Torbiku II

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

3 veebruar 2024 leidis Anna & [kallo]

Hommikut sai alustatud Pöörilaiu külastamisega ning kuna seal saime üsna kiirelt käidud ja teepeal veel mõned aardeid leitud, siis tundus hea mõte ja sobiv ilm ka selle vana aarde külastamiseks. Oleme ammu tahtnud siia tulla, kuid kunagi pole olnud sobiv aeg, ilm või tuju. Täna siis kõik klappis, aga päevavalgust hakkas nappima. Kui saime ära pargitud ning võtsime suuna raba poole, oli päikeseloojanguni jäänud 10 minutit ning meil linnulennul 1,8km minna. Ega ei teadnud, et milline liikumiskiirus olema saab ja kaua meil siin läheb, seega lambid said kaasa võetud. Üldiselt oli rabas hea liikuda, suurte puude vahel oli lund, seal pani Anna räätsad alla, aga lagedal olid kõik veesilmad ja mättad külmunud ning üsna mõnus astumine. Aare ise sai leitud kärmelt, aga tema seisukord ei ole kiita. Karbis oli vett, mille välja valasime ja logiraamat ise paraku väga märg ja vajab hoolitsust.

Tagasiteel algul saime veel lampideta hakkama, aga kui raba pealt taas suuremate puude vahele metsa jõudsime, siis läks ikka lambivalgust juba vaja, ilma enam hakkama ei saanud. Lõpuks auto juures tagasi olime kella 18 paiku ning sai tänastele matkadele joone alla tõmmata. Aitäh.

2 märts 2023 leidis Merle [gunvald]

Selle aardeni retke ettevõtmist olen kaalunud kaua. Olen keeranud kaarti ette nii- ja naapidi ega suutnud otsustada, kust kaarest sellele ratsionaalseim läheneda on. Kuna ühtegi head argumenti pikema (väidetavalt lihtsama) tee asjus pähe ei tulnud, valisin lühima ehk lasin end gm-l suunata. Turbapõld oli inimtühi, ent lige. Lumi on märtsipäikese paistel kenasti sulamisprotsessis, sama on mustavate turbavaaludega. Lühidalt, pori ja sopp, sopp ja pori. Rappa jõudes sain saapad puhtaks... ja märjaks. Loodetud külmunud raba oli jõudnud kohati sulada, mistõttu lonksas lumealune rabavesi korduvalt üle kõrgete matkasaabaste serva. Samas oli rabasaarte ümbruses põlvini lumi. Minna oli rabas terve kilomeeter ja tagasi keerata ka ei tahtnud: ignoreerisin märga ja lund ning nautisin ilusat ilma. NB! GC kirjutas varasem leida, et pani uue konteineri, see oli täitsa olemas koos nänniga ja sesmõttes on hooldusvajadus ammendunud. Ma olen matkanud läbi terve Eesti, kümnetes rabades sh, aga Rääma rabas olin täna täiesti esmakordselt. Vaatasin kaardilt, et Pärnu südalinna on siit kiviga paar korda visata. Nojah, enne Pariisi, käi ära Nuustakul vms. Enne päikeseloojumist sai logi kirja, vanast konteinerist vesi välja kallatud ja siis loojangut nautida. Tagasi autoni püüdsin vältida vesisemaid kohti ja katsetasin uued vesised kohad ära. Ei teagi nüüd, millal siia soovitaks aardejahile tulla - küllap räätsadega keset talve oleks targem küll. Tänud peitjatele!

12 jaanuar 2023 hooldas nipi245 [caro]

Õige kujuga topsikut mul kahjuks ei olnud,kogu kraam sai kandilisse tihendiga karbikesse. Teibi paraku unustasin. Originaaltopsiku jätsin ka sinna,ehk on kellelgi sinnaminejatest tervet kaant pakkuda.

3 detsember 2022 leidis Krissu ja Margus [yksk6ik]

Tänud aarde eest

22 juuli 2022 leidis Andres [andresf]

Ei olnud just kõige targem otsus aga sai tehtud. Läksin üksinda ilma varustuseta. See oli mu esimene rabamatk, raba oli pea sama suur nagu Pärnu linn. Suured tänud eelmisele aarde otsijale, kes jättis sinna kase toika. '

Konteiner oli õnneks hästi säilinud, kuumad ilmad olid konteineri ära kuivatanud. Paraku konteineri kaan on hävinenud.

16 aprill 2022 soovis hooldamist Mihkel [mihkelp]

Vajab hädasti uut konteinerit, vana on pragunenud ja kaas ei püsi enam peal. Teipisime hetkel kokku, peaks hoidma mõnda aega.

16 aprill 2022 leidis Matkalised ja [mihkelp]

Leitud. Aitäh!

16 aprill 2022 leidis Mihkel, Kätlin, Martin, Epp [rabaepp]

Raba ühes servas on käidud juba sellest ajast, kui jalad kandma hakkasid. Natuke piinlik endalegi tunnistada, et keskpaika jõudsin täna esmakordselt. Super ilm ja kallid matkakaaslased - päev missugune! Suured tänud peitjale tõuke andmisel!

12 märts 2022 leidis Ilme, Ingrid ja Mari [marihen]

Nätsi rabas jäi meil veel võhma natuke üle ning otsustasime ka selles rabas ühe soojaga ära käia. Lähenemistee sai ideaalne valitud. Siht viis otsa rappa ja tagasiteel oli mobiili mast orientiiriks, niiet ei pidanud gepsigi taskust välja võtma. Sellega lõpetasime oma rabapäeva ja suundusime Ilme juurde saunamõnusid nautima. Oli tore päev. Tänan.

6 märts 2022 leidis Pilleriin [pillekas]

Milline matk! Sai veel õigel ajal ära käia kui maa on veel külm ja seega pääsesime aardeni täitsa kuiva jalaga! Lähenesime Kaubajaama poolt ja sealt vähem kui 2 km jalutamist. See aare tundus mulle nii kättesaamatu, aga nüüd täiesti olemas!

26 veebruar 2022 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Mõnus matkake päikesesäras. Metsa läheduses oli lumel tugev kandev koorik, lagedamal lumi ära sulanud, kuid pinnas suures osas veel jääs. Kummikud kulusid marjaks ära, sest aeg-ajalt kostis jääraginat ja jalg vajus vette, aga midagi liiga ekstreemset tänase ilmaga polnud. Topsi keermel on auk sees, vajab vahetust. Sisu praegu kuiv ja korras. Aitäh!

12 veebruar 2022 leidis Janika [jnkmdl]

Selle aardeni jõudmiseks kasutasime räätsasid. Väga vahva retk! Nimi kirjas.

12 veebruar 2022 leidis Este , Janika ja Arno [este]

Talvise Rääma rabaga sai lõpuks tutvus loodud. Räätsad alla ja marssisime lumel metsavahelisel sihil kuni raba alguseni ja sealt suundusime esialgu mööda mõttelist teed otse edasi, hiljem juba liikusime lihtsalt mööda raba. Väikseid männitukki jäi teele mitu-mitu,laukaid ilmselt ka, aga lume alt polnud enamik nähtavad. Õige männitukake ja aare olid ka veidi eemalt nähtavad. Logiraamat oli kuiv ja korras, lisasime sinna oma nimed ja tõdesime, et väga tihti siin ei käida, sel aastal olime siin esimesed, eelmine sissekanne oli 16.08.2021. Võiks soovitada, minge ikka! Oli mõnus paraja koormusega räätsadega retk talvises rabas. Aitäh peitjale!

16 mai 2021 leidis Anne-Ly, Indrek, Margit, Sander [anninni]

Ilusal soojal päikesepaistelisel pühapäeval ühendasime oma jõud Margiti ja Sandriga ja asusime Rääma raba keskel asuva aarde suunas teele. Alustuseks ~2km jalutuskäiku turbaväljade vahel kõvakattega teel ja seejärel räätsad alla ning ~2km astumist mööda rabaõõtsikuid. Päeva tipphetk oli kahtlemata aarde lähedal rabajärvekeses ujumine - tõeliselt mõnus ja värskendav. Kuni ise veemõnusid nautisime, lasime aardel pisut tuulduda ja kuivada - kerge kondens oli kaane alla tekkinud, aga muidu oli aare kenasti omal kohal ja heas korras. Olgu öeldud, et kolmapäevane põleng puudutas vaid raba algusotsa, möödusime sellest kohast, kuid aardest jääb see kaugele. Suur tänu peitjale, kes andis põhjuse nii laheda rabamatka ette võtmiseks!

16 mai 2021 leidis Sander, Margit, Indrek, Anne-Ly [medekulamutt]

Oleme siin raba peal matkamas käinud ka varem korduvalt, nüüd oli põhjus võtta ette aarde leidmine. Võtsime seltskonna kokku ja lähenesime Jänesselja-Urge mnt poolt. Vaatasime üle raba põlengu koha, see jäi 2km kaugusele aardest. Matkates kohtasime nii õõtsikuid, kui järvi. Suvel on siitpoolt lähenedes ikka räätsasid vaja. Pärast aarde logimist tegime ka mõnusa ujumise rabajärves. Kokku saime mõnusa 8,3km matka. Tänud aarde eest!

13 mai 2021 kommenteeris Ove [ove]

Loodetavasti ei ulatu põleng aardeni: https://www.delfi.ee/artikkel/93416029/fotod-ja-video-parnumaal-voivad-rabapolengu-kustutustood-jatkuda-ka-homme?fbclid=IwAR2zouk1_RfQMXJ5PPwIDHKpVPPbi3JPusbUXjruPW4L0ANTlvo3BaHTcec

21 aprill 2021 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Nii linna lähedal polegi varem rabamatkal käinud. 10 minutit autosõitu ja edasi juba jalgsi läbi metsa raba poole. Auto jätsime kaubajaama kanti, sealt viis ilus metsarada rabani. Räätsad panime alla umbes 1 kilomeeter enne aaret. Tegelikult oli raba üllatavalt kuiv, laukaid väga vähe ja pehmemaid kohti ka praktiliselt polnud. Ainult kümme viimast sammu enne aaret oli täielik õõtsik ja liikumine pakkus natuke närvikõdi. Aardetopsi põhjas oli natuke vett, kuid mitmed kilekotid olid sisu ilusti kuivana hoidnud. Peale logimist jätkasime teed ümber veesilma ja liikusime väikse ringiga auto poole tagasi. Rabas oli väga vaikne, päike kõrvetas ja putukaid veel polnud. Natuke väsitav, kuid siiski üsna tore 1,5 tundi taas veedetud. Aitäh peitjale!

13 veebruar 2021 leidis Marko [markosu]

Tundus populaarne koht olevat teiste räätsajälgede järgi. Aitäh!

13 veebruar 2021 leidis Inge [aunad]

Täna lihtsalt juhtus nii, et otsustasime möödasõidul siia tulla, sest kaugemate plaanide jaoks tundus päevavalgus otsa saavat. Lähenesime kaubajaama poolt ja räätsadega oli see täitsa kenasti lihtsalt jalutatav aare. Parkimise kohast rabasse suundus sobiv rajake ja ka rabas leidus piisavalt radasid, et neist sobiv valida. Lõpus ei hakanud jälgede järgi tiiru tegema vaid läksime otse üle lauka. Aarde kõrval tegime pisikese söögi pausi, et siis pisut kergema moonakotiga enne pimeduse saabumist autoni tagasi jalutada. Oli hea lihtne rabakas. Tänan peitmast.

6 veebruar 2021 leidis Eneli ja Arvo [arvoaljaste]

Ma olen seda aaret ammu piilunud. Eks Pärnu tegelt vaeslapse osas selles mõttes, et aardeid olen siit ju minimaalselt leidnud ja loginud. Ja ega mind need linna-aarded niiväga tõmmanud polegi. Juba ammu pigem nillinud neid raskemaid ja soo-aarded on minu aarete esiotsas, et mida logima kappan. Ikka laidude aarded, soo aarded, jõgede servades aarded, mida ujuvvahendiga võtma peab jne.

Ja tõesti, Haapsalust kuni Pärnuni on veel aaretega nö. enamvähem. Mõnede üksikute eranditega. Aga siis on järsku sein ees ja kõik kollane. Ja see üksik soo-aare siin on tegelt juba tõesti oma 3 aastat olnud see, mida olen kogu aeg võtta tahtnud. Sel korral siis otsustasime et kuna on krõbe ja külm ja Nätsi-Võlla ekstreemaardeni jõudmine ja leidmine võib raskendatud olla, et teeme proovi siis siin. Vähemalt kui on väga hull ja rõve sumpamine, siis saab pärast kiiresti sooja kohvi ja kringlit ja meel kindlasti paraneb.

Ausalt öeldes oli üllatus, et Pärnumaal nii vähe lund. Kõvasti vähem, kui Läänemaal-Harjumaal, kus upud sellesse. Ja raba pealgi oli lumekiht pigem tagasihoidlik. Ses mõttes, et korra on lumi kokku vajunud, ära külmunud peale sula ja nüüd pealolev kraam ei seganud. Räätsadega kannab nii hästi, et kutsu või tantsule keegi. Ma siis Eneliga koos tantsisingi aardeni ja võis kiiresti Hurraa karjuda. Tagasiteel proovisime ka vaprust, et kas laukad ikka kannavad ja kas on kõhe. No nati oli kõhe, kuid kannavad eeskujulikult. Nüüd see aga paneb vere maitse suhu ja ehk peab ikka need veel räigemad ekspeditsioonid siin tulevastel nädalavahetustel ette võtma.

Aitäh. Kuigi mõnedele soo-aarded tunduvad rasked ja tüütud, siis meie kahekesi lausa neelame neid. Andke vaid juurde! Kõik Eesti sood saagu vallutatud!

6 veebruar 2021 leidis Eneli ja Arvo [valeloom]

See aare sai valitud tänase päeva põhieesmärgiks. Arvol on kõik kodulähedased aarded juba ammu nopitud, seega tuleb kaugemal jahil käia :) Raba oli mõnusalt jääs koos kõigi oma laugastega. Lumekord oli küll üsna paks, kuid selle vastu aitasid räätsad. Seega liikumine oli üsna lihtne ning ka päike ergutas meid omalt poolt. Aarde leidmisega samuti probleeme ei olnud. Tore talvine elamus. Aitäh peitjatele!

12 juuni 2020 leidis Kata ja Kristjan [sportlane]

Tänud.

22 september 2019 leidis Anne, Kleone, Henriko [nuffi]

Täna oli kohe vaja siia tulla ehkki oli teada, et kerge siin olema ei saa. Kuna Henriko oli kaasas, siis õnneks sain selle arvelt puhata, sest matk oli raske, mis raske. Ma ei tea, mis häda siia peita küll oli, midagi orginaalset ju ei näinud. Jõhvikad olid see eest maitsvad ja suured. Tänud, et enam tulema ei pea!

14 september 2019 leidis   [tunk]

Rappa tulen võimalusel ikka rohelisel aastaajal. Jalastusin põhja pool lähimas autoga ligipääsetavas kohas. Sealt jalgsimatka alustades nägi looduse rohelist palet esiti küll vähesel määral, aga pärast oli juba ilus nagu rabas ikka. Teadmata, kui lihtne on turbakogumisala tagaservas jooksvat kraavi ületada, läksin igaks juhuks väljastpoolt perimeetrit. Maapind oli seal küllalt ebaühtlane ja vesine, kuskil paarisaja meetri pärast õnnestus ka kanarbiku varju peitunud pisikesse auku astuda, kuhu parem jalg järsku suure sulpsuga hargivaheni maa sisse kadus :O Märja jala mure sai niisiis kohe alguses lahendatud ning edaspidi võis selles suhtes üsna hooletult astuda :o)

Varsti sain teada, et rahulikult oleks võinud teisel pool kraavi mööda turbatööstuse poolt sillutatud pehmet pruuni teed liikuda, sest tsooni edelanurgast saab vabalt üle jalutada. Oh well, live and learn, learn and live. Magus sookailu lõhn peibutab heal aastal veel septembri keskpaigaski. Torbik nullis rippus hoopis teisel kõrgusel kui vihje nimetab, ma ei näinud mingit põhjust selle olukorra korrigeerimiseks ka. Normaalsuuruses lumega_leitava aarde puhul jääb peidukoha raskusaste igal juhul 1.0 peale. Retk täitis nädala rabaisu kenasti ära, aitüma peitjale ja hooldajale!

24 veebruar 2019 hooldas Harrys [harrys]

Konteiner sai kah vahetatud uue vastu. Vana oli jah päris nukras seisus, ei olnud tõesti põhja all enam.. GC lehel paistis, et vahepeal on küll seda kohta külastatud (ja seega vb ka tops vahetatud juba) kuid ei. Tegelikult ka logiraamatust ma vahepealseid logisid ei näinud (samas nagu ei otsinud kah).

24 veebruar 2019 leidis Harrys [harrys]

Mida muud ikka vabariigi aastapäeval targemat teha oleks kui rappa ronida :) Ilm oli selleks ideaalne - plusskraadid, vähe lund ning laukad ning järved olid kõik veel jääs - kõikjalt võis võimalikult otse läbi minna. Ei tüütuid parme, sääski, põdrakärbseid, ümber jala kerivaid rästikuid, rinnuli laugastest välja ukerdamist... Oli parajalt udune, mõistlik oleks olnud ka kompass ligi võtta, sest suunataju on sellises kohas suht olematu ning mingeid looduslikke orientiire võtta polnud, tuli loota vaid telefonile. Ehk kui see oleks pildi kotti otsustanud panna, siis palju õnne.. Tänud peitjale meeldiva rabamatka eest!

7 oktoober 2018 leidis Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

7 oktoober 2018 soovis hooldamist Heldur [heldur]

See torbik (karp) on ikka täiesti rabe ja põhja ei ole enam üldse all. Kohe kindlasti on uut konteinerit vaja, endal oli kahjuks ainult kaks kätt taskus. Toppisin konteineri põhja ühe taskuräti paki, et asjad tormiga välja ei kukuks.

10 juuni 2018 leidis Anne [annesmith]

Kolgata rada! Ilma räätsadeta lausa ohtlik ja me oleme hullud,et selle ilma läbi tegime! Normaalsed inimesed siia ei jõua! Maastik on 4.0 mu meelest! Vägev rännak igatahes aga spets varustus oleks võinud kaasas olla! Tänan peitjat

2 juuni 2018 leidis Kerli&Kaupo [kerlull]

Minu elu esimene rabaskäik ja jäin väga rahule, kartsin hullemat. Ainus kahetsus oli, et liiga palju asju sai seljakotiga kaasa veetud. Mitte, et enda kehakaal poleks selles rolli mänginud, aga sai niimõnigi kord ka põlveni sisse vajutud. Aga see käib vist asja juurde. Üksi oleks natuke raskem olnud, aga Kaupol jõudu on, tõmbas välja ja sai naerdes matka jätkatud. Laukas olev vesi oli juba kaugelt nii kutsuv, et patt oli mitte ujuma minna, hiljem oleks kahetsenud, mine tea millal jälle selline võimalus tuleb. Talvel peab ka mingi taolise käigu ette võtma, aga eks raba on kaunis koht olenemata aastaajast. Aitäh!

2 juuni 2018 leidis Kerli&Kaupo [lepalind]

See täpp on pikalt pinnuks olnud, aga kohalikel ammu leitud ja Tallinna rahvaga ei õnnestu siia tulla. Kui juba kodust nii kaugele tuldud, siis nii aega nõudvat aaret ei taha võtta. Täna aga olime ratastega Pärnus ja ainult 4 aaret otsida. Lähenesime lõunast ja kui tee lõppes, siis viskasime rattad metsa, aardeni 1,8km. Kuna ei teadnud raba kandvust ja märgsust, siis võtsin kilekotiga kummikud kaasas. Raba serva jõudes jätsin need maha, liiga tülikas tassida. Edasi oli tuim matk, kus jalad pisut vajusid kuivas pinnases. Mõnus hakkas siis, kui laukaid oli näha. Null on kõige paremas kohas, kui logi kirjas siis tegime pika supluse. Põhjas oli päris külm, aga pinnal soe. Mu jaoks on ainult kaks aastaaega, millal rappa minna. Kas talvel, kui saab mööda kiirteed või suvel, kui saab ujuda. Vahepeal on jama. Nüüd sai Pärnu puhtaks, aga küll siia uusi aardeid tuleb ja küll Iklasse sõites saab peatuseid teha :)

28 märts 2018 leidis Karl [zdrk]

Rappa sisenesin ma üle turbaväljade ja väikese hüppega üle kraavi olin kõige tihedamas laugastikus. Jäädvustasin vaated mällu ja ka telefoni ning võtsin suuna aardele. Siht oli hea kindel - taamal suitsev Pärnu. Rabapind oli veel meeldivalt kivikõva ja laukad kaanetatud. Mõnes kohas oli lirts lärts plärts ka aga veekindlad tossud hoidsid jalad kuivana. Maastik oli kokkuvõttes nii lihtne, et neli ja pool kilomeetrit koos lisatoimetustega võttis aega ainult 48 minutit. Aitäh rabaka eest!

24 märts 2018 leidis Mari,Krista [krista]

Tänane kolmas raba matkamiseks. Päike soojendamas selga, astusime mööda sihti raba peale välja, jäine pinnas jalge all. Üle suure lauka astus Mari julgelt aardeni, mina lauka serval mättalt –mättale. Tänud peitjale.

24 märts 2018 leidis Krista ja [marx303]

Kui rabade päev, siis rabade päev. Suvel pole tahtnud siia tulla ja talvel Pärnusse eriti asja pole. Nüüd said ideaalilähedased ilmaolud ära kasutatud. Alguses läksime mööda sihti ja rajakest, kui see lõppes, siis otse aardesse. Tagasiteel raja peale ei sattunud, aga sihi saime kenasti kätte. Aitäh!

8 aprill 2017 ei leidnud Kenri, Robin ja [mihkelp]

Torbiku juures näitasin teistele, et vaadake, kuskil seal kaugel on teine Torbik ka. Tekkis mingi uitmõte üritada sinna minna, sest aega vanglaürituseni oli veel küllalt. Viskasime rattad mändide varju, võtsime riideid vähemaks ja asusime teele. Ilm oli täiega suvine, päike lõõskas taevas ja üleüldse oli mõnus olla :) Ega me seda raba olukorda hetkel hinnata ei osanud, kõigil oli see esimene kord reaalsel külmumata rabapinnal käia. Üsna kiirelt sai selgeks, et tuleb väga hoolikalt sammu valida, muidu saavad jalad märjaks. Kui olime jõudnud kuskil 600 meetri kaugusele rappa, tekkis küsimus, et kui kaugel see teine torbik üldse on. Vaatasin kaarti- 3,4 km aardeni. Keegi meist ei viitsinud nii kaugele minna ja jalad olid teistel juba märjad, seega nautisime veidi raba ja läksime tagasi ratasteni. Väga mõnus rabaskäik oli!

26 veebruar 2017 leidis Hannes ja Levia [hpalang1]

Täiesti sürr koht. Kappasime poole tunniga autost aardeni - seisad keset suurt halli nagu siilike, hobust ei paista, korstnaid ei paista, ainult müra kostub kuskilt. Samas tead, et linn on siinsamas. Sürr sürr sürr. Mittekargel ajal on asi loomulikult teine, siis tuleb ikka hoolega vaadata, mis ja kuidas. Aga tänud näitamast, isegi juhatamise peale võtsin kuus aastat hoogu, et siia tulla.

11 veebruar 2017 leidis Lembitu [lembitu]

Olin kindel, et las see kollane täpp seal keset sood olla, mina sinna küll ei lähe. Aga kodukandi aare ju. Eelnevad raba aarded nagu Geojaht ja Raksti andsid kindlust juurde, et tegemist võib olla päris kena loodusmatkaga. Täna oli just selline päev, kus kõik vajalik langes kokku - vaba aega on, Päike sirab selges taevas, tuult ei ole, lumekiht vaid 1cm, külmakaardid mõnusalt pisikesed. Parkisin auto kombijaama juurde ja seadsin sammud raba suunas. Ületasin kunagise raudtee ülesõidukoha ja veendusin, et tulevik on monorelsi päralt. Edasi jalutuskäik metsaradadel ja siis juba mõõda raba. Päike pani härmatanud puukesed sillerdama. Ja fotoaparaadile langes osaks tõsine koormus. Kiire käija ma ei ole ja nii ma jalutasin rabas ja avastasin üha uusi vaatenurki. Vahetevahel kohtasin ka erinevate loomade jälje ridu. Need olid kõik väikeste loomade jäljed. Suurte loomade: karu, ilves, hüljes jne jälgi ei paistnud olevat. Ühelt maalt sain selgeks, et just seal eemal olevas metsasalus peabki aare olema. Kohale jõudes oli seal näha tõelist geomaanteed. Justkui oleks NKT aarde juures olnud. Jälgi oli palju ja muude hulgas olid isegi suusajäljed. Leid tuli kohal kiirelt ja logidest selgus, et külastused on toimunud eelnevatel päevadel. Tagasi teel GPS enam vaja ei olnud, kuna võtsin suuna otse kombijaama tossavale korstnale. Vaateid jagus siingi. Suvel oleks ilmselt marjad retkele tõsise piduri tõmmanud, nüüd seda muret ei olnud. Õhtuks olin päris väsinud ja retke kestuseks oli kujunenud ligi 3 tundi. Tänud peitjatele.

19 jaanuar 2017 leidis Mariann&Anx&Anete [mariannp]

Aare puhas ja kuiv! ;-)

14 jaanuar 2017 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Kaks järjestikust külastuspäeva ei saa jääda ilma kolmandata. Viimased logid sundisid jalad kõhu alt välja võtma ja rabas ära käima. Kindel teadmine oli, et ei mingeid turbavälju ega kaubajaama. Parkisin auto Niidu tänava lõppu Fortumi juurde, mille kõrge korsten sai üheks oluliseks orientiiriks tagasiteel. Tänava lõpust jäi aardeni linnulennult 2,5 km millest esimesed 500 m kulgesid metsateel. Raja esimeses pooles oli vastas voolava veega oja, kuhu keegi hea hing oli rajanud silla ja redeli vahepealse ehitise. Raba ise oli jalutuskäik pargis. Esimese poole teest kandsid Henrikot kukil ja teise kelgu peal kus pidevalt hädaldati: ära sõida nii kiiresti. Teel aardeni nägime ühe lauka peal hundi jälgi ja aarde enda juures avastasime, et polegi tänase päeva esimesed, sest sealse lauka peal suundusid aarde suunas hiire jäljed. Logi kirja ja samal ajal kui Henriko aarde sisuga tutvus, kõpitsesin veidi kaasa võetud traadiga aaret kindlamini puu külge. Tagasitee kulges täpselt samades jälgedes kui minnes. Kokku tuli ligi 2 tundi mõnusat matka. Aitäh.

13 jaanuar 2017 leidis Marko [jokker6]

Sinna polnud plaani niipea tagasi minna, aga lugedes eilset külastuslogi, tekkis kerge kompleks. Et mismõttes nii lihtalt? Aga ok seekord ka olin rebelpeitur ja tungisin sisse eralvaldusesse ilma loata. Kuna seal töö käis, jätsin auto ikkagi enne telliskivi. Jalutuskäik pikenes selle tõttu ca 2km. Kokku tuli matka ca 6,5km. Rabamaastik oli mõnusalt läbi külmunud ja suht julge sammuga võis minna, kuigi eelmisest korrast oli siiski kerge hirm ja käisin nina maas. Nii korra oli ka juhus, et pead üles tõstes paistis kauguses tammiste masti asemele vana sigala - rabas ikka kerge suunataju kaotada peaks mainima. Igatahes jõudsin kohale kuiva jala ja rõõmsa tujuga, mille leid veelgi paremaks tegi. Purgi kinnitus puu küljes tahaks küll veits parendamist - ehk järgmine otsija võtab jupi traati nt kaasa. Purki jätsin "foto endast". Igatahes väga lahe koht, ilma geopeituseta sinna poleks kunagi sattunud. Tänud peitjale!

12 jaanuar 2017 leidis Ove ja Külliki [orca]

Ilm soosis tänast rabamatka: mitmed päeva külma(raba pind külmunud), Lund pole palju tulnud ja öine tuul on ka natuke vaibunud. Seega leegid peale ja rabale. Esimese liginemise punktina valisime põhjapoolse turbatootmise ala ja läkski õnneks. Keegi ei pidurdanud kuigi märgid eramaast ja tellis olid ees. Saime otse raba veerde ja sealt suund sisse ning 30 minutit matka aardeni ja tagasi. Aaare oli maha kukkunud ja peale logimist sai ta tagasi silmade kõrgusele. Tore rabamatk ja mis kõige olulisem saab kuiva jalaga. Tänan

3 jaanuar 2017 ei leidnud Marko [jokker6]

Ajaloo huvides jätaks ka märgi maha. Mõtlesin ka lõpuks ära korjata selle aarde. Teine päev külma ka, et lootus siis vähe tugevamat tallaalust. Mõned päevad tagasi "Kääbikul" külas käies oli krõbedast pinnasest palju abi. Igatahes julgutasid "jalutuskäigule" viitavad logid pluss külm ilm minema. Esimesena lähenesin ka põhja poolt, aga lisaks "schlagbaum"ile oli ka üks suur kuri silt, mis ei lubanud kuidagi sealt läbi. Austades võõrast maad tegin uue lähenemiskatse kaubajaama poolt. Sain autoga lähemale, kui esiti lootsin, kuigi saaks veelgi. Igatahes esialgu oli täiesti mõnus, nägin jänest ja kitse - kahetsesin, et fotokat kaasa ei võtnud. Metsa osa oli kena ja ka kõrgem raba osa. Ok üsna kiiresti sain aru, et kui silmale paistab astumine kena, siis ära astu :D. "Teerajad" kipuvad olema hoopis miskid kraavi laadsed ollused. No nii siis mätaste otsas sai ukerdatud. Huvitavaks läks asi raba madalamas osas. Mättaid vähem ja lagedamad väljad. Esimene laga ja ettevaatlikult. Ohhoo mõnus kõva jäine sile maastik. Jupp maad sai nii minna, kuni aarde juures olev järv ja poolsaar paistsid. Aga eks rõõm oodatud kergemast maastikust oli ennatlik, kuna äkki astusin ühe "ilusa" koiha peal läbi kooriku ja all ootav phme mätas osutus nii pehmeks, et neelas jalad põlvini sisse. Välja sai suht kergelt aga märjad jalad ja -4 kraadi ei ole tore kooslus. Samas aare krt paistab üle järve. Proovisin ringi ikkagi minna ja krt maapind ei kanna üldse - pea iga samm käis vesi üle jala. Siis hakkas juba hirm tervise pärast ja otsustasin tagasi pöörduda lootes, et juba käidud tee ei paku enam üllatusi. Aga noh tagasiteel üks kõrgem mätas osutus ka petlikuks ja imes mind põlvini sisse. Õnneks muidugi hea koht ka kus kõik oma karvased ja sarvilised välja hõigata. Igatahes oli väga väljakutsuv matk ja tahaks varsti uuesti ette võtta. Seekord siis juba parema varustusega - räätsad, kummarid jne.

3 detsember 2016 leidis Kalmer, Tanel ja [jersikas]

Poleks pidanud sel päeval üldse Pärnu kanti sattuma, aga kui Tanel eelmisel päeval kaardilt näitas, kus aare on, lisaks rääkis, mis kell on plaan liikuma hakata ja milline maastik ja olud seal on, siis tegin peas kiired arvutused, et pärastlõunaks jõuan Tallinnasse vajalikuks ajaks tagasi küll. Nii me hommikuse rongiga Pärnu poole vurasime, kaasas hommikusöök, soojad varuriided ja kohustuslikud Uno kaardid.
Kaubajaamas jätsime lähima aarde esialgu otsimata ja liikusime edasi raba poole. Ronisime üle kraavide, jalutasime võlumetsas ja lõpuks jõudsime ka raba äärde. Kui ma mõni aeg tagasi Õmma rabas sain jalutuskäiku nautida, siis Rääma raba ei hellitanud. Iga neljas-viies samm oli vesine ja kohati käis kerge värelus sees, et kas saapad on ikka piisavalt tugevalt jalas, et kui põlvini sisse vajun, siis jalga välja tõmmates ei jää jalanõu sohu. Õnneks olukord nii ekstreemseks ei läinudki, igat sammu sai kalkuleeritud ja pokud aitasid julgestamisel kaasa. Pärast pikka sumamist jõudsime ka aardeni, mis kaugelt juba tervitas. tagasi sumasime veidi kalduvalt rajalt, sest sissekäidud rada kaks korda astumist ei kannatanud.
Kokkuvõttes oli väga väga mõnus hommik rabas. Aitäh peitjale :)

3 detsember 2016 leidis Gerdi, Kalmer ja Tanel [timix]

Otsustasime see nädalavahetus Pärnusse tulla. Kui viskasin õhku mõtte, et mul see üks rabakas veel Pärnu külje alt otsimata, oli ka Gerdi käpp. Sõitsime hommikul rongiga Pärnu Kaubajaama, ronisime üle paari kraavi, kõndisime natuke mööda metsateid ja kilomeetrike läbi raba. Kaks tundi hiljem kuus kilomeetrit läbinuna jõudsime taaskord samma raudteejaama ning sõitsime sealt bussiga kesklinna. Aitäh mõnusa matka eest!

23 oktoober 2016 leidis Tanel ja Levia [phantom]

Tegelikult polnud üldse plaanis selle aarde juurde minna, plaanisime hoopis luuret teha, et kustpoolt läheneda saaks. Panin kaardil potentsiaalse koha paika ja suundusin sinna. Oligi tee ja segavaid märke ka polnud. Autoga sai ilusti lausa 1,4 km peale. Edasi läks lausa teerada. Vahepeal tuli küll veidi sammu valida, aga matkasaapaga sai ilusti hakkama. Aare minu silmade kõrgusel küll polnud, selleks oleksin pidanud kaelani sohu vajuma, et see nii oleks. Logisin ära ja panina ta tagasi puu otsa, kus ta tÕenäoliselt peaks olema. Aitäh peitjale.

12 märts 2016 leidis Laur ja [puutetundlik]

Nojah, Laur rääkis juba kõik ausalt ära… Tõepoolest, selle aarde juurde matkamine oli meie seekordse Pärnu-tripi ainus kindel geoplaan. Ja hea, et oli, nii saime kiirustamata päikesepaistelist raba nautida :). Minekutee valisime turbaväljade kaudu ja see andis meile võimaluse pool teest lihtsalt jalutada aga peale viimast kraavi ja selle ületamist polnud jalutamisest enam juttugi ning tuli hoolega vaadata, kuhu astud… või siis jalgu veeaugust välja sikutada :D. Jalad leotasime igatahes ära mõlemad, sest ega’s Jõuluvana toodud tutikaid räätsasid siis kohe minnes alla polnud vaja panna. Eiei, neid oli vaja esmalt seljas aardeni tassida ja alles tagasiteel sihtotstarbeliselt kasutada ning isegi siis alustada ühest korraga... :D.

Väga mõnusa rabatripi saime täna siit ja me polnud ainsad – logiraamatut avades vaatas sealt vastu veel ühe seltskonna tänase kuupäevaga logi. Peitjatele aitäh rabasse tulekuks põhjust andmast, üle pika aja oli väga tore ka natuke raskemal maastikul ringi mütata :).

12 märts 2016 leidis Maris ja [laur]

Oh neid sünnipäevasid...

Mingil hetkel tuli kellelgi loll idee, et mõnusa puhkuse asemel kobiks rappa...no ja mõnele see idee meeldis nii, et see aare saigi meie nädalavahetuse põhieesmärgiks. Reede õhtul sai aga juba tähistatud natuke rohkem ja vist ei olnud tähtede seis selleks kõige parem. Igatahes hommik andis ennast tunda. Ja kõigepealt oli vaja veel ka mega korraldus istumisel ära käia. Ma olen ka üldiselt üpris kasutu seal, aga seekord olin seda veel rohkem :D Ülesanded käes, võis sealt lahkuda ja asuda teele Pärnu poole. Korra tekkis juba plaan, et äkki kobiks kohe hotelli ja jätaks raba pühapäevaks. Õnneks seda aga ei teinud. Värske õhk mõjus väga hästi ja matk oli mõnus. Arvasin ka esialgu, et tuleb tunduvalt pikem jalutuskäik. Tegelikuses oli vist kokku umbestäpselt 4km.

Alustasime ka põhjasuunast ja auto jäi turbaraba tõkkepuu taha. Teekond õnnestus täpselt nii hästi valida, et ainus koht kus suurem kraav ees oli, seal ootas meid üks puuront kenasti purdeks seatuna. Ka ülejäänud teekond oli üpris lihtne. Ühes kohas õnnestus jalg üle saapa serva ikka vette pista, niiet gramm niiskemaks üks jalg õnnestus teha.

Aarde juures oli suurem kogus värskeid jalajälgi ja logist selgus, et veel samal päeval enne meid oli seal käinud teatud arv isikutest koosnev Surmagrupp (loodan, et mäletan nime õigesti, eks Maris siis pärast parandab kui eksin :) )

Logi kirja ja tagasiteele. Siis otsustas Maris ikka oma peaaegunaguuuedmitukuudvanad räätsad ka esimest korda ära katsetada. Ühe jala otsas katsetades õnnestus tal see nii hästi, et sai ka jala märjaks kastetud :D Kahega tuli palju paremini välja. Ka mul õnnestus tagasiteel juba vältida eelnevaid niiskeid kohti ja olimegi peagi tagasi auto juures.

Läks ikka väga hästi, et seal laupäeval ikka ära käisime. Ilm oli super selliseks jalutuskäiguks...ainult päikseprillid olid puudu :) Ja ma veel täiesti roheline seda sorti aaretega. See oli minu esimene raba mis ei olnud enam totaalselt jääs või millel puudusid laudteed. Ainult aasta läks aega, et sinna jõuda ;)

Suured tänud peitjale sinna kutsumast! Oli väga mõnus :)

5 märts 2016 leidis Imbi ja Lembit [polekala]

See rabakas oli mul pikka aega kuidagi otsimata jäänud. Küll ei viitsinud, küll ei olnud jälle aega ja küll olid jälle turbakaevandajad miski aeg ees toimetamas. Nüüd lähenesime aardele teisest küljest ning saime u 1,9 km peale. Sealt siis mööda metsasihti kuni rabani ja edasi nina GPS-is aardeni. Lund ikka täitsa oli ja naha sain vähemasti soojaks. Kui algul kakerdasime kumbki oma jälgi tehes, siis üsna pea tundus mõistlikum üksteise jälgeses käia. Jää laukal kandis ning aardeni sibilsime üle selle. Logi kirja ja mööda eelnevalt tehtud jäljerida jälle tagasi. Täitsa mõnus liigutamine oli. Tänud peitjale!

2 jaanuar 2016 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Leidsime. Tänud.

2 jaanuar 2016 leidis Piia, Peeter [blondiin]

See oli tänaste otsimiste peamine sihtmärk. Lugesin ja mõtlesin et kustpoolt siis läheneda. Ei mõtelnudki välja. Valisime põhjasuuna ja keerasime esimesel võimalusel paremale, Peagi sai aga sõit tõkkepuu ees lõpu. Edasi siis linnult üle 2 km kadjavarvas. Osaliselt tee siis turbamaardla servapidi, aga pidime ületama vaid ühe truubiga kraavi ja teise kraavikese. Maastiku raskus andis vast 2 hetkel välja. Imelised laukad olid küll peidetud külmunud vee alla, aga ilus oli ikkagi. Peamiseks takistuseks osutusid külmunud jõhvikad. Aardekonteiner oli aga purunenud kaanega, õnneks oli aga konteineris teibirull ja loodan et sellega sai ajutine veekindlus taastatud (ilus see küll jah ei saanud) Matk ja koht olid vahvad, seega jätsime aardesse ühe temaatilise rnduri kes oli meile seltsiks hakanud Katalooniast

29 juuni 2015 leidis Reigo [reix]

Midagi raskemat ka kehale! Tänaseks päevaeesmärgiks oli lõpuks külastada ammu plaanis olnud torbikut. Alguses oli plaan läheneda päris põhjast, aga ei soovinud siiski üle turbavälja minna, seal tegi trakats tööd ja liiatigi on territoorium ilma loata liikumiseks suletud (selline märk on küll vaid ühel siseneval teel). Seega liikusin kirdesse. Järgmine raba suunas minev tee/siht oli muidugi selline, kus ka asisema džiibiga pole hetkel suurt midagi teha, metsa väljaveost tekkinud rööpad üle poole meetri sügavad ja vallid ära kivistunud. Käisin vaatasin veel ka järgmist sihti aga see oli kõrge heina all. Seega jäi auto koguni linnulennult 3,3 km kaugusele maantee äärde ja hakkasin mööda seda kivistunud sopateed astuma. Selle lõpuks jõudin kraavini, mille kuivalt ületamine võimatu, piisavalt lai ja sügav. Liikusin mööda kraavi äärt, et ehk on mõni looduslik ületuskoht, ei midagi. Olin valmis juba riided eemaldama ja mudavette sukelduma, kuid õnneks otsustasin veel edasi liikuda kuni selle heinasihini, et ehk on selle otsas mõni ületuskoht. Õnneks oligi truubikoht, kuigi see oma algset ülesannet ei täitnud ja vesi voolas mööda. Kuivalt üle ja edasi raba poole. Peale mõningast metsas ragistamist sattusin kobraste poolt üleujutatud alale. Selles õnnelikut möödas avastasin üllatuseks eest veel ühe laia kraavi, mida kaardil polnud. Õnneks olid siin koprad oma tööd korralikult teinud ja ületuskohti jalaga segada. Lõpuks kergendustundega rabas. Varsti sain teada, et see on ootamatult vesine käsn. Seega täitsa sirgjooneliselt ei saanud liikuda ja tegin põhjapoolse kaare. Olenemata tee valikust vajusin korra ka ühe jalaga põlvini sisse, matkasaapas jalg jäi küll kuivaks. Hiljem maapind tahenes ja laugaste juures oli juba täitsa ok. Laukad olid mõnusalt suured, tekkis jälle see alatine mõnus rabatunne! Aare oli eeskujult korras, logisin ja varsti asusingi tagasiteele. Huvitaval kombel olid kadunud mind siiani jälitanud kärbeste ja parmuparv, kas nad arvasid, et nüüd, kus ma olen pääsenud oma eesmärgini, ei ole mõtet mind enam kiusata? Tegelikult oli muidugi tekkinud mõningane tuul. Tagasitee kulges truubini sarnaselt, sealt liikusin maanteele mööda heinast sihti, mida mööda isegi kannataks linnadžiibiga sõita. Kokkuvõttes läks üle kahe tunni ja kujunes raskemaks kui ma olin arvanud. Aga vahva oli ikka, tänud!

28 veebruar 2015 leidis Tarvo ja Vanda [berti]

Täna siis Torbiku-päev, ilus pikk päev. Rabas rütsates oli kuidagi imelik, kaugusest kostsid linna helid, aga rabas kui teine maailm. Nagu aarde peitja soovitas, siis sai nauditud täiega :)Aardega on kõik korras ja nüüd ka kauem leidmata aarete nimekirjast väljas. Raba on üks imeline koht: eelmise otsija jalajäljed olid veel sambla sees alles juulikuust 2013!

16 jaanuar 2015 leidis matkaring ja [suzanna8]

Aarat oli kerge leida. Hoopis raskem oli kohale saada!;)

12 juuli 2013 leidis Allan [iksid]

Kuna ma kiirustasin Pärnusse üritusele, siis ma otsustasin läheneda aardele autoga võimalikult lähedale, loomulikult kasutades legaalseid võimalusi. Põhjapoolt lähenedes oli turbarappa sissesõidul keelumärk ees, seega valisin kirdepoolse lähenemistee ja sain autoga 1,87 km kaugusele. Kuna ma olen vana rabamatkaäss ja tean varustuse optimeerimisest nii mõndagi, samuti oli kuum ilm, otsustasin minna plätades, paljapäi, lühikestes pükstes ja t-särgi väel. Matka jooksul vajusin rabasse umbes kümmekond korda ja umbes kümmekond korda sikutasin rabast välja ka oma plätasid. Edasi- tagasi matk võttis aega umbes 1h 45min. Tagasi jõudes olin ma kubemeni mudane, pealagi kõrbenud ja osa ühest plätast kadunud. Katsin istme riidega ja sõitsin lähima jõe äärde ennast pesema ja ujuma. Tore koht, tore matk!

31 märts 2013 leidis Aare & Carolina [caro]

Vaat kui tähtis on valida õige lähenemisviis ja õige ilm, sellest sõltub, milline mulje sul aardest jääb :) Jalutasime siravas päikesepaistes mööda metsarada ning kui see valesse suunda pööras, algasid saanijäljed. Mööda kõvapõhjalist jälge oli lausa lust astuda, räätsad olid niisama tülinaks kaasas, jalga ei pidanud neid kordagi panema. Saanirada läks, uskuge või mitte, ca paarikümne meetri kauguselt aardest mööda, ei mingit vaeva, isegi liiga lihtne. EVEJ ja tänud mõnusa jalutuskäigu eest!

30 märts 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Pärnus armastavad sportlased teha kahe silla jooksu. Torbikuni pääsemiseks tuli meil teha aga kaheksa kraavi jooks. Sirgjooneline astumine suhteliselt kehva rabailmaga erilisi emotsioone ei tekitanud. Tagasiteel sammusime õhus tiirutava kotka valvsa pilgu all. Täname!

28 detsember 2012 leidis Hanno ja Triin [trine]

Raba polnud sellest sula ja külma vaheldumisest väljagi teinud, siin valitses paar päeva enne aasta lõppu endiselt vesi ja - et matkajal veel huvitavam oleks - kõike kattis kohev lumi. Püüdsime aimata, kus võiks märjem olla ja siksakitasime kokku 4,85 km keskmise kiirusega alla 3 km/h. Kui üpris tüütu räätsade ette vahtimine välja jätta, siis loodus oli kaunis!

4 august 2012 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Leidsime sobiva parkimiskoha ja jalutasime aardeni, logisime ja kõndisime tagasi. Aega natuke läks, aga midagi võimatut polnud.

4 märts 2012 leidis Eero [valap]
Mõnus räätsamatk ilusa ilmaga. V: klaaskuul J: kuusk

26 veebruar 2012 leidis Kristjan, Taavi ja Faabian [kristjant]
Käidud suuskadega, ilm ilus. Kohati vajus sügavale lumme, koeral oli eriti raske. Lähenesime Kauba tänava poolt. EVEJ.

18 veebruar 2012 leidis Eva [geokoll]
Leitud. V.kuuli J .raha

25 detsember 2011 leidis gk [geokrahv]
Geps juhatas mind turbaväljale. Olen päris veendunud, et auto on mu peale ikka täiesti solvunud, sest sinna pehmesse pinnasesse ta ennast sisse kaevas. Puujuurika hunnikust võtsin ühe juurika ja toppsin ratta alla. Auto nuttis aga välja ronis.
Suundusin siis kahe kõrge tubavalli vahelt otse Päikese poole. Viimaks hüppasin üle kraavi ja olingi kanarbiku vahel. Kohe jäi vaatevälja ka esimene laugas. Huvitav on ikkagi see, et lähestiku astsevad laukad on täiesti erineva iseloomuga. Ühtedel on juba paks jää peal ja teised alles jäävabad. Ainuke seletus võib ehk olla see, et jäävabades laugastes elavad Sookollid, kes oma kehasoojusega veesilmadel jäätuda ei lase.
Aare korras. EVEJ.

17 juuli 2011 leidis Joonas [joonas444]
1754.

26 juuni 2011 leidis Ove [ove]
Mõnus hommikune rabakülastus kohe peale geojaani. Räätsadega oli aardeni jõudmine imelihtne. Vahetult enne rabasse sukeldumist vaatasin tükk aega tõtt metsasihil põdraga, kes ei tahtnud aru saada, mis imelik inimeseloom see nii varasel hommikutunnil tema toimetamisi segama tuli. Aare ise oli paarkümmend meetrit eemalt näha vedelemas lahtiliselt rabamättal nii 1m kaugusel laukast. Korjasin aarde üles ja veendusin, et anumaga oli siiski kõik korras kuigi sisu oli kohati märg ja vajaks kuivatamist. Kinnitasin aarde oletatava puu külge tagasi ja loodetavasti peaks ta seal nüüd püsima.

6 märts 2011 leidis valdis [vpsa]
Hommik rabas oli päris rahulik,suusk libises ja läbi ei vajund.Ainult metsas enne raba oli küll kohati reieni läbi vajumist.Nüüd lõunaks kodus ja valima.v.sipelga.j.kassi

5 märts 2011 leidis Merike ja Priit [mooritz]
Kaubajaama juurest alustades tuli meil nii mõnigi kraav ületada kuid taadi tehtud sillad on kõik tugevad veel. Algne suusatamine meenutas pigem kontsadega suuskadel kõndimist, sest kõik see värske lumi otsustas suuskade alla kinni jääda. Kuid rabas olukord paranes ja sai ka suusatada. Aare paistis kaugelt silma. Tagasitee oli juba veidi normaalsem, sest tuisupoisid pühkisid meie eest lahtise lume ja nii jäi seda vähem ka suuskade külge.J: sipelga

5 märts 2011 leidis Merike ja Priit [armastan]
Auto parkisime kaubajaama. Veidike ukerdamist ning saimegi taas aardeleidu tähistada. Õnneks väga hull asi polnud. V:midagi J:midagi

24 veebruar 2011 leidis Rain [taiks]
Lähenemiseks sai valitud siiski kõige lühem tee mööda sood. Kinnitusanud georadagi on veel ähmaselt näha. Suuskadega on tõesti mõnus seal sõita. Suusajälgi on seal juba nii palju, et nende järgi on juba raske orienteeruda. Kuid tundub, et enamus läheb õige koha pealt mööda :)

22 veebruar 2011 leidis Argo [seiklevabaks]
Ilus õhtupoolik oli Kuna raba mõnusalt jääs siis suuskadega lausa lust raba väisata. Ründasin Torbiku II raba kõige kaugemast punktist kokku oli 9km puhast naudingut + vahva aarde leid. Panin pildid oma FB-sse. Peab mainima et nüüd järgmistel geopeituritel kerge võimalus mööda suusajälge Torbiku II jõuda. Raba tänava poolses servas olid õite suured jäljed oma labakäe suurused ning küünistega, mõtlesin et kas susi, aga samas asustus ka väga lähedal seega võib olla mõni suurem lambakoer vms. seiklusteni
http://www.facebook.com/profile.php?ref=name&id=100000477125641#!/photo.php?fbid=200065796685990&set=a.175555279137042.49111.100000477125641&theater

5 veebruar 2011 leidis Aare [karuonu]
Sorkholmis käik läks kuidagi liiga lihtsalt. Tuli üks raba-aare ka ette võtta, et geopeituse tunne tekiks:) Auto jätsin umbes 2km kaugusele parklasse, 100m jala ja siis räätsad alla. Lumi kandis hästi, läbivajumisi ei olnud. Praktiliselt sai mindud mööda nädalavanuseid jälgi ja GPS-i eriti vaja olnud. Logisin ära, aare oli heas korras. Aga, et veidi närvikõdi ka oleks, juhtus tagasiteel üks intsident:
Nagunii oli tagasituek mööda oma jälgi ja ma pistsin 1 km varem gepsu taskust fotoka kotti. Noh, umbes et ära ei kaoks.:) Fotol oleva koha peal helistas Algaja, kes lähenes geoparklale. Ütlesin, et olen parklast 500m kaugusel. Tahtsin gps-i... järgi seda väidet kontrollida, aga tasku oli tühi ja tasku lukk lahti. Mäletasin ka, et varem gps loksus mul taskus kogu aeg ja nüüd mõnda aega enam ei loksunud. Ilmselt kuskil välja vupsanud. Keerasin siis otsa uuesti aarde poole ja hakkasin otsima. Umbes 200 m pärast mõtlesin, et praegu on tähtsamatki teha kui fotosid ja hakkasin kõhu peal rippuvat fotokat kotti pistma. Siis leidsin gepsu üles :D
Aitäh peitjale!

5 veebruar 2011 leidis Liisu, Erik, Lauri [hel]
Lauri on kõik juba kirja pannud nagu oli ja ei hakka sama juttu üle kordama. Aga meile oli see esimene pikem rabamatk räätsadel ja see oli vahva. Täname peitjat. EVEJ

5 veebruar 2011 leidis Liisu, Erik, Lauri [algaja]
Siin olime juba pea kõik Sorkholmi tegelased erinevatel põhjustel omapäi jätnud ja polnud kuskile kiiret. Eelnevalt saime teada, et Karuonu on ka sinna liikumas. Kuna meie teekonnale jäi veel üks aare ja sealt Karuonu leidu välja lugeda polnud siis tekkis küsimus, et mis juhtus. Kõne järel tuli välja, et kogenud tegelasena alustas Karuonu rabateemadega kõigepeal ja põhjendas seda, et pimedas on linnakaid leida kordades lihtsam kui rabakaid. Kuna jutt tundus mõistlik siis rahunesime maha ja soovisime talle head teed. Tal oli veel umbes 500 meetrit tagasi autoni. Parklas saime kokku ja juba olin ma jälle süüdi. Nimelt suutis ta oma GPSi kuskile kaotada. Meenutada suutis ta seda, et kõndimise ajal oli see kaelas kõlkunud ja et tülikat õõtsumist vältida toppis selle taskusse. Minu kõne peale oli ta hakanud huvi tundma, et palju siis ka autoni tegelikult on ja nii ta GPSi kadumise avastaski. Ega siis muud kui ots ümber ja rabasse tagasi. Peale umbes 200 meetri läbimist oli aga sarnaselt GPS'ile fotoka paun segama hakanud. Ja kui ta seda mõistlikumalt kinnitas siis suutis sealt ka oma GPSi avastada. Ja minu süü oligi helistamine. Poleks ma kellanud oleks ta rahumeeli koju sõitnud ja GPSi fotoka paunast rahulikult välja võtnud. Igatahes muigasime kõik selle peale ja siis läksime laiali. Erik ja Liisu seadsid endale räätsad alla aga kuna neil oli kinnitusega rohkem pusimist jalutasin ma aeglaselt eespool. Mis tähendas, et ma jõudsin kuskil 5 minutit varem kohale. Kui Erik ka kohal oli küsis ta minu käest, et on siis juba logitud ? Kui ma täisti ausat nägu tehes üritasin seletada, et ei suuda topsi leida oli see tema jaoks vähemalt nädala nali. Peale logimist üritasin ma otse üle lauka kõndida aga ... No üldiselt polnud mul ka 100 meetrit pikema kakerdamise vastu midagi. Tagasiteel ilmnes ka see, et minu räätsadega on mööda mitu korda trambitud lund siiski astuda, eriti kui aluspind pole sile. Kinnitused on lihtsalt sellised. Nii ma mitu aega hiljem tagasi jõudsingi. Samas oli lumi selline mis kandis, vast 10 korda vajus rääts üle 4 cm lume sisse. Ja teepikkuseks oli vist 6 km. Kokku läks autost autoni tund ja 20 minutit. Koos söömise ja räätsade lumest puhastamisega. Ära sõitsime just siis kui hakkas hämaraks minema. Tegin seekord EVEJ.

29 jaanuar 2011 leidis Tiit,Koit [tram]
Mõnus rabakas oli! Kahju et Neemet teolt(teejoomiselt) ei tabanud :)) V:kaalud J:teibirulli

29 jaanuar 2011 leidis Koit, Tiit [koit46]
Halvast ilmast (tugevast tuulest) hoolimata, suundusime varustatuna Torbiku II logima. Logides aga üllatusime, et enne meid samal päeval on keegi veel siin olnud. Mulle meeldis, 5+ EVEJ

29 jaanuar 2011 leidis Neeme [neeme]
Vahel kohe on selline tunne, et peab just mingit konkreetset aaret otsima minema. Nii ka seekord. Kaubajaama aardega pisike eelsoojendus ja siis sobivat lähenemisteed otsima. Õnneks ei pidanud pikalt seiklema. Silma hakkas üks mõnus metsasiht ja sealt mööda põdrajälgi ma oma teekonda alustasingi. Tegelikult oli neid metsaelanike jälgi seal päris mitut masti ja üks pikakõrvaline jäljetekitaja kalpsas lausa jalge eest minema. Vahva kohtumine, sest neid nudisabaga iseliikuvaid porgandiriive võib põlluservades ja metsasihtidel järjest vähem ja vähem kohata.
Teekond rabas kulges trotsides tuult ja tuisku, sest mida edasi, seda hõredamaks ja madalamaks jäid tuulevarju pakkunud männijussid. Aga lõpuks olin aardepaigas ja seal see oligi... kinnitusvahend, mille küljes oleks pidanud olema aare...
Aga et kõige paremad mõtted tulevad ikka alati täis kõhuga, siis koukisingi seljakotist teetermose ja pirukakarbi välja. Kõht täis, tuli veel taga ajada tuulega jalad alla võtnud pirukakarbi kaant ja siis juba põhitöö kallale. Mõte, et mahapudenenud aardekarp varjab end kusagil lume all leidis õige varsti kinnitust, ainult et parajalt paks lumekiht ei olnud ainuke probleem. Topsik oli osanud end päris korralikult jää sisse külmutada. Õnneks oli seljakotis ühte-teist, mille abil õnnestus ka see probleem õnnelikult ületada ja kuiva ning heas korras sisuga aardelaegas enda valdusesse saada.
Logi kirjas paigutasin konteineri mõningate geoapteegis leidunud vidinate abil õigesse kohta tagasi. Loodan, et jääb püsima. Aardesse jätsin täringu, kaasa midagi ei võtnud, aga nüüd loen, et aarde põhivarustuses oleks pidanud üks kompass olema...?!

Aitäh peitjatele!

14 september 2010 leidis Jan [muhujan]
Siiamaani üks minu raskemaid rabamatku üldse. Lähenesin lõunast kaubajaama poolt. Auto jäi umbes 2 km kaugusele. Väikese matka tulemusena jõudsin aardest 1,5 km kaugusele. Olin surmani väsinud ja raba polnud veel alanudki. Kõmpisin siis aga vaikselt edasi. Pikapeale sain selgeks kuhu võib ja kuhu ei või astuda. Kuni jõudsin ookeanini. Täpselt ei mäleta kuidas aga lõpuks jõudsin teisele kaldale. Logisin ja tahtsin sellele koju juhatavale imeriistale pilku peale visata aga mida ei olnud, seda ei olnud. Läksin siis otse pilvede järgi. Paar korda oli asi ikka täitsa kriitiline ning minna polnud enam kuhugi. Siiski jõudsin lõpuks enamvähem kindlale maale. Vahepeal mõtlesin, et kas helistan 112-te või peitjale. Ja siis jõudsin lõpuks autoni. HD-l otsin ainult 1/1 aardeid. Ning Punahunt on selle matka kõrval poisike. Suured tänud!

14 juuli 2010 leidis Maku [maku]
Mis saaks olla toredam kui rabas matkata. Õnneks kuivus oli oma töö teinud ja väga märg seal polnudki. Enne aaret sain kummiku kinni kõnnitud ja vett täis tõmmatud. Tagasiteel hüppasin mingist kraavist üle ja jäin mutta kinni. Kärpseid oli meeletult ja ajasin neid näost eemale oma mudaste kätega ja muutusin mudakolliks. Peale aaret läksin kummikutega Rae randa ujuma... Polegi ennem rannas käinud kummikutega :P Kuna valisin vale metsaraja algul kulus matkamisele 1h ja 5min

11 mai 2010 leidis Paavo [speedy]
Pärast asjalikku kohtumist Pärnu linnas oli aeg end kolme lähima otsimata aardega lõbustada. Torbiku II osutus pärast Vetevana ja III Raudteesilda päeva vaieldamatuks maasikaks. Päike kumas pilvede vahelt, õues olid tuulevabad 18 plusskraadi ja sääski-parme veel polnud. Lähenemistee oli lõunast ja auto jäeti alla 2 km kaugusele, kust jäi enne raba üle 0.5 km normaalset metsateed. Rabas oli alguses silmnähtav sissetallatud rada, ent selle kaotasime 800 m enne aaret. Siis langes meeskonnaotsus ning tõstsin tempot. Müttasin üsna muretult otsejoones aardeni, vaid vahepeal kummikut sikutades. Kui olin paarisaja meetri kaugusel, panin gepsu enda oskuste harjutamiseks taskusse ja tegin ilmselt orienteerumisvea, sest peagi olin jõudnud vajaliku maa edasi, ent seisin aardega kohakuti - 85 meetri kaugusel läänes. Loomulikult lahutas õnnelikku duot rabajärv, mille kaldal Temakeseni müttasin. Kahe järve vahel oli loomulikult üle paarimeetrine veeriba, mille vältimiseks oleks tulnud teha napp mõnekümnemeetrine ring. Olles katsunud veetakistuse kallast, hindasin väljahüppamise tõenäosuse alla 50% peale. See oli piisav, et proovida ;-) Kolm sammu hoogu pehmes rabas ja siis.. kõverdatud jalaga teisele kaldale ning tikksirge jala ja poole kehaga nabani vette :-D Õnneks sain käpad samal hetkel mättasse löödud ning seal ma siis ihuüksinda enda kummikutesse pool minutit vett voolata lubasin. Siis sain jala koos kummikuga välja ning lirtsusin või pigem roomasin väga vetruva ja vajuva pinnase tõttu kohati neljakäpukil aardeni :-) Laup ja selg higist ning nabast allapoole värskendavast rabaveest märg logisin õnnelikuna enne kummikute tühjendamist :-) Naasesin loomulikult veel teist paralleelset iserajatavat rada pidi ja peagi olingi läbinud autost autoni 4.3 km liikumisajaga 56 minutit + paus aarde juures.
Vastuseks Sookoll7 küsimusele kas soojal ajal ehk lihtsam - ei usugi. Ma pole nii vajuvat ja niisket rabamaastikku enne läbinudki, aga see oli tõesti vaid sellepärast, et liikusin otsejoones, kuivemat-kandvamat pinnast valimata ehk oma vaba valik - oleks saanud ka kuivemalt-kindlamalt. Ja see lõbus vettehüpe, see oli puhas enda siiras tahe ja selge soov - seda ei pea teised järgi tegema :-) Ja aarde juures oli juba sääski, nii et peagi pole see matk midagi nii meeldiv. Üldiselt oli mõnus kerge soojendus enne Punahunti või isegi Puhatu raba, mille võiks mõlemad sel suvel legaalsel ajal ära rassida. Ootan juba! :-)
Lugesin just ehmatusega, et vahetasin aardest kaelapaela vastu seal püsima pidava kompassi, ent õnneks selgus Sookoll7 pildilt, et kompass, mille omastasin, polnud mitte Silva multitööriistaga variant. Aare oli muidugi igati korras. Suur tänu peitjatele vinge elamuse ja märksa suurema ekstreemsuse eest kui senistel Raudteesildadel kokku ;-)

23 märts 2010 leidis Miki, Mull, Merle. [miki]
Saime autoga kilomeetri kaugusele ilma, et ühtegi märki rikkunud oleks või eravaldusesse siseneks. Edasine oli kõike muud, kui lihtne - jalad vajusid poolde kintsu lumme ning tuul puhus tuisu otse silmadesse. Kohapeal hea lihtne leid.

20 märts 2010 leidis Kalle [sookoll7]
Ka minu parkla jäi 1,9km kaugusele, kust asusin teele suuskadel. Kuna päeval sulatas ikka päris tõsiselt, siis tekkis mõte, et kas suvel on kergem või antud hetkel. Suusad vajusid lumest ikka kõvasti läbi ja edasiliikumine oli päris vaevaline. Alles lagedal rabal oli liikumine kuidagimoodi kergem ja viimased 100m päris hea, sest see möödus jää peal.Aarde leidsin soovituslikust kohast ja oli täie tervise juures. Määrasin siis koha pealt leitud kompassiga tagasitee suuna ja panin tagasi konteinerisse. Tagasitee ei olnud ka kerge, sest läbivajumine oli nüüd teistpidine. Pea 2 tundi kulus selle teekonna läbimiseks sinna ja tagasi. Vähemalt suvisest olukorrast niipalju parem, et ei olnud igasuguseid vereimejaid. Aitähh peitjale. EVEJ

14 märts 2010 leidis Hanno [hanno5000]
Enda arust ühtki keeldu eiramata parkisin auto täpselt kilomeetri kaugusele, panin räätsad alla, keerasin nina vastu tugevale tuulele ja tuisule ning rühkisin kümne minutiga otsejoones aardeni... pärast ei saanud ise ka aru, miks mul äkki nii kiire hakkas :) Logi kirjas, nautisin veel tükk aega tuule vihinat ning tuisku, kergelt polaaruurija tunne tekkis lausa... :)) Tagasi läksin juba rahulikus tempos, autoni tagasi jõudes säras päike ja ka tuul oli kuhugi kadunud... Väga mõnus matk oli! Tänud peitjale! EVEJ.

28 detsember 2009 leidis Vaiko [chi]
Tekkis mõte torbik üle vaadata. Peale kaardi sirvimist sai teele asutud. Autoga sai aardest 1,85km kaugusele. Parkimisele järgnes 25min matk rabas. Raba oli jälgi täis, kuid sellele vaatamata tegin oma teeraja. Aare leitud ja logitud. Olin esimene leidja peale esmaleidjat:) Tagasiteel oli tuul vastu ja tähed taevas vilkumas. 600m ennem autot õnnestus kraavi ületadades ühe jalaga jäest läbi vajuda. Kokkuvõtteks võib öelda et tehtud. V: TB J: klouni

27 detsember 2009 leidis Imre ja Airi [triick]
Iga-aastane jõuluringreis lõppeb traditsiooniliselt Pärnus. Verivorstide, sealiha ja kingituste lõhn ninas ning maitse suus meenutasid värskelt möödunud jõule. Uue aarde ilmumine läheduses andis võimaluse kogu jõuluraskust leevendada kosutava jalutuskäiguga. Muidugi ei olnud vähetähtis ka lootus esmaleiule. Autoga sõitsime aardest linnulennult 2,25 kilomeetri kaugusele. Suurema autoga pääseks ilma liikumist keelavate märkideta umbes kilomeetri kaugusele. Tuleb vaid aed lahti teha. Meil suurt autot käepärast ei ole ja seepärast peavad jalad rohkem kandma. Astusime esimese kilomeetri mööda kindlat pinnast läbi värskelt rajatud või rajatava turbamaardla. Tuul oli terav ja puhus täie rammuga. Turbamaardla lõppes kilomeetri jagu enne aaret. Senine mugav jalutuskäik muutus kraadi võrra raskemaks. Raba oli külmunud ja tuule nõul ning jõul ühtlaselt lumega kaetud. Kaetud olid ka kõik sügavamad augud, millesse jalg mõnelgi korral sisse vajus. Rännak ei olnud kohe kindlasti kergemate killast. Kuid midagi ülejõu käivat ka ei olnud. Aarde leidsime kiirelt loogilisest kohast. Kahtlemata on talv selle aarde otsimiseks kõige parem aeg. Kogu rännaku krooniks olime aarde esmaleidjad. Aitäh uue aarde ja toreda rännaku eest. Aardesse jätsime reisiputuka ja põrssa.

26 detsember 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".