Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peitsin aarde kunagisse Lõuna-Virumaa suurimasse linnusesse Äntu Punamäe maalinna. Linnus oli kolmeosaline ja 240 meetrit pikk. Linnust kasutati 13. sajandini.
Aarde leidmiseks võite loomulikult läbida kogu Äntu matkaraja, kuid kui soovite lühemat varianti, saate ka teisiti. Näiteks saab parkida auto koordinaatidele 59 03 162; 26 14 057. Samuti võite parkida jõe lähedale tee äärde ja rünnata mäge idast.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: matkarada (2), lõkkeplats (1), ilus_vaade (1), soovitan (1), piknikukoht (1), metsaonn (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1ZXBT
Logiteadete statistika: 220 (96,5%) 8 4 5 1 0 0 Kokku: 238
Pagan, ma ütlen! Kõndisin suhteliselt nullis mööda aga vot see on see kui installid kõik seeria aarded ühe failiga alla. Omad vitsad peksavad. Oleks ma kaarti vaadanud moblast, oleks selle otsimisega ka tegelenud. Niikuinii tuleb siia kanti kunagi tagasi tulla, siis tuleb siit ka läbi
Huvitav koht, kahju et mets ees, muidu näeks vist kaugele. Logiraamat sai uue minigripi, sest vana oli ära nokitud. Ära on nokitud ka karp, mis vajaks kiiret vahetust. Keegi hea inimene oli aardele suure minigripi ümber pannud ja praegu on aare OK. Aitäh peitjale siia juhatamast!
ÄMM raja kõrvalt sai ka see aare leitud. Täname peitjat!
ÄMM-aaretest tegime väikse kõrvalpõike. Lugesime infotahvleid ning logisime. Tänud peitjatele.
Talvel käisin siin mitteleidmas. Arvasin, et nii vana aare on kuskil maas ja roomasin ringi ja üritasin lume alt kadunukest leida. Järgmiste otsijate elu lihtsustamiseks lisasin sildi, mille märkamisel lasevad järgmised otsijad lumel rahulikult kesta seal, kuhu see sadanud on.
Lisaks, mu meelest kõlab Agelinde palju-palju ilusamalt ja peenemalt kui Äntu :)
Tegime koolis pärimuskultuuri ringreisi ja sai mõned aarded ka krapsatud.
Mõnus leid, jälle üks punktike kaardil roheline, aitäh!
Leitud. Ingal oli kõige teravam silm.
Siia üles rattaga ei saanud, kasutasin treppi. Päris uskumatult väike, aga keeruline linnus pidi siin jõgede vahel olema olnud. Kardetavasti sagedasti vallutatud. Ühtlasi Jällegi koht, kus telefoni GPS lihtsalt venis ja keerutas samal ajal, kui ma topsiku üles otsisin. Aitäh kohta tutvustamast.
Hirmus parmune suvi. Ületasime ennast ja tõime ka selle, varasemalt kõrvale jäänud, logi ära. Aitäh!
Jumal teab, millisest suunast me seda mäge ründasime. Tegemist oli liiga palju, et seda uurida. Rünnak oli siiski edukas ja lõppes kadudeta. Nüüd ma tean, mis tunne on dessantnikel. Aitäh!
Olime matkamas ÄMMa rajal ja tegime väikese kõrvalpõike selle aarde juurde. Kuna tegemist vanema aardega, siis algul olime pilguga maas, kuid avaramalt ringi vaadates märkasime ka aaret. Peale aardeleidu tegime ka künkal väikse ringi ja mõtlesime, kuidas siin kunagi olla võis. Aitäh!
Kiire põige ÄMM seeriast kõrvale. Kristen võttis selle paar sammu allamäge ja lennutas karbi meile logimiseks. Seejärel lennutasime karbi talle tagasi, et tagasi panna.
Põikasime ka siia ning saatsime Kristeni topsikut vallutama. Kena vaade on siin, aitüma!
Siin linnamäel olin esmakordselt. Meeldis. Aare ka ilusasti vormistatud. Tänud.
Käisime ja hooldasime aarde ära. Lisaks uuele karbile sai aare uue pesa, uue minigripi ja sodi eemalduse. Toredaid matku!
Leitud ÄMM geotuuri käigus. Põneva looga koht. Tänud peitjale! Karp endiselt katki, kuid logiraamat kuiv.
Minul aare leitud aga tahtsin mugudele ka toredat rada ja teostusi tutvustada. Tegime kolmetunnise matka ja ujusime. Ikka väga huvitav rada oli, siin eriti looduse poolest. Otsida sai, ka eriti seetõttu et aare vajab hooldust.
Karbi põhi katki; minigrip kotike samuti (jälle ei võtnud neid miskipärast kaasa). Pole vist midagi hullu veel aga millalgi võiks karbi välja vahetada.
Aare oli oma algupärasest kinnitusest lahti tulnud ja veidi eemal . Panime tagasi sinna kust leidsime .
Oi, kui mõnus lõkkekoht siin üleval on. Mõnus vaheldus ÄMMa seerjale. Aitäh!
No see aare jäi meie silmade eest peitu,jooksime küll pool tundi mööda mäenõlva aga edutult.Selle reisi saak : 2 mitteleidu vs 19 leidu
Taasleid. Aastaid tagasi ,täpsemalt 29.11.2009,otsisime seda esmakordselt. Ega tollest ajast meeles polnud muud kui ainult see, et oleme siin juba olnud. Aga kus see aare end peitis? Üritasime ilma gepsuta leida, aga no ei meenunud. Võtsime abivahendi ikkagi appi. Siis läks juba kiirelt. Konteiner oli pesast väljas. Panime tagasi. Veel kord tänud peitjale!
Aardeseerija "ÄMM" otsingutel sai külastatud ka seda aaret. Polnud enne Äntu Punamäe maalinnusest kuulnudki ja veel vähem seal käinud. Igati vahva kohake. Ja eriti meeldis see, et sinna jõudmiseks tuli natuke jalutada. Koht tundus puhas ning korras. Muidugi nii palju kui seda pimedas näha oli. Aga tundub et põline linnainimene ei viitsi seda teekonda ette võtta ning endast pärast läbu maha jätta. Kirglikule matkainimesele kombeks jätan koha meelde ja kavatsen tulevikus seal pikemalt peatuda. Aarde konteiner kuiv ning korras, täname!
Siit paistis jõgi nii kenasti kätte. Leitud ja logitud. Tänan.
Et ÄMM liigselt ei vaevaks, tegin vahepeatuse. Majake hakkab varemeid meenutama tasapisi, aga aardevärk korras.
Tegime meiegi vahelepõike ÄMM-rajalt. Aitäh siia juhatamast.
Siin sai ÄMM-a T seeriale paus tehtud, kõigepealt kiire food prep ja siis Agelinde aardeni. Mõnus vahepala ÄMM-ale ja väga täname peitjat! Aitäh!
Vahelduseks ÄMM-seeria T-aaretele sai ka korraks selle looga tutvutud ja väike vahepõige tehtud. Aare kenasti korras ja meie täname!
ÄMMa aarete vahele sai ka see kiire leid logitud. Tagasi rajale minnes nägi Tõnu rästikupoega. Edaspisi vaatasime rohkem enda ette. Täname!
Leitud tegelikult juba kunagi varem, aga on jäänud logimata. Huvitav koht, kuhu tulla. Tänud!
Teadsime küll, et rada kubiseb aaretest, aga kuna Evert on veel üsna pisike ja püsimatu, siis täna plaanisime niisama jalutada. See aare andis aga end täitsa juhuslikult ise kätte :) Aitäh!
Märja ilmaga oli trepp meeletult libe. Muidu huvitav kõrvalepõige ÄMM-a rajalt. Tänud!
Siia olen kunagi tahtnud tulla aga siis jäi aare logimata - ilm oli lihtsalt tol korral nii jube, et kuidagi ei tahtnud teekonda siia ette võtta. Täna oli ilus sügisilm ja teekond siia kaunis. Tänud!
Mõnda aega sai raskematest kohtadest otsitud, kuni lõpuks ka õige asi silma jäi. Täname!
Tore mägi ja puhkekoht. Ainult trepp oli jube libe. Tore konteiner kuhu oli hea karpi toetada. Aitäh ja tervitused peitjale.
Kõrvalepõige ÄMMalt, nagu ikka. Pillasin kogemata karbi käest ja sain natuke rohkem kui paar sammu kallakust alla astuda.
See ei kuulunud küll otseselt seerisse aga minu jaoks ikka kuulus küll Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu)
Ja ajastus oli õige, kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi tagasi. osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtu. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (Ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalosevad sääsed Pranglile suunama) Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast peagi tekidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega, ja nii selguski et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veelüks järv kus on ka laudis millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on niikaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, Et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud enale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus, siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu. Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! eeliimases punktis, meie laagri juures ootab meid ees Külli. Kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid), ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised.
Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne, Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks.
Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest... Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsiele ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida
Väike kõrvalepõige ÄMM rajalt. Täname. Tegime joogi ja mõttepausi. Kohe, kohe 10 läheneb.
Väike kõrvalepõige Ämma rajalt ja siingi logi kirjas. Tänud peitjatele!
ÄMMa aardematk viis siit mööda. Olnuks imelik mitte ka see logida. Aitäh!
Kui juba ÄMMal külas, siis sai ka too üles otsitud ja logitud. Aitäh!
Üks " tavaline " aare ka lisaks Ämmadele. :)
Tänud peitjale.
Loomulikult ÄMMa rajalt hetkeks kõrvale põigates ka see aare logitud. Põnev koht leitud. Tänud peitjale.
ÄMM-a aardeid logides jäi see märkamatuks. Õnneks metsas olles tuli see aegsasti meelde ja sai kiirelt leitud. Mõnus metsa alune looduse nautimiseks. Rajal edasi kõndides kuulsime lapse APPI hüüdeid. Kohale jõudes tuli välja, et lihtsalt nalja teeb.
ÄMMa rajal liikudes sai ka see linnus külastatud. Täname!
ÄMMa boonusena sai seegi vana võlg tasutud. Tuulemurrust läbi kõndides oli suur kergendus, et enam seal tuhnima ei pea. Nüüd oli ilus-lihtne-puhas leid. Aarde juurest naastes avastasin, et mingi suur lind (ronk?) tiirutab pea kohal ja teeb ärritunud hääli. Ei tea, ehk tal pesa sealkandis? Aitäh aarde eest!
Kaheksa aastat tagasi alustasin ma selle aarde logimist sõnadega: "Seda aardeotsingut juba ei unusta." Tõsi ta on! See talvine sumpamine on siiani väga hästi meeles ja täna oli seda igati paslik meenutada. Koht, kus ma siis käisin ja koht, kuhu täna jõudsime erinesid teineteisest ikka väga. Helbel tuli selle aarde leidmine väga kiiresti. Polnud segavat lund ega enam ka maapinnale peidetud aaret. Nii ju lausa lust ja lillepidu! Helbe pani logi kirja 13:56 Ise jätsin aardesse TB
Ämma aaretele lisaks sai seegi aare möödaminnes logitud. Tänud peitjale.
Pealinn(us) tundus päris ebapopulaarne paik. Rada oli õige kitsukene, aga karp oli mõnusalt suur. Pagan, oleks võinud ju teise ränduri siia jätta... Aitäh!
Väike ÄMMa lisaboonus. Heikil oli see leitud juba, seega lasi minul iseseisvalt ringi uudistada vale pool teed.
Tegelikult läks üsna kiirelt, ei osanud "keskealiselt" sellist peidukat oodata. Aare tiptop korras, logiraamat sai värske ja terve minigripi endale ümber. Üks doominoklots jäi ka maha.
Tänud!
Arvestasime ka selle aarde ÄMMa raja sisse ning leidsime, kui nina telefonist tõstsime. Aitähhid!
Matkarajal matkates tulime ka seda aaret otsima. Äitäh toreda aarde eest!
ÄMM matka väline. Polnudki varem siia sattunud ja nüüd vahelduseks väike ajalootund. Aare leidus kiirelt. Seltskonna ametlik logija hakkab vist väsima. Tänud.
ÄMMa radadel sai ka seda aaret külastatud. Tänan.
ÄMMale vahelduseks ka üks varasem aare. Tulin libedast trepist nii tasakesi, et kui kohale jõudsin, ulatati raamat logimiseks. Aitäh!
Varesed kraaksusid peakohal ning panin kärmelt logi kirja. Mine tea, on pojad kuskil ja tuleb veel kaitsma ja kallale. Aitäh aarde eest!
Käisin vaatasin aarde üle. Panin logiraamatu juurde Donoteat'i pakikese, korjasin karbist välja rooste läinud stafi, uuendasin tähti ja silte, parandasin katust. Tore, et võsa on maha võetud, nüüd on palju kergem aaret leida!
Kindlasti soovitan läbida terve Äntu matkaraja, mis läbib erinevaid maastikutüüpe ja on nüüdsest toredaid aardeid täis. Rõõmsat kevadet ja toredaid matku kõigile!
Vurasin raske seljakotiga mööda õpperada ringi. Ei tea küll milleks oli vaja akutrell ja igast muud kola metsas kaasas vedada. Siin läks veel tagatipuks maastik eriti huvitavaks. Keel oli ratta kaasas lohistamisest vestil ja pulss laes. Õnneks leid tuli kiirelt ja nii sain peagi koja juurde naasta ning väike hingetõmbepaus maha pidada.
Tänud kohta tutvustamast.
Olime ühise geomissiooni käigus siin ringi jalutamas ja patt oleks olnud külastamata jätta. Hakkasime just gepsu kalibreerima ja õiget tasandit otsima, kui juba jäigi klassikaline moodustis silma. Ürgne maastik ja vallid on muidugi muljetavaldavad. Korralik flashback puutumata loodusesse. Tänud peitjale ;)
Hakkasin kodus juurde otsima, millest aardel selline nimi, nu päris muljetavaldav ajalugu koorus guuglist välja :). On ikka hea asi see internet, laseb mul ka 800 aastat hiljem vaadata, milline too mees täpselt välja nägi, kes siin kunagi paavst Honorius III isikliku esindajana käis ja seda ka, millisest allikast see info pärineb ning kus hävinud algallika kõige ligilähedasemat ümberkirjutust näha saab...
Päris kogu matkaraja läbimiseks aega polnud, aga natuke saime jalutada sellegipoolest. Täname peitjat!
Siin on saanud varemgi käia, aga topsini ja sealt veel edasi, pole seni uudistamas käinud. Tänud Marile.
Kuidagi sattus, et parkisime kuhugi mujale ja aardele lähenesime ka kukilt mujalt, aga kätte me ta saime:) Kes oleks teadnud, et siin tee ääres säärane tore matkarada peidus on! Nime kohta teada ei saanud, aga küll ükskord tagasi tulles välja uurin.
Suurim tänu seda kohta tutvustamast!
Peale Äntu tehisjärve otsustasin tulla seda aaret otsima ja telefoni uurides leidsin endale teistsuguse teekonna. Jätsin auto raudtee ülesõidu taha ja siis mööda raudtee äärt kuni metsani. Metsani jõudes vasakule, üle külmunud oja ja kohal ma olingi. Nullis aaret ei olnud ja siis otsustasin ringi suurendada.Peale mõningat müttamist üles ma ta leidsin.See peitmisviis oli mulle jälle üllatuseks.Tänud peitjale, kusjuures aare oli igatpidi kuiv ja korras.
Jalutuskäik matkarajal linnuse jalamil lõppes aardeleiuga. Tänud juhatamast.
Korra mõtlesin, et lähen mööda lühemat teerada aga kuna juba selline matkamise hommikupoolik oli, otsustasin siiski pikema jalutuskäigu kasuks ning läbisin Angelinde kõik kolm osa. Tänud peitjale, mõnus oli!
Leidmisega läks tükk aega,vihje päästis. Tagasiteel ehmatasime päris korralikult. Keset teerada oli ennast kerra sättinud rästik. Oleksime talle pealegi astunud, kuid viimasel hetkel nägime teda. Tuleb ikka hoida silmad lahti. Aare korras.
Maal olles sai tehtud üks väike rattasõit ja käidud Punamäel. Kuna ma alles olen külastanud suhteliselt väheseid aardeid, siis läks sellega oma jagu aega. Kohapeal oli palju seeni, mis jäid mul korjamata, kuna polnud kuhu neid panna. Otsida sai pikalt, eelnevate külastajate tegevust oli ka näha ja eks need mind ka natuke eksitasid. Vahepeal sai loetud logisi ja siis jälle otsitud. Sai ka juba võetud vastu otsus mäelt lahkumise kasuks, kuid rada oli jalgrattaga natuke liiga läbimatu ja seega suundusin tagasi pealinnusesse. Seal ma siis mõtlesin veel natuke ja lugesin varasemaid logisi ning otsisin veel natuke ja leitud see aare saigi. Ühele puugile pakkusin ka natuke küüti. Kokkuvõttes oli tore otsida ja seente jaoks oleks võinud ettenägelikult mingi kandevahendi kaasa võtta, aitäh!
Sõmeru valla Noorte Seiklusnädala raames käisime finaaliks Äntu järvedega tutvumas. Kuna meil oli Piret kaasas siis anti vihe, et kuskil läheduses on aare. Anti GPS kätte ja minekule. Noored olid ka vaimustuses otsimisest. Kahju ainult, et aare jäi leidmata. Isegi Piret tuli lõpuks appi. Aga igal juhul sai ilusat loodust näha. Aitäh.
Ligi kilomeeter kohale kõmpimist, kohapeal pool tundi võsas ragistamist ja teine kilomeeter tagasi, tulemus null. Ju jääb.
Pikk töönädal seljataga, kus üle hulga aja tuli ka tööd teha, vaim väsinud ja maine kest puhta nõder. Enda ja lähedaste turvalisuse huvides oli viimane aeg võtta ette üks pikem jalgsimatk ja Äntu kant tundus selleks ideaalselt sobivalt. Õnneks läks uni ka varakult ära, nii et laekusin Lääne-Virumaale viisakalt vara. See aare oli eelsoojenduseks täitsa mõnus. Jätsin auto kirjelduses soovitatud koordinaatidele ja jõllitasin tükk aega kohta, kus guugelmapsi põhjal oleks pidanud olema matkaraja skeem. Lõpuks jõudsin järeldusele, et see on vist ammu oma teed läinud ega soovi minuga kohtuda. Õnneks sain ka ilma temata hakkama. Alla kilomeetrine jalutuskäik aardeni oli mõnusalt rahulik. Nagu lubatud, sain teada, miks aardel just selline nimi ehk ilus e-lõpuline naisenimi, millised mulle kõige rohkem meeldivad. Linnust ennast võis vaid ette kujutada, aga kohapeal loodud võimalused mõnusaks äraolemiseks üllatasid positiivselt. Keegi tegutses lähikonnas ka usinalt metsa langetamisega, aga minu teele ta õnneks ei sattunud. Silmad olid vist siiski veidi unised alguses või ei osanud vihjet kohe nii tõlgendada. Oli tore jalutuskäik ja kultuuriajalooline teadmiste täiendamine. Aitäh!
Sai siis masin tee äärde jäetud ja mööda rajakest aardeni. Tänud peitjale.
Otsides lühemat lähenemisteed sai alul valele poole uhatud.Veidi korrigeerimist ja jõudsime kohta kuhu masin jätta ja ise paslik edasi kõmpida.Üleval sin sorts keerutatud,kuniks R ütles et see vist on aare,oligi.Suured tänud peitjale.
Aarde ümber tuleks võsakoristust teha. Tänud peitjale! (logisse läks kogemata kirja 8-5-16)
Algul üritasin natuke valelt poolt ligineda, sattusin kellegi hoovi. Uuel katsel õige koht, natuke ringi vaatamist, leitud, logitud. Aitäh.
Kuna kuusepuud olid võtnud geokuhja moodustamist liiga isiklikult ja liiga tõsiselt, siis olin sunnitud aarde ümber tõstma. Jätkuvalt tuleb minna "pealinn"a suunas. Aga nüüd natuke kaugemale. Uued koordinaadid on 59 02 38.15 26 14 05.0
Head leidmist!
Parkisime tsiklid teeäärde ja läksime jalutama. huvitavaid kohti ikka on metsas. Aarde leidsime ka raginal üles.
Siin saab siis Ristole kirja esimene leid - oli teine veidi agaram, kui mina:) Küll aga on loodus olud veidi raskemaks teinud, kui peitjal algselt plaanitud sai.
Sellest linnusest polnud aimugi. Vaadates maastikku ja pilte linnusest, tundus vägev koht, kus oleks võinud isegi elada, kui oleks sündinud ~700 aastat varem. Ainult jõgi on kokku kuivanud või asukohta vahetanud. Matkarada oli samuti mõnus: vaikne ja varjuline, tee ääres omapäraseid puid, mürgiseid põõsaid(näsiniin), jänesekapsast ja maasikaid ning joodav ojavesi. Tee ääres oli mitmes kohas puuhalge ühekaupa ja pundis, kas noore või väsinud matkaja jäljed? Meenub, kui aastaid tagasi Tartu ülikooli matkaklubis soovitati algajatel matkajatel panna seljakotti 4-6 telliskivi. Ja kui oled väsinud, siis viska üks kivi minema, läheb kohe palju kergemaks. See toimib hästi, olen seda ka oma õpilaste peal „katsetanud“. Lisaks ümbrusele uurisime stende ja lõkkekohta, mõnus ja üllatavalt sitikavaba vaatamata õhtusele ajale.
Aarde 0-punkti jõudis esimesena Silver, kuid tema on meil ettevaatlik ja igasse rägastikku ei roni. Juurikaaluseid auke oli rohkemgi, kuid igasse auku käsi toppida ei soovita, eriti kui selle-esine on väikestest jälgedest tallatud. Marlenil õnnestus õigesse kohta läbi mahtuda esimesena. Logiraamatus on tänane sissekanne – noored ratturid ja silmsirkel, keda kohtasime Lubjaahjuvalgusti aarde juures.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Ületasime kaks silda. Teine ristiti batuutsillaks, sest õõtsumisamplituud oli muljetäratav. Aare tuli murdunud ladva alt mõistliku aja jooksul välja. Aitäh!
Minu ees liikus muguperekond, kes õnneks peatus piknikuplatsil mõnikümmend meetrit aardest. Võsa varjus toimetasin nulli ümbruses ligi pool tundi, see polnud sugugi mitte lihtne leid, isegi hoolimata värskelt uuenenud vihjest. Eelmised olid muidugi vahetult enne ka hulga tünga-georadasid moodustanud, mis tuli mul loomulikult kõik viimseni ja korduvalt läbi käia enne kui lõpuks aardekarbi juurde ära eksisin :o)
Muidu mõnus pisike matkarada ja üleüldse väga vinge paik, lausa parim looduslik asukoht väiksema muinasaegse kaitserajatise jaoks, mida meite mail näinud olen. Peitjale suur tänu siia kutsumast, see oli mulle esmakordne külastus, aga mitte viimane!
V: kinga, J: auto
Lonkisin mööda matkarada, ületasin ühe jõekese. Siis mäest üles, pisut turnimist ja logi kirja. Kena, tänan!
Hommikul geojaanil ärgates oli kõht hirmus tühi. Eelneval päeval kuulsin, et Väike-Maarjas söögikoht, kuid oli siis broneeritud peielauaks. Lootsin, et 2 päeva järjest see nüüd ikka kinni pole. Panin kogu tavaari kiiresti kokku ja kõhukorinaga sõitsin minema. Ukse juures vaatas aga vastu suur silt - RESERVEERITUD. Kurva näoga plaan B kallale ja poodi. Tegin 2 tiiru poes ja kohe mittemidagi ei isutanud. Ostsin siis ühe peotäie Kinder Penguine ja sama palju 7day saiakesi. Samas parklas toppisin need endale näost sisse, energiajook vahele ja rõõmsalt alustasin geopäeva.
Esimeseks sihtpunktiks olin valinud Agelinde. Ennist mõtlesin, et väga sobilik aare üheks hommikusörgiks. Matkaraja teeotsale jõudes oli tunne aga selline, et ei viitsiks seda kilomeetrit kõndidagi. Tasa ja targu, kuulates huvitavaid linnuhelisid, jõudsin nulli. Esmalt lugesin suure põnevusega läbi infotahvli ja siis alustasin otsingutööd. Kuuse kände leidsin lohu ümbert ohtralt. Poole tunniga olin enda arust kõik kohad läbi käinud. Geojaaniõhtul ei jõudnud minu kõrva ükski positiivne leiulogi. Kuulsin vaid ühest mitteleiust, et korralik torm üle käinud ja väga keeruline. Kui olin enda otsimisraadiust suurendanud üle 30 meetri, siis kostsid kuskilt helid. Jõudsin juba peaaegu hõisata, et olen päästetud ja ei pea rohkem võsas ragistama. Abivägi käis aga läbi samasid kändusid, mis mul olid sentimeetri täpsusega 5 korda üle kontrollitud ja konstateerisid fakti, et tõesti ei ole. Caro jõudis teha ühe abikõne aga ka see ei aidanud. Täpselt ennem kui valitud sai järgmine number välgatas mul üks idee mis vajas katsetamist ja oligi olemas. Vihje vajaks eeldatavasti ümbersõnastust, et kehtiks 1.5 peidukoha raskusaste. Tänud! Koht oli ajalooliselt igati huvitav. Loodus võiks ehk vähem vingerpussi seal mängida.
Leitud teel Geojaanilt koju. Karuonu jäi parklasse Äntu värve guugeldama, meie jalutasime aardeni. Olime vaevalt kohale jõudnud ja otsima asunud, kui meid ehmatas võsast välja vaatav nägu. Kohtusime zdrk-iga, kes oli pool tundi juba tulemusteta otsinud. Ühendasime jõud aga tükk aega tulemusteta. Vot me oleks pidanud ka seal maxide lõkke ääres olema. :) Lõpuks zdrk leidis täitsa võimatust kohast, hea, et aardekarp kannatada ei olnud saanud. Hea meel oli küll nimed kirja saada. Koos jalutasime tagasi ka ning meie auto lahkudes saabus juba tunk.
Selle aarde otsimisel oli veidi abi geojaani lõkke ääres kõrvu kõlama jäänud jutul, et aarde juures on üks suur kuusepuu sirakile visanud. Seega tundsimegi vastupandamatut soovi otsida kõige võimatumast kohast. Eks öised otsijad tegid otsimise järgmistele lihtsamaks, sest jäljed ja rajad jäid ju neist kuuse ümber maha. Usume, et peitjat on siin üllatus ees ootamas. Ilmselt ei tunne kohta äragi, toimunud on tuulepoiste väike "make over".
Jalutuskäigu lõppedes vaatasin ühte tohutult suurt ära murdunud puud ja mõtlesin, et kui see puu on aarde peal, siis see raskusaste on küll paigast ära. Tagasi jalutasin mööda autoteeni viivat rada. Aitäh! EVEJ
Sai seal värskelt ümberkujunenud võsas madistatud küll, aga ilmselt ei jõudnud piisavalt sügavate kihtideni. Andsime teatepulga järgmistele üle ja suundusime järgmise aarde poole. Nüüd on vähemalt teada, et aare siiski olemas ja küll ta ka kunagi leitud saab.
Kogu geojaaniliste seltskonnast, kes siit läbi käisid, pidi keegi ju selle raske koorma enda peale võtma, et ainukestena midagi mitteleida :P
Samas nüüd on teada, et olime lihtsalt ise pimedad. Tuleme veel.
Teel aarde juurde kohtasime mitteleiuga peitureid. Meil õnneks nii kehvasti ei läinud.
GP 1432 / GC 1673
Mahalangenud puuhiiglane on peidupaiga raskusastet punkti võrra suurendanud. Buldooserikalduvustega ülekaalulistele otsijatele on see aare kergesti leitav. Ja kui oksahunnikus piisavalt trampida, on järgmistel tulijatel kergem.
Tänase päeva kõige vihmasem aare. Leitud sai, kuigi olin tähele panemata jätnud väikese nüansi vihjes.
Nagu näha on vahepealsetel kuudel leiulogid ilmunud, peitjagi kohal käinud ja vihjet kohendanud. Täna oli leid kiire, tuleb tunnistada, et seda kohta vaatasin eelmine kord ikka väga pealiskaudselt. Teistkordseltki oli mõnus jalutuskäik, ei kahetse!
Ilmselt alustasime valelt poolt.. Üle oja... Puude vahelt.. Aga lõpuks ilmutas! :)
Mida aasta edasi, seda kehvem lugu vaba ajaga on. Täna õhtupoolikul võtsime kätte ja tegime rattasõidu mööda Äntu-Nõmme matkarada. (Rattaga seal kerge pole. Me ei piirdunud muidugi pisikese lõiguga aardeni, vaid võtsime asja kohe korralikumalt ette - järgmistel on lihtsam rattaid üle murdunud puude tirida) Peamine rattaretke põhjus oli minu soov aaret hooldada. Kuna mu orienteerumistaju ja kohamäluga oli kõik õnneks korras, siis otsima me ei pidanud. Ronisin kohe õigesse kohta. Aardepaik on tõesti kõvasti muutunud. Otsustasin, et jätan aardekarbi esialgu samasse kohta ja kuna ta terve oli, siis jäi ka välja vahetamata. See on jätkuvalt "vana kooli aare", aga kergemaks leidmiseks kohendan vihjet ja tegin õigesse kohta risti kah.
Luban lahkelt logiraamatu minigripi välja vahetada, kui kellelgi kaasas olema peaks. Mul ei olnud maalt seda kaasa võtta.
Jätsin aardesse geocoini paberi. Vidin ise on kõige kaduva teed läinud :(
Hetkel polnud soovitatavas parklas infotahvlit - ma ei tea, kas see on renoveerimisel või jäädavalt kadunud.
Kui otsustate läbida Äntu-Nõmme matkaraja, leiate boonuslogiraamatu, mis pole küll gp lehel kirjas, aga logida palutakse lahkelt kõigil leidjatel.
Lahe matkarada oli. Ilm oli ilus ja mõnus seda läbida. Aare sai ka lõpuks üles leitud. Tänud peitjale.
Läbisime terve matkaraja. poolel teel tundus, et oleme hiljaks jäänud, sest kõik tulid juba tagasi. Kohapeal just ülearu lihtsalt ei läinud. Mäe leidsime, lohu ka. Kuuse leidsime ka, seal ju terve kuusik oli. Ainult aaret ei paistnud kusagilt. Lõpuks tegin geokõne ja sain veidi otsingupiirkonda kahandada. Lõpuks tuli ka aare välja vaevalt poole meetri kaugusel korralikult läbi kontrollitud kohast. Aitäh peitjale.
Autos arutasime, kas matkarada või lühim tee. Järjekordselt leidis kinnitust, et lühim tee ei ole alati õige. Suutsime leida kõige hullema porimülka, kuigi mõned kümned meetrid eemalt oleks aardeni saanud valge inimese kombel, nagu pärast selgus. Nn. ojanire forsseerimisel vajus Einar vööni mudasse, mina tema järel natuke rohkem. Einar oli juba teel aarde juurde, kui kuulis selja tagant hädakisa "tõmba mind ka siit välja!". Õnneks halastas. Minu valged püksid olid totaalselt värvi muutnud. Kui oleksime kergemat teed kasutanud, oleks võibolla aarde otsimisest loobunud, nüüd ei saanud kuidagi ilma leidmata ära minna. Peale leidu saatis Einar mind matkarajale, sest ei julgenud koos minuga ennast näidata. Õnneks oli matkarajal selgeveeline oja, kus sai suurema sopa maha pesta. Einar autos itsitas, kui metsast väljus pesuväel Agelinde. Tema ise oli üle korraliku purde tulnud ja riided ka vahetatud. Oh seda geopeitust, võtab viimase mõistuseraasu!
Parkisin soovitatud kohta ja võtsin ette jalutuskäigu. Jäin rahule, tarkust meie muinasajaloo kohta tuli. Lohu kõrval kuuski jätkus, paraku aare mulle ei paljastunud. Hea meelega tulen tagasi, kui vahepeal mõni leiulogi ka ilmub.
Auto jätsime ohutuledega maanteel matkaraja tähise äärde. Jõgi küll tundus kahtlane olevata kuid lootsime matkarajal silla olemas olule. Sild oli omal kohal ja tee viis aardeni. Paremal pool kätt pidasid mugud püstkoja juures pidu ja kuna meil oli vaja vasakule minna, siis meie vaateväljast jäid nad eemale. Siin olid täpsed koordinaadid abiks muidu oleks vast sinna jäänudki. Aarde nime päritolu ei saanudki teada.
Auto parkisime sinna, kuhu ei tohtinud - suure tee äärde aga jätsime ohutuled põlema. Meil oli vaja kõige lühemat teed Henriko pärast. Torm oli jah seal kõvsti tuustinud, paar tiiru ikka pidime tegema enne kui näpud taha aardele saime, tänud! Peaaegu kaotasime Henriko luti ära, läksin veel tagasi otsima ja ei leidnud, hiljem leidsime riiete seest ikka õnneks üles.
Kesse siin kobises alles, et enam keegi ühe aarde juures mitu korda ei käi? Kuna linnamäele oli niigi asja, vaatasime selle karbi ka üle. Oli kenasti omal kohal ja ootas järgmisi.
Istusin Rakke jaamas. Mööda tuhises Tartu kiirrong. Poolteist tundi oli õige rongini aega. Kuna peaaegu 100km oli juba läbitud, siis tekkis kahtlus, et kas on mõtet minna ja kas jõuab. Üks hetk lihtsalt läksin. Panin 30km/h sisse ja jube ruttu jõudsin kohale. Lootsin kuidagi lihtsamalt aarde juurde saada kuid lõpuks läksin ikka sealt kus peab. Kiire oli ja kui esimese viie sekundiga aaret ei leidnud, tekkis juba paanika. Järgmise 10 sekundki jooksul aga juba leid tuli. Aitäh!
Matkarada on kujunenud hetkel välja ka takistusrajaks. Samuti tuleks muuta vihjet natuke. Mägi on olemas, mäe otsas ka lohk. Lohu kõrval aga on hetkel kuusetüügas, sest torm on teinud oma töö, samuti ka mitme kõrval oleva puuga. Koht on aga vägev ning loodan, et aare ei kao ka pärast seda kui seal kunagi hooldustööd on tehtud. Tänud peitjale!
Kunagi sai see matkarada tervenisti läbitud,tore oli näha,et püstkoda elu ja tervise juures on...Kaunis jalutuskäik oli siis ja nüüd aaret otsides.Tänud!EVEJ
Jalutasime mööda matkarada.Teekonna algus oli suht vesine,kuid edasi kulges juba kuivemalt.Väga kena püstkoda seal.Tänud.
Lõpp-punkti lähedal leidsime kena piknikuplatsi, mis tasub tuleviku tarbeks meelde jätta. Ka aarde enda leidsime suhteliselt kergesti, Sirje märkas peidukat.
Tänud peitjale toreda matka eest!