A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

26 märts 2024 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

26 märts 2024 soovis arhiveerimist Priit [armastan]

Tänud kõigile kes otsimas käisid.

15 jaanuar 2023 kommenteeris Priit [armastan]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

14 jaanuar 2023 leidis Krista, Hundu, Heldur [heldur]

Peale pikka otsimisst logiraamat ja mõned aarde detailid veel metsa alt leitud. Nimed logiraamatusse kirja pandud ja logiraamat ära toodud. Tänud!

14 jaanuar 2023 kommenteeris Krista [krista]

Kohapeal logiraamatut seisuga 14.jaanuar ei ole, peitjaga räägitud.

Peidikust kaugemalt pilla-palla leitu on minu käes kuivatamisel. Ootab lähitulevikus peitjale üle andmist ja kõrtsi aladele naasmist. Logiraamat on hästi säilinud, vaatamata kogetule sõraliste ja ilma poolt.

14 jaanuar 2023 leidis Heldur,Hundu,Krista [krista]

Maasturiga huvitav võiks öelda tee läbimise kohta, kui suurelt maanteelt sai alla keeratud Tänavjärve poole. Veevõtu juures tuli üks lustija vastu, tegi keerulistele teeoludele veel lisaks keerutusi sirgele jäljele rohkes lumes. Tee ise oli üllatus kuni järveni, pluss hulgi liiklusmärke järve juures, küll on siia panustatud. Lõkkekohast raba peale oli rada lumine, vesine, jäine, jõhvikane ja tähistatud. Metsatee oli mõnusasti samblane ja paari suurema basseiniga. Üleujutuse kõrvalt sai kenasti serval kõndides edasi liikuda. Kelder oli alles, peagi paistis ka lagendikukesel küngas lumine. Nüüd läks huvitavaks, leidsime kaks detaili pilla-palla kuuse alt ja ei miskit enamat. Kuusikus laiemalt ringi vaadates ei hakanud ikka miskit vajalikku silma. Notsude songermaa siin ja seal. Soputasime kuuseoksi lumest lahti, ei olnud siin, ei olnud seal. Tegime otsuse, et lähme minema. Voilaa, oma 30-40 meetrit eemal tagasiteel leidsin maast sinise pastaka. Eespool liikuja kirjapulka enda omaks ei tunnistanud. Peagi hakkas silma helkur roostes ketikesega, siis mänguasjake punase mütsiga, vile roostes rõngaga. Kaugemal vedeles eraldi grippides GP juhend, puidust geocoin ja logiraamat. Raamat oli tiba niiske, samas gripis dotoniit oli ligumärg. Karbikaas oli katki ja ülejäänud mis karbist järgi, oli kildudeks. Meil endil kaasas ei olnud ühtki jupstükki, millega oleks saanud kõik leitu kohapeale maha jätta. Autost oleks kõik vajaliku saanud, aga neljarattaline oli kaugel järve ääres. Tänu abistavale geopeiturile saime peitja kontakti. Peitjalt sai uuritud, kas jätame karbita ilma ja notsude meelevalda maast leitu või võtame kaasa. Peitja soovil sai kõik kaasa võetud. Tagasi tuleks logiraamat sättida metsavahikohas maast kõrgemale, siis notsud ei sakuta. Koht on väärt külastamist ja lähenemine vahelduva maastikuga. Tänud.

4 september 2022 leidis Christine [catiberg]

Ilus loodus ja ilus rada. Saime kuiva jalaga käidud nagu naksti. Loodus pakkus oma snäkke ja sai neid siis ka mehemoodi nositud. Valik oli rikkalik. Aitäh, loodus! Aitäh, peitja!

4 september 2022 leidis Herki [wingman]

Olud tundusid täna ideaalsed selle aardeni jõudmiseks. Nagu arvasingi oleks kummik üleliigne olnud. Super kena ümbrus. Süüa sai nii mustikaid kui pohlasid. Natuke ka jõhvikaid, aga need polnud veel päris valmis. Nüüd tean kuhu tulevikus ämbriga tulla. Algul arvasin, et nimi seotud kõrtsiga. Seal nii head joogid, et väljudes ei saa kuidagi vedama. Alles aardekirjeldusest sain õige põhjuse teada. Leid tuli kergelt ja ilma liigselt ekslemata. Aitäh!

14 august 2022 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Selle leiuga ilmas kaardile suur ilus tühi auk. Motikas jäi mingi 650m peale, edasi jalastusin. Kaups oli hoiatanud küll, et võib jalad märjaks saada, aga praegu oli täielik kuivus ja polnud probleemi. Leid tuli ruttu ja tagasiteel sõin sääski killides mustikaid.

2 juuli 2022 leidis Tanel [phantom]

Maastik tundus hirmutav, aga igaks juhuks otsustasin siiski proovida. GPSi kaardil ilutses isegi mingi tee moodi triip. Jätsin siis georondi ootama ja hakkasin astuma. Kui olin sadakond meetrit kòndinud, siis sattusin täitsa pädevale metsateele. Selle peale keerasin otsa ringi ja tõin georondist monoratta. Kui mõned üksikud kohad välja arvata, siis oli tee monorattal täitsa läbitav ja jõudsin sellega aardest nii 50 meetri kaugusele. Edasi järgnes mÕnda aega tiirutamist ebakindla GPSiga, samal ajal tuli vÕidelda säáskedega, kes BENZist midagi kuulnud polnud. LÕpuks õnnestus ka peidik tuvastada ja võis tagasi veereda. Aitäh peitjale.

10 juuni 2022 leidis Klaara, Maire ja Karl [ftf]

Tänavjärve lõkkekohas tegime väikese pikniku ning peale seda suundusime rappa. Algus oli okei, aga raba lõpp muutus väga märjaks. Saime sealt kuidagi tulema ning vahelduseks oli metsarajal mõnus kõndida. Ületasime mõned vesised kohad ja õigepea olimegi aarde juures. Panin nimed kirja, võitlesime siplegatega ja hakkasime tagasi tulema. Mina ja Klaara tulime mööda teed tagasi, Karl lippas üle raba. Aitäh!

10 juuni 2022 leidis Klaara, Karl ja Maire [zdrk]

Peaks olema minul vist kõige vanem Eestis leidmata aare mis ei asu mõnel väikesaarel. Alati on olnud mõni hea põhjus miks seda aaret mitte otsima minna. Aga mitte enam. Parkisime auto Tänavjärve RMK parklasse. Kõigepealt väikene piknik ja siis rappa. Raba oli tossuga täiesti käidav kuniks raba hakkas lõppema. Siis pidi hoolega samme valima. Ka sellest polnud abi ja ainult Klaara jalad jäid kuivaks. Kui jõudsime metsa vahel korraliku raja peale, läks just siis rada väga vesiseks. Hiiglaaslikud lombid. Ringiga sai neist õnneks mööda. Peagi olimegi vanas kõrtsukohas. Kõigepealt leidsime metallileidude kivi ja seejärel aardepaiga. Logiraamat niiske võitu aga muidu polnud viga. Tagasiteel saatsin Maire ja Klaara pikemat teedpidi mööda ilusat metsarada ja ise lippasin läbi raba. Enam samme ei viitsinud valida ja võtsin hoopis jalanõud jalast. Päris mõnus oli niimoodi. Peagi auto paistiski. Istusin rooli ja sõitsin Klaarale ja Mairele vastu. Natukene sain vastu ka jalutada kuniks taaskohtusimegi. Aitäh vana kõrtsikohta tutvustamast!

7 mai 2022 leidis Ethel, Karl Patrick, Annabel [mirtel]

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

7 mai 2022 leidis Ethel, Annabel, Karl Patrick [patu]

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

7 mai 2022 leidis Annabel, Karl Patrick, Ethel [sassu2907]

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

11 märts 2022 leidis Mari [marx303]

Vedama on mul juba ammu mõtteis, et tahaks sinna minna. Olen üritanud kedagi kaasa moosida, aga teistele on millegipärast muud plaanid paremad tundunud. Täna polnud mul tööpäev, mistõttu otsustasin üksi vaatama tulla, kas saan hakkama või mitte.
Esimene küsimus seisnes selles, kas pääsen Tänavjärve äärde. Esimese pöörde järgi asfaldilt oli selge, et tee on jääs ja üherealine. Kui tee hargnes, selgus, et enamus masinaid on sõitnud teisele teele ja mul on ees jäised rööpad. Mõtlesin, et proovin ikka. Eriti turvaline ei olnud. Aga teelt välja ei vajunud ja kedagi õnneks vastu ei sõitnud, nii et tasapisi ma geoparkla poole liikusin.
Kohale jõudes selgus, et ilm tundub autost imeline, ent ust avades tahtsid nii uks kui kõrvad minema lennata.
Viskasin räätsad selga ja asusin teele. Alguses lumi kandis. Peagi jäi tuul vaiksemaks ja lumikate õhemaks. Üritasin leida kandvamaid kohti ja räätsad panin alla alles siis, kui muud moodi enam kuidagi ei saanud. Ka siis sain raba keskel astumiskohti valida, et räätsanina mättale läheks. Nii ei tulnud vesi üle kummiku ääre. Kõige märjem maa pikk ei olnud. Varsti olin taas metsa vahel ja leidsin metsatee, mis meenutas jõge. Vahepeal sai jääd kõndimiseks kasutada, vahepeal tuli otsida läbipääsuvõimalusi puude vahelt.
Metsa all ja keset teed leidus karu väljaheiteid, liiga turvaline seal üksi olla ei tundunud. Uurisin veidi keldrit ja jätkasin astumist väga omapärases kohas asunud kõrtsi poole.
Tare küngas oli paksu lume all. Astusin nulli ja rõõmustasin, et vaatamata kohatisele kõrgele lumele oli aare kenasti leitav. Panin end kirja ja uurisin jupp aega ümbrust. Tagasitulek tuli ka kenasti välja. Jalad jäid kuivaks ja meel sai palju rõõmsamaks. Aitäh!

16 jaanuar 2022 leidis Kaido, Eda, Gordon ja ArvoAljaste [tumevalge]

Tänase päeva peaeesmärk. Kui see aare arhiivist tagasi tuli, hakkas kohe silma. Tundus nii põnev. Aga erinevatel põhjustel pole siiatulek õnnestunud. Olgem ausad, kuna see tee Tänavjärve äärde on ka üks kannatuste rada, siis ei võta seda just sageli ette. Täna hommikul oli liikumapanevaks jõuks Arvo, kelle plaanid minuni jõudsid. Mulle tundub see kant nii jumalast üksildane, et kohe kuidagi ei taha omapäi sinna minna. Kauplesime end Arvole seltsiks ja organiseerisime pisipudina vanaema juurde. Keskmise 12 aastase heauskliku, kes arvas, et läheme ja liugleme kohale, võtsime kaasa. Kui ma suvel olen kirunud lõputuid veeauke Tänavjärve äärde viidaval teel, siis seda muret täna polnud. Kogu tee oli kiilajää, millele tibutas peale vesi. Üsna ekstreemne sõit seal kändude vahel, kuid parklasse me saime. Võtsime suuna lõkkekohtadest üle raba saarele. Ma olin valmis palju raskemaks ja pikemaks rabaületuseks. Praegu oli vaid ebamugav sumbata seal lumes, muud midagi. See üks märjem koht rabas oli küll pisut pehmem, kuid siiski täiesti edukalt läbitav. Metsas sattusime kohe seal olevale teele, seal oli küll mitmeid suuri lompe, kuid jää kandis ja neist sai rahulikult üle jalutada. Koht ise on väga rahulik ja mõnus. Arusaamatu, miks see mulle eelnevalt kõhedust tekitas. Ilmselt aitas suurem seltskond kõheduse eemale peletada. Aarde leidsime kiiresti. Kõik on suurepärasrs korras. Tagasiteel uudistasime ka vana keldrit, mis minnes oli märkamatuks jäänud. Ja sama teedpidi tagasi. Poole raba peal hakkas 12 aastane torisema, et need mättad on nõmedad ja tal on raske. Vahepeal sai lausa nii kurjaks, et lubas suvel tagasi tulla ja mätastele tule otsa panna. Ju väsis ära, tema hargivahe ju palju lühem ja lumes sumpamine raskem. Auto juures, kui sai topis magusat teed, oli pahameel möödas ja valmis uuteks seiklusteks. Aitäh aarde eest!

16 jaanuar 2022 leidis Arvo ja tumevalge [arvoaljaste]

Nüüd hakkas ilgelt vedama tee kõrtsini meid vedama siis taipasin ka seda ma on kõrtsil nimeks Vedama.

Mina suutsin sellest aardest piisavalt kaua mööda vaadata, kui mängimist alustasin, et selle aarde arhiiviminek jäi mul märkamata ja sain teadlikuks sellest aardest alles siis, kui see uuesti lahti tehti. Oh, vägev - täpselt minu masti aare. Korralik matk ja äge ajalooga koht, mulle meeldib.

Tükk aega olen mõtelnud, millal seda aaret võtma tulla. Ja eile õhtul magamaminnes tekkis teatav selgimine, et täna kodus ei viitsi jälle rügada, et peaks ühe matkapäeva vahele tegema. Ja see päeva peaeesmärgina fookusesse. Nii ma siis uinusin. Hommikul küsisin K. käest, et kas tal on mulle abivahendit Ring aarde jaoks, kuna see jääb teele ja et minu abivahend ei aidanud. Tal oli. Seega hommikul läksin ka sealt tiiruga läbi ja jutuajamise käigus selgus, et mitte mina ainukesena ei taha seda aaret väga saada, vaid et on teisigi. Ja nii siis mitmekordistus meie dessant ja asusimegi aarde poole sättima ninaga.

Teelõik aardeni oli ikka paras ikaldus. Klaasjää, korralikult hakkas ka tibutama ja äärmiselt libe oli. Paar korda läks ka auto külgepidi libisema korralikult, kuid sai ikkagi kadudeta parklasse ära.

RMK lõkkekohtadest sai alustatud, see on alati tundunud lühim võimalik mõistlik tee. Lund oli parasjagu, piisavalt vähe, et vanduma ei pannud, kuid natukene siiski oli. Ning lume alt oli ikka kohati väga pehme, pidi ettevaatlik olema. Nii rügasime üle soo ja kui metsani jõudsime, oli juba suht pidu seal jalutada, lund oli metsa all ikka väga vähe alles jäänud.

Lõpuks oli väga selge, kus see lagendik ja vana kõrts olnud on. Tõesti oli selline kõvem ja kõrgem nukk. Ka aare tuli kiiresti välja, ei olnud sellist ränka otsimist, nagu on siit logidest teistel lugeda. Kõik kenasti korras. Alustasime tagasiteed ja see oli juba piisavalt väsitav, et grupi noorimad liikmed lubasid selle soo ja mättad põlema panna. Ega seal sumpamine lühemate jalgade jaoks just lihtsate killast pole tõesti.

Igastahes mulle aare väga meeldis. Korralik vanakooli pomm, saad ikka liigutada ja lõpuks on hea suur aare ka. Aitäh selle peitmise ja kindlasti ka taastamise eest. Jälle üks äge koht käidud ja enda jaoks kant palju kodusemaks tehtud.

28 detsember 2021 leidis Anna & [kallo]

Siia rabasse selle aarde juurde oleme tahtnud ammu tulla peale seda kui see arhiivist välja tuli, aga küll pole see jäänud teele või siis jälle pole piisavalt aega olnud. Täna võtsime ette Lääne-Eesti tiiru ja alustasime just siit.

Esimese hooga tahtsime läheneda mööda seda teed, kustkaudu kunagi sõideti 600m peale. Saime suurema tee pealt vast paarsada meetrit minna kui takerdusimegi esimese suure lombi taha. Sel oli küll jää peal, aga ilmselgelt liiga nõrk, et autot kanda. Eks hea tahtmise korral oleks võinud end sealt ka läbi vintsida, aga siis oleksime olnud järgmise lombi taga ja siis järgmise... Seega otsustasime, et täna me sedakaudu ei lähe, vaid läheme ikka jalgsi ja Tänavjärve lõkkekoha juurest. Ei tea, kas tingituna talvest või on enne talve seda järve äärde viivat teed silutud, aga maru sile oli see tee, võis lausa kihutada.

Järveäärses parklas oli üks auto ja järvel paar kalameest. Meie keerasime aga ninad raba poole ja panime minema. Kuigi siin oli lund vähem kui kaugemal sisemaal, siis sellegipoolest ei olnud raba külmunud ning nii mõneski kohas jäid märjad jäljed meist järgi. Metsateel oli kergem liikuda, aga seal olid ees jällegi suured lombid, millest üle ei saanud minna, see jää ei kandnud seal inimeski. Kummaline olukord, sest järvel oli ju jää peal.

Igatahes kohale me jõudsime ning esimese hooga tundus, et asjata, kuna aardeleid on märgitud lumega raskeks. Kui olime kõik kohad läbi vaadanud ja ikka ei leidnud, küsisime abi, et otsingupiirkonda väiksemaks saada. Varsti peale seda õnnestuski märgata vajalikku kühmukest ja seal see aardekarp end peitiski. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh.

2 oktoober 2021 leidis Ingrid ja Mari [marihen]

Aastal 2017, kui ma siin esimest korda käisin, olin ma veel suhteliselt roheline mängija. Olen üsna kindel, et tol korral olin õiges kohas ja nägin ka õiget peidukohta, aga kuidas ma seal karpi ei näinud on täielik müstika. Ilmselt sigutikud, kes olid seal pidu pidanud, tõid karbi hiljem tagasi. :P

Seekord siis tulime jälle järve juurest üle raba, kus sai kõhu kõvasti jõhvikaid täis puugitud ja teel veel teisigi marju manustatud. Mõnus jalutuskäik. Tänan.

25 aprill 2021 leidis Inge [aunad]

Tänavjärve aarete juurest sai otse mööda kohati üsna märga rada kohale tuldud. Piilusime kääbikute pesa ja peagi leidsime kõrtsi asupaiga. Ootamatult märgatud liikumine sealkandis osutus aardeotsimisega tegeleva inimese omaks. Piiksutas seal rõõmsalt oma vidinatega ringi ja selgus, et hetke saagiks oli 3 Eesti aegset münti.. põnevad 100 aastased leiud.

Tänan peitmast.

8 jaanuar 2021 hooldas Helen ja SalmeS [helen]

Panime uue markeeritud aardekonteineri, logiraamatule uue minigripi, uue minigripistatud mängujuhendi ning lisasime karpi ka donotiidi pakikese. Aardest eemaldasime roostes vidinad ja hallitava juhendi.

Nüüd on aare tip-top korras!

8 jaanuar 2021 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Kui arhiivist ilmus välja see aare ning Tänavjärve äärde tekkis veel paar uut aaret, siis oli meil siht silme ees, et siia me tulla tahame ja esimesel võimalusel. Salamisi lootsime, et ehk nädalajagu väikseid miinuskraade on raba natuke tahkemaks muutnud, kuid juba Kukepea aarde juures saime aru, et see on asjata lootus. Jalas olid meil pika säärega kummikud, ning veetakistuste sügavuse mõõtmiseks haarasime kaasa ka ühe kepikõnni kepi ja harjavarre, mis meiega juba suvest saadik autos kaasa sõidab.

Kui jõudsime lõkkeplatse ümbritsevast metsasatukast rabasse, siis korraks isegi mõtlesime, et läheks tagasi ja haaraks autost kaasa räätsad, kuid laiskus võttis võimust. Liikusime tasapisi edasi, kohati oli mätaste vahel vesi poole säärde, kuid midagi väga hullu polnud, sest aimatav rada oli ees. Metsa jõudes kahjuks rada kadus, siksakitasime natuke ringi kuniks jõudsime korralikule metsateele. Seal kohtusime meiegi hiiglaslike lompidega, millel oli õhuke jää peal. Seega pidi ikka metsa alt kuivemaid kohti otsima, et edasi liikuda saaks.

Umbes pooletunnise rännaku järel jõudsime aarde lähistele, kus nägime kaasaegseid inimtegvuse jälgi. Metsa serval oli jahimeeste vaateplatvorm ja üsna aarde lähedal oli ühe puu küljes orienteerumise märgis.

Meie asusime aaret otsima ja õnneks väike lumekiht otsimist ei seganud. Kuna olime hästi ettevalmistunult siia tulnud, siis oli meil kaasas uus plastkarp ja igasugu muud kraami, millega aaret natuke turgutada. Tore oli leida vana logiraamat, mis küll vahepeal vist pikalt märg olnud, sest märkmiku lehed on üsna pudedad. Praegu kannatas igatahes ilusti oma nimed sisse kirjutada.

Tagasiteel tegime teelt põikeid ühele ja teisele poole, et huvitavaid objekte uurida ning umbes 1 tunni 10 minuti pärast olime tagasi RMK lõkkeplatsil.

Oli väga-väga tore seiklus rabas ja metsas, mida kroonis selle vana aarde külastamine. Meile meeldivad sellised metsarännakud väga!

27 detsember 2020 leidis Simone ja Kristjan [sportlane]

Tänud.

27 detsember 2020 leidis Kristjan ja Simone [simpsu]

Vedama kõrts on selle päeva kirss tordil. Peale Tänavajärve liivaranna ja lõkkekohtade külastamist mõtlesime, et kui juba niikuinii siia tulime, siis võiks ju proovida. Tegelikult käis mõttest läbi, et küsiks mõnelt ATV-tüübilt küüti, aga selle aja peale kui esimese skoori kirja saime, tegid nad juba minekut. Vaatasime erinevaid kaarte ning konsulteerisime Erkoga, mille järel otsustasime, et lõkkekohtade juurest üle rabamaa kulgeva rajakese oleks ikkagi kõige kiirem läheneda. Jalavarjudeks olid seekord ainult saapad ning läksime lihtsalt katsetama, kas ja kui kaugele sedasi üldse jõuab.

Enne teele asumist kostitasime end väikese õhtuootega, et olukord ei lõppeks nii nagu Jäägermeistri aarde juures :D See oli vist ka ainuke tark otsus tol õhtul! Algus tundus paljulubav, lahtiste silmadega ringi astudes õnnestus täitsa kuiva jalaga umbes ca 100m kaugusele vastu tulevast metsatukast jõuda. Siis otsustas raba, et on meist võimsam ja paigutas tee peale veetakistuse. Ükskõik kuidas me ka ei proovinud ümber ja ringiga ja veel suurema ringiga minna, siis tulemus oli sama.

Mingi hetk tundsin kuidas vesi saapasse pressib ja kui üks jalg juba ligumärg oli, siis ega väga enam vahet polnudki. Selle asemel, et tagasi pöörduda, läksime hoopis edasi. No kuidas sa lähed tagasi, kui oled juba nii suure töö ära teinud? Rabast välja jõudes oli hetkeks kergendus mõnusa metsatee näol, kuid kauaks seda rõõmu ei jagunud. Üks uppunud lõik ajas teist taga ja sedasi võsa vahelt kuivemat kohta otsides jõudsimegi lõpuks aardeni, mis tõepoolest oli oma väga loogilises pesas.

Kahjuks ei olnud siia tulek üldse plaanis ning ma ei olnud ka hooldusvajadusega tutvunud, seega asenduskarpi meil kaasas ei olnud. Võin aga kinnitada, et peidukas on hetkel kuiv ja aare peab kindlasti ka järgmised 3 aastat vastu ;) Tagasitee valisime sama, leotasime veel varbaid vees ning auto juurde jõudes oli ikka hea tunne küll.

Arutlesime, mida seekord raba vallutamisest õppisime. Mina pakkusin, et mitte kui midagi – järgmine kord oleme täpselt sama targalt platsis ja „katsetame“. Kristjan arvas, et vast võiks järgmise seikluse otsa koperdades õigel ajal ümber pöörata ja mõni teine kord mõistlikumate vahenditega uuesti katsetada. Usun ma seda jee! Ahjaa, kas ma juba mainisin, et pimedas öös oli antud aarde vallutamiseks vaid kaks olematut telefonilampi ja viimase akupulga peal hingitsev pealamp? ;D Aitäh!

15 detsember 2020 soovis hooldamist Priit [armastan]

Aare on omal kohal kus teda polnud 3a. tagasi.

Uskumatu :)

15 detsember 2020 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

12 detsember 2020 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Ärkasime hommikul sõprade juures ja istusime parasjagu söögilauas, kui äkki tuli neil meelde, et üks sõber leidis hiljuti aarde. Mis aare, me pole kuulnudki. Kohe geopeituse leht lahti ja nimi otsingusse. Arhiivis. Misasja. Ja ometi on karp rabas. Tekkis huvi minna tutvuma. Niisiis vurasime Tänavjärve äärde. Aardeni 1,2 km , läbi soo. Maapind oli külmunud ja alguses oli astumine hea. Siis aga tulid vesised lombid ja maapind vajus. Daunol polnud kummikuid ja saabastega ei riskinud. Mina läksin edasi koos kaasavõetud sõbranna lapsega. Mingi hetk jõudsime metsateele , mis poole meie teekonnast oli vee all. Pidime end ringi manööverdama. Lõpuks jõudsime nulli. Aarde peidukas vaatas vastu ja rõõm oli suur,kui aardekarp ka seal oli. Täitsa uskumatu. Aare on peaaegu kolm aastat peaaegu kadunud olnud. Ometi on ta väga turvaliselt oodanud oma pesas geopeitureid. Logiraamat on täiesti rahuldavas seisukorras , vaatamata sellele , et karp on katki. Kahjuks ei olnud meil midagi asemele panna, nii et kui keegi seda nüüd külastama peaks minema, äkki saaks uue karbi võtta. Selline leidmine oli meile esmakordne ja niipaganama hea tunne on sees. Nagu oleks aarde leidnud... Tänud

2 veebruar 2018 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

2 veebruar 2018 soovis arhiveerimist Priit [armastan]

Tänud kõigile kes otsimas käisid.

12 veebruar 2017 kommenteeris Priit [armastan]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Paistab, et aare on kellelgi ette jäänud.

12 veebruar 2017 ei leidnud Kylli ja Mari [marihen]

Pidasime Kylliga plaani, et tänase pühapäeva õhtupooliku võiks kõrtsus veeta. Vedama kõrts tundus selleks igati hea valik. Teekond sinna, praegusel aastaajal, oli igati mõnus ja kerge. Kohale jõudes, aga selgus, et eelmised külastajad (sead) olid siin korraliku peo maha pidanud ja kõrtsu laiali lammutanud. Seega oli kõrts remondiks suletud ning meie pidime kurvalt koju tagasi vantsima.

25 november 2016 leidis Allan&Martti&Matu&Kaupo [lepalind]

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

25 november 2016 leidis Allan, Kaupo, Martin ja Martti [metroo]

Nonii, see oligi siis see kaua oodatud õhtu tipphetk, kus minu jalatsivalikust sõltus see, kas pääsen kuiva jalaga või mitte. Oleks kummikud kodust startides üles leidnud, poleks pidanud riskima, aga mis sa siis ära teed, ega üksi poleks küll viitsinud seal ära käia. Algus oli enamvähem kuiv, siis kisus juba märjemaks ja üks hetk hakkas vasak saabas õrnalt lekkima. Pole hullu, ainult natuke, kuivab ruttu ära. Mingi veerand tunni pärast oli aga see otsustav koht, kus oli maa juba väga märg. Üritasin küll tasakesi minna, aga kus sa sellega, hetk hiljem voolas mõnuga jahedat vett juba mõlemasse saapasse. Nüüd otsustasin, et poogen, mis siin enam kaotada, lähen julmalt otse läbi vee. Kohale jõudes tuli konteiner õnneks ruttu välja ja saime tagasiteele asuda, et seda kõike veelkord läbi elada. Tagasitulek möödus aga tänu pikematele ringidele ja ettevaatlikusele suuremate leketeta. Ja nagu alati, oleks siis kohe teadnud, et see õige teeots oli hoopis sealt, natuke kaugemalt, oleks ehk lihtsamalt saanud. Auto juurde tagasi jõudes oli ilge väss peal ja vesi saabastes soojaks muutunud. Aitäh seikluse eest, ilmselt sinna enam ei satu.

25 november 2016 leidis Kaupo,Martin,Martti ja [thunder]

Jalad olid juba piisavalt väikesi soojendussutsakaid teinud ning olimegi valmis ette võtma vähe pikema matka kõrtsi.

Päris õiget "kummikumaanteed" kohe me ei tabanud,kuid Kaupo tegi kiire raja korrektsiooni. Teekonnal väga hulle tõrkeid ei olnud,mõned korrad pidi küll Martti vähe suurema kaarega veetakistusi läbima.

Nullis leidsime konteineri kiirelt,lumega oleks otsimine vähe komplitseeritum.

Ja nagu ikka,tagasiteekond läheb millegipärast alati kiiremini.Tänud-täitsa mõnus kulgemine.

25 november 2016 leidis Allan, Martti, Kaupo ja [matu07]

Viimaks jõudsime ka selle õhtu põhieesmärgini. Viimased kilomeetrid ajasid roolis olnud Kaupo küll juba vaikselt hambaid kiristama :)

Kodutöö oli tehtud hindele 3+: kamba peale teadsime, et põhivalikud on kas 1,X kilomeetrit tõhusat sood või 2,1 kilomeetrit "kummikumaanteed". Otsustasime viimase kasuks.

Jätsime auto ristmiku juurde, leidsime mingi sihi ja asusime astuma. Esimesed mõnedsajad meetrid olid päris head, aga siis läks järjest märjemaks. Minu auklik kummik lasi juba läbi, Martti matkasaapad olid ka kohe piiri ületamas. Kaupo tegi kindlaks, et mõnisada meetrit paremale võiks olla parem siht. Murdsime otsejoones sinna ja tõepoolest, väga ilus metsatee, mille ots jäi enne tabamata.

Kui ilusat metsateed oli juba piisavalt saanud, saime vahepeal nautida ka väga suurte lompidega metsateed. Kummikumeestel oli jätkuvalt savi, Martti pidi üsna tõsist vigurvõimlemist tegema. Kuni kuskil poole kildi peal oli seis selline, et enam ei pidanud pingutama - küll jalad saabastes oleva vee üles soojendavad :)

Nüüd ei läinud enam kaua, kui jõudsimegi nulli ümbrusse. Mina lasin end GPS-il juhtida ja sukeldusin sügavale kuuskedesse. Teised olid vahepeal mõistlikumad ja leidsid aarde üles. Lumega pea võimatu, aga muul ajal jube äge maskeering. Ja jätkuvalt, sellised "salakohad" mulle väga meeldivad. Aitäh peitjale kutsumast ja kaaslastele hea seltskonna eest!

16 september 2016 leidis Raido ja Martin [raidol]

Sai ette võetud väike matk Tänavjärv-Vedama kõrts-Mustjärv-Tänavjärv. Auto jätsime Tänavjärve äärde ja kummarite abiga tulime üle raba. Trampisime jupp aega nullis ringi kui Martin nii mööda minnes teatas, et leidis. Logi kilekott on natuke katki ja logi oli kergelt niiske. Kuivatasime seda päikese käes ja pakkisime võimalikult niiskuskindlalt tagasi. Tänud peitjale!

9 juuli 2016 leidis Kadri, Kloo ja Marko [markosu]

Siia poleks ehk kunagi sattunud kui aare poleks kutsunud. Huvitav jalutuskäik oli, mille jooksul sai ka jalad märjaks. Õnneks vesi oli soe. Tänud peitjatele!

28 mai 2016 leidis Kadri & Patrick [kats]

Juba ammu oleme mõelnud Vedama kõrtsi otsima minna, kuid seni on alati muudele tegemistele nii palju aega läinud, et pole jõudnud. Nüüd oli väike matk plaani võetud ja hakkasime kummikutega astuma. Ilm oli suviselt palav ja mets lõhnas mõnusalt. Koer oli samuti jalutuskäigu üle rõõmus ja paterdas vesisemates kohtades hea meelega läbi pori :D. Tänan ilusasse kohta juhatamast! Tuli kena 5km jalutuskäik :).

28 mai 2016 leidis Patrick,Kadri [patrick8891]

Plaan oli sõita Tänavjärve juurde kala püüdma, mis ka teoks sai tehtud. Enne püüki aga peatus tehtud ning väike rännak tehtud kõrtsi poole, et aare leida ja logida. Kummikud ilusti jalas ja sihtkohta minekuga probleeme polnud, et jalad märjaks/sopaseks saaks. Kõrtsi oleks võinud kohapeal rohkem alles olla :D. Aare suhteliselt kiiresti leitud ning logitud ja võis alata tagasitee auto juurde, et edasi järve poole sõita.

Kala ei saanud kahjuks :(.

13 aprill 2016 leidis Maris ja [laur]

Alati olin selle aarde endale eriti hulluks mõelnud, kindel laks et mitukümmend kilomeetrit hullu raba ja ei tea mida. Tegelikuses ei olnud mitte midagi hullu. Auto saime umbes 2km kaugusele nullist ja edasi jala. Nagu Maris mainis oli vaja ju üks ebaoluline vaidlus ka teepeal ära lahendada ja siis õnnestus ka teekonna valik nii, et sain ikka jala korraks vee alla. Ei midagi hullu, saapad hoidsid kõik eemale ja sai kuiva sokiga teed jätkata. Hea et suvaliste tossudega ei läinud :) Maris muidugi lasi kiire sammuga kummikutega ees ja nii polnud see maastik 2.0 ka seekord :) Ja kusjuures mõnusalt tagasijalutades oli tee juba täiesti kuiv, niiet ei tea kuhu rappa me minnes ära keerasime vahepeal :D

Aare ise oli mõnusalt peidetud :) Eemaldasime küll räbalateks muutunud kilekoti selle ümbert ja KILEKOTTI jäetud kolm kommi. Hea, et veel putukaid väljas pole...muidu oleks see aare küll üle võetud juba. Ei saa inimestest lihtsalt aru...

Aare ise oli seest kuiv ja igati korras. Nagu juba mainisin, siis tagasiteel ei õnnestunud kordagi enam vette astuda. Käisime vaatasime siis veel üle ka RMK lõkkeplatsid järve ääres. Täiesti uskumatult ilus koht kuhu ma pole varem sattunud (äkki siin on kala? :P )

Kuna päike oli juba suht madalal, siis jätsime teisel pool järve asuva aarde järgmiseks korraks ja kihutasime veel edasi Kolviku aaret hooldama :) Tänud juhatamast!

13 aprill 2016 leidis Laur ja [puutetundlik]

No ma Mikro juures rääkisin juba pool ära… Aga jah, põhimõteliselt läks selle aardega nii, et mul polnud geoõhtut alustades õrna aimugi, kus see aare asub või mis on tema maastiku raskusaste ning kui Laur pakkus, et kui prooviks selle kõrtsiga, vastasin lihtsalt jah muidugi ning eeldasin miskipärast, et leidmist ootab max maastik 2/peidukas 2 aare… :D.

Ning seda, kui hull siis oli siinne maastik või kui pikk oli vahemaa autojätmiskohast aardeni, ei tea ma ka. Sest autost väljaronimisel jätkasime Lauriga oma absoluutselt-kindel-et-see-küsimus-on-just-siin-ja-praegu-vaja-lõpuni-ära-tänitada-vaidlust ja selle kõrvale lihtsalt ei jätkunud silmi midagi märgata enne kui null kätte jõudis ja midagi peale astumise veel tähelepanu vajas… :D.

Aitäh Priidule aarde eest, maastik 4.5 nüüd nagu maast leitud :P. Ja järgmine kord siis vaatame raba ka, palun lähikonda vaid üks samasugune järgmine… :D.

2 august 2015 leidis   [tunk]

Kui õhtu kätte jõudis, hakkas janu mind kõrtsu poole vedama. Aardejanu muidugi. Vedama kõrtsu poole. 3.0/4.5 aarde otsimist pimedale ajale jätta pole võibolla ideaalne, samas jälle pisut põnevam ka. Auto jäi Tänavjärve parklasse, ilmselt soodsate ilmaolude tõttu pääsesin sealt lõppu umbes palli võrra madalama maasikuga, vast 200 m jagu oli vahepeal rohkem lirtsuvat pinnast. Peidukoha suhtes oli mul konkreetne ettekujutus, see osutus isegi üsna adekvaatseks. Eht Priidulik lahendus, mõnede peitjate käekirja juba tunnen sellevõrra, et võiks ainuüksi leiu järgi autorit pakkuda :o) Tänud matka eest!

14 juuli 2015 leidis Anne [nuffi]

Geomobiili jätsin Tänavjärve äärde, edasi tallataksoga, kummaritest on teadupärast kasu vaid siis, kui nad vett peavad. Minu omad peavad - turvast, loe "Turba turvas" logist! Kuna ilm oli soe, polnud see üldse segav faktor, korralik rada viis aardeni, pekki ma praadima ei hakanud, sest mul seda lihtsalt antud ei ole, ei salvestu see kuidagi minu kerele aga praerasvakartulid tulid küll meelde. Koht väga huvitav, aare superhästi tehtud ja see järv on tõesti ilus, suured tänud siia juhatamast!

13 juuli 2015 ei leidnud Signe ja [tomm]

Guugeldades tundus, et Tänavjärve juurest saab otse minnes "mõne" meetri kokku hoida. Sealt läkski alguses mingi rada aga siis muutus see pokult-pokule hüppamiseks ja tossud saime ka läbimärjaks. Kui aardeni näitas veel mingi ca 170 meetrit leidsime aarde eelnevates logides mainitud keldrist. Kuna ainuke kaasas olnud sidevahend näitas - NO SERVICE, siis ei saanud peitjaga ühendust võtta, et peidukohta täpsustada ja nullile lähemale viia. Tagasitee valisime enamasti kuiva kuid tulemuseks saime ca 5 km pikema ringi. Tänud peitjale kohta tutvustamast! PS. Tänane piisavalt tuuline ilm oli sääse- ja parmuvaba. Peitja selgituse kohaselt saime nimed kirja valesse kohta. Ta lubas võimalusel nädalalõpus ise vaadata mis toimub seal keldris. Tuleme kindlasti tagasi, et viga parandada.

9 november 2014 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Päris vesine matk oli aga meile meeldis.
Täname!

9 november 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Oleks saanud muidugi ka lihtsamalt, aga mina tahtsin Tänavjärve RMK lõkkekohta külastada. Aare oli sealt küll soojemasse kohta kolinud, aga külastamist vääris koht kindlasti. Vaatamata sombusele novembrile toimus sellelgi korral seal meeletu sebimine, seekord siis olid põhiliselt tegevuses ussiujutajad. Siit kummiku kiirteeni jõudmiseks tuli läbida kummiku kõrvaltee. Kiirus sellel oli üksjagu aeglasem kui hiljem kiirteel, aga kardetud veetase oli siiski kummikuservast allpool. Detektoristide jälgi oli samuti kõikjal näha - nii logiraamatus kui selle ümbruses - maaseest väljakistud raud, "mutimullahunnikud" koos aukudega. Tänud vahvale matkateele suunamast

23 oktoober 2014 kommenteeris Reigo [reix]

Huvitav, kuidas see aare oma asukohta muutis? Peaks asuma keldrist ikka piisavalt kaugel. Minust jäi karp igatahes peitja mõeldud kohta ja tundub uskumatu, et sealt keegi selle keldri juurde viinud on.

23 august 2014 leidis Vahur [puik]

Käisin augusti lõpus tsikliga Vädamal mitte geopeituse pärast (mille aktiivset mängijat pole must siiski saanud), vaid hoopis selleks, et kelder Ingressi-portaaliks esitada (siiani pole vastust tulnud). Aardekarp oli keldriaugus ilma katteta ja kohe kergesti näha. Muidu sisu oli korras. Võtsin kuuskantvõtmete komplekti, sest tundsin, et seda läheb tõesti vaja. Panin aarde tagasi ja sättisin midagi peale ka, aga ei tea, kuidas omanik peitmise mõelnud oli.

http://instagram.com/p/sCTY87HIFk/

8 juuni 2014 leidis Reigo [reix]

CMVI. Kes seda nüüd enam teab, kas see oli algne plaan või pagesin Tänavjärve kihulaste eest siia. Igatahes kohale ma jõudsin, kuid sellega kõik ilus esialgu lõppeski. Kohapeal oli tuhnitud ja auke kaevatud, kahtlustasin, et metssead need küll ei ole. Seega tekkis väike hirm ka aarde seisukorra suhtes. Igatahes tiirlesin seal piisavalt kaua, et koguda enda ümber uus armee võitlejaid. Tundus ainult, et me olime eri pooltel:( Mingi, hetk sai villand ja arvasin, et kasutaks ka õlekõrt varem leidnute näol. Seni, kui Kajaliis ennast paika pani, et kuhu ma üldse sattunud olen, läks nii kaua aega, et silmasin ... Prae pekki! Selline tükk! Logiraamatust avastasingi, mitte geopeiturite vaid metalliotsijatega tegelaste, kritseldused;) Leidusid, mis neil kaasa võtta ei sobinud, näeb hiljem piltidelt. Hetkel selgus, et vajalik kaabel on maha jäänud. Tänan, tore matk ja aardega kõik korras!

2 november 2013 leidis Madis ja Tanel [timix]

Jälle oli reede õhtu ja ma ei suutnud otsustada, mida laupäeval teha. Madis ei viitsinud rattaga ka minna kuhugi ja siis ta niimoodi soiku jäi. Hommikul tuli Madiselt kõne ning pakuti, et võiks kuhugi minna. Mina hakkasin jälle oma rattafilosoofiaga pihta, et kui praegu autoga ära käin, siis pole enam rattaga kuhugi minna. Tänavjärv tundus aga selline koht, kuhu rattaga küll hea minna pole ning siis sai see ette võetud. Kuidas siis veel paremini sünnipäeva veeta ;)

Kõigepealt logis Madis natuke tee peale jäävat materjali ning siis võtsime suuna Tänavjärve poole. Loomulikult leidsime üles kohe kõige jubedama ja mudasema tee. Mitu korda hoidsin ikka hinge kinni, et nüüd siia kinni ei jääks :) Õnneks läks kõik ikka hästi ning peagi olimegi Vedama kõrtsi teeotsas ja viimased 2km läksime jala. Algul mööda mõnusat metsateed, hiljem juba läbi 4.5 kohtade, kus jalale enam kuiva kohta polnud ja tuli kuidagi puu küljest puu külge hüpates kombineerida. Jube tark on sinna tossuga minna :) Aardeni minnes suutsin hoolikas olla ja pääsesin pea kuiva jalaga aga tagasi tulles said ikka jalad märjaks. Aarde juures nägime kõigepealt tünga ja edasi ka aaret ennast. Aitäh sportliku matka eest!

2 november 2013 leidis Tanel ja Madis [madis1989]

Aardeni saamine oli omaette probleem. Tulime mingit väga valet teed pidi, kus oli palju pori ja sügavad rööpad. Õnneks auto sai hästi hakkama ning vedas meid läbi sellest kohast. Jõudnud aarde tee otsa, jätsime auto sinna ning edasi läksime kand ja varvas. Tee peal mõtlesime, et kus see maastik 4,5 siis on. Alles tuli. Tuli nii mõnigi auk/lomp, kuhu oleksin saanud enda auto ära uputada. Lompidest ja muidu märjast pinnasest tuli mööda saada ning enam-vähem hästi see õnnestus ka (kummikud oleks sinna minekul abiks, aga neid meil kummagil ei olnud). Jalad olid üpris niisked juba aardeni jõudes ning siis tuli tagasi ka minna. Aare ise paljastus kiiresti, tänan peitjaid!

12 juuli 2013 leidis Carolys ja Taavi [sun123451]

Alustan oma logiteadet tänusõnadega. Eriti tänan Airit, kes lahkelt on mulle oma telefoninumbrit jaganud. Ei saa jätta tänamata ka peitjat, kes lahkelt telefoniteel abisõnu jagas. Taavi siinkohal tänab maailma vintse - suuri, väikeseid, igatahes kõiki vintse. (Mul on tunne, et ma tänan vintse ka!) Ette tänan järgmist geopeiturit, kes sinna läheb ning leiab mu sinise riidest käevõru!

Igatahes korra kadus GPSilt pilk kui Tänavjärve juurest tagasisõit oli ja nii sõitsimegi juba alguses teest mööda. Mis seal siis ikka, ümberpööramine ja tagasi. Ja no see teeots võib tõesti kui mitte väga jälgida kaotsi minna...

Taavile meeldibki vahepeal sellistes kohtades sõita, nii et mingist ligi 2km pikkusest jalutuskäigust ei olnud juttugi. Sai sõidetud mõistlikult ja vastavalt teele kuni ühe hetkeni... Kostis lause "peaks vist vaatama, et kui hea pinnas seal on. Aga ei ole vist väga vahet ka." Järgmisel hetkel olime ilusasti mudastes rööbastes. Autost ei tahtnud algul välja minna ka, selline sääse/parmu pilv ja siis veel need pöidlast suuremad hobuparmud. Sai ruttu pikemad riided selga otsitud - nii õnneks kui kahjuks, leidus autos 1 talvejope. Mina suundusin kummikud jalas aarde poole, tema jäi auto välja saamisega tegelema. Kinni sõitmise koha pealt leppisime Taaviga kokku, et tegime lihtsalt ilusa õpetliku teemärgi järgmistele otsijatele - nimelt see koht, kus on juba suured vaod sees, sealt enam edasi ei tasu minna.

Ilmselgelt ühel hetkel jalutades otsustasin loobuda tee kasutamisest ning vaadata, mis seal paremal pool asub. Sääsed paistsid silma, pidi kiirelt nende eest ära kõndima ja nii lõpetasingi ühel põllul. Ühel hetkel oli aga gps kokku jooksnud aga kiirelt sääskede eest põgenedes jäi see märkamata. Leidsin ennast keset põldu kivi peal (tegelikult küll põllu servas). Leppisin endaga kokku, et põllul lõpetasin meelega, tahtsin ka näha "soosaare viljakat põllupinda". Kirusin ja katsusin jalga mitte välja väänata, sest kuhu astusin seal põllul polnud taimede vahelt näha. Metsatukas tagasi, sain jälle GPSiga sõbraks, tundsin ahastust oma vähemalt 30 minutise jalutuskäigu pärast.

Ei saa just öelda, et nullis oleks kiirelt läinud. Sääski, jumal tänatud, seal enam nii palju ei olnud. Julgesin lõpuks jope hõlmad lahti teha! Nullis hakkasin otsima ja siis meenus vihje, seejärel sai kõnnitud veidra objekti juurde (hiljem sai see objekt teisi logisi (eriti pilte) vaadates välistatud peidikuna). Sai laiendatud perimeetrit. Kõik kuused olin läbi katsunud. Tuli esimene kõne, et kaugel ma olen. Ütlesin, et otsin natukene veel. Uus ring, ikka mitte midagi. Kuskil olid õllepurgid, see ikka ei ole - loomulikult ei olnud. Tahtsin kaasa võtta, aga ringe tehes jäi kahjuks see liigutus tegemata. Olen süüdi. Otsisin, otsisin... Lootusetu tunne, lisaks palav ja janu. Aga loobuda nüüd oleks olnud eriti tobe. Võtsin telefoni kätte, see mõte oli juba tüki aja eest tulnud, aga lootsin, et pole nii ekstreemset meetodit vaja kasutada. Mu kõne võeti vastu - hetkeks oli selline tunne nagu suvekuumuses talvejope oleks õlgadelt langenud. Seejärel anti telefon peitjale. Viimane õlekõrs. Abi oli, moraal oli taastunud! Kui ühel hetkel, isegi toimimata nii nagu kõnest soovitati, hakkas silma midagi, midagi, mis oleks pidanud kohe, KOHE!, silma hakkama.

Tänan sipelgaid, et nad ei olnud punaseid! Logisin ja lahkusin läbi nõgeste hüpates. Üle pika aja oli rõõm suur, nimelt maanteed nähes ja kasutades ka mõnda suuremat käiku. Aitäh mu iseloomu kasvatamise eest! :)

19 mai 2013 leidis eix;eero [eix]

polügooni aarde juures tsiklid ilusti poriga ära määritud otsistasime veel mõne porimülka vallutada nii saigi "vedama" poole sõitma hakatud.Esimesed mülkad läksid libedalt kuini jõudsime 550m peale ja siis tsikkel uppus :) aarde juures käidud,leidmine läks õnneks valutult ja tuli suht kiirelt huvitav maskeering konteineril :) .Tagasiteel uudistasime veits keldrit ja järeldasime et seal on vist mitte eriti ammu ööbitud.

30 september 2012 leidis Hannes ja Triinu [hpalang1]

No praegune kõrge veeseis ja hoovihmad võiks ju olla parim aeg ühe 4.5 maastikuga vidina otsimiseks, või mis? Auto jätsime Vladislavi valvsa pilgu alla, Triinu tahtis kangesti seeni saada, ja siis panime kenasti kand ja varvas - mis see 2 km sinna ja teine tagasi siis ikka on. Samas oli keegi tarkur oma tranduletiga eile või isegi täna suisa 600 m peale sõitnud. Täitsa õpetlik matk - tuleb endale selgeks teha, et kõrguste vahed on siin imeväiksed ja tõenäosus sügavale sisse vajuda samasugune, hea liivane põhi on all. Oleks mujal ka sood sellised ... Natuke nalja saigi sealsamas 600m peal, kus üks kahest vesisemast kohast. Triinu arvas, et tema jääb seenele. Aga need vesisemad kohad on ka rohkem naljategu kui tõsine soo, üle pahkluu vett ma igatahes ei saanudki - kuigi, kui ikka väga otsiks, siis ehk isegi saaks. Peidukas on jah natuke overkill, nii tiheda liiklusega kohas pole nii avalikku peidukat tõesti mõtet kasutada. Ega aega eriti ei kulunud, vaatasin ka natuke soolapuud, siis läksin kahara kuuse juurde ja juba ta paistiski. Eks irvakil peidukaserv tegi elu ka natuke lihtsamaks. Aga karbiga oli kõik jonksus, kuiv ja kobe teine. Tagasiteel uurisin natuke keldrit ka, mis juba enne silma torkas, ja lõpuks korjas Triinu kõik söömiskõlblikud pilvikud ka kokku. Ja klišee ka siia lõppu: aitäh, ilma geopeituseta poleks siia kindlasti sattunud.

23 juuli 2012 leidis Anu ja Andreas [gpsitu]
Tänavjärve ääres autost lahkudes tõmbasin jalga kummikud, kuid hiljem selgus, et parem valik oleks olnud plätud. Igatahes vihma kallas ja tuul puhus, kui me sohu pöörasime. Alguses läks nagu mingi rada ka, kuid mõne aja pärast see kadus ja lõpuks olime omadega ikka täitsa... sees. Ühesõnaga, minu kummikud olid peagi mõnusat sooja vett täis, Anu aga trampis oma matkasaabastes nii kiiresti edasi, et mul oli tegu talle järele jõudmisega. :) Varsti ta siiski peatus, sest ees ootas takistus - mustikad. :D Kuna kõhud olid meil mõlemil tühjad, siis maiustasime seal mõnda aega. Lisaks toppis mõni ka veel sammalt taskusse. ;)

Varsti avastasime jälle mingi tee ja mööda seda sai juba üsna mõnusalt kohale. Kohapeal aga midagi tehislikku leida ei õnnestunud, kui see soolapuu välja arvata. Mina oma võhiklikkuses arvasin alguses, et keegi on seal romantikat teinud - selline aukudega plekktops võib vabalt ka kena küünlaümbris olla. Kuna jätkuv vihmasadu meid kuivemaks ei teinud, siis otsustasin lõpuks kaasgeopeituritele kõnesid tegema hakata, sest sellisest kohast tühja käega ära minna ei tahtnud. Algaja ei mäletanud esiti midagi, lubas arvuti ligi jõudes tagasi helistada. Speedyl olid selgemad mälestused, kuid tema antud vihje - "Seal on selline suur kahar kuusk" - mind küll eriti edasi ei aidanud, kuna selliseid kuuski on seal nii et tapab. Nii sai samamoodi umbropsu edasi tuhnitud, kuni lõpuks Algaja tagasi helistas. Rääkis midagi keldrist, mis oli minu jaoks täielik umbluu, sest mingit keldrit seal polnud. Kuid Algaja jutu peale, et sättigu ma kuusk ja kelder ühele joonele, lõpuks leidsingi. Kui tagasiteel päris keldrit nägin, oli meil nalja kui palju. Eks järgmised siis otsustagu, millise "keldri" järgi meie otsisime.

Isiklikult arvan küll, et sellises kohas on selline peitmisviis natuke liiast ja pigem oleks tõesti aarde keldrisse pistnud, aga see selleks. Kuigi olime tagasi autosse jõudes mõlemad vähem või rohkem vööni märjad, siis meeldis see aare ja retk meile mõlemile. Super! Rohkem sellist ekstreemi! :)

22 mai 2012 leidis Hardi ja Jaanus [hidalgo]
Kui Tänavjärve äärde asja, siis soovitan ka kindlasti matka vana kõrtsikoha juurde. NB! Kes jalgu märjaks ei taha teha saab minna ka ringiga. EVEJ

20 mai 2012 leidis Hardi [pigimot]
Leitud! EVEJ!

25 aprill 2012 leidis Erko [erko]
Leitud 70km pikkuse jalgrattaretke käigus. Oli väga ilus ja soe kevadilm. Viimased 2km teed aardeni oli aastaajast tingituna üpris vesine. Kaherattalise otsustasin puu najale jätta ca 600m enne kõrtsi, kui ette tuli suurem "ookean". Kummikud olid mul loomulikult kaasas. Päris lõpus üllatas aga väga korralik kuiv metsatee! Koht on täitsa põnev - sellised pakuvad mulle alati huvi! Kuigi aaret otsides jäi midagi kahtlast kohe alguses silma, siis igaks juhuks kõndisin veel GPS-iga natuke kuuskede vahel ringi ;) . Tõesti vahva asi! Tänud! :)

27 oktoober 2011 leidis Dina,Alex [alex]
Tänase päeva nael mis tekitas hea tuju tükiks ajaks.Korra olen kaherattalisega enne üritanud ja väga sügavale sisse vajunud.Täna oli maastik max 2,5 ja ülimõnus tunnine jalutuskäik aardeni ning vahva peidukoht.Suured tänud!Kindlasti ka edaspidi sinna!

9 oktoober 2011 leidis Rix ja Nelladella [rihomilo]
Meie oma minimaasturiga jäime 2,5 km kaugusele. Vett oli tee peal päris palju ja polnud isu mutta kinni jääda. Matkasime kohale, leidsime toreda peiduka :) V: märgi EJ.

27 august 2011 leidis Raina, Ivo [voks]
Sõitsime ka 600 meetri kaugusele aardest. Edasi tuli jala minna. Viskasime jalgrattad võssa ja edasi. Nullis ootas ees stiilne peidik. V: helkur J: vile

7 august 2011 leidis Liisa [blackwhite]
Otsustasin teha matka Tänavjärve puhkeplatsilt läbi soo Vedamale ja teekond sai muljeterikas- rohkelt jõhvika, pohla ja mustika "peenraid", millelt keegi ainsatki marja polnud noppinud. Vähemalt nii arvasin, kuni leidsin liivalt värsked karujäljed. Aarde ümbruses on ilusat vaadata küllaga ja sääreni vees kahlamine tasus end ära. V: neljakandilise märgi, J: motiveeriva rinnamärgi.

16 juuli 2011 ei leidnud Liisa & Triin [linnapreili]
Õigemini, ei otsinudki. Auto jäi ca. 1.2km peale sest tundus, et edasiminek tähendab hooldust ja arvet Vehost. Jõudsime paari-saja-meetri peale kui kaine mõistus koju jõudis - gpsu pole, orienteerume telefoni kaasabil, päike loojumas. Metsas ragistamised ei kuulu just minu lemmikute hulka ja seega üritasin motivatsiooni tekitada, et see oleks justkui Varessaare soojendusretk, viimase täpi eemaldamine selles piirkonnas, ja kindlasti leiame mustikaid jnejne. Aga lõpptulemiseks jäi tagasipöördumine - kui mind tõesti ühel hetkel see täpp kaardil häirima hakkab siis uuesti.

10 juuli 2011 leidis Margus ja Kelly [caveman]
Eks sellepärast maasturid ongi leiutatud, et geopeiturid selliseid aardeid saaks võtmas käia. Kuni 600 meetri peale oli mugav soft-offroad tee, sealt edasi proovisin veel korra ka edasi minna, kuid terve mõistus andis märku, et tehasevarustuses ja linnarehvidega pole sinna siiski asja ning läbisin viimase lõigu kahejalalisega.
Peidukas paljastus kiirelt.
Logitud 16:15
Tänud aarde ja mõnusa teekonna eest!
EVEJ

9 juuli 2011 leidis Mairi, Priit, Leelo [iksid]
Kohapeal kiire leid ja ümbrusest oli saak 3+ liitrit mustikaid. Aitäh, aare korras, evej.

9 juuli 2011 leidis Leelo, Mairi ja Priit [maipri]
Kiire leid. Ümbrusest võtsime kaasa 6+ liitrit mustikaid. Ideepoolest oli tee läbitav isegi nullini. Aga jätsime nagu kõik teised auto 600m peale väikesesse parklasse ega hakanud kaugemale trügima.

26 juuni 2011 leidis Afonja ja Andrew [afonja]
Sõiduk jäi 600 meetri kaugusele. Kui mitte arvestada paari mülgast, siis kulges aardeni ilus metsatee. Leid tuli kiirelt. Aare korras. EVEJ

18 juuni 2011 leidis Kalle [sookoll7]
Teelahkmel sai mõeldud, et kummat pidi minna, sest siit jäi veel vasemale minnes oma 2km ja edasi sõites järve äärest oma 1km ringis. Otsustasin lühema kõndimise kasuks ja pikema autosõidu poolt. Lõppkokkuvõttes arvan, et kummiku kiirtee oleks palju parem valik olnud. Aare kenas korras ja ebakõla oli ilusti seekord leitav. Aitähh peitjale!

7 mai 2011 leidis Ulvi, Reimo, Airi, Tauno, Laura-Liisa, Eeva-Liisa [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

7 mai 2011 leidis Ulvi, Reimo, Airi, Tauno, Laura-Liisa, Eeva-Liisa [tralls]
Keegi ettevõtlik ärimees võiks hiilgavast võimalusest kinni haarata ja sinna kõrtsu taastada. Nii suure magistraaltee ääres peaks kliente piisama ja neile lisaks veel geopeiturite hordid ka. J: tiiger

1 mai 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Aardele püüdsime läheneda kahest suunast. Lühem tee oli keskelt läbi lõigatud ja tuli minna ringiga - Tänavjärve poolt, kus GPS näitas aardeni 1,2km. Läbi võsastunud rabaserva õnnestus korraks hingata sookailivaba õhku ja nautida lagedat metsaalust, kus püüdis pilku võimas mänd. Üle laugaste ja uppunud teeraja nulli jõudes, olime hetkeks nõutud. Siiski paljastus aare kohast kuhu esimese hooga ei taibanud vaadata. Tore peidik ja aare ideaalses korras - justkui äsja peidetud:) Täname! PS! Kel möödunud aastal jäi jõhvikal käimata, saab seda soovikorral teha - raba oli suuri rammusaid marju täis. Kuna korv jäi koju, sai mõned peotäied otse kõhtu poetatud:)

12 oktoober 2010 leidis Martin [matu897]
Edu teisel katsel. Eelmine kord kahe silmapaari abiga me seda leida ei suutnud. Avastades, et koordinaate on vahepeal natuke muudetud, kihutasin autoga Vladislavi juurde ja sealt edasi jalgrattaga. Sellega oli hea ka teivashüpet üle lompide imiteerida. Kohale jõudes kiiret edu siiski ei saabunud. Peale tunniajalist otsimist ja radade sissetallamist pakkisin aparaadid kotti ja otsustasin selleks korraks loobuda. Just siis leidsin ka aarde. Aga mida rohkem vaeva nähtud seda rohkem oligi leidmisrõõmu. EVEJ

10 oktoober 2010 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

5 august 2010 leidis Martin ja Mannu [gpseurope]
Teades, kui pikaks võivad kujuneda minu metsasviibimised mittemaasturiga porilompidega võideldes otsustasin seekord 2 km enne lõppu jalastuda. rada oli täna pea kuiva jalaga läbitav. mõned märjemad mättad tegid varbaotsa märjaks vaid seepärast, et ei viitsinud suurema ringiga minna. Kohapeal vedas GPS mu kohe päris nulli. otsisin tavapärast lähenemist ei leidnud. käisin kratsisin kukalt ja siis pm leidsin saas stiilis nagu on varemgi kirjeldatud. "ebakõla" avas ka minu kõrvad ja seejärel silmad.

19 juuli 2010 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Trügisime autoga ka 600m kaugusele, kust edasisaamiseks oleks jossi vaja läinud. Jätsime siis auto seisma ja nägime/kuulsime mis õues toimub.. Miljon umbes varblasesuurust parmu tahtsid autot ära süüa. Kui silmad oleks kinni pannud, siis oleks arvanud, et sajab munasuuruste tükkidega tihedat rahet, selline plekikolin oli. Need olid parmud, meie suured sõbrad :) Koukisime pagassist skafandrid välja (täname autotootjaid, kes leiutasid otse salongist pagasnikusse ligipääsetava auto!), hingasime korra sisse ja avasime uksed. Edasi nägi asi välja umbes nagu multifilmis, aga skafandrid töötasid päris hästi. Ainult mõni suurema isuga elukas lükkas oma kihvad läbi paksu kanga otse lihasse. Millegi pärast läks parmuolukord aarde lähedal hoopis soodsamaks ja see oli hea, kuna aaret otsisime päris pikalt. Maarja lõpuks leidis ebakõla ja aarde suurepärase maskeeringu alt. Kui auto juurde jõudsime, siis parmud juba ootasid.. Hea on see, et napilt eluga pääsemist on alati mõnus tagantjärgi meenutada ja lapselastele sellest lugusid rääkida :) Täname. EVEJ

21 mai 2010 leidis ahti [hdhunt]
600m.kõrtsust sidusin hobuse lasipuu külge.panin veeketsid jalga ja marssisin sirge seljaga kõrtsu poole.teepeal nägin tühjaks röövitud viinakeldrit.kõrtsmikku ennast kohal polnudki.limpsisin natuke soolapuud.noppisin aarde nii umbes viie minutiga ja ruttu hobuse juurde tagasi.

2 mai 2010 leidis Lembit, Airi ja Andre [polekala]
Lõpuks sai siis vigadeparandus tehtud. Ei läinud kergelt ka sellel korral. Auto sai jäetud aardest u 1,6 km kaugusele, ligemale ei hakanud trügima. Andre ja Airi jäid u 500 m kaugusele, kus nende jalanõud osutusid sobimatuteks. Ise vantsisin kummikutes muretult aardeni. Kohapeal läks ikka oma pool tundi kindlasti ära, enne kui loll järjekindlus sihile viis ning aardele otsa koperdasin. Tänud, EVEJ.

21 aprill 2010 leidis Tiiu, Mart ja Airi [airce]
Siia suundusime otse Tänavjärv aarde juurest, milleks olid kummikud vägagi vajalikud. Ühel meist aga vastavad jalavarjud puudusid ja kuna meil temast kahju oli siis saatsime ta auto juurde tagasi, kuigi pärast selgus, et jalad olid tal juba niigi läbimärjad ja see ei päästnud enam midagi. Kui suurem veetakistus oli ületatud siis hakkas taevast vett alla tulema, kuid maastik läks aina paremaks. Jõudsin aarde juurde enne teisi, kuid see mulle edumaad ei andnud, kuna lühikese ajaga leida ei suutnud. Teiste saabudes sai siis koos otsitud. Tekkis juba tunnegi, et vaat ei leiagi. Vihje küll ligemale ei aidanud, seda tegi juhus ja õnn. Rõõmsalt logi kirja saanud asusime tagasiteele ja kuna keegi enam veetakistust ületada ei soovinud siis otsustasime tagasi pöörduda mööda teed. Ühel hetkel helistasime Endlile, et ta meile autoga vastu tuleks, kuid kui kõne üürikeseks jäi siis meenus meile endalegi, et autovõtmed me talle küll andsime aga täis akuga mobiili mitte. Ega seal siis pikalt midagi mõelda polnud, keerasime otsa ringi ja pidime tõdema, et tuleb jälle rabas solistada aga enne, kui sinna jõudisme oli Endel oma mobiili vastu oma ihu "laadinud" ning kui ta helistas siis sai vaid kiirelt ainult see kõige vajalikum info edastatud :) Keerasime jälle otsa ümber ja seda nüüd siis juba rõõmsamalt. Koržetsi juurdes saime siis kõik kokku ja pidasime väikse eine peale väga mõnusat aardeleidu. Mulle väga meeldis. Tänan peitjaid ! EVEJ

21 aprill 2010 leidis Airi, Tiiu Mart [lelo]
Põrutasime Tänavjärve äärde, kuna Airil oli seal aare leidmata. Siit võtsime jalgsi, pikki vaevumärgatavat jalgrada, suuna kõrtsi poole. Paraku oli kohati turbane jalgtee suisa vee all ja ilma kummikuteta Endel oli sunnitud auto juurde tagasi pöörduma. Autasuks pehmes ja vesises turbas sumpamise eest pakkus soo meile küllaga jõhvikaid. Kuid pikalt ühel kohal seista ei saanud kui tahtsid veel koos kummikutega edasi pääseda. Aardeleid väga kergesti ei tulnud, aga lõpuks jäi Airile peidik jalgu. Tagasi läksime juba Koržetsi juurde, kuhu Endel oli autoga tulemas. Aare korras. Täname peitmast! EVEJ

13 detsember 2009 leidis Airi ja Imre [triick]
Auto jätsime Koržetsi valve alla ning sealt edasi astusime mööda juba tuttavat teed aarde suunas. Metsaalune oli täna oluliselt kuivem kui möödunud korral. Seega oli ka jalutuskäik vaikses metsas palju mõnusam ja mugavam. Aarde leidmine osutus väga kiireks. Kuid selles ei saa ennast esile tõsta, vaid õnn astus meie kõrvale. Täiesti juhuslikult tabas jalg aarde peidikut ning peidiku kaas andis endast sellise pealekäimise tulemusena endast märku. Eelmiselgi korral sai peidiku ümbrust hoolikalt uuritud, kuid tol korral ei olnud silmadest taaskord kasu. Aardesse jätsime krabi ja kaasa võtsime kuuli. Aitäh toreda retke tekitamise eest.

6 detsember 2009 leidis Merike, Margus ja Maris [max]
Täname peitjat selle retke eest! Väga tervistav. Auto jätsime ühe suurema lombi kaldale, aardest linnulennul umbes 900 m. Teed mööda astudes tuli pikem maa. Astumine muutus peagi mättalt mättale hüppamiseks. Aarde ümbruses sai tiire tehtud enne kui Merike koordinaati täpsustama asus. Meil juba hakkaski tunduma, et see esialgne päris täpne polnud. Aga täpsema koordinaadi järgi on juba lihtsam otsida ja aaret leida. J.Lumememme.

6 detsember 2009 leidis Merike, Maris, Margus [mooritz]
Mõni sai täna väikse adrenaliinilaksu,mõnel jooksid sipelgad mööda selga. Mingi loigu juurde jätsime auto ja siis mööda kummiku kiirteed aarde poole. Kohati oli ikke pusimist , et vägisi ümber ei kukuks sellel vetruval pinnasel. Meiega ühes suunas läks ka üks sõraline, vähemalt jäljed näitasid seda. Aarde lähedal oli vägev punker ja veel lähemal palju palju sõrakeste jälgi. Kohapeal avastasin, et gpsus olid täpsustamata koordinaadid, ajasin interneedusest uued välja ja siis läks suht kiiresti kui ebakõla silma jäi. Tagasiteel koju nägime ka kahte kitsepaari, kes kiirete hüpetega metsa kaitsvasse varju kadusid. V: klaaskivi J: kuulid

3 detsember 2009 leidis Leho [morgot]
Auto jätsin 2kilti eemale ühe suure lombi juurde ja sealt jala edasi. Nullis läks ikka hulk aega enne kui aardele peale astusin. Eelmised leidjad olid ikka ülikõva maskeeringu teinud.

27 november 2009 leidis Lauri & Hanno [hanno5000]
Püüdsin jah Laurit natuke õrritada ka aardele lähemale sõitma, ühes kohas see isegi õnnestus, aga hiljem jäi siiski ainult mõtteks... tee iseenesest oli ju väga mõnus ja üha paremaks läks :) Aga ka jalutada oli väga tore, maastiku kirjelduses olvat raskuastet ei suutnud siiski kuskilt välja võluda. Kohale jõudes unustasin, et mul gepsus veel vana koordinaat, kui Laurit poleks olnud, oleksin kindlalt valest kohast tuhnima hakanud... Kui õige null tuvastatud oli juba lihtne. Tänud! EVEJ.

27 november 2009 leidis Hanno, Lauri [algaja]
Kui juba sinna lähedale eksisime siis tuli ka see leida. Autoga ukerdasime umbes 2 km peale, siis hakkasid minu refleksid tööle (no neid ikka on tekkinud ka lõpuks) ja edasi panime jala. Teoreetiliselt oleks aardest ka umbes 600 meetri kaugusele saanud sõita. Tee oli ilus, mõnes kohas veelogiud, kus ma muidugi otse läbi trampisin. Minu meelest kahtlustas Hanno, et mul on ka lestad varvaste vahel. Leidsime ka mingeid jälgi. Korralik kannajälg ja siis mingid varbajäljed. Ja siis oli äratundmishetk, et see on ju Kingpoole jälg. Ilmselt oli tal aga mujale asja, sest varsti need jäljed tee pealt kadusid. Suuremast loigust läksime mõlemalt poolt mööda ja vahet polnud, ikka sai kuiva jalaga hakkama, seda siiski kummiku abiga. Kohapeal panime mõlemad suitsu ette ja mõtlesime kirjelduse põhjal asukoha välja. Null oli täitsa õige ja Hanno muigel nägu tegi mulle selgeks, et ma olen millestki ilma jäänud. Kolm sekundit hiljem suutsin aga väga mõnusa peiduka tuvastada. Maku mitteleidmiste põhjused olid hoobilt selged. Panime logi kirja ja ukerdasime tagasi auto suunas. Kuna tagasitee venis minu arvates umbes kaks korda pikemaks siis tekkis vahepeal ka arvamine, et keegi on auto minema viinud. Tegelikult oli kõik korras. Keldrisse me ei roninud, sest ukseaugust sisse piiludes tundus ta üsna madal olema.

22 november 2009 kommenteeris Priit [armastan]
Uued kordinaadid 59° 10' 34,45" 23° 50' 51,60" Käisin täna ära.

21 november 2009 leidis Kadi, Alo, Ain, Maire [pikkkasso]
Ükskord käis meil läbi peadest mõte minna öösel aardeid otsima ning korra vilksatas isegi Vedama kõrtsi külaskäik ajust läbi, aga nüüd seal päevavalgel ära käinuna jääb tänada ainult selget meelt, mis meid sellisest seiklusest päästis. Igatahes oleksime me siis ilmselt üle ühe sammu põlvini sees (vees) olnud. Nüüd aga kerge matk mööda teed, karu kombel mööda mättaid kalpsamine, et mööduda märjematest kohtadest ja juhuu - kelder ja soolapuu olidki olemas. Gepsud näitasid sirgelt kuuskede vahele ja kahe masina null fikseerus ka enamvähem meetrise vahega sinnasamasse. Ja siis me otsisime, ja otsisime, ja otsisime, maast, puude küljest, veest, taevast, jälle maast, puude küljest, veest, taevast ja minu meelest tunde ja tunde. Me tallasime sisse rajakesed, rajad, teed ja maanteed, tervitasime üksteist, kui rajad kohtusid ja lõpuks leidsime, et kui aarde peitja mõnd lolli otsib, siis sellel korral meie poolt vähemalt neli korraga välja pakkuda. :) Mingil hetkel kontakteerus meiega Maku, kes tõepoolest lendas kohale ja jäigi arusaamatuks, missuguseid võimeid kasutades suutis ta sellist liikumiskiirust arendada. :) Siis me otsisime viiekesi. Lõpuks kontakteerus Maku kellegagi ja Alo peitjaga ja viimase juhiste järgi näitas aare end lõpuks. Nagu Ain ja ka Maku kirjutavad, sellel korral polnud null üldsegi null. Aga peitmise idee hea ja kui silmad on õiges kohas ja õnne ka pisut, siis ei ole raske leida. Meie jätsime omalt poolt kaks väikest tonti ja võtsime Travel Bugi. Tegelikult oli vahva ja tore ettevõtmine. :)

21 november 2009 leidis Ain, Maire, Kadi, Alo, Maku [irokas100]
Haapsalu gäng maadles siin kõigepealt umbes tund aega ja siis ühines meiega Maku. Ilselt oma tund aega läks veel kui peale lisavihjeid sai Kadi lõpuks ühest kindlast kohast asja kätte. Null oli tõesti kogu seltskonna kolmel gepsul kuskil 12-14m eemal ja Maku juba kirjutatud koordinaadid fikseeris ka minu aparaat. Igal juhul elamus oli täie raha eest kuigi abiotsimine jäi kripeldama... Vist kogu selle pulli peale ei võtnud aardest midagi, Maku jättis küll mingi märgi.

21 november 2009 ei leidnud Imre ja Airi [triick]
Aare jäi meie jaoks alistamatuks. Lootused kerkisid kõrgele, kui teel aardeni saabus meile vastu suurem seltskond rahulolevate nägudega geopeiturid, kelle silmis säras võiduhelk. Metsaalune lirtsus märjalt, kuid kummikud aitasid hädast kenasti välja. Kohepeal uurisime ja uudistasime pikalt ringi. Kuid näpuga ei tahtnud midagi puutuda ja kummikuninaga kuskilt ei toksinud. Siiski ei saatnud meid selle meetodi kasutamisel edu. Tagasiteel sättisid ennast teel ritta jahimehed, et ise võssa sukelduda. Loodetavasti oli neil rohkem õnne ja nii mõnigi saab hea suutäie.

21 november 2009 leidis Maku ja teised [maku]
Lõpuks leitud... Midagi hiilgavat jälle ei olnud, otsisin, otsisin jne. Lõpuks hakkasin pommitama sõnumiga teisi geo inimesi kuni lõpuks võeti ühendust peitjaga. Peitja jutu järgi sai aare leitud. Tõesti super maskeering aga kuna meie kõigi gps-d näitasid üle 10m puusse siis leidmine oleks olnud ikka selline vedamine et mitte vähe. Mul oleks olnud võimalus aaret leida ainult esimene otsimise kord, sest teised korrad ma isegi sealt ei otsinud. Lihtsalt 12-13m nullist eemal ma ei tuuseldanud. Võtsin ka uued kordinaadid, et teistel läheks lihtsamalt. N 59 10,575` E 23 50,859` Tänks kõigile, peitjale kes mu vormi eest hoolitses (3x 5km matk) ja teistele kes minuga viitsisid seal otsida :)

20 november 2009 kommenteeris Priit [armastan]
Lähen kontrollin 23.11.09 asja.

20 november 2009 ei leidnud Maku [maku]
Masendav, jälle ei leidnud, nüüd ei saa lume süüks ka ajada :(

10 november 2009 ei leidnud Maku [maku]
Tee või tina ei leidnud... ju on asi lumes, mitte mehes :P

7 november 2009 ei leidnud Ever, Junior ja Ermo [pioneer]
Peab lumevaesemal ajal tagasi minema.

7 november 2009 ei leidnud Lembit [polekala]
Hämaras taskulambiga osutusin statistiks. Teinekord jälle. Vahva koht, tänud.

1 november 2009 leidis Miki, Blond, Paavo ja Triin [miki]
Koba peale jäi peidukas esimesena silma. Teekond aardeni ja tagasi loojuva päikese käes oli super. Proovisime veel raskemat maastikku läbida ja valisime selleks osa kohtades sissesõitmata rajad üle märgala.. tundub, et oli hea valik ja kummikust piisas ning kadusid isikkooseisus ei olnud.

1 november 2009 leidis Blond, Triin, Miki & Paavo [speedy]
Päeva parim aare tänu avastamisrõõmu pakkuvale asukohale! Võrratu loodus, cool ilm, väiksed katsumused mõnusal teel aardeni ja lõpetuseks loojuv päike. Soolapuu oli üsna elevusttekitav atraktsioon, limpsi või ise :-) Aaret ei leidnud enne kui olin juba teist korda sel päeval aarde kõrval kirjeldust lugenud. Ainus silmatorkav osa, mis ei vasta raskusele, on maastiku 4.5. Isegi ettenähtust karmimat teed lähenedes ei andnud see nii kõrget skoori välja. See kõik ei rikkunud muidugi elamust heast aardest :-) Soovitan kõigile loodusenautijatele!
Aare korras, kuid kilekotti ei pannud me meelega ümber, vaid kõigest aarde peale - ikka selleks, et aare kuiv püsiks. EV. J: Airi TB "Lissy Cathy". Leid logitud ka GC.com lehel. Täname peitjaid!

1 november 2009 leidis Blond, Miki, Paavo ja Triin [trine]
Kiirtee üritas küll paar korda kummikuid jalast rebida, aga üldiselt oli täiesti läbitav kõvaks külmunud pinna all vesisemaid üllatusi pakkuv raba. Väga mõnus matk seljataga ja vaatamisväärsused imetletud, oli Mikil peagi kaval leidmisnägu ees, aga ülejäänud said veel pikalt mütata. Väga hästi harmoneeruv peidik, ma ei ikka üldse ei näinud midagi mitte-looduslikku. Suur tänu ilusa pühapäeva eest peitjatele ja kaasleidjatele!

1 november 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Pühapäevases varahommikus oli rahulik ja vaikne jalutuskäik aardeni tõeline elamus. Paaris kohas oli küll vaja pisut hoolikamalt valida, kuhu astuda, kuid enamus teed oli mõnus kõndida. Kelder oli täiesti olemas ja nulli lähedal teatud isikutele suurt huvi pakkuv objekt (otsustades jälgede tiheduse järgi). V: pudeliavaja, J: mobiilikott ja Sprandi-märk.

17 oktoober 2009 leidis Ove [ove]
Peale hommikust lumesadu oli igati sobilik minna uuditama aardeni viivat taliteed. Tee oli korralikult hooldatud aga kuna kõrtsi enam talitee ääres ei ole, siis toitusin teel aardeni kergelt külmavõetud pohladest, mis maitsesid väga magusalt. Logiraamatus ühtegi leidu veel kirjas ei olnud ja olin seega FTF, mida ei osanud nii "vana" aarde puhul oodatagi. Logiraamatusse ununes mul vist kuupäev märkimata. V:märk, TB; J:võtmehoidja.

11 oktoober 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".