sorti orienteerimusvõistlus. Kui aus olla, siis metsa eriti ise korraldajana ei saanudki. Nüüd oli hea põhjus kaart välja otsida ja sellega väike retk metsas teha ja vaadata, kui palju on siis ka maastik muutnud. Ka sissesõidutee on oluliselt rööpasse läinud, vanasti sai iga madala autoga ligi. Tõdesime, et nukitsamehes olnud nõia onni pole ka tagasi tekkinud. Küll aga läks otsimisega aega, sest 0 näitas mööda, õnneks aitas üks pilt logis suuna kätte näidata. Logiraamat tahaks välja vahetamist, sest praegu on kõik lehed suvaliselt segamini ja räsitud. Tänud!
Sai siis need Viljandimaa kõrgused ka vallutatud. Auto jätsin ikka suure tee äärde, kes siis kena ilmaga autos loksub, ikka jalad kõhu alt välja ja astuma. Mõnud astumine oli, sääsetõrjet oli piisavalt, nii et laskmata end nende paljuhäälsest nurinast häirida, kulgesin mööda teerada edasi. Väikene segadus tekkis, kui tee äkki hargnes ja kohe ei saanudki aru, kumb tee see õige on. Algul läksin mõned sammud esimest valikut mööda ja kuna siis tundus, et teine õigem, läksin tagasi. Aga seal sain juba aru, et ei, esimene valik ikka õige. Jälle tagasi ja nüüd juba ühe soojaga lõpuni välja. Kohale jõudes vaatasin ringi ja ei hakanud gepsu rahunemist ootamagi, läksin kontrollisin kohe kahtlase koha üle ja seal ta oligi. Tänud peitjale kõrgustesse kutsumast, ikkagi 146 meetrit, Eesti mõistes täitsa arvestatav juba ju, ja aaret peitmast
Ruttu Rutu mäkke, aare logida ja siis ruttu Rutu mäest alla tagasi. Tänud peitjale.
Minu pikkade astumiste, varem leidmata ja ääremaa nurkade aarete tuur. Found it: 20.Jun.2023 17:48 Rutu hill. Geokrahvilikult korralik, kuigi leidmiseni läks mul ikka väga pikalt. Niivõrd kinni olin nullis ja oma miskis teises mõttes. Kohapeal oli kuskil sildil kirjas Rute (Rutu) mäed. Suur tänu. Aadrega kõik korras.
Null näitas ikka mitmeid meetreid eemale aga tänu varasemate logidele ja jonni peale siiski leidsime. Viljandimaa kõrgemas tipus käidud, tänud!
Aardeleid võttis veidi aega, oleks ju võinud peitmisstiili ära arvata, aga see on takkajärgi tarkus, mis on teadagi mis ... Paraku jõudis kohale tugev vihmasadu ja autoni jõudes olid riided läbimärjad. Üks meeldejääv aardeleid. Tänud aarde eest!
Mõnus jalutuskäik. Viimane mahapööre vajab tähelepanu.
Olin seni arvamusel, et olen Rutu mäel kunagi käinud, nüüd sai selgeks, et ega ei ole küll, ainult jalamil. Ruttu ma Rutu mäele ei jõudnud, ikka ringiga. Auto jätsin tee äärde, kõndisin grillplatsini ja näidatud suunas edasi, aga kuna minu kaardilugemisoskused on kehvad, siis peale ühel avaramal platsil lillede imetlemist astusin hoogsalt vales suunas. Mägesid-künkaid oli päris mitu, aga ühel hetkel sain aru, et asi ei klapi. Kõndisin tagasi ja selgus, et just sellel lillede lagendikul tuli vasakule hoida. Edasi läks juba lihtsamalt - jõudsin kohale, natuke uurisin ümbruses puid ja siis märkasin üht kohta, mida läksin lähemalt uurima. Ja seal ta oligi - väga tore peidukas. Logiraamatut sirvides selgus, et siin polnud keegi peaaegu kuu aega käinud. Kas minu nime järele pea kohe uus ilmus, ei tea, aga tagasiteel kohtasin üht paari, kes oli mäe poole liikumas. Igatahes oli tore jalutuskäik. Aitäh peitjale siia juhatamast ja vahva aardepeidiku eest!
Mets ja mägi on meile varasemast tuttavad, sest siin piirkonnas on saanud kunagi aastaid tagasi orienteerumisvõistlusi nii korraldada kui teinekord ise osaleda. Auto viis meid üsna lähedale, aga mäetipuni tuli siiski ka väike jalutuskäik teha. Kohale jõudsime veel valges, aga kui lõpuks kogu mäe kõik puud olime läbi otsinud, läks juba üsna hämaraks, kuni lõpuks õige kohani jõudsime. Ja see oli ikka väga juhus, et üldse leidsime, sest null sellesse kohta küll meid ei juhatanud. Lõpp hea, kõik hea. Suur tänu peitjale!
Ei süvenenud väga detailidesse ja esimese hooga ei saanud arugi, et sai käidud Viljandimaa ühel kõrgemal tipul. Kõndisin ennastunustavalt ja kujutlesin, kuidas kohe kohe olen vägevasti uhke mäe tipus ja saan natuke ka vabamat vaadet nautida või vähemasti tunnet, et olen ikkagi mäe otsas.
Mäge ei tulnud ega tulnud ja kuidagi madalamaks ja laugemaks kiskus ka. Süvenesin asja ja selgus, et olin juba pool kilomeetrit tagasi pooleldi mäe otsas ära käinud.
Jätsime auto suurema tee äärde ja otsustasime matkata aardeni. Autoga praegusel ajal kuhugi lähemale sõita pole pigem võimalik ning eks suvelgi võib rööpas teega raskusi ette tulla. Meie üllatuseks jõudsime välja suusarajale, mis lõkkekoha juurest mööda kulges. Suusatajaid ei kohanud, kuid rada tundus okei olevat. Küllap oli asi eraldatud asukohas.
Jalutasime kuni teeristini, kus pidime otsustama, kumba teed proovime. Mingid jäljed läksid nagu ühele ja teised teisele poole. Minu kaardil ei läinud kumbki tee aardeni päris välja, nii et pidime katsetama. Läksime alguses otse, kuid kui meetrid ainult kasvasid, siis läksime tagasi ja keerasime vasakule. Mööda mõne päeva taguseid suusajälgi jõudsimegi mäkke. Lootsime, et ehk suusataja juhatab meid päris aardeni, kuid uhkemaid ringe ta üleval polnud teinud. Natuke laiemalt ringi vaadates jäi õige asi aga ruttu silma. Lumega leitav ja tore teostus! Aitäh!
Siingi jätsime auto maantee äärde, et rohkem jalgsi looduses liikuda. Hinnates neid teeolusid, siis madalapõhjalisega küll lõkkeplatsini sõita ei soovitaks. Väga mitmekülgne ja huvitav maastik on teel mäeni. Tore, et ümbrust heakorrastatakse ja värskelt oli niidetud. Mäele jõudes vaatasime natuke ringi ja kiirelt otsitav silma hakkaski. Väga tore teostus! Geokrahvi peidetud aardeid otsida on alati suur rõõm.
Geokrahvi aarded on alati vahvad ja nii oli siingi. Otsitav objekt jäi üpris ruttu silma ning mägedele sai selleks päevaks joone alla tõmmata.
Autoga sai täitsa mõõduka kauguse peale. Sealt edasi oli juba täitsa mõnus astumine, tänud.
Väga äge. Kõik kohad võiks looduskaitse all olla. Kahju ainult, et mäelt vaade nii kehvake on.
Rutu mäe RMK koht oli meil samamoodi plaanis kui potentsiaalne ööbimiskoht, nagu Lasa järve omagi. Aga ei õnnestunud meil siiagi jääda. Täpselt 10 noorsandi olid kohale saabunud kahe bemmiga vorstipidu pidama. Grillvorsti pidu siis. Süsi sussis ning muss mussis ehk keskmisest valjem muusika tahtis väga ühe bemmi pagasnikust välja saada. Oli selge, et siia jääda me ei saa, aga see ei takistanud meil ju aaret leida. Tegime tempoka matka mäele ning peale vähest tiirutamist see purk ka leitud sai.
Täname aarde eest!
Autotee oli blokeerinud pikutav kuuseke. Õnneks olid meil autos kirves ja saag, millega saime pikutajat natuke nüpeldada. Nüüd pääsevad ka teised Rutu mäe huvilise autoga kuusekesest mööda. Karl märkas aarde peidukat esimesena ja ega minulgi kavalalt peidetud aare leidmata jäänud.
Natuke nihkes koordinaadid ei seganud selle aarde puhul absoluutselt, sest kui õige koht silma hakkas, ei olnud enam kahtlustki ja suu venis automaatselt kohe kõrvuni. Väga meisterlik. Aitäh peitjale!
Väike matk ja juba jäigi lambivalgusesse tore peidik.Aitäh!
Õige pisut matkamist pimedal rajal ja leitud sai vahva lahendusega peidik. Tänud peitjale.
See on täpike millest olen aegade jooksul korduvalt mööda sõitnud ning mitte kunagi varem teelt maha keeranud. Alati jäi ta meie aardetrippidelt välja mõttega, et küll kunagi tulevikus saab ka siia sisse keerata. Ja see juhtus täna. Juba õhtupimeduses taskulambivalgel mööda korralikku rada üles mäkke, siis väike ekslemine puude vahel kuni Aive üsna otsejoones aardeni suundus. Tehtud. Tänud peitjale!
Tänase geotripi esimene leid koos mõnusa jalutuskäiguga ronkade laulu saatel. Kõrgelt ilusat vaadet ei näinud aga teadmine ka tore. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Selle aardega liiga lihtsalt ei läinud. Autoga sõitsin nii kaugele kui südametunnistus lubas ja autojäljed ees olid. Kuhugi hargnemiskohta ma geomobiili maha jätsin ja edasi jalutasin. Mina jõudsin mäele, geps mitte. Tegin tiire, midagi kahtlast silma ei hakanud. Lõpuks jõudis ka geps järgi, va paks selline. Tõusu pole ollagi aga tema lõõtsutab ja hingeldab ja koperdab. Kasu temast ka üldse polnud, see, kuhu ta end maha persetas, oli mul juba läbi kammitud. Lugesin logisid. Erilist kasu ei saanud. Suurendasin raadiust ja see tõi leiu. Nojah, siia tõesti enne mu ringid ei ulatunud. Teostus jällegi krahvilikult hea. Tänan meistrit aarde ja mäe eest!
Jätsin auto tee äärde ja matkasin läbi vihma nulli. Leid tuli suht ruttu, tore aare, aitäh!
Ööbisime Rutu mäe RMK lõkkekohas. Peale hommikust kohvi ja toidu valmistamist võtsime väikese jalgsimatka ette ja minu üllatuseks ei olnudki seekord oravat vaja mängida ehk tegemist polnud raske mäega vaid pigem kerge tõusuga. Marko oli varasemalt selle aarde leidnud, aga aumehena ta aarde asukohta ei reetnud. Eelmine õhtu olin kõikide logidega tutvunud ja teadsin, et teostus on lahe ja nullist parasjagu mööda. Nii ka oli. Linnulennult vb 5-6m mööda nullist ja grokrahvile iseäralikult laheda teostusega. Leidmine võttis aega u 2min. Suur tänu ägeda aarde eest!
Siin tegime pikema peatuse. Taavi jäi autosse energiavarusid taastama, samal ajal asusin Exega aarde poole. Peale mõnda jalutamist suundusin autosse tagasi, et võtta kaasa karp. Minnes noppisin marju vasakult poolt teed, tulles paremalt - tulemuseks maasika toormoos täna hommikuse pudru peal, mmm. Maasikaid veel jäi sinna, kellel nüüd isu tekkis! :) Aare ei tahtnud üldse silma jääda. Esmalt jäi miski muu, hiljem registreerus ka aarde peidukoht ja veel hiljem jõudis kohale teadmine, et tegemist on aarde peidukohaga. Aitäh!
Auto jätsime maantee äärde ja metsmaasikaid süües jalutasime lõkkeplatsini. Seal kohtasime kohaliku meesterahvast, kes tutvustas, et just selle kohalähedal on filmitud Nukitsamees ja Karu Süda. Henriko jätsin lõkkeplatsile maasikaid sööma ja ise suundusin Rutu mäge vallutama. Mäe otsas jäi kõigepealt silma kõrgusmärk ja seejärel aare ise. Aitäh.
Varsti pean vist hakkama vahekokkuvõtet tegema Eesti maakondade kõrgeimatest punktidest. Võimalik, et tänasega on nüüd kõik läbi käidud. Kohapeal on geokrahvile omane tore teostus. Aitäh!
Sattusime mööda sõitma ja pidurdasime. Kas lähme otsima? Ei tea ... lähme ikka... muidugi läheme, nii ilus ilm juuu.. Keerasime siis auto nina aarde poole. Väga mõnus maastik oli. Aarde teostus super lahe. TFTC!
Leitud. Kaasas ka kaks tegelast brasiiliast. Mõndades kohtades oli veel jää ning see tõi palju elevust
Mets oli imeilus, jalutuskäik oli tore, aare oli ka vahva. Aitäh peitjale.
Keegi oli parklast maasturiga veel aarde poole sõitnud. Varsti tuli järsk mägi vastu ning maastur enne seisma jäänud. Jälgede järgi oli keegi kelguga ühe liu teinud ja siis ära sõidetud. Me matkasime nulli ja leidsime laheda peiduka.
Teel polnud ühtki märki, mis takistaks praktiliselt nulli sõita. Kõhutunne siiski ütles, et nii poleks kõige õigem ja päris nõnda suure rutuga ei pea sinna mäkke ka tormama. Seega liigsed hobujõud jäid kirjelduses nimetatud laagriplatsile, sealt edasi kütsin säästurezhiimil (~0.2 hj). Kohapeal läks leiuga ruttu, lahe peiduviis väärib vastavat kiidusilti, aitäh!
Silitamist veidi ikka oli. Kui natuke logisid sirvisin, tuli kohe õige mõte.
Tänud aarde ja jalutuskäigu eest! Metsas on praegu ilus! :)
Jalutasime lõkkekohast läbi vihma lõppu ja üritasime puude alt õige koha üles leida. Kadril õnnestus. Tänud peitjale!
Korra siin silmad kinni juba käinud, aga seekord sai siia plaanitud öömaja puhtalt selle aarde tõttu. Peale hommikusööki saigi jalutuskäik tehtud. Lahe ja hästi sobituv peidik. Aitäh.
Koos abilistega sai ronitud mäkke ja tõesti- Eestimaa on toredaid kohti täis! Kevadel oleks kindlasti veel toredam matkata seal aga sobis ka nüüd lumevaesel aasta esimesel päeval. Tore peidukas ja aitäh peitjale! Aardega oli kõik korras.
Karksi-Nuialt siia oli päris pikk ja väsitav teelõik. Kuulasin ajaviiteks Dan Carlin'i podcast'i Hardcore History: blueprint for Armageddon IV, milles räägitakse esimesest maailmasõjast ja sellega kaasnevast. Sõitsin päris mäe tippu rattaga, mõnus oli. Aitäh!
Leitud! Sipelgad olid aarde küll juba ära valutanud, aga vaikselt saime siiski logitud! Tänud!
Mõni aasta tagasi elasin aardest umbes kilomeetri kaugusel selles endises sõjaväebaasis mitu nädalat aga kuna koguaeg oli "ILM"-aga mingi jama siis ei tahtnud asja otsima minna. Lõpuks kui ilm ilusaks läks otsustas peitja asja mul just nina eest ära korjata ja arhiivi panna. :)
See selleks täna sealt samast mööda sõites avastasin, et aare jälle aktiivne. Egas midagi keerasin metsavahele sisse. Kuna autot päris tee äärde jätta ei tahtnud siis sõitsin ikka lõkkeplatsile välja ei ole seal ühtegi silti mis sellist tegevust keelaks. Vihmasajus oli kah parasjagu paus tulnud ning see kilomeeter jalutust oli paras seljasirutus pika sõidu vahele. Leid ise tuli kah lihtsalt koperdasin täitsa kogematta laekale otsa. Hea teostus.
Kohapeal käies me tõesti ei teadnud, mis kuulus koht. Ehk teinekordki astume läbi ja vaatame seda kohta hoopis teise pilguga :)
Täname!
Pühapäevaõhtus tundus matk nagu matk ikka, tõrjud sääski kulged aarde nulli, siis ei märka miskit ja siis leiad aarde. Kiidad mõttes korrasolevat RMK puhkepaika ja mõtled et tulen siia vast suvel tagasi. Kohe alguses meenus, et ega see pole ju miskit enam Viljandimaa kõrgeim koht, aga see on juba teada info. Ja siis järgmisel päeval sain teada, et teglikult olime seigelnud Nukitsamehe filmi metsakollide radadel ja oleksime võinud ju kuulda metsast kaikumas hüüde et "Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üks rabama", "mina kaevasin ja tassisin", "mina aga leidsin" rahalaulust rääkimata. Vot ei osanud sellel hetkel korralikult kuulata. Kahju, Mõhka ja Tölpat oleks väga soovinud kohata.
Rutu mäega läks ruttu: auto kenasti soovitatud miniparklasse pargitud, mõnusal sammul mäe suunas - oi, mis lahe aare! - ja sama rõõmsalt tagasi.
Aitäh, mulle kohe väga meeldis!
Tee oli värskelt hööveldatud ja minek vaevaline, jalanõud olid üleni porised. Suvel on sedavõrd lihtsam. Aitäh.
Alguses tundus, et me silume selle Rutu mäe Rutu tasandikuks, aga õnneks sai enne aare leitud. Aitäh!
Kui eelmine kord sai aaret kirutud, siis seekord aitas aare tuju parandada. Mõnus peidukas! Aitäh!
Korra olime siin antud aaret kottpimedas otsinud, kuid tookord tulutult. Seekord jõudsime nibin-nabin valges kohale ning üsna ruttu leidis Liis kvaliteetse asja. Aitäh peitmast ja siia kutsumast, oli mõnus jalutuskäik.
Silmitsesin peidukat eelnevalt, aga ei oodanud sellist üllatust. Aarde leidis hiljem hoopis Kevin. Väga äge teostus. Teel mäele leidus korralikult kukeseeni.
Jätsime oma raudruuna lasipuu juurde ja läksime mäge vallutama.Katre leidis teel olles mõned kukeseened.Aare asus igati vahvas peidikus :)
Tagasi puhkeplatsile saabudes tegime grillile tule alla ja asusime vorstikesi küpsetama.Tänud mäge tutvustamast!
Meie Hiiumaa reisi esimene aare, õite kaugel Hiiumaast, aga aare-aarde haaval jõudsime sinna lähemale. Rutu mäel söötsime jupp aega sääski, enne kui juba uuritud kohast aarde saime. Tegime veel ka Tipuvallutaja tarvis pilte ning hiljem avastasime, et Rutu polegi enam tipu vallutamist väärt. Liigusime siis edasi Hiiu tippe vallutama.
Meie trip sai alguse küll paarkümmend kilomeetrit enne alguse aga see osutus esimeseks peatuseks. Mõnus hommikune jalutuskäik, niiske hein, päike puude vahel piilumas ja meie ragistamas mööda võsa. Otsisime mõnda aega enne kui Meryt tuvastas õige koha.
Milleks minna otse mööda teed, kui saab ka ringiga läbi võsa. Tagasi jalutasime ikka inimese moodi. Lahe peidukas. Aitäh!
Teise kohaga leppima pidanud Sakala küngas ka vallutatud. Suht drive-in aare, aga mõtlesime, et võib natuke kõndida ka. Kohapeal andis ikka otsida kuni lõpuks kahtlane objekt silma jäi. Tänud. Vägev peidukas!
Tänase geopäeva teine vallutatav tipp. Õnneks mõni meeter madalam kui eelmine :) Esimese hooga pöörasime valele teele, sest RMK platsini viivat teed minu gepsu ei tunnistanud. Mingil hetkel pärast platsi takistas teed murdunud puu, muidu oleks vist sõidukiga tippu ka trüginud :) Jalutamiseks valisime ka muidugi esimese hooga vale teeotsa, nii et sai ka võsaseiklust. Kohapeal sai päris mitu aega lolli näoga ringi vahitud, kuni kaaslasele kahtlane objekt lõpuks silma jäi. Oleks ma kohe vaadanud, et selle peitja aare, oleks ehk teadnud, millele tähelepanu pöörata :) Igal juhul oli väga tore ja aitäh siia juhatamast!
Kuna sõbrad kutsusid sinna kanti grillima ja kevadet nautima siis kasutasime võimalust kasulikku meeldivaga ühendada ja tutvuda ka kohalike vaatamisväärsustega. Rutu mägi sattus teele. Kena koht jalgu sirutada ja kenasti vormistatud aare. Tänud peitjale.
Rutu mägi eeldab, et siin saab ruttu teha. Ruttu kohale ja ruttu logi krja, kuid tutkit. Ruttu oli maha sadanud lumi ja seda oli ikka palju. No ega geopeitur ju ei jäta ja nii me ära käisime. Tänud testimast, pidasime vastu!
Siia tulime päris suure ringiga, sest metsateed olid lahti lükkamata. Ma arvasin, et siia saab ilusti nulli sõita, vähemalt kaart lubas nii. Küll aga ei arvanud sama lumelükkajad. Seega tuli teha 700m jalutuskäik läbi väääääga paksu lume. Päris võhmale võttis. Aga aare ise oli lahe. Aitäh!
Jätsime tsiklid lõkkeplatsile ootama ja liikusime edasi jalgsi. Tuli välja, et oleks saanud peaaegu nulli sõita, aga pole hullu, nautisime ilusat loodust selle asemel. Nullis läks ikka natuke aega enne kui kavala peidukoha ära tabas. Ilus teostus, midagi ei ole öelda :)
Aitäh!
Rutu mäe lähedalt on mitu aastakümmet mööda sõidetud ja sinna mäkke minemine ikka ja jälle järgmiseks korraks edasi lükatud. Mine tea, võib-olla ilma selle mänguta olekski see tipp mul vallutamata jäänud. Nüüd oli mõnus jalutuskäik, sai ka mõni seen nopitud. Aardega siiski lihtsalt ei läinud. Sai tiirutatud ja piilutud nii siia, kui sinna. Lõpuks õnnestus peidik avastada ja logi sai ilusasti kirja. V märgi J metsakolli. Tänud peitjale.
Jällegi väga mõnus aare! Lapsed said suud maasikatest ja mustikatest magusaks, meie imetlesime aina sirguvaid seenelapsi. Aarde pesa jäi mulle kohe silma, aga ikka oli vaja veel mõned minutid segaduses näoga ringi vahtida. Siis tulin ikka esimesse kohta vaatama ja no oligi seal. Vahva teostus ja mõnus koht! V:tikud J:kassikulla
Algul tundus lootusetu, seejärel jäi aga miskit silma. Tänud peitjale hea teostuse ja huvitavasse kohta juhatamise eest!
Vinge teostus, võttis ikka natuke aega enne kui õige asja otsa komistasime. Tänud!
Seda otsisin kuidagi kahtlaselt kaua, tiirutasin seni kuni konkreetselt hakkas nii halb ja pea ringi käima, et oleks mõni tund varem manustatud kaks Hesburgerit sinnasamma kaitsealale vikerkaarevärvilisena suu kaudu väljutanud. Viimasel hetkel siiski vaatasin ka õigele poole. Pro teostus ja tänan!
Geonädalavahetuse 2.päev, aare 9. Madalad on meil need mäed siin Eestis ikka, aga hea, et needki künkakesed on. Muidu oleks päris igav. Armastame siis neid. Korralik peidik, aitäh!
Normaalne jalutuskäik ilusa ilmaga. Aardega läks veidi aega, kuid leitud ta sai. Täname!
See mäetipp, mis kaua aega oli Viljandimaa kõrgeim, oli meil veel vallutamata. Täna võtsime „mägironimise“ ette ja olime väga rahul, et tulime, ilus oli siin. Natuke tiirutamist ja aare ka käes. Täname siia tippu juhatamast.
Geograafid on märganud, et 5 km kirdes paiknev Härjassaare mägi on Rutu mäest 2 meetrit kõrgem. Nii et "tipuvallutajad" peavad edaspidi naabermäge ründama.
Geograafid avastasid Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uue kõrgeima mäe
Ilus koht on. Võibolla keegi teeb sinna uue aarde oma käe järgi?
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Selle aarde juurde läksin vahelduseks mööda teed. Ei hakanud võsas ragistama. Leidmisega läks veidi aega, sest GPS pakkus kõikvõimalikke suundi peale õige. Kui peidukas silma jäi, siis oli kohe selge, millega tegemist. Aardest võtsin kaasa konna, omalt poolt lisasin mikroskeemi. Aare ise korras, aga maskeering vajab hädasti hoolitsevat kätt. Aitäh peitjale.
Just, just miks minna otse mööda teed, kui saab ringiga, läbi tihniku, pervest ülesse...pervest alla, veeredes ja kukerpallitades. Täpselt nii saabusime aardeni. See oli üks neist päevadest, mil olin oma truu gps seadme millegi pärast välja vihastanud. Aarde teostus 5+ ning noorte sälgude moodi kappasime tagasi neljarattalise juurde. V:Raha J:Konn
See oli üks nendest aaretest, kus Aix ja gps omavahel hästi läbi ei saanud. Selle tulemusena panime alguses vähe viltu ning tuli natuke metsas ragistada. Aarde ise leidsime ruttu üles, logisime ning suundusime mööda "maanteed" tagasi auto juurde :)
Selle tee peale olen kunagi mingi seltskonnaga pööranud, aga siis ei saanud autoga mäest üles ja vist oli pime ja vihma sadas ja...
Täna sain ilusti lõkkeplatsile, sidusin ratsu kinni ja mäkke. Poole peal tuli vastu lõbus seltskond; hiljem selgus, et vist täitsa geopeiturid. Peaks vist mingi salajase käemärgi kokku leppima, mida lambikohtades tervitamiseks kasutada.
Mäe otsas läks ikka omajagu aega. Lõpuks aitas mõte, et mida teeks geokrahv, kui ta siia midagi peita tahaks. Ja oligi käes :) Taas kaval lahendus. Küll aga vajaks maskeering peagi kõpitsemist, kaua ta enam nii ei püsi. Aitäh peitjale ja tervitused kaasleidjatele!
Äge teostus nagu Geokunnile omane.Aardega kõik ok ,aga kevadel võib vajada väikest remonti.Tänud
Taageperast Viljandi poole sõites jäi silma Rutu mägede silt ja meenus, et kunagi pole seal mäe otsas tegelikult käinud. Siis ilmnes, et ka aare on seal. Tore matk mäetippu ja tagasi. Aarde otsimisega oli ka tükk tegemist sest teostus pole lihtsate killast. Tänud!
Ruttu ruttu Rutu mäetippu,sest parmud ründasid hoolega. Ja õnnestuski päris kiirelt ka aare leida. Nüüd siis ka Vljandimaa kõrgeim tipp vallutatud.
Suundusime täna Taageperra ja tutvustasin Aini-Riinule geopeitust. Läbi-lõhki looduses liikujatele ei pidanud palju seletama. Loengu esimese lõigu juures, kus jutustatakse, et tavaline peitmisviis on sarapuupõõsa keskele, hõikas Ain, et mis te seal tuustite, mul aare leitud! Algaja õnn, oli esimene mõte. Aga ei Ain tabas gk kavaluse ära. Mõnus! Selline särts päeva alguseks. Tänud!
Igasugu (ka tänased) vihmad olid lõkkekohale viiva teed (madalapõhjalise jaoks natuke liiga palju) uuristanud, nii et auto jäi suure tee äärde. Hakkas juba hämarduma aga ikkagi õnnestus aare üles leida. Geokrahvilikult lahe peitmisviis. Tänane lemmik. Nüüd tagasi koju.
Suured tänud peitjale! Lahe peidukas! evej.
Veits kõndimist. Keegi metsaloomake hiilis ka lähedal ragistas korralikult metsas :D